Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-14-50437 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(15)

3-14-50437 le lisatud skeemile. Kuressaare Linnavolikogu 28.05.2015 otsus nr 34 on vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-15-1646. Kuressaare Linnavalitsus andis 03.11.2015 korralduse nr 713, millega otsustati muuta OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt kuuluva Tiigi tn 2 korteri nr 2 kasutusotstarve eluruumist bürooks (resolutsiooni p 1); peatati sama korralduse p 1 kehtivus, kuni kohtumenetluses tuvastatakse, et korteriomandi Tiigi tn 2-2 eluruumi kasutusotstarbe bürooks muutmiseks on piisav Tiigi tn 2/Tolli tn 12 korteriomanike enamuse nõusolek (resolutsiooni p 2), ning sätestati, et korralduse p 1 ei jõustu, kui kohtumenetluse käigus tuvastatakse, et nõutav on kõigi korteriomanike nõusolek ja seda ei asendata kohtuotsusega (resolutsiooni p 3). Samuti seati Tiigi tn 2/Tolli tn 12 katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kõrvaltingimusena Tiigi tn 2-2 omanikule kohustus hüvitada teistele korteriomanikele maamaksutõus ja kanda see asjaõigusliku kinnisomandi kitsendusena kinnistusraamatusse (resolutsiooni p 4). Kuressaare Linnavalitsuse 01.12.2015 korraldustega nr 781 ja nr 782 muudeti korraldust nr 713, täiendades selle põhjendusi ning tunnistades kehtetuks resolutsiooni p 4. Tallinna Ringkonnakohus peatas 11.02.2016 esialgse õiguskaitse määrusega haldusasjas nr 315-3232 Kuressaare Linnavalitsuse 03.11.2015 korralduse nr 713 p-de 2 ja 3 kehtivuse kuni selles asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Nimetatud haldusasi on Tallinna Halduskohtu menetluses. Halduskohtu menetluses on ka haldusasi nr 3-15-3047, kus vaidluse esemeks on samuti Kuressaare Linnavalitsuse 03.11.2015 korraldus nr 713. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-53324 (KS-K ja B-PS avaldus korteriomandiseadusest (KOS) tulenevate õiguste tuvastamiseks ja OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt vastuavaldus tahteavalduste andmiseks kohustamiseks).

3-14-50437 3) Kolmas isik on esitanud vastustajale teadlikult ebaõigeid andmeid, mille esitamata jätmise korral oleks korraldus nr 211 ja ehitusluba jäetud andmata. Vastustaja väitel lähtuti ehitusloa andmisel teadmisest, et kolmas isik saavutas KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosolekul korteriomanike enamuse nõusoleku ehitise rekonstrueerimistööde teostamiseks, kuid üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et korteriomanike poolt oleks antud kolmandale isikule nõusolek ehitusloa taotlemiseks. Lisaks oli KÜ üldkoosoleku protokoll ehitusloa väljastamise hetkel veel allkirjastamata, mis viitab sellele, et kolmas isik andis vastustajale teadlikult valeinfot. 4) Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta eluruumidele ja ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Ehitusloa taotlemise tegelikuks eesmärgiks on kehtivast detailplaneeringust mööda hiilides korteriomandite kasutuselevõtmine bürooruumina. RPN Projekt OÜ teostas projekti ülevaatuse (III kd, tl 73-76) ning asus seisukohale, et rekonstrueeritavad korteriomandid ei ole kavandatud kasutamiseks mitte eluruumide, vaid bürooruumidena; projekt ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele; projekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 5) Kasutusloa õigusvastasus tuleneb ehitusloa õigusvastasusest ning EhS § 12 lg 2 viimasest lausest, mille kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. Kuna ehitus- ja kasutusluba puudutavad kaasomandi eseme muutmist, siis võrdub ehitise omaniku luba KOS § 16 lg-st 1 tulenevalt korteriomanike kokkuleppega, mida praegusel juhul ei ole sõlmitud. Vastustaja oli kohustatud kokkuleppe olemas-olu kontrollima. Kaasomanike notariaalses vormis 05.07.2013 sõlmitud kokkuleppe p 5.9 reguleerib korterisiseseid ehitustöid. Tiigi tn 2 hoone välisseina on aga rajatud ukseava, millega seotud otsesed (välisfassaadi muutus) ja kaudsed (nt turvalisus) mõjud väljuvad korteriomandi piiridest. Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud 29.01.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-14-53324, millega maakohtu lahend tühistati, maakohtu järeldusega, et viidatud kokkuleppega on kaasomanikud andnud oma nõusoleku ükskõik millisteks ümberehitustöödeks. Lisaks on 07.12.2015 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51980 tuvastatud KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku otsuse p 5 tühisus, kusjuures Tallinna Ringkonnakohus leidis, et ehitustööde teostamiseks tuli sõlmida korteriomanike kokkulepe. 6) Ehitusloa realiseerimisega kaasneb kaebajate omandiõiguse rikkumine, sest kaebajate nõusolekuta muudetakse kaasomandis oleva ehitise osade otstarvet, rajatakse ehitisse täiendav sissekäik, lammutatakse kortereid lahutav vahesein ning lähtutakse äriruumidele esitatavatest ehitusnormidest, mis toovad eluruumidele esitatavate normidega võrreldes naaberkorteritele kaasa suuremate negatiivsete mõjutuste lubamise. Avalikul võimul on kohustus tagada igaühe põhiõigused. Asjaoludest, et ehitusloa väljastamise ajal kehtinud detailplaneering nägi krundile ette elamumaa sihtotstarbe ning kuni 31.06.2015 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg 3 kohaselt peab ehitusprojekt olema kooskõlas detailplaneeringuga, saab järeldada, et ehitusprojekt on koostatud tahtlikult vastuolus kehtivate normidega.

Kuressaare linn palus jätta kaebused rahuldamata.

1) Ehitusloa andmise õigusliku eeldusena lähtus vastustaja EhS § 23 lg-st 11, mille kohaselt oli ehitusloa taotlejal saavutatud korteriomanike enamuse nõusolek ehitise rekonstrueerimistööde teostamiseks (KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku protokoll ja väljavõtted projektlahendusest korteriomanike allkirjadega). Kolmas isik esitas vastustajale ka korteriomanike allkirjadega dokumendi „Korteriomandi sihtotstarbe muutmine“, milles anti nõusolek rekonstrueerimistöödeks ja lisaks ka Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr 3 kasutusotstarbe muutmiseks. EhS ei sea kohalikule omavalitsusele kohustust, et kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ehitusloa väljastamisel tuleks siiski alustada haldusmenetlust kõigi kaasomanike arvamuse väljaselgitamiseks. Ehitusloa alusel ehitustegevuse kooskõlastamine on kaasomanike kokkuleppe küsimus vastavalt EhS § 12 lg-le 2, mille kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitada ilma maaüksu4(15)

3-14-50437 se või ehitise omaniku loata. Ehitusluba ei reguleeri EhS § 12 lg-st 2 tulenevaid kaasomanikevahelisi eraõiguslikke suhteid. Kaasomandi osa suhtes ehitustööde tegemisel võib olla tegemist sisult eraõiguslike suhete rikkumisega KOS järgi juhul, kui tegemist on kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemisega. Kaebajatele väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist on õigus nõuda eraõiguslike kahju hüvitamise sätete alusel. 2) Ehitusloa taotlemise aluseks ei olnud eskiis, vaid OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt koostatud projekt. Kuressaare Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni poolt projekti kooskõlastamine tagab kavandatavate ehitustööde ehitustehnilistele nõuetele vastavuse. Korterite ühendamine ja välisseinas aknaava ukseavaks ümberehitamine ei kujuta endast EhS § 2 lg 6 p 5 mõttes lammutamist. EhS § 21 lg 2 kohase ekspertiisi nõudmine on alusetu. Linnavalitsusel on vastavate ametnike-spetsialistide näol vajalik kompetents, et tagada rekonstrueerimisprojekti nõuetele vastavuse hindamine ja ehitise ohutus. Ehitusloa realiseerimine ei sea ohtu ehitise püsivust ega kujuta endast ohtu inimeste elule ja tervisele. RPN Projekt OÜ koostatud ehitusprojekti ülevaatuses on antud arvamusi projekti kohaselt kasutatavate materjalide, ruumilahenduste jm suhtes. Ehitusluba nõudvad projektlahendused on ukseava tegemine kahe korteri vahele ning välisseinas oleva aknaava ümberehitamine ukseavaks. Muud tööd ei nõua ehitusluba ning on korteriomanike endi otsustada. Projekti kohaselt on korterites Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 39 sätestatud eluruumidele esitatavad nõuded jätkuvalt täidetud. Ehitises korteriomandite senise kasutusotstarbe muutmiseks (nt bürooruumideks) puudus kohalikul omavalitsusel õiguslik võimalus, sest kehtiva detailplaneeringu kohaselt oli krundi ainukeseks sihtotstarbeks elamumaa. 3) Korralduse nr 877 seletuskirjas on esitatud piisavad kaalutlused, põhjendamaks kasutusloa väljastamise õiguspärasust. 4) Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ega riku kaebajate õigusi. 5) Kuressaare Linnavolikogu 28.05.2015 otsuse nr 34 alusel kadus Tiigi tn 2 hoone osas seni kehtinud kasutusotstarbe piirang (üksnes eluruum) ning kinnistu osas kehtivad nüüdsest Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringu tingimused, mille kohaselt on tegemist vanalinna segahoonestusalaga, kus on lubatud katastriüksuse sihtotstarvetena elamumaa, ärimaa ja ühiskondlike hoonete maa. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist lähtutakse hoone edaspidiste ümberehituste kavandamisel üldplaneeringus lubatud juhtotstarvetest ja sihtotstarvetest.

OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt palus jätta kaebused rahuldamata.

1) Tiigi tn 2/Tolli tn 12 asuva kahe korterelamu kaasomanikud on 05.07.2013 notariaalses vormis sõlmitud kokkuleppe p 5.9 kohaselt andnud korteriomanikele nõusoleku teha ilma teiste nõusolekuta ruumide ümberehitus-, remondi- ja parendustöid. Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr 3 omanik soovis teha korterites ümberehitustöid, tutvustas hea tava kohaselt 2014. a jaanuaris teistele kaasomanikele korterite ühendamise projekti ning küsis veelkord nõusolekut korteriomandite liitmiseks. Nõusoleku andsid kaheksa korteriomandi omanikku üheteistkümnest. Kolmas isik saatis ehitise kaasomanikele 01.02.2014 pöördumise, andes teada kasutusotstarbe muutmise vajadusest ning pakkus maamaksukohustuse ja teiste negatiivsete mõjude vältimiseks reaalkoormatise ja hoidumisservituudi seadmist. KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosolekul tutvustas kolmas isik veelkord korterite ümberehitamise plaane, esitas ka ehitusprojekti põhiplaani ja vaated koos korteriomanike nõusoleku tabeliga, mille allkirjastasid kohapeal kaheksa korteriomandi omanikud. Korterite liitmise projekti tutvustati kaebajate esindajale vastustaja juures 08.03.2014 toimunud kohtumisel, kus kaebajate esindaja esitas seisukohad ja vastuväited. Kui kohtu arvates 05.07.2013 kaasomanike kokkulepe ümberehitamisele ei kohaldu, tuleb juhinduda EhS § 23 lg-s 11 sätestatud häälteenamuse nõudest, mille kolmas isik 5(15)

3-14-50437 on saanud kahel korral (kaheksa korteriomandi omanikku üheteistkümnest). Seega oli kolmandal isikul õigus esitada ehitusloa taotlus. 2) Väited valeandmete esitamise kohta jäävad arusaamatuks. Projekti kooskõlastustabelisse allkirjade kogumine on tavaline praktika. Haldusmenetluse seisukohast ei oma tähtsust, kuidas KÜ protokoll vormistati, kuna protokoll ei ole korteriomanike häälteenamuse tõendamise aluseks. Vastustajal oli teave selle kohta, et ehitusloa taotlemiseks on olemas korteriomanike häälteenamus. 3) Ehitusloa taotlemise aluseks on kolmanda isiku poolt koostatud ehitusprojekt, mille Kuressaare Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon kooskõlastas enne ehitusloa väljastamist. Projektis ja selle seletuskirjas on selgitatud, et korterite ühendamiseks tekitatakse ava laiusega 1200 mm, mis on sillutatud metalltaladega, ava seinad on kindlustatud metallsärgiga. Konstruktiivsetes tööjoonistes on märgitud kasutatavad materjalid (nurkteras, nurkraud) ning ehitusvõtted (keevis, kiilpolt). Selline materjalide kasutus ja teostus on ehitise kandekonstruktsioonidele ohutu üldtuntud ehitusvõte. Lisaks on ehitusprojektis lae toestiku plaan enne ava sisselõikamist. Seega puudub risk, et ehitise kandevõime ehitamise käigus või hiljem väheneks. Kaebajate väited ulatuslikust ehitustegevusest ja lammutamisest on valed. Korterite vaheseina ukseava tegemine ja välisseina ukse lisamine ei ole lammutamine. Avatäite vahetamine on EhS § 2 lg-s 9 nimetatud tegevus, milleks piisanuks ka EhS § 16 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt kirjalikust nõusolekust. Välisuks oli planeeritud otse tänavalt juba ehitise arhitektuurses projektis ning vastavalt on teostatud ka kergkonstruktsioon, ukse alumine osa oli kaetud vineeriga. Uue ukseava kohta on täpne tööjoonis, mille kohaselt aken asendatakse uksega. Seega ei mõjuta välisukse lisamine kuidagi ehitise kandevõimet. Tegemist ei ole ehitustegevusega, mis eeldaks ekspertiisi EhS § 21 lg 2 mõistes, mistõttu ei pidanud vastustaja teostama ehitusprojekti ekspertiisi. Kaebajate väited ohu kohta on kummalised, sest samasuguseid ehitustöid on tehtud kaebajate korterites (Tolli tn 12 korterites nr 1 ja nr 2 toimus korterite ühendamine ning tehti kaks seinaava kandvasse seina; Tolli tn 12 korteris nr 4 ehitati rõdu ja selle jaoks tehti ava läbi kandva seina; Tiigi tn 2 korteris nr 1 tehti uks õue läbi kandva seina ja ehitati terrass). Ehitusprojektijärgsed tegevused ei too kaasa mõju kandekonstruktsioonidele ning ehitis ei muutu ohtlikuks inimestele ja varale. 4) Ehitusloa taotlemisel esitatud projekt on koostatud projekteerimiseks pädeva spetsialisti poolt ning vastab EhS ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ sätestatud nõuetele. Kaebaja tellitud projekti ülevaatus ja selle eesmärk jääb arusaamatuks. Ülevaatuse on koostanud RP (RPN Projekt OÜ), kellel ei ole ehitusprojektide ekspertiisi tegemise eest vastutava isiku pädevust. Ehitusloa menetlus on toimunud õiguspäraselt, kaebajad on olnud haldusmenetlusse igakülgselt kaasatud ning nende õigusi ei ole ehitusloa väljastamisega rikutud. Kaebajad eksivad, väites, et ehitusluba on antud vastuolus detailplaneeringuga ning eluruumi ümberehitamiseks äriruumiks. Ehitusluba on antud ehitustöödeks eluruumides ning kasutusotstarbe muutmist see ei käsitle. Ehitusluba oli vastavuses selle väljastamise ajal kehtinud detailplaneeringuga ja hea ehitustavaga, sh heliisolatsiooni standardiga. Ehitis vastab nii eluruumidele kui ka äriruumidele esitatavatele nõuetele. RPN Projekt OÜ ei viita ühelegi Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 sättele, mille vastu ehitusloa aluseks olevas projektis oleks eksitud. Välja toodud „puudused“, nagu näiteks see, et korterisse on planeeritud ohutusmärgis, hädavalgustus, automaatne tulekahjusignalisatsioon, klaasuksed, üleliigse helipidavusega vaheseinad, on otsitud. Ükski õigusakt ega standard ei keela vastavaid lahendusi ka eluruumides. Viited sellele, et teatud lahendusi praktikas eluruumides ei kasutata, on ebapädevad. Kolmanda isiku eluruumides on olemas nii kööginurk kui ka magamisruum ning korter on olnud kasutuses eluruum-ateljeena. 5) Ehitusloa ega kasutusloa taotlemiseks ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut (EhS § 23 lg 11 ja § 33 lg 8). EhS-s ei ole sätestatud kasutusloa väljastamisest keeldumise alusena 6(15)

3-14-50437 kõigi kinnisasja omanike nõusoleku puudumist. Kaebajad ei ole tõendanud ehitise mittevastavust ehitisele kehtestatud nõuetele ega ole toonud välja muid põhjendusi, kuidas ruumi kasutamine eluruumina ohustab Tiigi tn 2 või Tolli tn 12 hoonet. Ehitamine on toimunud vastavalt projektile ja ehitusloale ning täidetud on kõik õigusaktidest ja ehitusnormidest tulenevad nõuded. Valminud ehitis ei saanud kuidagi kahjustada hoone konstruktsioonide püsivust, heliisolatsiooni, soojapidavust vms, mis oleks takistanud selle kasutuselevõtmist. Kasutusluba väljastati eluruumile. Ajal, mil kasutusluba taotleti, ei olnud veel võimalik taotleda sellele muud kasutusotstarvet põhjusel, et kinnistu osas kehtinud detailplaneering nägi ette 100% elamumaa sihtotstarbe. Korter võeti ajutiselt kasutusele eluruumina seni, kuni oli võimalik kasutusotstarvet muuta. Kolmas isik ei ole ehitus- ega kasutusloa menetluses esitanud valeandmeid. 6) Kolmas isik ei ole kunagi varjanud oma eesmärki muuta ka korteri kasutusotstarvet ning on esitanud selleks ehitusseadustiku alusel Kuressaare Linnavalitsusele kasutusteatise. Kolmanda isiku hinnangul muutus 16.12.2014 korraldusega nr 877 väljastatud kasutusluba 03.11.2015 korralduse nr 713 jõustumisega kehtetuks. 7) Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-53324, millega asi saadeti maakohtule täiendavaks uurimiseks, ei ole võimalik välja lugeda, et tsiviilkolleegium oleks võtnud lõpliku seisukoha, et ehitustegevus vajas eelnevalt kõigi kaasomanike kokkulepet. Kaebajad viitavad ka tsiviilasjale nr 2-14-51980, kus vastustaja ja kolmas isik ei olnud menetlusosalisteks. Selles asjas oli keskseks küsimuseks KÜ pädevus ja kohus leidis, et ehitustegevuse osas otsuste vastuvõtmine ei ole KÜ pädevuses. Asjaolu, kas ja kuidas KÜ koosolekul ehitusküsimust arutati, ei oma tähtsust, sest ehitusluba ei väljastatud mitte KÜ otsuse, vaid projekti kooseisus esitatud kooskõlastuste lehe alusel, mille oli allkirjastanud korteriomanike häälteenamus.

3-14-50437 EhS § 23 lg-s 11 sätestatud korteriomanike volitus ehitusloa taotlemiseks; korteriomanikud ei ole esitanud ühisavaldust ehitise osa lammutamiseks. 3) Väärad on kaebajate väited, et vastustaja on jätnud täitmata kohustuse kontrollida, kas ehitisele mõjuvad koormused jm mõjud ei põhjusta ehitise või selle osa varisemist; ehitusloa realiseerimine kujutas ohtu inimese elule, tervisele või varale; projekt vajas ekspertiisi ja ehitusluba on antud eskiisjooniste alusel. 01.04.2014 korralduses nr 211 on selgelt märgitud, et ehitusluba antakse projekti alusel, mille on 19.02.2014 koostanud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt (töö nr T-010-14) ja mis on kooskõlastatud 31.03.2014 Kuressaare Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni poolt, protokoll nr 1300. Tegemist ei olnud lammutamisega, mistõttu on kaebajate tuginemine EhS § 23 lg-le 4 asjakohatu. Tegemist oli põhiprojektiga (vt I kd, tl 39; seda kinnitab ka RPN Projekt OÜ nimel RP, III kd, tl 73), mis oli linnavalitsuse pädeva organi poolt kontrollitud ja saanud vajalikud kooskõlastused. Projekti seletuskirja kohaselt on projekti eesmärk renoveerida ja ühendada korterid nr 2 ja nr 3 ning kavandada peasissepääs otse tänavalt, Tiigi ja Pika tänavate nurgalt (I kd, tl 43). Kaebajad ei ole tõendanud, et ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või ei ole pädevalt koostatud (EhS §-d 3 ja 18). See käib ka RP märkuste ja tähelepanekute kohta. Esiteks ei ole kohtule teada nimetatud isiku pädevus nn ekspertiisi tegemiseks; teiseks on selles dokumendis keskendutud üksnes viidete otsimisele, et renoveeritavaid ruume soovitakse hakata kasutama bürooruumidena. Tegemist ei ole sõltumatu eksperdi usaldusväärse hinnanguga. Samas on projekt saanud asjaomastelt isikutelt kõik vajalikud kooskõlastused. 4) Arusaamatuks jäävad kaebajate väited teadvalt valeandmete esitamisest ja võimatusest esitada omapoolseid arvamusi. Asjast nähtub selgelt, et kolmas isik ei ole kordagi püüdnud vastustaja eest varjata oma lõppsoovi – muuta rekonstrueeritav eluruum bürooruumiks. 21.01.2014 korraldusega nr 45 andiski linnavalitsus nõusoleku projekteerida korterid büroopinnaks (I kd, tl 40), kuid seda korraldust muudeti 11.03.2014 korraldusega nr 167 (jäeti välja rekonstrueerimine bürooruumiks), kuna MI juhtis märgukirjas tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu kohaselt on krundi sihtotstarve 100% elamumaa (I kd, tl 42). Kolmas isik ei ole varjanud seda eesmärki ka teiste korteriomanike eest, mis nähtub korteriomandi sihtotstarbe muutmiseks 07.01.2014-14.01.2014 kogutud allkirjadest (I kd, tl 75) ja ka kolmanda isiku 31.01.2014 kirjast korteriomandite omanikele, kus muu hulgas räägitakse kavatsusest lisada hoone tänava poolele uks; kinnitatakse, et tegelema ei hakata ettevõtlusega, mis tooks kaasa negatiivseid mõjusid teistele omanikele (põhimõtteliselt sama oli selgitatud eelviidatud allkirjade lehel) ning avaldatakse valmisolekut selgitada oma plaane ühistu üldkoosolekul (II kd, tl 17). Korteriühistu 28.03.2014 üldkoosolekul ongi küsimust arutatud (päevakorra p 5) ning otsustatud anda nõusolek esitada kasutusotstarbe muutmise taotlus. Protokollist nähtuvalt osalesid koosolekul kõigi 11 korteri omanikud või nende esindajad, kellest 8 olid korteri büroopinnaks ümberehitamiseks nõusoleku andmise poolt (I kd, tl 29-33). Samas ei oma see ehitusloa vaidluses tähtsust, sest 01.04.2014 korraldusega nr 211 ei antud ehitusluba bürooruumide ehitamiseks, samuti ei kajasta ehitusluba korterite bürooruumideks rekonstrueerimist. Korraldust nr 211 ja ehitusluba ei muuda õigusvastaseks ja kaebajate õigusi ei riiva asjaolu, et korraldus võeti vastu ehitusloa taotluse esitamisele järgneval päeval. Vastavalt EhS § 23 lg-le 8 väljastatakse ehitusluba või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kui taotlus ja sellele lisatud dokumendid on nõuetekohased ning puuduvad ehitusloa väljastamisest keeldumise alused, siis ei ole takistusi selle väljastamiseks ka koheselt. Linnavalitsus oli juba varasemalt kõnealuse rekonstrueerimise küsimusega tegelenud ning oluline on ka rõhutada, et ehitusloa andmisel juhindub kohalik omavalitsus EhS-s sätestatud alustest ja korrast. Linnavalitsuse pädevusse ei kuulu omanike nõusoleku andmist ja selle vormistamist puudutavate vaidluste lahendamine. Ehitusloa väljastamiseks nõutav EhS § 8(15)

3-14-50437 23 lg 11 kohane korteriomanike enamuse kooskõlastus oli olemas. Samuti oli vastustaja teadlik Tiigi tn 2/Tolli tn 12 korteriomanike vahel 05.07.2013 notariaalselt sõlmitud lepingust (I kd, tl 168-192), mille alusel on tehtud vastav kanne ka kinnistusraamatu III jakku koormatiste ja kitsenduste alla. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seetõttu ei mõjuta pärast ehitusloa andmist algatatud pooleliolevad tsiviilvaidlused kohtu hinnangut praeguse vaidluse esemele. Samuti ei oma tähtsust hilisemad vaidlused ehitustööde üle. Ehitusluba ja ehitamine ei ole sünonüümid ning ehitusluba ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata (EhS § 12 lg 2). 5) 16.12.2014 korralduse nr 877 ja kasutusloa osas ei ole kaebajad esitanud muid põhjendusi kui see, et kasutusluba on antud õigusvastase ehitusloa alusel. EhS §-s 34 loetletud kasutusloa andmisest keeldumise alused puuduvad. Korralduses nr 877 (koos seletuskirjaga) sisalduvad nii selle andmise õiguslik ja faktiline alus kui ka kaalutlused. Kinnitust ei leidnud kaebajate väide, et kasutusloa õigusvastasus tuleneb ehitusloa õigusvastasusest – kohus ei tuvastanud ehitusloa õigusvastasust. Ka ei saaks kohus korraldust nr 877 ja kasutusluba tühistada, sest nagu märgitud, on need kaotanud kehtivuse, kuna kolmas isik on esitanud kasutusteatise uutel alustel. Kaebajad ei ole taotlenud tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut ega selgitanud oma põhjendatud huvi. Isegi kui eeldada, et kaebajate sooviks on esitada edaspidi kahju hüvitamise nõue, ei ole sellel erilist perspektiivi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-50437 2) Ehitusloa taotlemiseks vajalik kaasomanike enamuse otsus puudus (EhS § 23 lg 11 ja § 24 lg 1 p 5). 01.04.2014 korraldus ja ehitusluba anti KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku otsuse alusel, mis on tunnistatud tühiseks 07.12.2015 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51980. Seejuures rõhutas Tallinna Ringkonnakohus 21.09.2015 otsuses, et kahe korteri ümberehitustöid bürooruumideks saab lugeda asja oluliseks muutmiseks ja korteriomandi kasutusotstarbe muutmise korral on tegemist kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemisega, mis eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut. Samuti leidis tsiviilkohus, et 05.07.2013 sõlmitud kokkuleppe p-s 5.9 sätestatut tuleb hinnata koosmõjus sama lepingu p-ga 4.1; viimati nimetatud punktiga on korteriomanikud piiritlenud selgelt, et korteriomandite kasutusotstarve on eluruum ning korteriomanike tahe, et ka pärast p-s 5.9 sätestatud ümberehitus-, remont- ja parendustööde teostamist jääb korteri otstarve endiseks. Järelikult puudus kehtiv korteriomanike/kaasomanike enamuse otsus, mis saanuks olla ehitusloa taotlemise ja väljastamise aluseks. Halduskohus on ekslikult viidanud korteriomanike 05.07.2013 kokkuleppele, mis vastavalt eelviidatud jõustunud kohtuotsusele ei olnud büroo ehitamise nõusoleku aluseks. Isegi kui nõustuda halduskohtuga selles, et kohalik omavalitsus ei pea tuvastama omanike nõusoleku andmise/vormistamise kehtivust, puudus korteriomanike enamuse nõusolek ka sisuliselt. Kasutusotstarbe muutmise poolt olevatest korteriomanikest on üksnes 3 erapooletud. Lisaks kaebajatele on seega erapooletud Tolli tn 12-6 omanik, Tiigi tn 2-5 omanik ja Tolli tn 12-3 omanik, kellest viimane pole oma seisukohast märku andnud. Seega on tegemist poolte erapooletute korteriomanike vastuseisuga ning nende käsitlemine n-ö vaidleva vähemusena viitab kaalutlusveale. Korteriühistu põhikirja p 7.8.7 kohaselt ei või ühistu liige hääletada, kui ühistu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga juriidilise menetluse alustamist või lõpetamist. Järelikult puudus OÜ-l Kuressaare Kommunaalprojekt, tema osanikul, osaniku abikaasal ja ämmal korteriühistu üldkoosolekul üldse hääletamisõigus. Halduskohus asus üllatuslikult seisukohale, et korteriomanike nõusolek on korteriühistu otsuse mittekehtivusest hoolimata tuvastatud. Seega on ehitusluba õigusvastane ka põhjusel, et ehitusloa taotlus ei vastanud EhS tingimustele – puudus korteriomanike enamuse nõusolek. 3) Ehitusloa väljastamisel ei ole ehitise ohutust piisavalt kaalutud ja kontrollitud. Ehkki EhS § 21 lg 2 kohaselt on ehitusprojekti ekspertiis kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitiste ehitusprojektile, on ilmne, et maja välisseina ukse raiumisel olukorras, kus projekti on koostanud ehitusloa taotleja ise, tulnuks võimaliku ohu ja huvide konflikti vältimiseks tellida ehitusprojekti ekspertiis. 4) Halduskohus leidis, et 16.12.2014 korraldus nr 877 on 03.11.2015 korralduse nr 713 andmisega muutunud sisuliselt kehtetuks, kuna korteri kasutusotstarve on muudetud. Kuna korralduse nr 713 p-de 2 ja 3 kohaselt kasutusotstarbe muutmine peatati ning Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 määrusega haldusasjas nr 3-15-3232 peatati esialgse õiguskaitse korras korralduse nr 713 p-de 2 ja 3 kehtivus kuni haldusasjas nr 3-15-3232 kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, siis on kasutusotstarve praeguse seisuga muudetud üksnes kuni viidatud haldusasja lõppemiseni. Pole võimatu, et korralduse nr 713 p 1 kaotab pärast viidatud kohtuvaidlust kehtivuse ning seetõttu ei saa pidada korraldust nr 877 täielikult õigusjõudu kaotanuks HMS § 61 lg 2 mõttes. Isegi kui kohus leidis, et korralduse nr 877 kehtivus on ammendunud, tulnuks tuvastada haldusakti õigusvastasus. Kaebajatel on selleks põhjendatud huvi tulevase võimaliku hüvitamisnõude esitamise tõttu. Valminud büroo ei vastanud eluruumidele esitatud nõuetele (vt eriteadmistega isiku arvamust) ega detailplaneeringule. Järelikult on korraldus nr 877 õigusvastane (EhS § 33 lg 3 ja § 34 lg 1 p-d 1, 5 ja 8).

10(15)

3-14-50437

Kuressaare linn palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Väide rekonstrueerimisprojekti vastuolu kohta tollal kehtinud detailplaneeringuga on alusetu, sest korraldus nr 211 ja ehitusluba nr 7305 väljastati kahe eluruumi kasutusotstarbega korteriomandi rekonstrueerimiseks. Kolmanda isiku poolt algusest peale kavandatud projekteerimisbüroo väljaehitamist peeti perspektiivis potentsiaalselt võimalikuks, sest kinnistu asub üldplaneeringu järgi segahoonestusalal, kus maakasutuse üks võimalikest sihtotstarvetest on ka ärimaa. Seoses väidetega, et korteri eluruumina rekonstrueerimise ehitusluba väljastati sisuliselt bürooruumi, mitte eluruumi projekti alusel ning vastustaja pidanuks tagama ehitusprojekti vastavuse eluruumidele esitatud nõuetele, leiab vastustaja jätkuvalt, et ehitusloa väljastamisel rekonstrueerimisprojekti alusel, millega sooviti kaks korterit renoveerida ja ühendada ning kavandati peasissepääs otse tänavalt, ei pidanud vastustaja hindama projektikohast sisekujundust, ruumide paigutust, tehnilist seadistust vmt. Ehitusloa andmestik (ehitise tehnilised andmed, ehitise materjalid, tehnosüsteemid, spetsifikatsioon) ei pea käsitlema ehitise detailsemaid andmeid. Eluruumi kasutusotstarbega korteri ümberehituse projekti nõuetekohasuse hindamisel ei ole puudusena käsitatav see, et korterisse on planeeritud ohutusmärgis, hädavalgustus, automaatne tulekahjusignalisatsioon, klaasuksed, helipidavusega vaheseinad jne. Ükski õigusakt ega standard ei keela vastavaid lahendusi ka eluruumides. Kõik viited sellele, et teatud lahendusi praktikas eluruumide puhul ei kasutata, on ehitusloa õiguspärasuse hindamise seisukohast asjakohatud. EhS § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kui nimetatud tegevusi ei teostata, siis ei ole tegemist ehitusluba nõudva ehitamisega ning ehitusluba pole vaja taotleda ega väljastada. Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr 3 rekonstrueerimisprojektis on ette nähtud ukseava kahe korteri vahele ja välisseinas oleva aknaava ümberehitamine ukseavaks, mis on ehitusluba nõudvad projektlahendused. Muud tööd ehitusluba ei nõua ja on korteriomanike endi otsustada. Projekti kohaselt olid korterites jätkuvalt täidetud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 39 eluruumidele sätestatud nõuded. Kolmanda isiku korteris on olemas nii kööginurk kui ka magamistuba. RPN Projekt OÜ koostatud dokument on asjakohatu. 2) Vastustaja lähtus ehitusloa andmise õigusliku eeldusena EhS § 23 lg-st 11, mille kohaselt oli ehitusloa taotlejal saavutatud korteriomanike enamuse nõusolek ehitise rekonstrueerimistööde teostamiseks (vt KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku protokolli ja projektlahenduse väljavõtteid korteriomanike allkirjadega nõusoleku kohta, I kd, tl 29-33). Ehitusloa taotluse alusena esitas kolmas isik vastustajale ka korteriomanike 2014. a jaanuari allkirjadega dokumendi „Korteriomandi sihtotstarbe muutmine“, milles on nõusolekud rekonstrueerimistöödeks ja lisaks ka Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr 3 kasutusotstarbe muutmiseks (I kd, tl 75). EhS § 23 lg 11 nõude täitmiseks piisab vabas vormis selgelt väljendatud seisukohtadest (mida kooskõlastati, korteri number, nimi ja allkiri). Korteriomanike valikul võib nõusolek olla väljendatud ka KÜ protokollis koos allkirjadega. Kõik korteriomanike kooskõlastustega dokumendid on selged ja üheselt tõlgendatavad. Viide KÜ Tolli-Tiigi üldkoosoleku pädevuse küsimust käsitlenud tsiviilasja nr 2-14-51980 lahendi seisukohtadele pole asjakohane, sest ehitusluba ei väljastatud KÜ otsuse, vaid eelkõige projekti koosseisus esitatud kooskõlastuste lehe alusel, mille oli allkirjastanud korteriomanike enamus. 3) Rekonstrueerimisprojekti puhul ei olnud ilmselgelt tegemist ekspertiisikohustusliku projektiga. Projekti vaatas 31.03.2014 läbi linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon, mille koosseisu kuuluvad vastava ala kõrgharidusega ametnikud-spetsialistid (arhitektid, ehitusnõunik, ehitusjärelevalve insener, linnainsener jt spetsialistid). Komisjoni liikmete näol on vastus11(15)

3-14-50437 tajal olemas vajalik kompetents, et tagada ehitamise aluseks oleva projekti nõuetele vastavuse hindamine ja ehitise ohutus. Kaebajad ei ole tõendanud, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele või ei ole pädevalt koostatud. 4) Kasutusluba puudutavas osas nõustub vastustaja halduskohtu seisukohtadega. Väiteid, et valminud ehitis ei vastanud eluruumidele esitatud nõuetele ega detailplaneeringule, on vastustaja juba käsitlenud seoses ehitusloaga. Vaidlustatud haldusaktid on põhjendatud ja õiguspärased ning nendega ei rikuta kaebajate seadusega kaitstud õigusi.

OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Halduskohtu järeldused on õiged ja piisavalt põhjendatud. Kohus ei jätnud hindamata RPN Projekt OÜ koostatud dokumenti, vaid luges sellega mh tõendatuks, et ehitusluba anti põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti, mitte eskiisi alusel, nagu kaebajad ekslikult väitsid. Samuti leidis kohus, et viidatud ülevaatuses toodud märkuste ja tähelepanekutega ei ole tõendatud, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele või ei ole pädevalt koostatud. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt nägi ette kolmandale isikule kuuluva kahe korteri vahelisse seina ukseava tegemise, et korterid oleksid faktiliselt liidetud, ja ühe korteri akna asendamise uksega. Kergkonstruktsioonina nähti ukse ette tuulekoja ehitamine, elutuppa projekteeriti kamin ning tualettruum jagati kergseinaga kaheks. Projekteeritud muudatused ei muuda korterit elamiskõlbmatuks, eluruumile esitatavatele nõuetele mittevastavaks ja elukorteriks sobimatuks. Vastupidist ei kinnita ka RPN Projekt OÜ koostatud dokument, mis ei sisalda ühtegi väidet selle kohta, et korter ei vastaks ehitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 nõuetele. Ehitus viidi läbi projekti kohaselt. Ühendatud korterites tehtud ehitustööd ei muutnud korteri välisseinte, põranda ega lae heliisolatsiooni näitajaid, mis olid juba algselt hoone ehitamisel kavandatud selliselt, et need vastaksid ka äriruumi-eluruumi vaheliste seinte nõuetele. Korteris on tualettruum, duširuum ja kööginurk. Põhiprojekti faasis ei ole kohustuslik näidata teiste ruumide täpsemat kasutusotstarvet (kas ruum on magamistuba, elutuba, töötuba vms). Tubade jaotust ei pea korteriomanik teiste korteriomanikega kooskõlastama. Ka hoone püstitamise projektis pole ruumide täpsemaid nimetusi. Kui kolmas isik oleks soovinud jätta ühendatud korteri suurema perekonna eluruumiks, tulnuks teha samad ehitustööd, mistõttu pole oluline, kas vaheseina ukse tegemise eesmärk oli kunagi korterisse rajatava büroo sujuvam toimimine (büroo töötajad ei peaks üksteise juures käima ühiskoridori kaudu) või kas aknast ukse tegemine oli mõeldud selleks, et büroo töötajad ja kliendid saaksid teisi majaelanikke häirimata büroosse siseneda. Väide, et välisseina raiuti uks, ei ole õige, sest ukseava oli juba hoone püstitamisel olemas. Projekti arendamise käigus paigaldati sellesse avasse avatäitena aken ning selle alla jäi kandva rollita kergkonstruktsioon. Vastustaja ei pea igasuguse pisiehituse puhul tegema kaalutlusotsust selle kohta, miks ta ei pea vajalikuks nõuda ehitusprojekti ekspertiisi. 2) Väär on kaebajate väide, et kolmas isik tegi ehitustöid kaebajate nõusolekuta. Nõusolek sisaldub kõigi korteriomanike vahel 05.07.2013 notari juures sõlmitud kinnistu valdamise ja kasutamise korras. On tõsi, et kolmas isik kavatses juba korterite soetamisel võtta need kasutusele arhitektuuribüroona ning ta ei ole seda kavatsust kunagi varjanud. Korterite liitmiseks ehitusloa taotlemisel võttis kolmas isik riski, et pärast ümberehitust ei tunnista kohalik omavalitsus siiski detailplaneeringut kehtetuks või tuleb läbi viia uus planeerimismenetlus, mis ei päädi kinnistule osaliselt ärimaa sihtotstarbe lubamisega. Samuti oli kolmas isik teadlik, et kohalik omavalitsus võib kasutusotstarbe muutmisest keelduda. Seega võttis kolmas isik ehitusloa ja ehitustegevusega riski, et korterit tuleb kasutada eluruumina, ning seda arvestades ei saanud ehitustegevus toimuda selliselt, et kasutusotstarbe muutmata jätmise korral tuleks ehituseelne olukord taastada, kuna vastasel juhul poleks võimalik korterit edasi kasutada. Korter oli mõnda aega pärast ümberehitust kasutuses ühe bürootöötaja eluruumi ja ateljeena, sel ajal

12(15)

3-14-50437 kliente korteris ei teenindatud. Kui kasutusotstarvet ei oleks olnud võimalik muuta, oleks kolmas isik pidanud leidma büroole muu asukoha ja andma korteri rendile. 3) Halduskohus ei hinnanud kasutusloa kehtivust valesti. Ehitise omanikul on alates 01.07.2015 õigus muuta oma ehitise kasutamise otstarvet, st kasutusotstarbe muutmine toimub väljaspool haldusmenetlust. Kasutusluba ammendus hetkel, kui kolmas isik muutis oma korteri kasutusotstarvet (12.02.2016). Kuna ehitusseadustiku § 61 lg-st 2 tulenevalt on ehitisregistrisse kantud teatistel õiguslik tähendus, oli vastustajal kolmanda isiku kasutusteatise alusel oluline muuta ehitisregistri kannet kasutusotstarbe kohta, mis ongi 03.11.2015 korralduse nr 713 sisuks. Kasutusloa õigusjõud ei taastu haldusasjas nr 3-15-3232 kolmanda isiku kaebuse rahuldamata jätmise korral. Isegi kui korralduse nr 713 üle toimuvad kohtuvaidlused lõpevad kolmanda isiku kahjuks, ei muutu kasutusotstarve seeläbi automaatselt eluruumiks. Vastustaja saab sundida kolmandat isikut kasutusotstarvet tagasi muutma vaid ehitusseadustiku §-s 44 toodud alustel. Halduskohus ei jätnud kasutusluba tühistamata ainuüksi seetõttu, et luges selle ammendatuks seoses kasutusteatise järgse kasutusotstarbe jõustumisega, vaid võttis kasutusloa osas ka sisulise seisukoha, leides, et selle andmine toimus kooskõlas seaduse nõuetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50437 toodud märkuste ja tähelepanekute kohaselt ei seata eluruumide puhul üldiselt müranõudeid, praktikas ei kasutata korterite välisustena klaasuksi, projekteeritud põrandakate on mõeldud bürooruumidele, hüdroisolatsioon on kavandatud ainult duširuumi põrandale, automaatne tulekahjusüsteem pole nõutav, hädavalgustus pole nõutav, evakuatsioonipääs ei pea olema tähistatud, ohutusmärke ei nõuta, WC-des on kasutatud lahendusi, mida praktikas eluruumides ei kasutata, puudub köök, ruumide loetelus elu-, töö- ja magamistubade määratlemata jätmine pole projekteerimise hea tava. Töös on toodud välja, mis pole eluruumide puhul nõutav ja tavapärane, kuid tööst ei selgu, milline eluruumile esitatav nõue on täitmata. Seoses köögi puudumisega osutab ringkonnakohus, et vaidlustatud ehitusloast (I kd, tl 11-14) nähtuvalt ei ole Tiigi tn 2 korterelamu üheski korteris kööki, küll aga on kõigis neis kööginišid.

3-14-50437 877 ja selle alusel antud kasutusloa tühistamisnõude kui ka tuvastamisnõude rahuldamise esmaseks eelduseks on korralduse ja kasutusloa õigusvastasus, mis ei leidnud aga tuvastamist ka apellatsioonimenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.