3-15-455/45 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-15-455 mitte, leides, et see rikuks tema eraelu puutumatust. Kuna üks pooltest pole nõusolekut andnud, pole toimikuga tutvumise võimaldamine HKMS § 89 lg 1 alusel lubatav. Praegusel juhul ei saa ajakirjanikul olla ka ülekaalukat huvi haldusasja toimikuga tutvumiseks (HKMS § 89 lg 2). Kogu vajaliku teabe vaidluse ja selle lahendamisel tähtsust omanud asjaolude kohta saab ajakirjanik asjas tehtud kohtulahenditest. Erinevalt kriminaalasjadest, mille vastu võib põhjendatud ajakirjanduslikku huvi üldjuhul eeldada, arvestades, et tegemist on riigi karistusvõimu teostamisega isikute suhtes, keda süüdistatakse väga olulisel määral riigi õiguskorra kahjustamises, puudub tsiviil- ja halduskohtumenetluste vastu üldjuhul selline huvi, mis õigustab ajakirjanikule toimiku tutvustamist. Selline avalik huvi ei saa tuleneda asjaolust, et PP on ajakirjanduse kaudu avalikkuses tuntud inimene ning teadaolevalt erinevate tehingute kaudu pikaajaliselt seotud Eesti Keskerakonnaga. Ka sellisel isikul peab olema võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kartmata, et vaidlusega seoses võivad avalikuks saada toimikusse kogutud dokumentidest nähtuvad andmed, mis vaidluse endaga sel määral ei seondu, et neid oleks põhjust käsitleda avalikustatavates kohtulahendites. Tegu võib olla andmetega, mis ei õigusta menetluse kinniseks kuulutamist ning mis näiteks asja kohtuistungil arutamisel kõne alla ei tulekski, kuna need pole vaidluse seisukohast olulised. Sarnases maksuasjas koosneb toimik peamiselt tõenditest ja dokumentidest, mille maksuhaldur on saanud ja kogunud menetluse käigus. Väljaspool kohtumenetlust ei tohiks maksuhaldur isiku maksusaladuse kaitse kohustusest tulenevalt selliseid dokumente võõrastele avaldada (maksukorralduse seaduse § 26 lg 1). Olukorras, kus võõrad saaksid hõlpsalt sellistele dokumentidele juurdepääsu kohtutoimikuga tutvumise teel, muutuks maksusaladuse kaitse suurel määral sisutuks ning maksukohustuslane kannataks tegelikult pelgalt sellest tulenevalt, et ta maksuhalduri otsuse vaidlustas. Isiku olukord (sealhulgas võimalus oma saladusi hoida) ei tohi halveneda seetõttu, et ta on otsustanud pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning seda sõltumata kohtumenetluse lõpptulemusest. Seetõttu oleks sedalaadi haldusasjade toimikuga tutvumise võimaldamine ajakirjanikule erandjuhul mõeldav, kui selgelt nähtuks, et kaebajaks on olnud avaliku võimu teostamisega otseselt seotud isik (kõrge ametnik, tähtsal poliitilisel ametikohal olev isik vms) ning võib eeldada, et üksnes kohtulahenditest nähtuvad andmed ei taga piisavat demokraatlikku kontrolli selle isiku aususe või käitumise korrektsuse üle. PP ei kuulu selliste isikute hulka ning selliseid asjaolusid antud juhul ei esine.

3-15-455 kogu valimiskampaania kulu 497 353,96 eurot, mis tähendab, et erakonna kampaaniakuludest pooled kaeti PP-lt saadud raha eest. Seevastu M OÜ käest ostis erakond samas kampaanias teenuseid rohkem kui 172 000 euro eest. Erakonna suurrahastajana on PP samavõrd poliitikategija kui erakonna juhtpoliitikud, sest erakonna mõju ja valimisedukus on politoloogide analüüsidele toetudes Eestis alati olnud otseses seoses kampaaniasse panustatud rahaga. Keskerakonna valijatel, keda oli 2011. aastal 134 124, on õigus teada, millised on erakonna ja tema finantseerijate rahaasjad detailselt ning üksnes kohtulahenditest nähtuvad andmed ei taga piisavat demokraatlikku kontrolli PP ja tema osalusega juriidilise isiku võimaliku seotuse kohta Eesti Keskerakonnaga. PP on ka kahtlustatav seoses Tallinna linnapeaga seotud altkäemaksu uurimisega, kus talle isiklikult heidetakse ette keelatud annetuse tegemisele ja vastuvõtmisele kaasa aitamist, millega seonduvalt on ta viibinud Kaitsepolitseiametis ülekuulamisel. Lisaks oli PP 2005. a KKohukese kampaania väljamõtleja ning elluviija. K-Kohukese tootja oli AS K, mis oli OK-le kuuluva Tallinna Piimatööstuse tütarettevõte. OK on olnud oma ettevõtete kaudu Keskerakonna suurrahastaja. Tema firmale kuulus Keila-Joa kompleks, kus omandas maja Keskerakonna juhi ES firma. Ka PP maksumenetluses selgub, et PP-l olid tihedad seoses OK-le kuuluvate firmadega. Näiteks laekus PP kontole MTA kontrollitaval perioodil OK firmalt OÜ L 575 204 eurot selgitusega “vastavalt laenulepingule”. Seevastu hilisemast kohtulahendist selgub, et PP ei ole OK firmale laenu tagasi maksnud. See viitab taaskord kahtlasele rahalisele tehingule, mis ajakirjanduslikus võtmes vajab kontrollimist. Ajakirjanduse ülesanne on avalikustada ka erakondade rahastamise skeeme, mis on juriidiliselt korrektsed, kuid samas moraalselt või eetiliselt sobimatud. Vastavalt erakonnaseadusele on erakonnad kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse ja ajakirjanduse kohustus on täita ühiskonnas tähtsat rolli „avalikkuse valvekoerana“ ja avalikustada hämarad „skeemid“ erakondade rahastamisel. PP on avaliku elu tegelane. Vastavalt Eesti ajakirjanduseetika koodeksile käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi, kelle tegevuse puhul on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Euroopa Inimõiguste Kohus käsitleb avaliku elu tegelastena isikuid, kes on riigiametis või kasutavad avalikke ressursse ja laiemalt kõiki neid, kes mängivad rolli avalikus elus, olgu poliitikas, majanduses, kunsti-, sotsiaalsfääri, spordi- või muus valdkonnas. PP tegevust ja seotust Eesti Keskerakonnaga on aastaid pidevalt kajastatud ka ajakirjanduses, mistõttu ei ole PP näol tegu avalikkusele tundmatu isikuga, vaid Eesti poliitikas tegutsevat erakonda oluliselt mõjutava avaliku elu tegelasega. PP enda soov hoiduda ajakirjanduse ebamugavatele küsimustele vastamise kohustusest ei muuda teda avalikkusele tundmatuks isikuks. PP tuntust avalikkuses ja avalikkuse huvi temaga seonduva vastu tõendab seegi, et ajakirjandus on kajastanud mh ka käesoleva haldusasja menetluse lõpuni jõudmisega seonduvat. Maksukorralduse seaduse alusel kohustub maksuhaldur hoidma maksusaladust. Materjalide esitamisega kohtule avalikus menetluses muutuvad esitatud tõendid avalikuks, kui kohtumenetlust ei ole tunnistatud kinniseks ja tõendite hulgas ei ole juurdepääsupiiranguga dokumente. MTA on maksusaladuse hoidja, kuid MTA esindaja on andnud loa toimikuga tutvumiseks. Järelikult on MTA arvamusel, et toimiku avaldamine ei ole antud juhul vastuolus maksukorralduse seadusega ja maksusaladuse kaitsega ning ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks maksusubjekti õigusi. Isikuandmete kaitse seaduse § 11 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Toimikuga tutvumisel arvestab taotleja eeltoodud nõudega ja 3(4)