lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2175/10

Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2175/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 2, 3Kaebeõiguse piirangudHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-19-114/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.02.20193-16-2177/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2175

Haldusasi

Veeühistu Mesikaev kaebus Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 otsusele nr 10-2.2/2991 ning Harku valla kohustamiseks andma Veeühistule Mesikaev nõusolek vee erikasutuseks või vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Veeühistu Mesikaev, volitatud esindaja Jaana Lepik; Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Hannes Raudleht

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Veeühistu Mesikaev (edaspidi nimetatud ka ühistu) omab vee erikasutusluba nr L.VV/326700 ning selle alusel on tal õigus võtta vett Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist kokku 8000m3 aastas, et varustada ühistu liikmeid aastaringselt olme- ja joogiveega. Vee erikasutusloa kehtivusaeg oli 02.10.2015–31.10.2016 ning Keskkonnaameti 26.10.2016 korraldusega nr 1-3/16/2657 pikendati vee erikasutusloa kehtivusaega kuni 31.01.2017.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
2.04.08.2016 esitas Veeühistu Mesikaev Harku Vallavalitsusele taotluse vee erikasutusloa pikendamiseks nõusoleku saamiseks, kuna valla vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumiseks on ühistu 102-st liikmest esitanud taotlused 45 liiget (s.h viiele liikmele on Osaühing Strantum paigaldanud veemõõtjad ühistu veetrassile, kuna nad kasutavad kanalisatsiooni). Ülejäänud ühistu liikmetele tagab olme- ja joogivee olemasolu ühistu.
3.Harku Vallavalitsus keeldus 29.09.2016 kirjaga nr 10-2.2/2991 ühistule vee erikasutuseks nõusoleku andmisest, kuna ühistu hallatavas piirkonnas on valminud ühisveevärk ja – kanalisatsioon (edaspidi ÜVK), mida opereerib Osaühing Strantum.
4.31.10.2016 saabus halduskohtule Veeühistu Mesikaev ning tema kahe liikme, Piret Viiklepa ja Väino Soonikese, ühine kaebus Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 kirja nr 10-2.2/2991 (edaspidi 29.09.2016 kiri) tühistamiseks ning Harku Vallavalitsuse kohustamiseks andma Veeühistule Mesikaev vee erikasutuseks nõusolek aastani 2042. Ühes kaebusega esitasid kaebajad ka esialgse õiguskaitse taotluse, kohustada Harku Valda andma vee erikasutuseks nõusoleku kuni kohtumenetluse lõpuni. 14.11.2016 saabus halduskohtule kaebuse täiendus, mille kohaselt taotleb kaebaja alternatiivselt 29.09.2016 kirja tühistamisele selle õigusvastasuse tuvastamist ning alternatiivselt Harku Vallavalitsuse kohustamisele anda Veeühistule Mesikaev vee erikasutuseks nõusolek aastani 2042, Harku Valla kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
5.Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 21.11.2016 ning tunnistas vastustajaks Harku Vallavalitsuse. Samuti tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku kaaluda asja lahendamist kompromissina.
6.Harku Vallavalitsus edastas 19.01.2017 kohtule teabena 12.01.2017 kohtumiste protokolli ning Keskkonnaameti 19.01.2017 vaideotsuse (toimiku lk 81–91).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

7.Kohus võttis kaebuse menetlusse 21.11.2016 määrusega (toimiku lk 41–42 pöördel). Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, kus kohtul tuleb sarnaselt ettevalmistava menetlusega kontrollida, kas kaebuse lubatavuse eeldused on jätkuvalt täidetud. Kui eelmenetluses ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 punktis 1 sätestatud asjaolud, sh kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, võib kohus jätta kaebuse määrusega HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata.
8.Vastustaja vastas kaebusele 09.12.2016 ning palus jätta kaebuse muu hulgas läbi vaatamata, kuna 29.09.2016 seisukoht ei ole HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt eraldiolevalt vaidlustatav, s.t vastustaja hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus. Vastustaja otsus ei ole veeseaduse või keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 kohaselt Keskkonnaametile siduv ning kaebeõigust ei saa tuletada väärast halduspraktikast. Sel põhjusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel.
9.Kohus leidis 03.11.2016 määruse punktis 9 (toimiku lk 26–28), et 29.09.2016 kiri on menetlustoiming, mille eraldiseisev vaidlustamine lõplikku haldusakti vaidlustamata on HKMS § 45 lg 3 alusel piiratud. Viidatud paragrahv sisaldab siiski kahte alternatiivi, mil menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on lubatud: 1) kui rikutakse kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust; 2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

2(5)

HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud teise alternatiivi mõtteks on lubada vaidlustada selliseid menetlustoiminguid, mille tulemusena antakse välja ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või tehakse tema õigusi rikkuv lõplik toiming. HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, punkt 5 ning 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, punkt 20) ning erandina saab enne lõplikku haldusakti kaebuse esitada, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, punkt 21 ja selles viidatud lahendid). Menetlustoimingut saab siiski vaidlustada, kui on tehtud niivõrd oluline viga, et juba menetluse käigus saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes (sisuliselt) õiguspärane (vt ka Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, punkt 21 ja selles viidatud lahendid). Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitatavad eelnimetatud tähenduses oluliste ja ilmsete menetlusvigadena. Menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast (Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, punkt 21). Praegusel juhul on kohus asjas seni pidanud menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist lubatavaks, kuna veeseadus ei reguleeri kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemust ning Keskkonnaameti hinnangul välistab see vee erikasutusloa taotluse menetlemise (vt mh toimiku lk 14). Kohtu hinnangul on Keskkonnaameti eelnevalt märgitud praktika siiski üksnes väär halduspraktika (nagu seda märgib vastustaja ja möönab ka Keskkonnaamet 19.01.2017 vaideotsuses). Kohaliku omavalitsuse nõusoleku siduvus saab tuleneda vaid kehtivast õigusest.

10.Võrreldes Keskkonnaameti 10.10.2016 kirja (toimiku lk 14), kus Keskkonnaamet välistas kohaliku omavalitsuse negatiivse nõusoleku andmisel vee erikasutusloa taotluse menetlemise, ning Keskkonnaameti 19.01.2017 vaideotsust (toimiku lk 89–91), siis nähtub, et Keskkonnaamet on nõustunud Veeühistuga Mesikaev, et taotlusmaterjalide hulka kuuluv kohaliku omavalitsuse nõusolek on sisuliselt kohaliku omavalitsuse arvamus või seisukoht ning see ei pea tingimata olema sisuline nõusolek vee erikasutuseks ning see ei välista vee erikasutusloa taotluse suhtes otsuse tegemist. Vee erikasutusluba on kiritõend tegevuse lubamiseks (veeseaduse § 2 punkt 13) ning vee erikasutusloa andmise otsustab Keskkonnaamet kaalutlusõiguse alusel (veeseaduse § 9 lg 5). Kohalikul omavalitsusel puudub õigus otsustada, kas vee erikasutusloa andmine on põhjendatud või mitte. Kui lugeda, et kohaliku omavalitsuse nõusolekul oleks otsustav toime, s.o kohaliku omavalitsuse nõusolek välistaks vee erikasutusloa taotluse esitamise ja sisulise menetlemise, siis otsustaks sisuliselt nõusolekut andev kohalik omavalitsus, kas isikul on õigus vee erikasutusluba taotleda või mitte.
11.On tõsi, et Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 kirja eesmärgiks on anda Keskkonnaametile informatsiooni kohalike olude ja vee erikasutusloa andmise otstarbekuse kohta, aga arvestades veeseaduse vee erikasutusloa andmise ning selle andmata jätmise regulatsiooni (veeseaduse § 9 ja 91), siis ei too Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 kiri vältimatult kaasa seda, et kaebajale jäetakse sel põhjusel vee erikasutusluba andmata. Keskkonnaamet peab kohaliku omavalitsuse seisukohas esitatud ettepanekuid või loa andmist välistavaid asjaolusid kaaluma ning nendega mittearvestamist põhjendama sarnaselt 3(5)

halduseväliste isikute arvamustega. Seega puudub Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 otsusel iseseisev mõju kaebaja õigustele ning kaebajal puudub 29.09.2016 menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise õigus.

12.Kohus märgib täiendavalt, et ehkki keskkonnaseadustiku üldosa seaduse regulatsioon ei ole vee erikasutusloa andmise menetluses kohaldatav, siis nähtub ka sellest, et kohaliku omavalitsuse arvamusele ei omistata sellist tähendust, et selle negatiivse sisu korral oleks vee erikasutusloa taotluse menetlemine ja vee erikasutusloa andmine välistatud (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 43 ja § 52). Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid1 kinnitavad üheselt, et omavalitsusüksuse arvamus ei ole loa andjale siduv ning täiendavalt tuuakse seal välja, millistest asjaoludest peaks kohalik omavalitsus arvamust andes lähtuma ning milline on Keskkonnaamet kaalutlusõiguse ruum ja sisu.
13.Kohtu hinnangul ei oleks praegusel juhul kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise iseseisva vaidlustamise võimaldamine põhjendatav ka protsessiökonoomia põhimõttega.
14.Kuna vastustaja 29.09.2016 kiri on menetlustoiming vee erikasutusloa andmise menetluses ning see ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega ole vältimatult kaebaja õigusi rikkuv, siis saab kaebaja seda vaidlustada ühes lõpliku haldusaktiga. Kohus saab vee erikasutusloa õiguspärasust hinnates kontrollida ka Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 kirja õiguspärasust. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas HKMS § 121 lg 2 punktiga 1 jätta läbi vaatamata.
15.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et HKMS § 121 lg 2 punkti 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, punkt 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning kaebeõiguse puudumisel tuleb jätta kaebus rahuldamata (vt Riigikohtu 11.10.2012 määrus nr 3-3-1-35-12, punkt 12). Eelviidatud seisukohad on kohaldatavad ka samal alusel kaebuse läbi vaatamata jätmisel. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjendatud kaebuse sisuline menetlemine, kuna menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise kaebeõiguse puudumine on selge ning sellise kaebuse menetlemine oleks vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega (HKMS § 2 lg-ga 2).
16.Kohus ei pea asja sisulist menetlemist võimalikuks ka kooskõlas Riigikohtu 08.06.2016 otsusega nr 3-3-1-12-16, kuna praegusel juhul on tegemist sisuliselt haldusmenetluse raames tehtud menetlustoiminguga, kuid viidatud lahendi puhul oli tegemist halduse toiminguga väljaspool ehitusloa menetlust, millele vaidlustamisele ei kohaldu HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirangud, vaid kohalduvad HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangud. Menetluskulud
17.HKMS § 108 lg 4 ja lg 5 koosmõjust tulenevalt kannab kaebaja menetluskulud, kui kaebus jäetakse läbivaatamata HKMS § 151 lg 2 p-i 1 alusel. Kohus ei pidanud enne käesoleva määruse

Kättesaadav: http://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/5-ptk/pg-43

4(5)

tegemist põhjendatuks küsida vastustajalt menetluskulude kohta, kuna isegi menetluskulude olemasolul ei oleks nende väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika kohaselt põhjendatud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium