lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2124/42

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2124/42
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1609
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2124

AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM, JK, KR, SP,

MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP, AS, IA, SG,

EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, MS, AA, AEK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA kaebus vangistusseaduse § 90 lg 3 esimese lause ja lg 5 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks

Haldusasi

Menetlusosalised

Kaebajad – AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM,

JK, KR, SP, MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP,

AS, IA, SG, EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, MS, AA, A-EK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2016. a. määrus; Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM, JK, KR, SP,

MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP, AS, IA, SG,

EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, MS, AA, AEK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA määruskaebused; AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Jätta kaebajate määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Jätta AN määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.10.2016 määruse peale rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.10.2016 määrus AN puudutavas osas muutmata.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.

3-16-2124

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 119 lg 1, § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8). Määruse resolutsiooni p 4 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM, JK, KR, SP, MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP, AS, IA, SG, EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, MS, AA, A-EK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA (kaebajad) esitasid 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 esimese lause ja lg 5 põhiseadusevastasuse tuvastamiseks. Vaidlus puudutab kõikide kinnipeetavate subjektiivseid õigusi, kuna vanglasse saabudes viibitakse reeglina vahistatu staatuses. Viidatud sätted rikuvad vanglas kinni peetavate isikute põhiõigusi. Õigusvastasuse tuvastamise põhjuseks on faktilise asjaolu kindlakstegemine ja hilisem kahjunõude esitamise soov. Vaidlustatud sätted riivavad kaebajate Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 11, § 19 lg-s 1 ja §-s 26 sätestatud õigusi. Kaebajad palusid vabastada neid riigilõivu tasumisest.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 28.10.2016 määrusega kaebuse (p 1) ja jättis kaebajate menetlusabi taotlused läbi vaatamata (p 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-st 1 tulenevalt lahendab kohus konkreetseid vaidlusi menetlusosaliste vahel, mitte ei teosta abstraktset normikontrolli. HKMS § 5 lg-st 1 ja § 37 lg-st 2 nähtuvalt saab tuvastamiskaebuse esitada haldusakti või toimingu peale, samuti haldusakti tühisuse tuvastamiseks või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kaebajad vaidlustavad õigustloovat akti, mitte haldusakti ega toimingut HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Kaebajate eesmärgiks on saavutada VangS § 90 lg 3 esimese lause ja lg 5 põhiseadusevastaseks tunnistamine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt on õigustloova akti või selle andmata jätmise põhiseadusele vastavuse kontrollimine Riigikohtu pädevuses. Halduskohtul on HKMS § 158 lg 4 kohaselt õigus jätta asja lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, kui see on põhiseadusega vastuolus, kuid see eeldab konkreetse vaidluse lahendamist. Praegusel juhul ei ole kaebajad mingit konkreetset vaidlust algatanud. PSJKS §-st 4 nähtuvalt ei ole Eesti õigussüsteemis ette nähtud üksikisiku õigust algatada õigustloova akti või selle andmata jätmise peale põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.
3.Kaebajad esitasid 01.11.2016 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse peale, milles kinnitasid, et jäävad halduskohtule esitatud nõuete juurde. Kaebajad ei ole esitanud üksikisiku kaebust, vaid taotlesid massmenetluse läbiviimist. Kaasata tuleb kolmandad isikud, keda koos kaebajatega on kokku üle 500. Kaebajad paluvad ennast vabastada riigilõivu tasumisest.
4.Kaebajad esitasid 14.11.2016 taotluse (pealkirjastatud „Esialgse õiguskaitse taotlus“), milles palusid jätta haldusasjas kohaldamata riigilõivuseaduse § 60, sest see takistab sujuvat massmenetluste läbiviimist ja õigusemõistmist ning on seega vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Haldusasja näol on tegemist tõsise riigisisese struktuurse probleemiga. Taotlusele lisati menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 2(5)

3-16-2124

5.Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus ning menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (p 1) ja vastuväide kohtu tegevusele riigilõivu nõudmisel määruskaebuse esitamise eest rahuldamata (p 2). Esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik õigusnormi kehtivuse peatamine.
6.Kaebajad esitasid 18.11.2016 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Kaebajad kinnitavad, et jäävad halduskohtule esitatud taotluste juurde. Kaebajad kinnitavad, et nad keegi ei hakka riigilõivu maksma ja paluvad tunnistada RLS § 61 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta määruskaebuse lahendamisel kohaldamata.
7.AN esitas 21.11.2016 taotluse kontrollida normide põhiseaduspärasust, mis ei võimalda saada massmenetluse korral riigilõivuvabastust ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja taotleb selle taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist.
8.Kaebajad esitasid 28.11.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks ning 02.12.2016 Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
9.Tallinna Halduskohtu 08.12.2016 määrusega jäeti AN 21.11.2016 esialgse õiguskaitse taotlus ja sellega seotud menetlusabi taotlus läbi vaatamata (p 1), tagastati kaebajate (välja arvatud AL ja AN) 01.11.2016 määruskaebus (p 2), jäeti rahuldamata AL menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel 28.10.2016 määruse peale (p 3) ja anti talle tähtaeg riigilõivu tasumiseks (p 4), rahuldati AN menetlusabi taotlus ja vabastati ta 01.11.2016 määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (p 5) ning edastati see määruskaebus ringkonnakohtule (p 7).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Halduskohtu 28.10.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati kaebus vangistusseaduse sätete põhiseadusevastaseks tunnistamiseks halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Selle määruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb RLS § 60 lg 6 kohaselt igal kaebajal tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebajad taotlesid menetlusabi andmist määruskaebuse esitamisel (01.11.2016 määruskaebuses sisalduv taotlus) ja ka riigilõivuseaduse § 60 kohaldamata jätmist (14.11.2016 taotlus). Halduskohtu 15.11.2016 määruses käsitati kaebajate 14.11.2016 taotlust esialgse õiguskaitse taotlusena ja jäeti see läbi vaatamata.
11.Kaebajate 14.11.2016 taotlust ei saa pidada esialgse õiguskaitse taotluseks. Kaebajate eesmärk on vabaneda riigilõivu tasumisest halduskohtu 28.10.2016 määruse peale määruskaebuse esitamisel. Seda eesmärki kannab taotlus jätta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumist ettenägev RLS § 60 lg 6 kohaldamata (taotluse rahuldamise korral tuleks kohtul jätta kohaldamata ka HKMS § 104 lg 1 ning § 205 lg 1 p 5). Selle sätte kohaldamata jätmise korral määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda ei tuleks. Kaebajate poolt taotluse ebaõigest pealkirjastamisest ei saa teha järeldust, et kaebajad soovisid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis saab seisneda vaidlustatud haldusakti või toimingu mõjude kõrvaldamises kohtumenetluse ajaks. Halduskohtul lasub HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt kohustus tõlgendada kaebajate taotlusi kooskõlas nende tegeliku eesmärgiga. Kui halduskohus ei pea taotlust jätta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumist sätestava normi kohaldamata jätmist põhjendatuks ja sellist sätet põhiseadusevastaseks, tuleb tal lahendada menetlusabi taotlused.

3(5)

3-16-2124

12.Kaebajate 18.11.2016 määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni p 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebajate 14.11.2016 taotlust mõista esialgse õiguskaitse taotlusena, vaid menetlusliku taotlusena jätta RLS § 60 lg 6 kohaldamata. Sellise taotluse lahendamise korral oleks halduskohtul võimalik lahendada kaebajate 01.11.2016 määruskaebus, rahuldades selle või edastades selle läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Esialgse õiguskaitse taotlusena ei olnud seda taotlust võimalik läbi vaadata ja halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni muutmiseks ei ole põhjust. Määruskaebus halduskohtu 15.11.2016 määruse peale tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus mõistab kaebajate 14.11.2016 taotlust menetlusliku taotlusena seonduvalt riigilõivu tasumise kohustusega, mitte esialgse õiguskaitse taotlusena, tuleb RLS § 22 lg 1 p 10 alusel lugeda selline määruskaebus riigilõivuvabaks, arvestades vajadust tõlgendada seda sätet nii, et vaidlused riigilõivu tasumise kohustuse üle oleksid riigilõivuvabad.
13.Sellele vaatamata tuli halduskohtul lahendada nimetatud taotlus kaebajate riigilõivu tasumise kohustuse hindamisel 01.11.2016 määruskaebuse lahendamisel.
14.AL määruskaebust ei ole halduskohus rahuldanud ega jätnud rahuldamata või edastanud seda ringkonnakohtule lahendamiseks. Teiste kaebajate, välja arvatud AN määruskaebuse, on halduskohus tagastanud. Nimetatud osas ringkonnakohus kaebajate riigilõivu tasumise kohustust määruskaebuse esitamisel ei hinda, sest selleks ei ole määruskaebust esitatud. Halduskohus rahuldas AN taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (08.12.2016 määruse p 5), mistõttu ei ole riigilõivu tasumise kohustust ettenägeva sätte põhiseaduspärasuse hindamiseks vajadust.
15.Tallinna Halduskohtu 28.10.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks osas, milles see puudutab AN. Nõustudes määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. Kuivõrd halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei pidanud kohus ka täiendavalt käsitlema kaebuses esitatud väiteid massmenetluse läbiviimise ja kolmandate isikute kaasamise kohta.
16.Kaebajal on võimalik saavutada oma õiguste kaitse läbi vangla konkreetsete toimingute või haldusaktide vaidlustamise, mis puudutavad kaebajat ja seonduvad vahistatute paigutamist lukustatud kambritesse. Selliste nõuete lahendamisel tuleb halduskohtul konkreetse normikontrolli raames hinnata väiteid vahistatute suhtlemispiirangute põhiseadusele vastavuse kohta, sh õiguskantsleri 07.01.2014 ettepanekus nr 24 väljendatu põhjendatust, võttes arvesse konkreetse kaebajaga seotud asjaolusid.
17.Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna määruskaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated, tuleb kaebajale jätta riigi õigusabi andmata.
14.Ka taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks jääb rahuldamata. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 267 kohaselt on võimalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust üksnes juhul, kui vaidluse all on Euroopa Liidu õigusaktide tõlgendamine või nende kehtivus. Praegusel juhul puudutab esitatud määruskaebus siseriikliku õiguse tõlgendamist, mis on pealegi selge.

4(5)

3-16-2124 (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium