lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2293/27

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2293/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 26. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasi

Igor Ogorodnikovi kaebus Viru Vangla 27. septembri 2016. a vastuse nr 6-7/25574-2 osaliseks tühistamiseks ja asja uueks lahendamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrus Igor Ogorodnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Ogorodnikov Vastustaja Viru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-16-2293

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Igor Ogorodnikov esitas 5. septembril 2017 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada talle pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga. Viru Vangla jättis 27. septembri 2016. a vastusega nr 6-7/25574-2 I. Ogorodnikovi taotluse abikaasat puudutavas osas rahuldamata. I. Ogorodnikov esitas nimetatud vastusele vaide, kuid see jäeti Viru Vangla 28. oktoobri 2016. a vaideotsusega nr 6-12/242-2 rahuldamata.
2.I. Ogorodnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab, et tuvastataks Viru Vangla

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
27.
septembri 2016. a vastuse õigusvastasus, tühistataks see tema abikaasat puudutavas osas ning kohustataks asja uuesti lahendama.
3.Tartu Halduskohus võttis 7. detsembri 2016. a määrusega kaebuse menetlusse.
4.I. Ogorodnikov esitas 12. detsembril 2016 riigi õigusabi taotluse kaebuse täiendamiseks uute dokumentidega.
5.Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrusega jäeti I. Ogorodnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt:
5.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 järgi võib isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Kaebaja kontoväljavõttest nähtub, et ilmselt ei suuda ta ise advokaadi osutatud õigusteenuse eest tasuda. See asjaolu ei tingi aga ilmtingimata riigi õigusabi taotluse rahuldamist.
5.2.Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus leidis, et kaebaja taotlus antud halduskohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt halduskohtusse pöördunud ning suutnud sealjuures kaebused ja taotlused iseseisvalt vormistada. Käesolevas haldusasjas on kaebaja vormistanud ilma välise õigusabita nii kohtueelse menetluse vaide kui ka kaebuse, mis on olnud piisavalt arusaadavad. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja on viidanud soovile esitada täiendavaid dokumente, kuid seegi ei anna alust taotluse rahuldamiseks, sest vastav toiming ei vaja juriidilisi teadmisi. HKMS § 59 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalisel ei ole võimalik oma väiteid tõendada, saab ta ära näidata põhjused, miks ta ei saa ise tõendeid esitada, teatada nende asukoha ning paluda kohtul tõendid asjaomaselt asutuselt välja nõuda. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.I. Ogorodnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja pärast oma naisega abiellumist temaga pikaajalisele kokkusaamisele saanud. Kaebaja ei ole käesolevas kohtuasjas ise kohtueelset nõuet ega kaebust koostanud, vaid on selleks kasutanud teiste isikute abi. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kaebaja peab otsima inimesi, kes teda vajadusel aitavad, aga kuna inimesed vahetuvad pidevalt, tuleb tal kogu aeg otsida neid, kes oleksid valmis teda aitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
9.Asjaolu, et kaebajale ei ole võimaldatud pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga, ei oma riigi õigusabi taotluse lahendamisel tähtsust, mistõttu ei tule sellekohaseid seisukohti arvesse võtta. Hinnang sellele, kas pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamine on õiguspärane või mitte, antakse asja sisulisel lahendamisel.
10.Konkreetne menetlusabi taotlus on esitatud seetõttu, et kaebaja soovib esitada asja juurde täiendavaid dokumente. Nende esitamiseks ei ole kaebajal vaja määratud esindajat, kuna HKMS § 2 lg-st 4 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Ka kaebaja keeleoskus ei saa eelneva valguses olla määrava tähtsusega.

11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium