3-17-405/5 - Muud - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Menetlusabi taotluse lahendamine Taotleja A.N. on taotlenud menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohus on seisukohal, et A.N.i menetlusabi taotluses esinevad puudused ning see ei vasta HKMS § 115 sätestatud nõuetele, kuid kohtule on esitatud taotleja viimase nelja kuu isikukonto väljavõte. Kohtule esitatud A.N.i K-Raha väljavõttest (22.10.2016-21.02.2017) nähtuvalt on konto alg- ja lõppjäägiks 0,05 eurot ning esitatud perioodil A.N.il sissetulekud puudusid. Taotlejal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et A.N.ile on esialgse õiguskaitse taotlusega kaitstavad õigushüved olulised. Kohus vabastab A.N.i esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskatse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist. HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Taotleja on esitanud Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotleb peatada käskkirjad nr 5-2/144, nr 5-2/145, nr 5-2/146, nr 4-2/148, nr 5-2/149, nr 5-2/150, nr 5-2/151, nr 52/152. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on A.N. esitanud viidatud käskkirjade peale vaide

Tallinna vanglale ning viimase seisukohast tulenevalt ei ole esitatud vaideid veel lahendatud. Seega on käesolev esialgse õiguskaitse taotlus käskkirjade peatamise osas esitatud pärast Tallinna vanglale vaide esitamist. Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, millised pöördumatud tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad. Taotleja on üksnes viidanud, et on kartseris viibinud üle 20 päeva ning tema inimväärikust rikutakse. Samuti märgib kaebaja, et on invaliid. Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud kartserikaristuste täitmisele pööramisel ning kartserikaristuse kandmisel on taotlejale pöördumatud tagajärjed ning täitmisele pööratud kartserikaristust ei saa enam olematuks teha. Tallinna vangla vastuse kohaselt ei ole Tallinna vangla taotluses märgitud käskkirju veel täitmisele pööranud, kuid kartserikaristusi kohaldatakse nende määramise järjekorras. Seega on isikul esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 3 kohaselt kõrvutab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada vaidemenetluse ajal, tuleb kohtul hinnata samu aspekte ka taotluse puhul, mis esitatakse vaidemenetluse ajal. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada esitatavat kaebust edukaks. Nimetatud käskkirjadega otsustatud kartserikaristused on määratud vangla sisekorrale ja vanglaametnike korraldustele ja vangla kodukorrale mitteallumise ning ebaviisaka käitumise eest. Nähtub, et A.N. rikub süstemaatiliselt vangla sisekorrareegleid, vangla kodukorda ning ei allu vanglaametnike korraldustele. A.N. väidab, et tegemist on valede ja laimuga ning menetlejad on tema vastu vaenulikud. Kohus leiab, et taotleja sellekohane väide on paljasõnaline ning ümber lükatud teiste vanglaametnike ütluste ja ettekannetega. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata kaebaja väide invaliidsuse kohta. Tallinna Halduskohtule on erinevates haldusasjades esitatud A.N.i terviseseisundiga seonduvaid tõendeid (nt haldusasi nr 3-17-173 ja 3-17-404), millest ei nähtu taotleja poolt väidetud invaliidsust. On ilmne, et taotleja esitab tegelikkusele mittevastavaid kaebusi ja põhjendusi ning paneb süstemaatiliselt toime käskkirjades märgitud distsipliinirikkumisi. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et vangla üldise julgeoleku tagamiseks tuleb distsipliinirikkumistele reageerida ning määrata proportsionaalne karistus. Kohus leiab, et antud juhul on olemas ka kaalukas avalik huvi, et distsipliinirikkumise toime pannud isik ei jääks karistuseta. Avalikes ning vanglas viibivate isikute huvides on vanglas korra ja julgeoleku tagamine, mis muuhulgas seisneb distsipliinirikkumistele kohase ja õigeaegse reageerimisega. Distsipliinirikkumiste, sh karistuse, vältimiseks peab kinnipeetav enda tegevust korrigeerima ning käituma vanglas sisekorraeeskirju järgides, siis langevad ära ka vaidlused. Käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid kartserikaristuste täitmise peatamise. A.N. on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud võimaldada talle voodi ja voodivarustus. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on A.N. esitanud voodi ja voodivarustuse saamiseks Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning Tallinna vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse, mis on registreeritud haldusasjana nr 3-17-404. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-17-404 jätnud 01.03.2017 kohtumäärusega A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning võtnud menetlusse A.N.i kaebuse tuvastamaks Tallinna vangla tegevuse õigusvastasus seoses kartseris viibimisega järjest üle 14 päeva. A.N.ile voodi ja voodivarustuse võimaldamise osas kohus märgib, et haldusasjas nr 3-17-404 esitatud meditsiiniosakonna õiendist nähtub, et A.N.il ei esine sellist terviseseisundit, mis õigustaks isikule kartseris lamamisrežiimi võimaldamise, A.N.il ei ole kehtivaid tõendeid, millega