lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-370/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-370/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-370 AN taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Haldusasi Menetlusosalised

Taotluse esitaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-370 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla valvur TP 19.01.2017 ettekandes nr 160 fikseeriti, et AN keeldus 19.01.2017 kella 07.37 paiku korralise hommikuse loenduse ajal tõusmast voodist ning vastas vanglaametniku sellekohasele korraldusele: „Tõmmake nahhui.“ Kirjalikes selgitustes väidab AN, et tegemist on vale ja laimuga, ta on süütu ning teda soovitakse isoleerida üksikvangistusse. AN-le tutvustati 07.02.2017 distsiplinaarmenetluse protokolli, millele ta esitas vastuväiteid 08.02.2017.
2.Tallinna Vangla 08.02.2017 käskkirjaga nr 5-2/118 tunnistati AN süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks ning tunnistati AN süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.AN esitas 13.02.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tallinna Vangla 08.02.2017 käskkirja nr 5-2/118 kehtivus. Taotluse kohaselt on ANle erinevate distsiplinaarkaristuse käskkirjade alusel määratud kartserikaristus kokku 45 päeva. Samas on taotluse esitaja juba viibinud kartseris 15 päeva ning seega tuleb tal kokku viibida 60 päeva üksikvangistuses. See läheb vastuollu õiguskantsleri 05.10.2016 ja 18.10.2016 seisukohtadega.

3-17-370

4.Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kartserisse paigutamine riivab AN vabadusõigust ja täitmisele pööratud kartserikaristust ei ole võimalik tagasi täita nii ajaliselt kui kannatuste võrra. Kahjulike tagajärgede saabumise oht on vahetu, mistõttu esineb AN-l esialgse õiguskaitse vajadus. AN taotluses ja vaides väidetu ning Tallinna Vangla 15.02.2017 vastusega esitatud haldusmenetluse materjalid ei anna aga põhjust pidada esitatavat kaebust edukaks. Ei ole usutav, et valvurid koostaksid valeettekandeid, kuivõrd sellega riskiks nad enda vastutusele võtmisega. Korraldus voodist välja tõusta on nõudmine, mis esitatakse kinnipeetavale isiklikult. Seega ei saanud AN keegi süüdi lavastada, sest see oleks eeldanud, et keegi teine oleks tema asemel kambris olnud ja tema asemel lamanud. AN teavitati ettekande koostamisest ja talle anti võimalus selgituste andmiseks. AN suhtes on alustatud mitmeid distsiplinaarmenetlusi. See ei ole aga seotud menetleja poolse kiusamise või pahatahtlikkusega, vaid sellega, et taotleja ei allu vanglateenistuse seaduslikele korraldustele ja eirab üldtunnustatud viisakusreegleid. Käskkirjaga määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel ei ole oluline, kas isik juba viibib kartseris või mitte. Kinnipeetavat ei tohi hoida liiga pikka aega kartseris. Praegusel juhul ei anna aga distsiplinaarkaristuste kumulatiivne kestus alust eeldada, et taotleja inimväärikust võiks olla rikutud. Samuti puuduvad muud asjaolud peale kartserikaristuse pikkuse, mis viitaks inimväärikuse või muu subjektiivse õiguse rikkumisele. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole tuvastanud, et AN tervislik seisund takistaks tal kartserikambris viibida. Asjaolu, et AN vanglaametniku korraldusele ei allunud, näitab, et ta ei pea lugu vangla korrast. Sama näitab ametnikele suunatud ebatsensuursete väljendite kasutamine. Vanglal tuleb reageerida distsipliinirikkumistele, et isik ei saaks ennast tunda karistamatult. Tallinna Vangla 08.02.2017 käskkirjade nr 5-2/119 ja nr 5-2/121 proportsionaalsust hinnatakse eraldi. Ei saa välistada, et kõigi 08.02.2017 käskkirjade järjestikune kohaldamine on vastuolus inimväärikuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.AN esitas Tallinna Halduskohtu 22.02.2017 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitab, et jääb kõigi halduskohtule esitatud taotluste juurde. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta on invaliid ning vangla rikub tema inimväärikust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.AN maksejõetus on halduskohtu 22.02.2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 tuvastamist leidnud. Ringkonnakohus jätkab AN-le halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 114 lg 2 alusel menetlusabi andmist ja võtab määruskaebuse menetlusse.
7.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

2(3)

3-17-370

8.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud käskkirjaga ei ole otsustatud, millises järjekorras ning millise ajalise vahega pööratakse taotlejale määratud karistused täitmisele. Seega ei saa see küsimus olla praeguse kohtuasja, sh esialgse õiguskaitse menetluse esemeks. Praeguses asjas saab otsustada, kas esialgse õiguskaitse korras tuleks välistada 08.02.2017 käskkirja nr 52/118 täitmine üldse. Tuleb märkida, et AN on vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tänaseks juba kandnud (24.02.2017–06.03.2017). Seega on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
9.Õiguskantsler on 05.10.2016 kirjas nr 6-1/161019/1604041 Justiitsministeeriumile asunud seisukohale, et rahvusvaheliste soovituste kohaselt ei tohiks kinnipeetav olla üle 14 päeva järjest kartserirežiimil ning 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema teatud mõistlik ajavahemik n-ö tavarežiimil, misjärel jätkab kinnipeetav kartseris karistuste kandmist. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus vangla on kinnitanud, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused pööratakse täitmisele järgemööda, võimaldamata kinnipeetaval viibida vahepeal mõistliku aja jooksul n-ö tavarežiimil, on kinnipeetaval võimalik esitada vanglale vaie nõudega kohustada vanglat võimaldama kartserikaristuste kandmise vahepeal viibida n-ö tavarežiimil. Vaidemenetluse ajal saab taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset. Isegi, kui tõlgendada VangS §-i 65 selliselt, et see ei võimalda vanglal kaalutlusõiguse alusel jätta karistuste kandmise vahele mõistlikke ajavahemikke, ei välista see esialgse õiguskaitse taotluse ja hiljem kaebuse rahuldamist, kuna säärane regulatsioon võib osutuda põhiseadusevastaseks ja tekkida seetõttu vajadus jätta see regulatsioon kohtuasja lahendamisel kohaldamata.
10.Haldusasjas nr 3-17-404 teavitas Tallinna Vangla 27.02.2017 halduskohut, et AN tervislikus seisundis ei esine meditsiiniosakonna hinnangul objektiivseid tervisekaebusi, mis ei võimaldaks AN-l kartserikaristust kanda või tingiksid kartserikaristuse kandmisele eritingimuste kohaldamise, ning AN-l puuduvad näidustused päevasel ajal voodi ja voodivarustuse kasutamiseks ka praegusel hetkel. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Vangla kodukorrast ja selle seletuskirjast tuleneb, et kartseris karistust kandval kinnipeetaval voodirežiimiks näidustuse olemasolu tuvastab arst tervishoiuteenuse osutamise käigus tulenevalt kinnipeetava tervislikule seisundile antud meditsiinilisest hinnangust. Arst otsustab kodukorra p-s 1.11.5 sätestatud tõendi väljastamise eraõigusliku suhte raames. Arst annab hinnangu abinõude kohta, mis tuleb võtta kinnipeetava haiguse ravimiseks, vaevuste leevendamiseks, tema terviseseisundi halvenemise või haiguse ägenemise ärahoidmiseks ning tervise taastamiseks. Arsti otsuse näol ei ole tegemist avalik-õigusliku otsustusega, vaid arsti kutsetegevuse raames osutatava ravi osaga ning seda vaatamata asjaolule, et vangla direktor on kodukorda kehtestades otsustanud teha arsti hinnangu järgimise vanglale siduvaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-514). Seega saab AN selles osas oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium