Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52456
Haldusasi
Metsamaahalduse AS kaebus Koonga Vallavolikogu
21.augusti 2014. a otsuse nr 89 punkti 2 tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Metsamaahalduse AS, esindaja v.adv Indrek Lillo Vastustaja – Koonga vald, esindajad Mikk Pikmets, v.adv Armand Reinmaa ja v.adv Hannes Toodu Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaministeerium, esindajad Elin Liik ja Margit Miller
Menetluse alus ringkonnakohtus
Koonga valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
9. november 2016
RESOLUTSIOON
Jätta Koonga valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
13.novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52456 muutmata.
Mõista Koonga vallalt Metsamaahalduse AS kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1020 (üks tuhat kakskümmend) eurot.
Koonga valla ja Keskkonnaministeeriumi menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
3-14-52456 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Metsamaahalduse AS õiguseellane AS Vestman Varahaldus esitas 29.05.2006 Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara kaevandamise loa saamiseks Koonga dolokivimaardlas (Koonga II mäeeraldisel). Keskkonnaministeerium kiitis 01.07.2009 heaks Koonga dolokivimaardlasse kavandatava kahe karjääri (Koonga ja Koonga II) rajamisega ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande. Keskkonnaministeerium esitas 09.02.2010 kirjaga nr 12-9/1004 maavara kaevandamise loa taotluse koos otsuse eelnõuga Koonga Vallavolikogule arvamuse andmiseks. Koonga Vallavolikogu andis 26.03.2010 otsusega nr 34 nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks otsuses toodud tingimustel. Koonga Vallavolikogu kinnitas 28.03.2013 otsusega nr 11 jäämist 26.03.2010 otsuses nr 34 väljendatud seisukohale.
2.Keskkonnaministeerium keeldus 19.06.2013 käskkirjaga nr 644 Metsamaahalduse ASle kaevandamisloa väljastamisest. Metsamaahalduse AS esitas käskkirja peale 29.07.2014 kaebuse ning Tallinna Halduskohus kinnitas 18.02.2014 määrusega nr 3-13-1628 kompromissi Metsamaahalduse AS ja Keskkonnaministeeriumi vahel, mille kohaselt pidi Keskkonnaministeerium muu hulgas tühistama 19.06.2013 käskkirja nr 644 osas, millega keelduti Metsamaahalduse AS-le maavara kaevandamise loa andmisest ning uuendama kaevandamisloa andmise menetluse alates õigusakti eelnõu väljapaneku staadiumist.
3.Koonga Vallavolikogu võttis 21.08.2014 otsuse nr 89 p-ga 2 tagasi Metsamaahalduse AS-le 26.03.2010 otsusega nr 34 antud nõusoleku (muudetud Koonga Vallavolikogu 27.05.2010 otsusega nr 43) ning keeldus Metsamaahalduse AS-le nõusoleku andmisest. Avaliku väljapaneku ja sellele järgnenud avaliku arutelu järgselt vaatas Koonga Vallavalitsus kaevandamisloa materjalid uuesti läbi ning leidis vallavolikogu varasemas menetluses mitmeid puudujääke. Varasemate otsuste tegemisel ei olnud võetud arvesse Koonga valla elanike pöördumist (registreeritud 19.08.2009 nr 1-6/365), kus 94 alla kirjutanud isikut juhtisid volikogu tähelepanu asjaolule, et KMH aruandes ei ole piisavalt analüüsitud kaevandamistegevusega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, st ei ole arvestatud kohalike elanike huvidega. Kokkuvõtvalt nähtub KMH aruandest, et varasem vaikus ja rahu asendub normi piiresse jääva müraga ning varasem puhas õhk normi piiresse jääva tolmuga. KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt võib Koonga karjäärist väljavedu tegevate veoautode liiklussageduseks olla üks auto iga nelja minuti järel. Volikogu leiab, et kavandatav kaevandustegevus tekitab liikluskoormuse suurenemise, tolmu ja müra tekkimise näol vallaelanikele ebamõistlikult suure keskkonnahäiringu. Kavandatavad karjäärid asuvad valla 2(12)
3-14-52456 keskusele liiga lähedal ning valla elanike elukvaliteedi langus on liiga suur. KMH aruandes ei ole piisavalt analüüsitud karjääri avamise järgset liiklusohutust. Ette on nähtud karjäärist Koonga-Kalli tugimaanteele viivale teele ümbersõidu rajamine Koonga küla keskusest, kuid üldse pole käsitletud väljaveoga kaasnevaid keskkonnamõjusid Pärnu-Jaagupi suunal või Ahaste ja Mihkli suunal ega nähtud ette leevendavaid mõjusid. Koonga vallal puudub huvi täiendavate dolokivikarjääride rajamiseks valla territooriumile. Koonga vallas toimib Tarva karjäär ja 50 km raadiuses asuvad veel Anelema ja Kurevere karjäärid. Koonga karjääri dolokivi näitajad ei ole teistest paremad, mistõttu puudub ülekaalukas huvi Koonga ja Koonga II karjääride avamiseks, mis kaaluks üles kohalikule kogukonnale põhjustatava ebamugavuse. Mõlemad kavandatavad karjäärid jääksid rohevõrgustiku koridori alale, kus karjääride rajamine on kehtiva Pärnumaa teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ p 3.4.1 kohaselt keelatud. Rohelise võrgustiku aladele jäävates maardlates ei planeerita kaevandamist ka Koonga valla üldplaneeringu eelnõu järgi.
4.Metsamaahalduse AS esitas 15.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Koonga Vallavolikogu 21.08.2014 otsuse nr 89 p 2 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Keskkonnaministeerium ei ole 16.04.2014 kirjaga nr 129/14/1398-10 küsinud vastustaja arvamust Metsamaahalduse AS kaevandamisloa taotluse osas, vaid arvamust küsiti üksnes OÜ Lindamäe kaevandamisloa otsuse eelnõu kohta. Metsamaahalduse AS kaevandamisloa taotluse suhtes anti nõusolek juba Koonga Vallavolikogu 26.03.2010 otsusega nr 34, mida on muudetud 25.05.2010 otsusega nr 43 (kokku on kaebaja 29.05.2006 esitatud maavara kaevandamisloa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõudele vastustaja varasemalt nõusolekuid andnud juba neli korda). Kaebaja taotluse menetlus uuendati alates õigusakti eelnõu väljapaneku staadiumist ning Keskkonnaministeerium ei palunud Koonga vallalt enam uut arvamust, mistõttu puudus vastustajal varasema nõusoleku muutmiseks õiguslik alus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 4 kohaselt ei korrata menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta. Kaevandamise tingimused ei ole algse taotlusega võrreldes muutunud. Koonga Vallavolikogu 26.03.2010 otsuse nr 34 kui õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks puudus HMS § 66 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus ning otsuses puuduvad HMS § 64 lg-le 3 ja § 67 lg-le 1 vastavad kaalutlused. Nõusoleku andmise tagasivõtmisel on rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud (HMS § 40 lg-d 1 ja 2). Nõusoleku tagasivõtmiseks esitatud põhjendused on asjakohatud ja paljasõnalised. KMH aruanne oli olemas juba 26.03.2010 nõusoleku andmise ajal. Põhjendamatu on muuta varasemat nõusolekut lähtuvalt valla arengusuundadest või kehtivatest planeeringutest (vt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 13). Metsamaahalduse AS kaebeõigust ei mõjuta asjaolu, et Keskkonnaministeerium on juba saatnud kaevandamisloa andmise haldusakti eelnõu otsustamiseks Vabariigi Valitsusele, sest valitsus peab arvestama ka kohaliku omavalitsuse seisukohaga.
5.Koonga vald vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Vaidlusalune otsus (s.o arvamuse andmine kaevandamisloa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 28 lg-le 3) on menetlustoiming, mitte haldusakt, mistõttu saab kõne alla tulla vaid tuvastamisnõue. Keskkonnaministeerium esitas arvamuse andmiseks täiesti uue otsuse eelnõu (varasema keeldumise asemel nägi see nüüd ette loa andmist) ja kuigi selles ei küsitud arvamust kaebaja taotluse suhtes, on Keskkonnaministeerium vastava menetlusvea ise kõrvaldanud, arvestades siiski Koonga valla esitatud seisukohaga ja leides, et ta ei saa vastustaja keeldumise tõttu luba ise väljastada. Kaebajal on õigus olla ära kuulatud Keskkonnaministeeriumi läbiviidavas haldusmenetluses. Kuna iga arvamus on antud konkreetse otsuse eelnõu suhtes (olgugi, et kaevandamisloa taotlust ei olnud muudetud), et saa kuidagi eeldada varasema nõusoleku kehtima jäämist. Kohaliku omavalitsuse üksus on toonud arvamuses selgelt esile ka 3(12)
3-14-52456 keeldumise aluseks olnud põhjendused. Vastustajal on kohustus kaitsta kohaliku kogukonna huve ja õigus määrata valla arengusuunad. Halduskohus ei saa hakata volikogu eest ise kaalutlusõigust teostama (HKMS § 158 lg 3). Kaevandamisloa andmise otsustab lõplikult Vabariigi Valitsus ning kaebajal on võimalik seda otsust halduskohtus vaidlustada.
6.Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium leidis, et kui Koonga Vallavolikogu ei oleks teinud otsust, millega võeti varasem nõusolek tagasi, olnuks see jätkuvalt kehtiv. Kui kohtuvaidlus peaks lõppema Koonga Vallavolikogu poolt nõusoleku andmisega, siis ei oleks mingit vajadust jätkata menetlust Vabariigi Valitsuses (MaaPS § 34 lg 2). Kohaliku omavalitsuse seisukoht on üheks Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamise lähtealuseks. Kohaliku omavalitsuse organi varasema arvamuse tagasivõtmine peab olema põhjendatud ja kaalutletud. Koonga Vallavolikogu ei ole varasema nõusoleku tagasivõtmisel toonud välja ühtegi uut argumenti ega asjaolu, mis oleks varasemaga võrreldes muutunud. Koonga vald pidi kõik oma arvamused ja vastuväited KMH aruande kohta esitama juba KMH menetluse käigus. KMH aruannet ei ole vahepeal muudetud, mistõttu ei saa sellega põhjendada kohaliku omavalitsuse organi arvamuse muutmist. Koonga valla arengukava ei ole samuti varasemaga võrreldes muudetud, vaid üksnes pikendatud selle kehtivusaega. Koonga valla territooriumil kaevandatakse dolokivi Tarva ja Tarva II dolokivikarjääri mäeeraldistel. Mõlemad mäeeraldised asuvad Tarva dolokivimaardlas, mis ei kuulu üleriigilise tähtsusega dolokivimaardlate nimekirja (vt Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määruse nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ § 1). Tarva ja Tarva II dolokivikarjääris kaevandatava ehitusdolokivi kvaliteet vastab madalamargilise ehituskivi nõuetele, kuid Koonga dolokivimaardla dolokivi vastab kõrgemargilise ehituskivi nõuetele. Madalamargilise ja kõrgemargilise dolokivi kasutusalad on erinevad, mistõttu ei arvestata madalamargilist ehitusdolokivi varustuskindluse arvestamisel. Seega, kuigi Koonga valla territooriumil on juba avatud kaks dolokivikarjääri, ei ole piirkonnas tagatud varustatus kõrgemargilise dolokiviga, mistõttu on kaevandamisloa andmine Koonga dolokivikarjääri mäeeraldisele varustuskindluse aspektist õigustatud ja seda on kaevandamisloa andmise otsuse eelnõus põhjalikult käsitletud.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2015 otsusega Metsamaahalduse AS kaebuse ja tunnistas Koonga Vallavolikogu 21.08.2014 otsuse nr 89 p 2 õigusvastaseks. Samuti mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3250,67 eurot, kuid jättis rahuldamata kaebaja taotluse viivise väljamõistmiseks. Vaidlusalune volikogu otsus on olemuselt menetlustoiming kaevandamisloa taotluse menetluses, mille lõpptulemuseks on kaevandamisloa andmine või sellest keeldumine (nt Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 3-3-138-10, p 14). Kuna kohaliku omavalitsuse seisukoht on loa andjale ja Vabariigi Valitsusele siduv, siis on nõusoleku andmisest keeldumine iseseisvalt vaidlustatav (vt lahendi nr 3-3-138-10, p-d 17-18). Sisuliselt on vaidlus selle üle, kas eelnevalt antud nõusoleku tagasivõtmine ja nõusoleku andmisest keeldumine olid põhjendatud. Toimingu põhjendamise nõuded, ulatus ja aeg on oluliselt erinevad haldusaktile kohaldatavatest nõuetest (vt Riigikohtu 23.05.2013 otsus nr 33-1-19-13, p 14). Vastustaja on eelnevalt antud nõusoleku tagasivõtmist ja nõusoleku andmisest keeldumist põhjendanud varasemate otsuste vastuvõtmise menetluses esinenud puudustega. Koonga dolokivimaardlasse kavandatava kahe karjääri rajamisega ja töötamisega kaasneva KMH aruandes (töö nr 08/0279) on muu hulgas ja koostoimes teiste komponentidega hinnatud mõju valla elanikkonnale (p 6.8). KMH aruande kohaselt ei ületa statsionaarsete masinate müra ja tolm mäeeraldise piire ning karjääris tekkiva müra ja tolmu mõju ei ulatu ümbruskonna elamuteni. Laialdasemat mõju omavate tegurite (nt maavõnked, põhjavee alang, transpordiga seotud müra ja tolm) osas on viidatud vajadusele rakendada mõju vähendamise või leevendamise meetmeid, tagamaks inimestele normaalsed 4(12)
3-14-52456 elutingimused. Transpordimasinate müratase on aruande p 6.2.2 kohaselt normeeritud ning kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike ja settib maha masinate töökoha läheduses (50-100 m kaugusel). Kui Koonga vald ei olnud nõus KMH aruandes toodud hinnangute ja järeldustega või kahtles nende õigsuses, siis oleks enne varasema nõusoleku tagasivõtmist ja nõusoleku andmisest keeldumise otsuse tegemist igati mõistetav tellida keskkonnamõju uus hindamine, lisades sellele vallaelanike arvamuse jm. Kohtu pädevuses ei ole hakata ümber hindama KMH aruandes toodud hinnanguid või järeldusi. Keskkonnaministeerium on põhjendatult leidnud, et kohalik omavalitsus pidi kõik oma arvamused ja vastuväited esitama KMH menetluse käigus ning andis sellest lähtuvalt 2010. aastal ka nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks. Kuna KMH aruannet ei ole vahepeal muudetud ega tellitud uut hindamist, siis ei ole põhjendatud kohaliku omavalitsuse arvamuse muutmine viitega KMH aruande puudulikkusele. Varasema positiivse arvamuse tagasivõtmine ja selle asendamine negatiivse arvamusega peab olema põhjendatud ja kaalutletud. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus nõusolek oli eelnevalt antud ning Keskkonnaministeerium küsis vastustajalt arvamust üksnes OÜ Lindamäe taotluse suhtes, mitte aga Metsamaahalduse AS taotluse suhtes, kuna viimase osas oli nõusolek juba olemas. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 3584 eurot (sh õigusabikulud 3569 eurot ja riigilõiv 15 eurot). Menetluskuluks ei saa lugeda menetluskulude nimekirja koostamist ja menetluskulude taotluse esitamist ning seetõttu ei ole võimalik neid vastustajalt välja mõista. Menetluskulude nimekiri hõlmab ka Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta arvamuse koostamist, mis ei puuduta kaebajat. Seetõttu ei kuulu need kulud vastustajalt väljamõistmisele. Kompaktsete ja kokkuvõtlike seisukohtade komplekteerimine ja koostamine on ajamahukas ning asjaolu, et kaebaja on jäänud teesides samadele seisukohtadele kui varasemalt esitatud materjalides, ei tähenda iseenesest, et näidatud ajakulu (kaks tundi) oleks ebamõistlik. Kaebaja menetluskulud on põhjendatud kogusummas 3250,67 eurot ja need tuleb vastustajalt välja mõista. Väljamõistetavate menetluskuludega seotud viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Koonga vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud otsus on menetlustoiming, mitte haldusakt, kuid kohaldas MaaPS § 28 lg-t 3 ilmselgelt ebaõigesti, asudes seisukohale, et nõusolek oli juba eelnevalt antud, kuid vastustaja võttis selle põhjendamatult tagasi. MaaPS § 28 lg 3 kohaselt tuleb arvamust küsida nii kaevandamisloa taotluse kui ka selle kohta koostatud otsuse eelnõu suhtes (st mitte pelgalt ühekordselt põhimõttelist nõusolekut kaevandamise lubatavuse osas). Kuigi taotlust ei ole muudetud, on iga kord muudetud selle kohta koostatud otsuse eelnõu. Samuti on Keskkonnaministeerium MaaPS § 28 lg 3 alusel küsinud muudetud eelnõu kohta iga kord arvamust Eesti Maavarade Komisjonilt. Olenemata volikogu otsuse sõnastusest, on materiaalselt tegemist arvamuse andmisega konkreetse kaevandamisloa taotluse ja selle kohta koostatud otsuse eelnõu suhtes. Halduskohus leidis, et tal puudub pädevus hinnata ümber KMH aruandes toodud järeldusi kaevandamisega elanikkonnale kaasnevate mõjude suhtes, rikkudes sellega HKMS § 61 lg-d 1 ja 2, mille järgi peab kohus hindama kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. KMH aruanne on kohtumenetluses üheks tõendiks ning halduskohus pidanuks andma sellele sisulise hinnangu. Samuti ei toimu kohaliku omavalitsuse arvamuse andmine pelgalt KMH aruande kaudu, vaid tegemist on ühe teabeallikaga haldusmenetluses. Halduskohus on aga sisuliselt leidnud, justkui otsustaks KMH aruanne juba kaevandamisloa andmise. KMH 5(12)
3-14-52456 tulemusi peab otsuse tegemisel arvestama tegevusloa andmise üle otsustaja (vt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 24 lg 1). Kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus esindada ja kaitsta kohalikke huve ning määrata valla arenguperspektiivid. Praegusel juhul ei pidanud vald põhjendatuks suurendada mäetööstuse osakaalu. Volikogu otsusega on kohalikele elanikele (eriti planeeritava kaevandusala lähiümbruse elanikele) soovitud tagada hea elukeskkond, mille tagamine ei oleks kaevandamisloa väljastamisel tõenäoliselt võimalik. Kogukonna tahe on suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele ning 26.03.2010 arvamuse andmisel ei olnud sellega piisavalt arvestatud. Ilmselgelt ekslik on halduskohtu seisukoht, et kuna KMH aruandes oli arvestatud mõjudega kohalikule elanikkonnale, siis on vallavolikogu vastupidine hinnang põhjendamatu. Kaebajal puudus asjas kaebeõigus ning halduskohus pidanuks jätma kaebuse läbi vaatamata. Kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu esitati 13.11.2014 MaaPS § 34 lg 2 alusel nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsusele, mistõttu ei saanud Koonga valla arvamuse vaidlustamine enam teenida loa saamise eesmärki. Vabariigi Valitsus andis 19.11.2015 korraldusega nr 493 MaaPS § 34 lg 2 alusel nõusoleku Metsamaahalduse AS-le Koonga II dolokivikarjääris ehitusdolokivi kaevandamiseks maavara kaevandamise loa andmiseks. Halduskohus rikkus lisaks oluliselt HKMS § 109 lg-t 6, mõistes vastustajalt kaebaja kasuks välja põhjendamatult suured menetluskulud. Suur osa kaebaja ajakulust seondus ilmselgelt perspektiivitu tühistamisnõudega ning olukorras, kus halduskohus rahuldas üksnes kaebaja alternatiivse tuvastamisnõude, tulnuks väljamõistetavat summat vähendada. Apellant palub igal juhul muuta menetluskulude jaotust ning jätta esimese astme kohtus kantud menetluskulud kaebaja kanda või vähendada nende suurust, arvestades üksnes vajalike ja põhjendatud menetluskuludega.
9.Metsamaahalduse AS vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus ei ole kohaldanud MaaPS § 28 lg-t 3 ebaõigesti ega väitnud, et kohalikult omavalitsuselt tuleks kaevandamise osas küsida vaid ühekordset põhimõttelist nõusolekut. Kohus möönis, et arvamuse uuesti küsimine ja varasema arvamuse muutmine ei ole välistatud, kuid rõhutas samas, et varasema positiivse arvamuse tagasivõtmine ning selle asendamine negatiivse arvamusega peab olema põhjendatud ja kaalutletud. Praegusel juhul ei olnud need nõuded täidetud, sest faktilised asjaolud ei olnud muutunud ja eksitav on väide, nagu oleks muudetud otsuse eelnõu. Koonga Vallavolikogu 21.08.2014 otsus nr 89 kujutab endast nii sisult kui ka vormilt varasema menetlustoimingu tagasivõtmist. Kohaliku omavalitsuse organ ei saa anda uut arvamust, kui tema eelnev arvamus sama kaevandamisloa osas on jätkuvalt kehtiv. Seda eriti olukorras, kus Keskkonnaministeerium ei olnud üldse küsinud Koonga valla arvamust kaebaja taotluse osas. Seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse volikogule õigust anda kaevandamislubade osas nõusolekuid või neid tagasi võtta, kui ministeerium seda ei küsi. KMH aruanne oli olemas juba 26.03.2010 nõusoleku andmise ajal ning apellant ei olnud esitanud KMH käigus omapoolseid vastuväiteid, mistõttu ei saa KMH aruandes väljendatud hinnangute ja järelduste osas olla vaidlust ning halduskohtul puudus vajadus KMH aruandes sisalduvat ümber hinnata. Metsamaahalduse AS kaebeõigust ei mõjutanud asjaolu, et Keskkonnaministeerium oli temale kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu saatnud nõusoleku andmise otsustamiseks Vabariigi Valitsusele, sest kohaliku omavalitsuse arvamus on siduv ka Vabariigi Valitsusele. Menetluskulude väljamõistmine oli õigustatud, sest kõik kaebaja vastuväited Koonga Vallavolikogu 21.08.2014 otsusele nr 89 olid asjakohased, olenemata sellest, kas tegemist on haldusakti või menetlustoiminguga.
6(12)
3-14-52456
10.Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleks jätta rahuldamata. MaaPS § 28 lg 3 alusel küsitakse kohalikult omavalitsuselt tavapäraselt nõusolekut vaid üks kord ning seda koos kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtud otsuse eelnõu saatmisega. Eelnõu hilisem parandamine menetluse käigus on tavapärane ning isegi vältimatu, sest selles tuleb käsitleda kõiki saadud arvamusi (sh kohaliku omavalitsuse üksuse ja Eesti Maavarade Komisjoni seisukohti). See ei tähenda siiski, et pärast iga muudatust tuleks eelnõu saata uuesti arvamuse andmiseks. Samas ei saa välistada ka vajadust arvamuse uuesti küsimiseks ja kohaliku omavalitsuse poolt varasemast erineva arvamuse esitamist. Seda ei ole välistanud ka halduskohus, rõhutades üksnes, et arvamuse muutmine peab olema kaalutletud ja põhjendatud. Ebaõige on apellandi väide, et Eesti Maavarade Komisjonile on eelnõu saadetud arvamuse andmiseks pärast iga muudatust, sest komisjon on asjas esitanud vaid ühe arvamuse 03.11.2014 otsusega nr 14-178. Keskkonnaministeerium saatis 16.04.2014 kirjaga nr 12-9/14/1398-10 Koonga vallale arvamuse andmiseks ainult OÜ-le Lindamäe kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu. Keskkonnaministeerium kaalus kohalikult omavalitsuselt uue arvamuse küsimise vajadust enne haldusasjas nr 3-13-1628 kompromissi sõlmimist põhjalikult ning leidis, et olulised asjaolud ei ole muutunud ning vastutustundetu ja õiguskindluse põhimõtet rikkuv oleks kujundada selline halduspraktika, et pärast kohalikke valimisi tuleks menetluses olevate loataotluste osas küsida kohalikelt omavalitsustelt arvamusi uuesti. Uue arvamuse küsimine oleks põhjendatud vaid siis, kui loa andmist mõjutavad asjaolud muutuvad menetluse käigus oluliselt. Halduskohus ei pidanud hakkama hindama KMH aruandes tehtud järelduste põhjendatust. Praegusel juhul on oluline, et kohalik omavalitsus pidanuks kõik vastuväited KMH aruandele esitama juba KMH menetluse käigus ning aruannet ei ole hiljem muudetud, mistõttu ei saanud see olla aluseks ka Koonga valla seisukoha muutmisele. Samuti ei ole varasemaga võrreldes sisuliselt muudetud valla arengukava, vaid üksnes pikendatud selle kehtivusaega. Volikogu ei ole nõusoleku tagasivõtmisel toonud esile ühtegi uut asjaolu, mis oleks varasema nõusoleku andmise järel muutunud. Keskkonnaministeerium saatis Metsamaahalduse AS taotlusega seonduvad materjalid Vabariigi Valitsusele 13.11.2014 ja pärast nende esmast tagastamist uuesti 02.11.2015 kirjaga nr 1-6.1/15/9616-1. Vabariigi Valitsus andis 19.11.2015 korraldusega nr 493 nõusoleku ehitusdolokivi kaevandamiseks Koonga II dolokivikarjääris ning Keskkonnaministeeriumi kantsler väljastas 29.12.2015 käskkirjaga nr 1172 Metsamaahalduse AS-le kaevandamisloa nr KMIN-112 ehitusdolokivi kaevandamiseks Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldisel. Seega on olukord varasemaga võrreldes muutunud, kuid see ei pruugi olla lõplik, sest pole teada, kas valitsuse nõusolek ja kaevandamisluba vaidlustatakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna Vabariigi Valitsus andis 19.11.2015 korraldusega nr 493 MaaPS § 34 lg 2 alusel nõusoleku Metsamaahalduse AS-le kaevandamisloa väljastamiseks ja Keskkonnaministeerium väljastas 29.12.2015 käskkirjaga nr 1172 Metsamaahalduse AS-le kaevandamisloa nr KMIN-112 ning kumbagi haldusakti ei ole kohtute infosüsteemi andmetel vaidlustatud, siis ei mõjuta praeguse vaidluse tulemus iseenesest Metsamaahalduse AS võimalusi kaevandamiseks Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldisel. See ei tähenda siiski, et esineks alus praeguse asja menetluse lõpetamiseks, sest kaebeõigust hinnatakse kohtusse pöördumise aja seisuga. Samal põhjusel puudus ka halduskohtul alus jätta Metsamaahalduse AS kaebus läbi vaatamata.
7(12)
3-14-52456
12.Ringkonnakohus leiab, et Koonga valla apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
13.MaaPS § 28 lg 3 kohaselt saadetakse kaevandamisloa taotlus ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks muu hulgas kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. MaaPS § 34 lg 1 p 16 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Sellisel juhul on kaevandamisluba võimalik MaaPS § 34 lg 2 kohaselt anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Üldgeoloogilise uurimistöö loaga seonduva samalaadse regulatsiooni (MaaPS § 14 lg 2 ning § 20 lg 1 p 9 ja lg 3) osas on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kohaliku omavalitsuse mittenõustumine on loa andjale siduv menetlustoiming, millest on võimalik mööda minna vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui esinevad kaalukad üleriigilised huvid (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 11; 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17-18). Samasugune tähendus on kohaliku omavalitsuse arvamusel ka kaevandamisloa andmise menetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2013 otsus nr 3-12-873, p 11; 28.03.2014 määrus nr 3-14-50091, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2014 otsus nr 3-121373, p 15). Kui nõusoleku andmine on menetlustoiming, siis on menetlustoiminguks ka varasemalt antud nõusoleku hilisem muutmine. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et vaidlusalune Koonga Vallavolikogu 21.08.2014 otsus nr 89 (I kd, tl 58-60) ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, kuigi see on oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 järgi halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav (s.o vastava menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise).
14.Kaevandamisloa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt lahend nr 3-3-1-37-15, p 11; 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt lahend nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt Riigikohtu 24.04.2014 otsus nr 3-3-1-1514, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (vt Riigikohtu 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). Kuigi põhjenduste esitamine kohaliku omavalitsuse keelduvas arvamuses on lisaks vajalik seetõttu, et kui kaevandamisloa andmiseks küsitakse nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, oleks viimasel võimalik neid kaalumisel arvestada (vt lahend nr 3-4-1-9-09, p 33), ei puuduta see aspekt siiski vahetult kaevandamisloa taotleja õigusi.
15.Praegusel juhul andis Koonga Vallavolikogu 26.03.2010 otsusega nr 34 (I kd, tl 52-52p) nõusoleku Metsamaahalduse AS õiguseellase AS Vestman Varahaldus poolt 2006. aastal taotletud (I kd, tl 11-16) kaevandamisloa väljastamiseks, seades otsuse p-des 2–4 selleks ka omapoolsed tingimused (sh ümbersõidutee rajamine ja mitmetel teelõikudel teekatete seisundi parendamine, lõhkamistööde ajaline piiramine, pideva keskkonnaseire teostamine, karjääri hilisem korrastamine – täpsustatud Koonga Vallavolikogu 27.05.2010 otsusega nr 43 – http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_upload/KoongaVV_28052010.297112.pdf). Otsuses viidati ka arvestamisele OÜ Inseneribüroo Steiger poolt 2008. aastal koostatud KMH aruandes (I kd,
8(12)
3-14-52456 tl 17-51p) tooduga. Koonga Vallavolikogu kinnitas 28.03.2013 otsuses nr 11 (I kd, tl 53) jäämist oma varasema seisukoha juurde. Koonga Vallavolikogu 21.08.2014 otsuses nr 89 (I kd, tl 59-60) on 26.03.2010 otsusega nr 34 antud nõusoleku n-ö tagasivõtmise ja nõusoleku andmisest keeldumise alusena viidatud vallavolikogu varasema menetluse puudulikkusele ning Koonga vallaelanike 19.08.2009 pöördumisega mittearvestamisele, milles 94 kohalikku elanikku juhtisid volikogu tähelepanu, et koostatud KMH aruandes ei ole piisavalt analüüsitud kaevandamistegevusega kohalikule kogukonnale kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Eelkõige oli volikogu hinnangul ebapiisavalt arvestatud liikluskoormuse suurenemisega, millega kaasnevad tolm ja müra ning väheneb liiklusohutus. Otsuse kohaselt puudub vallal ka huvi täiendavate dolokivikarjääride rajamiseks (eriti rohevõrgustiku koridori aladele) ning Koonga karjääri dolokivi näitajad ei ole lähedalasuvate karjääride omadest paremad.
16.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu apellandi käsitusega, et MaaPS § 28 lg 3 kohustab kaevandamisloa andjat (s.o MaaPS § 28 lg 4 järgi üleriigilise tähtsusega maardla puhul Keskkonnaministeeriumi) saatma kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu kohalikule omavalitsusele arvamuse andmiseks iga kord, kui taotlust või otsuse eelnõu vähimalgi määra muudetakse. Keskkonnaministeerium on õigesti selgitanud, et sätte eesmärki arvestades tuleb kohalikult omavalitsuselt uut seisukohta küsida vaid juhul, kui menetluse käigus on kavandatava tegevusega seotud asjaolud või tingimused oluliselt muutunud, mis võiks tingida kohaliku omavalitsuse organi poolt teistsuguse sisuga arvamuse andmise. Sellele vaatamata ei ole aastaid kestva haldusmenetluse korral iseenesest välistatud, et muutuvad kohaliku omavalitsuse seisukohta mõjutavad asjaolud (sh taotletava loaga kavandatava tegevusega mitteseotud asjaolud), mis võib tingida arvamuse andmisele suunatud menetluse uuendamise kohaliku omavalitsuse organi enda initsiatiivil ja selle tulemusena varasemast teistsuguse arvamuse andmise (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 otsus nr 3-14-24, p 21). Kuna MaaPS § 28 lg 3 eesmärk on tagada, et kaevandamisloa andja ei jätaks taotluse ja otsuse eelnõu suhtes kohaliku omavalitsuse arvamust küsimata, mitte aga piirata kohaliku omavalitsuse õigust arvamuse esitamiseks ainult olukorraga, kui loa andja seda temalt küsib, siis ei oma tähtsust, et Keskkonnaministeerium küsis 16.04.2014 kirjaga nr 12-9/14/1398-10 (http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_upload/1398-10.388908.pdf) Koonga vallalt nõusolekut üksnes OÜ-le Lindamäe kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu suhtes (olgugi, et kirjale olid lisatud mõlema taotlusega seotud otsuste eelnõud), viidates, et Metsamaahalduse AS taotluse suhtes on vald nõusoleku andnud juba 2010. aastal ning selles seatud tingimustega on käskkirjas arvestatud (st määratud loale vastavad eritingimused – vt Koonga II käskkirja eelnõu p-d 4.2.9.6–4.2.9.13 ja kaevandamisloa KMIN-112 eelnõu p-d 9.6–9.13).
17.Koonga valla esitatud sisuliste põhjendustega seonduvalt ei saa nõustuda halduskohtu ja Keskkonnaministeeriumi seisukohaga, et Koonga vald pidi kõik oma etteheited KMH aruandele esitama juba selle koostamise käigus ega saa hiljem enam väita, et aruanne on puudulik. Ringkonnakohus rõhutab, et kavandatava tegevuse mõistlikult ettenähtava keskkonnamõju hindamine peab KeHJS § 2 lg-st 1, §-st 4 ja § 20 lg 1 p-dest 1–9 tulenevalt olema igakülgne ja täielik sellest olenemata, kas mõni isik on esitanud koostatud KMH aruande suhtes enne selle heakskiitmist omapoolseid seisukohti või mitte. KMH aruandele ei saa puudulikkust hiljem ette heita üksnes siis, kui isik jätab KMH programmi või KMH aruande avaliku väljapaneku või avaliku arutelu ajal esitamata omapoolsed ettepanekud mingite täiendavate tegevuste või alternatiivsete lahendustega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks, ning vaid nendes küsimustes, mille hindamise vajadus ei saanud ekspertidele 9(12)
3-14-52456 olla ilma tähelepanu juhtimiseta mõistlikult arusaadav. Praegusel juhul ei ole volikogu tuginenud ühegi täiendava alternatiivi uurimata jätmisele, vaid väidab esmajoones karjääri rajamise ja käitamisega kaasnevate tavapäraste keskkonnamõjude hindamise ebapiisavust. Vaidlustatud otsuses tehtud viidet volikogu varasema menetluse puudujääkidele ei saa samuti pidada iseenesest asjakohatuks, sest analoogselt tuleks sama aspekti (st varasema menetluse põhjalikkust) arvestada ka haldusaktide kehtetuks tunnistamise põhjendatuse kaalumisel (vt HMS § 64 lg 3). Olukorras, kus Koonga Vallavolikogu 26.03.2010 ja 28.03.2013 arvamuste andmise aluseks olid selliste otsuste eelnõud, millega Keskkonnaministeerium kavatses keelduda kaebajale Koonga II dolokivikarjääris maavara kaevandamise loa andmisest (vt lisaks Keskkonnaministeeriumi 19.06.2013 käskkiri nr 644 – I kd, tl 54-55p), siis ei pruugi väide kohalik omavalitsuse varasema menetluse pealiskaudsusest olla ka ilmselgelt ebausutav.
18.KMH aruande p-s 5.1.4 (lk 27) on tõepoolest toodud arvutus, et maksimaalse kavandatava aastamahu (200 000 m3) puhul oleks toodangu karjäärist väljaveoks tarvis 8tunnise tööpäeva vältel sooritada üks edasi-tagasi reis iga nelja minuti järel, millega kaasneb pidev mürafoon ja kruusakattega tee puhul kuival perioodil ka peaaegu pidev kõrge tolmutase (p 6.2.2 – lk 43-44). Nende mõjude leevendamiseks on KMH aruandes tehtud ettepanek rajada kõvakattega möödasõidutee Koonga asulast, kuna just seda kaudu (st Pärnu suunal) veetakse eeldatavasti välja suurem osa toodangust. Apellant märgib iseenesest õigesti, et KMH aruandes ei ole Pärnu suuna (s.o Koonga–Kalli tugimaantee) kõrval analüüsitud täiendava liikluskoormusega kaasnevaid mõjusid Pärnu-Jaagupi, Ahaste või Mihkli suunal ega nähtud selles osas ette mingeid leevendavaid meetmeid, kuid puuduvad igasugused põhjendused, et viimati nimetatud suundadel võiks üldse mingit intensiivset toodangu väljavedu toimuda, mistõttu ei saa seda etteheidet KMH aruandele pidada asjakohaseks. Ka vaidlusaluses volikogu otsuses on tegelikult mööndud, et peamine väljaveosuund on just Koonga–Kalli tugimaantee.
19.Halduskohus on põhjendatult viidanud, et KMH aruandes on hinnatud muu hulgas kaevandamise mõju elanikkonnale (p 6.8 – lk 52), tuues kokkuvõtlikult välja, et statsionaarsete kaevandusmasinate tekitatav müra ja tolm ei ületa mäeeraldise piire, kuid kaugemale ulatuvad näiteks lõhkamisega seotud maavõnked, põhjavee alang (eeldusel, et kaevandamine toimub vee osalise alandamisega) ning transpordiga kaasnev müra ja tolm (mida tuleb KMH aruande p-de 8.4 ja 8.5 kohaselt pidevalt seirata). Kuigi volikogu otsuses kajastatud liiklusohutuse aspekt (mille hindamine jääb väljapoole KMH aruande ulatust – vt KeHJS § 20 lg 1) on kohaliku kogukonna jaoks vaieldamatult oluline ja sellisest kaalutlusest lähtumine iseenesest asjakohane, samuti on kohalikul omavalitsusel õigus hinnata kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu (või seda põhjustavate konkreetsete tegurite) olulisust ja mõju elukvaliteedile KMH aruande koostajatest erinevalt, peaks selline lahknemine olema siiski ka mõistlikult põhjendatud. Praegusel juhul on volikogu 21.08.2014 otsuses konkretiseeritud küll liiklusohutusega seonduvat, kuid muus osas on väited elanikkonnale kaasnevatest kahjulikest mõjudest jäänud väga üldsõnalisteks.
20.Vaidlusalune 21.08.2014 otsus sisaldab kaalutlusviga ka osas, milles volikogu on märkinud, et Koonga karjääri dolokivi näitajad ei ole teiste lähedalasuvate (50 km raadiuses) karjääride (Tarva, Anelema ja Kurevere) dolokivi näitajatest paremad. Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määruse nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ § 1 p-dest 1, 4 ja 5 nähtuvalt on Anelema, Koonga ja Kurevere dolokivimaardlad üleriigilise tähtsusega ning kuna Tarva maardlat ei ole nimekirja kantud, siis on see MaaPS § 3 lg-st 4 tulenevalt kohaliku tähtsusega maardla. Keskkonnaministeeriumi 16.04.2014 kirjale lisatud Metsamaahalduse AS-le kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu (15.04.2014 seisuga) p-des 3.9–3.13 oli põhjalikult 10(12)
3-14-52456 selgitatud, et kõrgemargilise ehitusdolokivi (nt Koonga II mäeeraldisel on dolokivi külmakindlusmark 25 ja survetugevusmark 1000) kaevandamine on reaalselt võimalik üksnes Koonga ja Anelema maardlates, sest Tarva maardla dolokivi on madalamargiline (külmakindlusmark 15–25 ja survetugevusmark 400) ning Kurevere karjäärid on kasutuses üksnes tehnoloogilise dolokivi kaevandamiseks. Kuna volikogu lähtus nõusoleku andmisest keeldumisel ebaõigest ettekujutusest, et kõik neli viidatud maardlat on ehitusdolokivi (killustiku) kaevandamise osas samaväärsed, ei saa välistada, et korrektsetest andmetest lähtumise korral oleks kaalumise tulemus olnud teistsugune.
21.Rohevõrgustikuga seotud väidete osas ei saa keeldumist pidada samuti põhjendatuks, sest viide väga suure üldistusastmega maakonnaplaneeringule ei ole piisavalt konkreetne, vaid selle asemel tulnuks selgitada, kas ja kuidas kavandatav tegevus reaalselt takistaks teemaplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist (vt lahend nr 3-3-1-37-15, p 17; Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p-d 13 ja 17). Seejuures on KMH aruande p-s 6.5 (lk 49) ja p-s 10.1 (lk 66) muu hulgas hinnatud kaevandamise mõju ka kõnealuse rohevõrgustiku toimimisele ja loetud see väheoluliseks, kuna igal juhul säilib vähemalt 200 meetri laiune koridor. Ka viited Koonga valla arengukavale ja üldplaneeringu eelnõule on jäänud üksnes formaalseteks ehk märgitud on üksnes, et need ei näe kaevandamist ette, kuid puuduvad sisulised selgitused, miks oleks nende dokumentide muutmine välistatud.
22.Kuna Koonga Vallavolikogu 21.08.2014 otsuses nr 89 kajastatu põhjal on vastustaja kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud ebaõigest ettekujutusest mitmete aluseks võetud asjaolude osas (nt mitte millelegi tuginev eeldus liikluskoormuse oluliseks kasvuks ka muudel suundadel peale Pärnu suuna ja läheduses asuvate teiste dolokivimaardlate käsitamine samaväärsetena Koonga maardlaga), ei saa kohus olla veendunud, et asjaolude korrektse hindamise korral oleks volikogu kaalumise tulemusena teinud igal juhul samasuguse otsuse (nt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p-d 38-40). Seda arvestades on halduskohus põhjendatult tunnistanud vaidlustatud otsuse p 2 õigusvastaseks.
23.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et halduskohus ei järginud Koonga vallalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmisel HKMS § 109 lg-t 6. Vaatamata sellele, et Metsamaahalduse AS pidas vaidlusalust volikogu otsust esmajoones haldusaktiks ja taotles halduskohtult selle tühistamist ning halduskohus rahuldas üksnes kaebaja alternatiivselt esitatud tuvastamisnõude, tuli kaebus lugeda sisuliselt rahuldatuks tervikuna. Kaebaja poolt kohtumenetluses väljendatud osade õiguslike seisukohtade ekslikkusest ei järeldu iseenesest veel tema poolt kantud menetluskulude põhjendamatust HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Vaidlusaluse otsuse õiguslik iseloom ei olnud sedavõrd selge, et kaebajale oleks põhjust ette heita tuginemist teistsugusele lähenemisele. Halduskohtu poolt väljamõistetud summa (kokku 3250,67 eurot) ei sisalda kulusid, mis ei seondu konkreetse haldusasja menetlemisega halduskohtus (erinevalt näiteks üldistest bürookuludest – vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 33-1-51-15, p 15) või mis on tehtud seonduvalt toimingutega, mille tegemiseks puudus isikul haldusasja raames põhjendatud vajadus (nt praegusel juhul kaebaja kantud kulutused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu suhtes arvamuse koostamiseks). Haldusasja mahtu arvestades ei ole põhjust pidada kaebaja menetluskulusid esimese astme kohtus ilmselgelt ülemäärasteks ning halduskohtul ei olnud alust jätta neid vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata.
24.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Koonga valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 otsus muutmata.
11(12)
3-14-52456
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Koonga vald on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 15 eurot (I kd, tl 212) ja kandnud õigusabikulusid 1075,50 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Metsamaahalduse AS on apellatsioonimenetlusega seoses kandnud õigusabikulusid kokku 1020 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Vaidluse mahtu arvestades on menetluskulud ka mõistliku suurusega (vastavad kokku esindaja 8,5 töötunnile, sh osalemine Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016 istungil, mis kestis ligi 2 tundi) ning need tuleb mõista vastustajalt välja tervikuna. Arvamuse andmiseks haldusasja menetlusse kaasatud Keskkonnaministeeriumi võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad HKMS § 24 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.