Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-13-745
Haldusasi
JA kaebus Tallinna Linnaplaneerimise 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – JA, isikukood XXXXXXXXXXX
Ameti
Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – KÜ Kuhlbarsi 6/ Pärna 1, registrikood 80043905), volitatud esindaja adv Indrek Kukk Menetluse alus ringkonnakohtus
JA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta JA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-745 muutmata.
Mõista JA-lt välja KÜ Kuhlbarsi 6/ Pärna 1 kasuks 2070 (kaks tuhat seitsekümmend) eurot apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude katteks. JA apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
Mõista JA-lt välja Eesti Vabariigi kasuks 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot eksperdikulude katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30.01.2017. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-13-745 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 Tallinnas F. Kuhlbarsi tn 6 // JP tn 1 korterelamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
2.F. Kuhlbarsi tn 6 // JP tn 1 asuva korteri nr 23 omanik JA esitas 08.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus TLPA 22.02.2013 ehitusluba nr 61573 tühistada. Kaebuse põhiväited on järgmised: 1) 13.10.2011 toimunud KÜ Kuhlbarsi 6/ Pärna 1 üldkoosolek, mille otsusega kiideti heaks juhatuse näidistegevusplaan hoone katuse ja fassaadi remondi rahastamiseks katusekorterite arenduse kaudu, ei olnud otsustusvõimeline; 2) asjas tehtud ekspertiis ei ole nõuetekohane. Hoone asub kvartalis, mis sai II maailmasõjas, eeskätt 1944. a märtsipommitamises tugevalt kannatada, mistõttu on elanike elu, tervise ja omandi säilimise huvides vaja hinnata, kas hoone kandekonstruktsioonid taluvad ehitustegevust. Hoone välismüürides olevate pragude olemust ega põhjuseid pole ekspert analüüsinud; 3) ehitustegevuse tulemusena väheneb kaebajale kuuluva kinnisvara väärtus. Oluliselt on häiritud tema igapäevane elu ning piiratud tema õigus talle kuuluvat korteriomandit ja mõttelist osa KÜ liikmete omandist vallata, kasutada ja käsutada; 4) ehitusloa menetluses on tehtud olulisi kaalutlusvigu, luba pole piisavalt põhjendatud.
3.Tallinna linn ja KÜ Kuhlbarsi 6/ Pärna 1 vaidlesid kaebusele vastu ning palusid selle jätta rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 836 eurot. Otsuse põhjendused on järgmised: 1) TLPA ei ole ehitusloa andmisel piirdunud formaalse heakskiiduga ehitusprojektile. Vastuväiteid on arutatud ning leitud, et puudub alus kahelda Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud ekspertiisis. Ekspertiisi kohaselt on hoonele pööningukorruse väljaehitamisel hoone kandevõime tagatud. Välisseintel, keskmises pikiseinas ja postides ei ole märgata mingisuguseid pragusid. Projekti on ekspertiisi tulemuste põhjal täiendatud; 2) eksperdihinnanguks ei saa pidada kaebaja esitatud A. Partsi Inseneribüroo OÜ koostatud dokumenti "Korterelamu konstruktsioonide ekspertiisieelne ülevaatus. Aadress: Kuhlbarsi 2(7)
3-13-745 6/Pärna 1, Tallinn". Kuigi selles dokumendis mainitakse hoone seintes olevaid pragusid, märgitakse samas, et ilma täiendavate mõõtmiste ja uuringuteta pole nende põhjust võimalik öelda. Viited pragudele ei muuda esitatud arvamust ekspertiisiaktiga võrdväärseks dokumendiks, mis võimaldaks juba korraldatud ekspertiisi tulemustel põhineva ehitusprojekti usaldusväärsuses kahelda. Ekspertiisi käigus tehtud fotolt ja ehitusprojekti fotodelt pole pragusid näha; 3) II maailmasõja aegsete kahjustuste kohta puuduvad selged andmed; 4) asjas ei ole tõendatud, et vaidlusaluse ehitusloa alusel toimuv ehitamine võiks kujutada ohtu kaebaja elule, tervisele või varale; 5) kohtul puudub alus kahelda, et ehitusloa aluseks olnud KÜ üldkoosoleku otsuses on väljendatud kaasomanike enamuse tahe taotleda ehitusluba.
5.JA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Eksperthinnangu alusel ei tehtud ehitusprojekti ehitamise ohutuse seisukohast sisulisi muudatusi, sest ekspertiis oli ebapiisav ja üksnes vormiline. Eksperthinnangust sõltumatult muudeti ehitusprojekti aga muudes osades ehitusloa menetluse käigus nii suures ulatuses, et seda tulnuks kaebaja hinnangul korteriühistu liikmetega uuesti kooskõlastada; 2) halduskohus ei selgitanud kaebajale, et A. Partsi Inseneribüroo OÜ poolt 06.06.2014 koostatud dokument ei ole piisav eksperthinnang, millega kaebaja väiteid ehitamise ohtlikkuse kohta tõendada. Majandustegevuse registrisse kantud ja ehituskonstruktsioonidele spetsialiseerunud eksperdi hinnang hoone puuduste kohta on piisav, et seda kaalumisel olulise asjaoluna arvestada, eriti kui samal ajal on arvestatud teise eksperdi ebapiisava (puudused kirjeldamata) hinnanguga; 3) pragude olemasolu on selgelt nähtav. Hoone tõsisemalt vigastatud kohti ei ole ehitusprojektis ega Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnangus teadlikult kajastatud, sest märkamatuks need hoone tegelikul vaatlemisel jääda ei saanud. Apellatsioonkaebusele lisatud fotodelt on praod näha. Need tekkisid 1944. a pommitamise ajal. Kaebaja ei väida, et tema esitatud tõendid kinnitavad hoone kahjustuste tekkimist sel ajal, vaid näitavad, et kahjustuste tekkimine vajab eksperdi poolt hindamist; 4) avariioht tuleneb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisest pööningukorrusele, mida saab teha üksnes neljanda korruse korterite tehnosüsteemide kaudu ja neid lõhkudes, kuid mille projektid ehitusprojektis puuduvad, katuse ning sarikate eemaldamisest tingitud paratamatutest vee ja niiskuskahjudest, samuti ebapiisavast ehituskonstruktsioonide seisundi hindamisest tekkida võivatest kahjustustest; 5) kaebuses nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides. halduskohus peab tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Halduskohus seda ei teinud ja tugines üksnes vastustaja hinnangutele; 6) kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine on ebaõige. Kolmanda isiku väide, et tal on kohustus õigusabikulud need tasunud isikule hiljem ehitusprojekti koostanud ning kinnisvaraarendajaks olevale isikule hüvitada, on ebapiisav ja ka tõendamata. 3(7)
3-13-745
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2015 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 650 eurot.
7.Riigikohtu halduskolleegium tühistas 09.03.2016 otsusega nr 3-3-1-78-15 Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2015 otsuse ning saatis asja Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu juhised asja uueks läbivaatamiseks olid järgmised. Ringkonnakohus on küll õigesti asunud halduskohtust erinevale seisukohale, et kaebaja esitatud korterelamu ekspertiisieelset ülevaatust tuleb tõendina käsitada hoolimata sellest, et tegemist ei ole eksperdihinnanguga, kuid ei ole samas kõrvaldanud vastuolusid selle tõendi ja ehitusprojektile tehtud ekspertiisi vahel. Ei ole välistatud, et vastuolu kõrvaldamiseks võib olla vaja korraldada uus ekspertiis. Olukorras, kus kaebaja on välja toonud ekspertiisi puuduse, mida pole ümber lükatud, ei pea vastuolu kõrvaldamiseks ekspertiisi tingimata tellima kaebaja ise. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ning vajaduse korral kogub kohus tõendeid ise. Ringkonnakohtul tuleb uuesti välja nõuda ka ehitusprojekti toimik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Ehitusloa andmise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 11 kohaselt sai ehitusloa taotluse esitada maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Ringkonnakohus leiab, et 13.10.2011 toimunud KÜ Kuhlbarsi 6/ Pärna 1 üldkoosoleku otsustusvõimelisuse küsimus ei oma praeguses asjas tähtsust. Halduskohus on otsuse p-s 21 piisavalt põhistanud, et ehitusloa taotlemine oli korteriomanike enamuse tahe. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et enamus oli ehitusloa taotlemisele vastu. Vastustaja pädevuses ei ole lahendada kaasomanike või korteriomanike omavahelisi vaidlusi. Ehitusloas on märgitud, et see ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud ehitise omaniku loata ning ehitamisel ei tohi rikkuda teiste isikute asjaõigusi. Riigikohus selgitas praeguses asjas tehtud otsuse p-s 26, et ehitamiseks ettevalmistuste tegemisel tuleb küsida kaasomanikelt ehitamiseks nõusolekud.
10.Ringkonnakohus otsustas 26.04.2016 määrusega korraldada F. Kuhlbarsi 6 // JP 1 hoone ehitustehnilise ekspertiisi, et selgitada välja pööningukorruse eluruumideks ümberehitamise ohutus. Eksperdile esitati järgmised küsimused: kas hoone kandekonstruktsioonide kandevõime ja jäikus on piisavad pööningukorruse ümberehitamiseks eluruumideks; millised on hoone kandekonstruktsioonide defektide ja kahjustuste põhjused; kas ehitusprojektis esitatud pööningukorruse eluruumideks ümberehitamise eeldused ja ehitustehnilised lahendused arvestavad hoone tegelikku ehitustehnilist seisundit? Ringkonnakohus selgitas, et ekspertiisi tegemise käigus tuleb käsitleda ka 06.06.2014 ekspertiisieelses ülevaatuses märgitud küsimusi (praod seintes, vee kogunemine keldris). Millised konkreetsed tööd ja metoodika on vajalikud kohtu küsimustele vastamiseks, otsustab kohtu määratud ekspert.
11.Ekspert TR esitas 19.09.2016 kohtule ekspertarvamuse, milles leiti järgmist. Tallinnas F. Kuhlbarsi 6 // JP 1 asuva hoone vundamentide, kandeseinte ja vahelagede kandevõime ja jäikus on pööningukorruse ümberehitamiseks eluruumideks piisavad. Eksperdi hinnangul ei 4(7)
3-13-745 ole kandeseinte ja 4. korruse (s.o kaebaja korteri) lae konstruktsioonide kandevõime hindamiseks tugevusarvutuste tegemine vajalik, kuna pööningukorruse väljaehitamisel eluruumideks koormus 4. korruse laele ei muutu. Projekteeritud katuslae omakaal on 4,3 kN/m2. Olemasoleva katuselae (sileplekk, roovitus, sarikad) omakaal on 1,7 kN/m2, katuse omakaalukoormuse suurenemine 2,6 kN/m2. Katuse tarinduse projekteerimisel tuleb omakaalu koormuse muutusega arvestada. Koormus vundamentidele hoone sokli tasandil suureneb alla 5%. Maapinnast ca 250 cm sügavusel paiknevate paekivist vundamentide vajumid on 76 aasta jooksul stabiliseerunud ning minimaalne koormuse suurenemine ei põhjusta täiendavate ebaühtlaste vajumite teket. Ehitise inspekteerimise käigus tuvastati kandetarindi defektid: pragu kirdefassaadi trepikoja välisseina müüritises; rõduplaatide kandetalade korrodeerumine, rõdud on varisemisohtlikud; karniisiplaatide pragunemine ja murenemine, krohvi tükid võivad variseda. Kandetarindi defektide põhjused: sadevee sissetungimine krohvipragude kaudu välise müüritise sisse ja perioodiline külmumine/sulamine; katusekattel puudub suunav renn, mille tagajärjel sadevesi valgub karniisile ning põhjustab karniisiplaatide murenemise. Paikvaatluse ja tarindite avamise käigus ei tuvastatud mehaaniliste mõjutuste olemasolu tarinditele. Hoone põhilised kandetarindid (vundamendid, kandeseinad, vahelaed) ja tehnosüsteemid olid 1944. aasta märtsipommitamise järgselt 1946. aasta seisul ehitustehniliselt heas seisukorras. Põhiliselt oli kahjustatud katusetarind ja 10% ulatuses tsinkplekist kate. Põhiliselt on kirjeldatud sise- ja välisseinte krohvikahjustusi ning mittekandvate siseseinte ja uste deformatsioone. Pööningukorruse väljaehitamisel eluruumideks 4. korruse vahelaele mõjuvad koormused ei suurene. Koormus vundamentidele hoone sokli tasandil suureneb katusetarindi rekonstrueerimise tagajärjel alla 5%. Ehitise kandetarindite ehitustehniline seisukord võimaldab katusekorruse ohutult eluruumidena kasutusele võtta. Enne ehitustööde teostamist tuleks koostada ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis, milles esitada katuse kandetarindite ning välisfassaadi rekonstrueerimise tehnilised lahendused.
12.Ringkonnakohus leiab, et TR 19.09.2016 ekspertarvamus kinnitab varem haldusmenetluse käigus tehtud eksperthinnangus ja sellele tuginenud halduskohtu otsuses toodud järeldusi ning kõrvaldab ühtlasi 06.06.2014 ekspertiisieelses ülevaatuses märgitud küsimustega (praod välisseintes, vee kogunemine keldris) seoses tõusetunud kahtlused. Ringkonnakohus märgib, et konstruktsioonide avamist, mille tähtsust kaebaja on läbivalt rõhutanud, peeti 06.06.2014 dokumendis vajalikuks omakaalu koormuse hindamiseks (vahelagedes kasutatud materjalide ja nende paksuste teadasaamiseks). Ekspert TR on seda ekspertarvamusest ja 20.12.2016 kaebaja väidetele esitatud vastusest nähtuvalt teinud nii tarindite avamise kui muu informatiivse materjali kogumise teel. Kuna ekspert leidis, et koormused katusekorruse vahelaele ei suurene, puudus vajadus kaebaja poolt vajalikuks peetud vahelae kandevõime arvutuste tegemiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hoonele ei ehitata mitte täiendavat korrust peale, vaid olemasolev pööning ehitatakse ümber eluruumideks ning pööningukorruse väljaehitamise käigus väheneb koormus trepikoja laele ja seintele, kuna trepikoja pealse vahelaelt eemaldatakse raske 14-18 cm paksune šlakkliivsoojustus. Ekspert selgitas 20.12.2016 vastuses kaebaja vastuväidetele veel korra üle, et pööningukorruse väljaehitamisel eluruumideks muutuvad vahelaele mõjuvad koormused: lisandub kasutuskoormus vahelaele 2,0 kN/m2, väheneb olemasoleva pööningu kasutuskoormus ca 0,2 kN/m2, lisandub vaheseinte omakaalukoormus ca 0,5 kN/m2, väheneb vahelae omakaalukoormus 2,3 kN/m2, seega 2,0 - 0,2 + 0,5 - 2,3 = 0,0 kN/m2. Katuse kandetarind on ehitusprojekti kohaselt uus tarind ning selle kandevõime on tagatud. Projekteeritud katuslae omakaal on 4,3 kN/m2. Olemasoleva katuselae (sileplekk, roovitus, sarikad) omakaal on 1,7 kN/m2, katuse omakaalukoormuse suurenemine 2,6 kN/m2. Katuse tarinduse projekteerimisel on arvestatud omakaalu koormuse muutusega. Ekspert lükkas 20.12.2016 vastuses ümber ka kaebaja väite, et ekspertiisi tegemisel ei uuritud hoone JP 1 osa 5(7)
3-13-745 keldrit, kuhu koguneb vesi ning selgitas, et vee valgumine keldrikorruse põrandale ei muuda hoone kandetarindite, sh vundamentide kandevõimet. Ekspertarvamuses tuli vastata kohtu esitatud küsimustele, mitte lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nõuete kohta ehitusprojekti ekspertiisile. Kohtule esitatud ekspertarvamusega on antud hinnang ainult asjaolule, kas eelprojekti staadiumis koostatud ehitusprojektis esitatud pööningukorruse eluruumideks ümberehitamise eeldused ja ehitustehnilised lahendused arvestavad hoone tegelikku ehitustehnilist seisundit.
13.Seoses kaebaja poolt 27.12.2016 kohtule esitatud enda teostatud „metallist kandetala osa avamise ning vaatlusega“ märgib ringkonnakohus, et ehitustehnilised asjaolud tuleb välja selgitada kohtukõlbulike tõendite, eeskätt asjatundjate ja ekspertide arvamustega. Lisaks tuleb märkida, et kaebajal on olnud menetluse käigus piisavalt aega ja võimalust enda soovitavate asjaolude ja tõendite esitamiseks, mistõttu on 27.12.2016 kohtule esitatud uued väited ja fotod esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses esitatud eksperthinnangutest nähtuvalt on olnud eksperdid teadlikud, et pööningukorruse põrandal on erinevatel aegadel olnud niiskust, mistõttu võivad seal olevad raudtalad saada roostekahjustusi. Sellele vaatamata on nad oma erialaste teadmiste pinnalt pidanud pööningukorruse väljaehitamist ohutuks.
14.Halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 836 eurot. Kaebaja peab kulude väljamõistmist ebaõigeks, sest korteriühistu õigusi või kohustusi kohtuasi ei puuduta, kolmanda isiku esindaja koostatud dokumendid ei veena, et need on koostanud õigusteadmisi omav isik ning arved on esitatud ning need on tasunud OÜ Aberratio, kuid puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kolmas isik peab kulud OÜ-le Aberratio hüvitama. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda isiku menetlusse kaasamise õiguspärasusele ei saa esitada vastuväiteid pärast halduskohtu 11.10.2013 määruse p 4 jõustumist. Seda oleks tulnud teha nimetatud määrust vaidlustades. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu esindas korteriomanike enamuse huvisid ning pole alust arvata, et korteriühistu asemel korteriomanike menetlusse kaasamisel oleksid kulud väiksemaks jäänud, pigem vastupidi. Kolmanda isiku kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, sh dokumentide sisu, hindas halduskohus menetluskulu kaebajalt välja mõistes õiguspäraselt ja põhjendas nõuetekohaselt oma seisukohti. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kolmas isik on pärast esimese astme kohtu menetlust kandnud menetluskulusid järgmiselt: - esindajakulud enne Riigikohtu otsust toimunud apellatsioonimenetluses 836 eurot, millest Tallinna Ringkonnakohus pidas 26.05.2015 otsuses vajalikuks ja põhjendatuks kaebajalt välja mõista 650 eurot. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde; - esindajakulud kassatsioonimenetluses: kassatsioonkaebusele vastuse koostamine 660 eurot (kuludokumendid III kd, lk 22-23) ja Riigikohtu 18.02.2016 küsimusele vastamine 264 eurot (kuludokumendid III kd, lk 32-33). Arvestades asjaolu, et Riigikohtu nõudele vastamine ei eeldanud advokaadi abi kasutamist ja kohtupraktika kohaselt ei saa kassatsiooniastmes olla menetluskulud üldjuhul suuremad kui apellatsiooniastmes (vt nt Riigikohtu 10.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 31), peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks 650 eurot; - esindajakulud pärast Riigikohtu otsust: vastavalt 15.12.2016 taotlusele kokku 770 eurot; 1) menetlusdokumentide koostamise eest (kuludokumendid IV kd, lk 61-68) ja 2)
6(7)
3-13-745 kohtuistungiks ettevalmistumise eest (kuludokumendid esitatud 27.12.2016 ja 29.12.2016). Need kulud on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele täies ulatuses. HKMS § 108 lg 8 ls 1 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmanda isiku vastaspooleks oli kaebaja. Kokku kuulub kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele 2070 eurot.
17.HKMS § 109 lg 3 ls 1 sätestab, et kohus mõistab poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. HKMS § 102 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks muu hulgas eksperdikulud. HKMS § 106 kohaselt kohaldatakse eksperdikuludele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 151–161 sätestatut. HKMS § 151 lg 3 sätestab, et kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud. Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2016 määruse alusel maksti kohtu eelarvest välja eksperdi tasu summas 1908 eurot, millest poole ehk 954 oli ette tasunud Tallinna linn (III kd, lk 191-192). Seega kuulub Eesti Vabariigile HKMS § 109 lg 3 ls 1 alusel kaotanud poolelt väljamõistmisele 954 eurot. Sellele lisandub Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2016 määruse alusel eksperdile kohtu eelarvest välja makstav summa 306 eurot. Kokku tuleb kaebajalt riigi kasuks välja mõista 1260 eurot. Tallinna linn ei esitanud taotlust ette tasutud eksperditasu kaebajalt väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Oliver Kask
Villem Lapimaa
Ruth Plaks
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.