Saaremaa Mesi OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.05.2016 korralduse nr 13-2.3/1477 ja 16.08.2016 vaideotsuse nr 6-1/3413-4 tühistamiseks või alternatiivselt tuvastamiseks, kas Maksu- ja Tolliameti valduses on Saaremaa Mesi OÜ kommertspandi esemena nõue Maksu- ja Tolliameti vastu summas 704 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – Saaremaa Mesi OÜ, esindaja Priit Janu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.11.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Saaremaa Mesi OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Saaremaa Mesi OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1930 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohus mõistis 13.05.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-2446 Maksu- ja Tolliametilt (MTA) Saare Haldus OÜ kasuks välja menetluskulu 704 eurot.
Saare Haldus OÜ esitas 18.05.2016 MTA-le taotluse tasuda MTA-lt tema kasuks välja mõistetud menetluskulu Saaremaa Mesi OÜ pangakontole või ettemaksukontole emaksuametis.
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) arestis 25.05.2016 korraldusega nr 13-2.3/1477 (tl 9) maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 ja § 118 lg 1 alusel Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt Saare Haldus OÜ-le tehtavatest väljamaksetest 704 eurot ning kohustas RTK-d kandma Tallinna Halduskohtu 13.05.2016 otsusega Saare Haldus OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulu 704 eurot Saare Haldus OÜ maksuvõla katteks.
3-16-1930 Korralduse põhjenduste kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kohustas 27.05.2015 maksuotsusega Saare Haldus OÜ-d tasuma maksuvõla, millest 25.05.2006 seisuga on tasumata 9914,47 eurot.
4.Saaremaa Mesi OÜ esitas 04.07.2016 (hiljem täiendatud) vaide 25.05.2016 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Korraldus on õigusvastane, sest vaide esitajat ei kaasatud menetlusse ning talle ei võimaldatud enne korralduse andmist esitada oma arvamust ja vastuväiteid. Saaremaa Mesi OÜ tasus kohtumenetluses menetluskulu Saare Haldus OÜ eest. Saare Haldus OÜ ja Saaremaa Mesi OÜ vahel on sõlmitud kommertspandileping ning Saaremaa Mesi OÜ kasuks seatud kommertspant ulatub Saare Haldus OÜ vallasvarale, sh nõuetele kolmandate isikute (ka MTA) vastu.
5.MTA jättis 16.08.2016 vaideotsusega nr 6-1/3413-4 (tl 10-13) Saaremaa Mesi OÜ vaide rahuldamata. Vaides heidetakse MTA-le ette 25.05.2016 korralduse menetlusse vaide esitaja kaasamata jätmist ja talle ärakuulamisõiguse tagamata jätmist. Arvestades, et vaidlustatud korraldusega arestiti Saare Haldus OÜ nõue MTA vastu, puudutab haldusakti resolutsioon üksnes Saare Haldus OÜ õigusi. Kuna korraldus ei puuduta Saaremaa Mesi OÜ õigusi, siis ei saa teda pidada selles asjas menetlusosaliseks MKS § 43 lg 1 p 3 ega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 mõistes. Vaide esitajat ei muuda Saare Haldus OÜ nõude arestimisel menetlusosaliseks asjaolu, et ta tasus kohtumenetluse kulu Saare Haldus OÜ eest, ega see, et Saare Haldus OÜ palus MTA-l tasuda tema kasuks välja mõistetud menetluskulu Saaremaa Mesi OÜ kontole. Vaides väidetud nõude loovutamine ei ole tõendatud. Saare Haldus OÜ 18.05.2016 taotlus ei sisalda infot nõude loovutamise kohta ja kõnealune menetluskulu nõue ei ole vaidele lisatud 01.01.2016 nõude loovutamise kokkuleppe, mis hõlmab üksnes käibemaksu ja muude nõuete ettemaksu, esemeks. Kui Saaremaa Mesi OÜ tasus menetluskulu vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele, saab ta nõuda menetluskulude hüvitamist üksnes Saare Haldus OÜ-lt, mitte aga MTA-lt, kes ei ole lepingu pooleks. Arvestades, et menetlusse kaasamise ja ärakuulamisõiguse tagamise kohustus saab maksuhalduril olla üksnes menetlusosalise suhtes enne teda puudutava haldusakti andmist, siis puudus maksuhalduril kohustus kaasata Saaremaa Mesi OÜ enne MTA 25.05.2016 korralduse andmist menetlusse. Saaremaa Mesi OÜ teavitas 25.07.2016 e-kirjas MTA-d Saare Haldus OÜ-ga sõlmitud kommertspandilepingust, millega MTA-l on võimalik iseseisvalt tutvuda, leides, et sellest tulenevalt ei ole MTA-l võimalik kehtivalt arestida kolmandale isikule panditud nõudeid MTA vastu. Vaidemenetluse käigus on leidnud kinnitust, et Saare Haldus OÜ (pantija) ja Saaremaa Mesi OÜ (pandipidaja) vahel on tõepoolest 28.08.2015 sõlmitud kommertspandileping, mille esemeks on kogu Saare Haldus OÜ vara (v.a kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg-s 3 nimetatud vara) ning millega on tagatud kõik pandipidaja nõuded Saare Haldus OÜ vastu, mis tulenevad pandipidaja ja pantija vahel 10.01.2015 sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest ning kõik kommertspandiseadmise lepingust tulenevad pandipidaja nõuded. Asjaolu, et Saare Haldus OÜ varale on seatud kommertspant Saaremaa Mesi OÜ kasuks, ei takista nõudele sissenõude pööramist ega arestimist. Tulenevalt MKS § 128 lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 3 tuleb maksuvõla sundtäitmisel arvestada MKS kõrval ka TMS sätetega. TMS § 73 lg 1 näeb ette, et pandipidaja ei või asja arestimisele vastu vaielda. Vaide esitajat on kommertspandilepingu tõttu alust käsitada täitemenetluse osalisena tulenevalt TMS § 5 lg-st 2, mille kohaselt on täitemenetluse osalised mh isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ning kohtutäituri nõudmisel seda põhistavad. TMS § 5 lg 2 sõnastusest lähtuvalt saavad selles sättes nimetatud isikud menetlusosaliseks üksnes seejärel, kui nad on oma õigu2(5)
3-16-1930 sest kohtutäiturile (maksuhalduri läbiviidavas maksvõla sundtäitmise menetluses täidab kohtutäituri rolli maksuhaldur) teada andnud ja seda põhistanud. Seega ei tulenenud ka TMS-st maksuhaldurile kohustust Saaremaa Mesi OÜ menetlusosalisena kaasamiseks ning teda saab Saare Haldus OÜ suhtes toimuvas maksuvõla sundtäitmise menetluses lugeda menetlusosaliseks alles alates 25.07.2016, mil ta teavitas maksuhaldurit esmakordselt tema kasuks kommertspandi seadmisest. Veendumaks, et Saaremaa Mesi OÜ-l on Saare Haldus OÜ vastu pandiga tagatud nõue, mille täitmist on tal Saare Haldus OÜ suhtes toimuvas maksuvõla sundtäitmise menetluses õigus pandi eseme arvelt nõuda, palus MTA vaide esitajal esitada hiljemalt 08.08.2016 oma õigust tõendavad dokumendid, mis on nimetatud 28.08.2015 kommertspandilepingus, sh andmed kommertspandiga tagatud laenulepingu laenujäägi ja muude kommertspandilepinguga tagatud nõuete kohta seisuga 13.05.2016 (kohtuotsuse kuupäev, millega mõisteti MTA-lt Saare Haldus OÜ kasuks välja menetluskulu). Saaremaa Mesi OÜ nõutud dokumente ei esitanud, leides, et vaie tuleb lahendada vaidemenetluses esitatud tõendite pinnalt ning küsitud teave ei ole vaidemenetluses asjassepuutuv. MTA hinnangul on küsitud dokumendid asjassepuutuvad niivõrd, kuivõrd just nende alusel on maksuhalduril võimalik teha kindlaks, kas vaide esitajal on pandiga tagatud nõue, mille täitmist on tal õigus pandi eseme arvelt nõuda. Ainuüksi kommertspandilepingust selleks ei piisa. Samas ei takista dokumentide esitamata jätmine vaide lahendamist. MTA on eelnevalt tuvastanud, et tal puudus kohustus vaide esitaja menetlusse kaasamiseks omal algatusel ning vaide esitajal puudub pandipidajana õigus arestimist vaidlustada. Tulenevalt KomPS § 10 lg-test 1 ja 4, TMS § 5 lg-st 2 ja § 108 lg-st 1 nende koosmõjus on Saaremaa Mesi OÜ-l õigus esitada maksuhaldurile avaldus 28.08.2015 kommertslepinguga tagatud nõude rahuldamiseks sundtäitmise tulemist arestitud nõude ulatuses. TMS § 73 lgs 1 sätestatut arvestades ei riku 25.05.2016 korraldus Saaremaa Mesi OÜ õigusi ning tal puudub pandipidajana õigus arestimise korralduse vaidlustamiseks.
6.Saaremaa Mesi OÜ esitas 27.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.05.2016 korralduse ja 16.08.2016 vaideotsuse tühistamiseks või alternatiivselt tuvastamiseks, kas MTA valduses on Saaremaa Mesi OÜ kommertspandi esemena nõue MTA vastu summas 704 eurot. MTA on arestinud kaebaja kommertspandi eseme, kuid ei ole kaasanud teda pandipidajana menetlusse. MTA on lubamatult kustutanud kaebaja kommertspandi esemelt pandi.
Tallinna Halduskohus tagastas 17.11.2016 määrusega kaebuse.
1) Kaebajal puudub kaebeõigus MTA 25.05.2016 korralduse tühistamise taotlemiseks ning kaebus kuulub selle nõude osas tagastamisele HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja hinnangul puudutab korraldus kaebaja õigusi seeläbi, et Saare Haldus OÜ ja kaebaja sõlmisid 28.08.2015 kommertspandilepingu, mille esemeks on muu hulgas vaidlustatud korraldusega arestitud nõue. Oma subjektiivsete õiguste rikkumisena näeb kaebaja asjaolu, et talle kui menetlusosalisele ei võimaldatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-t 2 rikkudes arvamuse ja vastuväidete esitamist. Kaebaja seisukoht, et korraldus rikub (saab rikkuda) kaebaja kui pandipidaja õigusi, ei ole põhjendatud. Pantija varalise õiguse (pantija nõue kolmanda isiku vastu) arestimine täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel ei avalda mõju kommertspandilepingust tuleneva pandiõiguse kehtivusele. Pandipidaja saab oma pandiõigust realiseerida ka arestimise järgselt (TMS § 73 lg 1 koostoimes § 110 lg-ga 1 ja § 108 lg-ga 1). Sama on kaebajale kinnitanud ka MTA 09.08.2016 e-kirjas (tl 15). Kaebaja ei ole korralduse adressaadiks ning korralduse sisust ja resolutsioonist ei nähtu, et see avaldaks mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele (kommerts-
3(5)
3-16-1930 pandilepingust tuleneva pandiõiguse kehtivusele). Seega ei olnud maksuhalduril alust ega kohustust kaasata kaebaja Saare Haldus OÜ nõude arestimise menetlusse. 2) MTA 16.08.2016 vaideotsuse tühistamise nõude osas on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Vaideotsuse adressaadina on kaebajal iseenesest selle vaidlustamise õigus, kuid vaideotsuse vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on MTA 25.05.2016 korralduse tühistamine, kaebaja kaasamine nõude arestimise menetlusse ja arestitud Saare Haldus OÜ nõude rahuldamine MTA poolt kaebaja kasuks, ilma viimase poolt oma nõude täiendava tõendamiseta. Vaideotsuses on asutud seisukohale, et korraldus ei riku kaebaja õigusi ning kaebajal puudub õigus korraldust vaidlustada. Selle seisukohaga kohus juba nõustus. Kaebaja ei ole toonud kaebuses esile asjaolusid, millest nähtuks, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. 3) Alternatiivne nõue kuulub tagastamisele HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja pandiõiguse realiseerimise osas on tõhusaks vahendiks oma nõude (kaebaja nõue Saare Haldus OÜ vastu, mis on tagatud kommertspandiga) tõendamine MTA-le. Asja materjalidest (sh vaideotsusest) nähtuvalt ei ole kaebaja pidanud vajalikuks tõendada MTA-le asjaolu, et tal on nõue Saare Haldus OÜ vastu, mis on tagatud kommertspandiga. Vastava nõude olemasolu tõendamine kaebaja poolt on aga vajalik, kuivõrd kommertspant ise nõude olemasolu ei tõenda (vt KomPS § 1 lg 2).
8.Saaremaa Mesi OÜ esitas halduskohtu määruse peale 08.12.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 28.12.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Saaremaa Mesi OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.11.2016 määrus. Kaebaja kordab kaebuses toodut ning lisab järgmist. Halduskohus viitas määruses MTA 09.08.2016 e-kirjas antud selgitusele, et kommertspandi lepingust tulenev võimalik kaebaja nõue Saare Haldus OÜ vastu ega kommertspandi esemel lasuv pant ei ole arestimisega lõppenud ning kaebajal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist pandi eseme arvel sundtäitmise tulemist seaduses sätestatud korras, esitades maksuhaldurile vastava avalduse koos oma õigust tõendavate dokumentidega (KomPS § 10 lg 4, TMS § 5 lg 2, § 108 lg 1). Kaebusele lisatud 05.09.2016 e-kirjas on MTA aga kaebajale selgitanud, et tal ei ole õigust ühineda kommertspandi eseme realiseerimise täitemenetlusega. Seega on MTA selgitused vastuolulised ja halduskohtu järeldused on väärad. TMS § 5 lg 1 järgi on täitemenetluse osalised sissenõudja ja võlgniku kõrval ka muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei saa pandipidaja, kelle pandi eseme MTA arestib ja realiseerib, olla puudutatud isikuna täitemenetluse osaliseks. Olukord, kus pandipidaja ei saa pandi eseme realiseerimise täitemenetluses osaleda, piirab pandipidaja subjektiivseid õigusi. MTA 25.05.2016 korraldus ja 16.08.2016 vaideotsus on MTA 05.09.2016 kirjas avaldatud seisukohaga vastuolus. Halduskohtul oli kohustus võtta kaebus menetlusse ning kujundada võimalike vastuolude osas seisukoht, sh tuvastada, kas MTA korraldusega arestitud pandi ese on jätkuvalt pandi esemena kaebaja poolt realiseeritav.
10.Maksu- ja Tolliamet palub 27.12.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on õiguspärane ja määruskaebus on põhjendamatu. MTA jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde.
4(5)
3-16-1930 Kaebaja viitab kaebusele lisatud MTA selgitusele, et kaebajal ei ole õigust ühineda kommertspandi eseme realiseerimise täitemenetlusega, leides, et maksuhalduri selgitused on vastuolulised. MTA on vaideotsuses selgitanud, et tulenevalt KomPS § 10 lg-test 1 ja 4, TMS § 5 lg-st 2 ja § 108 lg-st 1 on kaebajal õigus esitada avaldus kommertspandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks sundtäitmise tulemist. Kaebaja viidatud e-kiri puudutab küsimust täitemenetlusega ühinemisest, mitte nõude rahuldamise taotlust sundtäitmise tulemist. Seega on kaebaja etteheide vastuoluliste selgituste osas asjakohatu. Kaebaja ega Saare Haldus OÜ ei ole käesoleva ajani põhjendanud väidetavat kommertspandiga tagatud nõuet Saare Haldus OÜ vastu ega menetluskulude nõude loovutamist kaebajale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja asja halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmiseks.
12.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et Saare Haldus OÜ nõude arestimine iseenesest ei saa Saaremaa Mesi OÜ kui pandipidaja õigusi rikkuda, sest pantija varalise õiguse arestimine ei mõjuta kommertspandilepingust tuleneva pandiõiguse kehtivust. Nõustudes halduskohtu sellekohaste põhjendustega, ringkonnakohus neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei korda. Seega tagastas halduskohus korralduse tühistamise nõude õiguspäraselt. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaideotsusest sõltumatult. Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist, mistõttu on korralduse kohta tehtud vaideotsuse tühistamise nõue iseseisvana lubamatu HKMS § 45 lg-st 4 tuleneva kaebeõiguse piirangu tõttu.
13.Ka tuvastamisnõude esitamisele seab HKMS piirangud. Tuvastamisnõude puhul tuleb kaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS 38 lg 4), ning tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebusest ega ka määruskaebusest ei selgu, miks on kaebaja õiguste kaitseks vaja kohtumenetluses teha kindlaks ja kohtuotsuse resolutsioonis konstateerida, et MTA valduses on kommertspandi esemena nõue MTA vastu. Maksuhaldur on vaideotsuses (põhjenduste p 15) ja halduskohus on oma määruses (põhjenduste p 6.1) selgitanud, mida kaebaja saab pandipidajana oma õiguste kaitseks teha – ta saab esitada maksuhaldurile avalduse koos oma õigust tõendavate dokumentidega kommertspandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks sundtäitmise tulemist arestitud nõude ulatuses. Alles seejärel, kui maksuhaldur kaebaja taotlust ei rahulda, on tal võimalus pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et tema selgitused kaebajale ei ole olnud vastuolulised, sest kaebaja 29.08.2016 e-kirjas esitatud küsimused, millele MTA 05.09.2016 e-kirjaga vastas, ei puudutanud tema nõude rahuldamist sundtäitmise tulemist (tl 22p-23).
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.