Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-16-2074 04.03.2008–28.01.2013 JB, 04.03.2008–10.09.2015 AV ning 04.03.2008–30.10.2015 JK. MTA nõuab vastutusmenetluse võimaliku tulemusena LS OÜ endiselt juhatuse liikmelt AV-lt välja 30 169,73 eurot, s.o 15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega määratud, kuid tasumata maksusummad, ning lisaks maksuotsustega määratud, kuid tasumata summadelt arvestatud intressi 8830,98 eurot, mis kujunes ajal, mil AV oli äriühingu juhatuse liige. 2) MTA 15.08.2014 maksuotsus tehti 2013. aasta novembrikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kontrolli tulemusena. Kontrolliperioodil deklareeris äriühing oma sisendkäibemaksu hulgas mh V OÜ arvetel (segistid ja valgustid) märgitud käibemaksu 33 477,99 eurot. MTA leidis, et LS OÜ ei soetanud valgusteid ja segisteid V OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksuotsusega vähendati alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summas 33 477,99 eurot ning nõuti samas summas alusetult tagastatud käibemaks tagasi (enammakse oli kantud ettemaksukontole ning ettemaksukonto arestitud). Deklareeritud enammaksest summas 33 741,42 eurot kuulus seega tagastamisele vaid 263,43 eurot (33 741,42-33 477,99), mis läks maksuotsusega määratud tulumaksu 15 949,37 eurot osaliseks katteks. Tulumaks määrati põhjusel, et äriühing oli nõuetele mittevastavate arvete alusel tasunud sularahas 60 000 eurot ning tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. MTA 11.08.2015 maksuotsus, millega määrati äriühingule tasumiseks 14 820 eurot käibemaksu, tehti 2014. a juulikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kontrolli tulemusena. Esiteks leidis MTA, et LS OÜ ei müünud kontrolliperioodil L OÜ-le nelja kunstiteost ning seega ei kuulunud deklareerimisele ka käibemaks 15 180 eurot. MTA vähendas 2014. a juuli käibemaksu 15 180 euro võrra. Teiseks deklareeris LS OÜ kontrolliperioodil sisendkäibemaksu hulgas Z arvetel näidatud käibemaksu kokku 270 000 eurot. LS OÜ esitas 17.11.2014 käibedeklaratsiooni paranduse, millega vähendas Z OÜ-lt soetatud kaubalt arvestatud sisendkäibemaksu kokku 240 000 eurot ning sisendkäibemaksu kajastati summas 30 000 eurot. LS OÜ ei soetanud kaupa Z OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksuotsusega vähendati sisendkäibemaksu summas 30 000 eurot ning kokku tuli seega tasuda 14 820 eurot käibemaksu (30 000-15 180). 3) LS OÜ ei tasunud 15.08.2014 maksuotsusega määratud tulumaksukohustust 15 685,94 eurot ja 11.08.2015 maksuotsusega määratud käibemaksukohustust 14 820 eurot, mistõttu algatas MTA sundtäitmise, tehes vastavalt 20.10.2014 ja 29.09.2015 AS-ile SEB Pank korraldused LS OÜ konto arestimiseks. Teistes pankades äriühingul arveldusarvet ei ole. Selle tegevuse tulemusena laekus ainult 336,21 eurot 15.08.2014 maksuotsuse katteks. Registrite andmetel ei kuulu LS OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega muud registervara. Seetõttu ei esitanud MTA ka kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks. Seega on MTA poolt maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil tehtud toimingud osutunud edutuks. LS OÜ ei ole tegutsev äriühing, mida kinnitab ka osanike poolt 28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus, millega otsustati alustada likvideerimismenetlust. Seega puudub MTA-l võimalus maksuvõla sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Eelnevat arvestades on täidetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse koostamise tingimus, et maksuvõla sundtäitmine pole enam kui kolmekuulise perioodi jooksul andnud positiivset tulemit. 4) MTA alustas AV suhtes 07.09.2016 korraldusega nr 13-7/00669-6 vastutusmenetluse, mille tulemuseks võib olla AV solidaarne vastutus koos LS OÜ-ga 15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustuste ning arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Eespool nimetatud maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid AV juhatuse liikmeks oleku ajal LS OÜ valeandmetega käibedeklaratsioonide (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) esitamise tulemusel. AV oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Hinnates kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et AV on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste 2(7)

3-16-2074 rikkumise tulemusena sai võimalikuks LS OÜ 2013. aasta novembri ja 2014. aasta juuli maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine. AV tegi juhatuse liikmena tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. 5) MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt sai AV 2015. a maist kuni 2016. a veebruarini (k.a) ning aprillikuus tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid keskmiselt summas 500 eurot R OÜ-st, kus AV oli kuni 29.01.2016 juhatuse liige. AV sai 2016. a juulis tulumaksuga maksustatava väljamakse summas 218 eurot ja 2016. a septembris tulumaksuga maksustatava väljamakse summas 157 eurot B OÜ-st, kus isik on alates 15.04.2010 juhatuse liige. Käesoleval ajal isik tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ei saa ning muud tulud tal MTA-le teadaolevalt puuduvad. Seega ei ole AV-l kindlat sissetulekut vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. AV käitumine, mis seisnes LS OÜ majandustegevuse korraldamisel maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, äriühingu nimel tehingute tegemises, mida tegelikkuses ei toimunud, sisendkäibemaksu alusetult tagasiküsimises, tasumisele kuuluvate maksusummade vähendamises, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises ning juhatuse liikmena äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumata jätmises, näitab AV suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. 6) Maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) ei ole möödunud. Samuti pole maksuvõlg kustutatud ning äriühingul on säilinud õigusvõime. 7) AV-le ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot. Isik omab aga osalust B OÜ-s väärtusega 1278 eurot. Võttes arvesse isiku kindlate igakuiste sissetulekute puudumist, on mõistlik seada keelumärge AV osalusele B OÜ-s. Kuna B OÜ osalusele seatav keelumärge ei taga võimaliku vastutusotsusega sissenõutavat summat, so 39 000,71 eurot, on põhjendatud AV pangakonto(de) arestimine. Üksnes pangakonto(de) arestimine ei ole aga piisav, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust. Sellest tulenevalt on igati põhjendatud seada arest ka võimalikele hoiustele kogusummas 39 000,71 eurot. Kuna hoiukonto omanikul on õigus krediidiasutuselt taotleda rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, siis ei ole välistatud, et hoiukonto olemasolu korral ei kanta sealt vahendeid automaatselt AV pangakontole. MTA-le ei ole teada, millistes krediidiasutustes on AV-l panga- ja/või hoiukontod. Täitetoimingu sooritamisel MTA poolt taotletud kujul väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Väljastatavates korraldustes kohustatakse krediidiasutust teatama pangakonto(de) olemasolust või selle puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus). Kui AV-l on mitu panga- ja hoiukontot, millel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda MTA-le sellest teada, misläbi on MTA-l võimalik jooksvalt kontod vabastada. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. MTA-le teadaolevalt AV-l ülalpeetavaid ei ole. 8) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS 3(7)

3-16-2074 § 122). Maksuhaldur hindab käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 42 429,24 eurot kooskõlas kohtutäituri seaduse §-ga 34 ja § 35 lg 2 p-ga 9. Kui AV soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 39 000,71 eurot.

4(7)

3-16-2074 tegutsev äriühing, mida kinnitab osanike poolt 28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus, puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 5) Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. 6) Kuna isikule ei kuulu registervara, on MTA taotletud variandid täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ainuvõimalikud. Äriühingu osalusele ennetava meetmena keelumärke seadmiseks loa andmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Isiku arveldus- ja hoiukontodele aresti seadmine on aga intensiivne meede, kuna piirab isikul raha kasutamist. Tallinna Ringkonnakohus on füüsilise isiku arvelduskonto arestimist ennetava meetmena pidanud proportsionaalseks olukorras, kus isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse koheseks täitmiseks, tal puudub kinnisvara ning tema nimele kantud registervara väärtus on eeldatavalt määratavast maksusummast oluliselt väiksem. Isiku arvelduskontot arestimata ei ole võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. Kui isik soovib pärast vastutusotsuse tegemist tasuda võla muude vahendite arvelt, vabastatakse konto arestist. Seda võib teha ka varem, kui isik esitab MTA-le tagatise, nagu MTA taotluses ja halduskohtu määruses õigesti sedastati (vt 07.09.2015 määruse nr 3-15-1731 p 10). MTA põhistas, et AVle ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot ning et ainuüksi osaühingu osale väärtusega 1278 eurot keelumärke seadmine ei taga võimalikku tulevast maksukohustust. Samuti põhistas MTA, et isikul puuduvad kindlad sissetulekud (vt määruse p 8.2). Olukorras, kus isikul ei ole kindlaid sissetulekuid ega registervara ning tõenäoliselt võidakse talle vastutusmenetluse tulemusena maksukohustus määrata, on kohtu hinnangul põhjendatud arvelduskontodele aresti seadmine juba ennetava meetmena. Lisaks asjaolule, et AV oli maksuvõlgade tekkimise ajal LS OÜ juhatuse liige, nähtub MTA taotlusele lisatud 15.08.2014 maksuotsusest ja 11.08.2015 maksuotsuse aluseks olevast kontrollaktist, et tehingute tegemisel on aktiivselt osalenud ja nende sisendkäibemaksu arvestuses kajastamisel pahauskselt käitunud just AV (s.o pole viidatud teise juhatuse liikme JK tegevusele). Niisiis on üsna tõenäoline, et AV on kas raskest hooletusest või tahtlikult oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Võimalik maksukohustus 39 000,71 eurot on võrdlemisi suur summa, mida võib olla isikult keeruline või võimatu saada, kui täitmist tagavaid toiminguid ei rakendata. Seega praegustel asjaoludel on pangakonto(de) ennetav arestimine avaliku huvi kaitseks proportsionaalne meede. Pangakonto aresti intensiivsust leevendab asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-2074 piiranguga, kuna kõik arved tasutakse panga kaudu. Lisaks seati käsutamise keelumärge ka osalusele äriühingus, mida ei saa pidada antud etapis mõistlikuks. 3) Kuna kohtumäärus võimaldab MTA-l viivitada maksuotsuse tegemisega veel aastaid, siis palub määruskaebuse esitaja mitte võimaldada MTA-l viivitada vastutusmenetluses otsuse tegemise protsessiga. Juba praegu rakendati AV suhtes samu tagajärgi, mis kaasnevad negatiivse maksuotsuse tegemisega. Sellega on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, üldist võrdsuspõhiõigust, õigust heale haldusele, omandi puutumatust, üldist maksupõhiõigust ning sunnitakse minema MTA-ga kompromissile. Mistahes teavet maksuotsuse väljastamise aja kohta (s.o kuu või aasta) MTA esitanud ei ole. 4) AV palub asja täielikult läbi vaadata. MTA eesmärgiks ei ole õiglase otsuse tegemine vastutusmenetluse raames.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2074 seaduse eelnõu (378 SE) seletuskirja kohaselt oli MKS § 1361 kehtestamise eesmärgiks tagada maksuotsuste täitmise tulemuslikkus ning maksude efektiivsem laekumine (lk 7–8). Nimetatud eesmärgile on tähelepanu pööranud ka Riigikohtu üldkogu 10.11.2011 otsuse nr 3-3-1-28-11 p-s 29. Maksukohustuse täitmise tagamine leiab aset olukorras, kus maksumenetluses ei ole veel kogutud kõiki vajalikke tõendeid, mille pinnalt järeldada maksu määramist. Sellise eeltingimuse seadmise korral ei oleks maksude laekumist võimalik tagada, sest juba maksumenetluse alguses on maksukohustuslasel võimalik muuta ennast varatuks. Kohus teeb iga loataotluse menetluse raames individuaalse ja kaalutletud otsuse, lähtudes konkreetses loataotluses esitatud asjaoludest. Halduskohus on asjaolusid ja AV huve üksikasjalikult ja täielikult kaalunud ning pidanud kontode arestimist proportsionaalseks, millise analüüsiga ringkonnakohus nõustub. Kohustatud isiku vara arestimises enne nõude esitamist ei ole Eesti õiguskorras midagi enneolematut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 näeb ette võimaluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Kuna maksuvõlad nõutakse reeglina sisse mitte tsiviilkohtumenetluse korras, vaid haldusmenetluses, asetaks MKS § 1361 suguse normi puudumine riigi ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlausaldajatega, kes saavad võlgu sisse nõuda hagi korras. Samuti saab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 kohaselt arestida vara tsiviilhagi tagamiseks juba enne kohtumenetlust. Ka 01.01.2017 jõustuva KrMS § 1414 lg 1 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. MKS §-l 1361 ei ole karistuslikku iseloomu, vaid sarnaselt teiste viidatud sätetega võlausaldaja nõude tegelikku sissenõutavust tagav funktsioon (Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2016 määrus asjas nr 3-16-1412, p-d 11–13).

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.