3-15-1879/41 - Teenistussuhted - Riigiteenistus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetlejale inspektor S.M.ile politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 86 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 94 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine (kd I, tl 10p). Käskkirjas on kirjeldatud distsiplinaarsüütegu järgmiselt: „Pärnu mnt-le pealesõidu järgselt Pärnu mnt-l, suunaga Kesklinnast Nõmme poole, vahetult Pärnu mnt ja Virve tänava kõnniteede ristumiskohast üle Pärnu mnt kulgeva valgus-fooriga reguleeritud ülekäiguraja ees, reastus BMW kl 08:47:31-08:47:34 suunamärguannet näidates III sõidureast järsult paremale II sõiduritta Volvo ette, pidurdas seejärel kohe ootamatult ja järsult tiheda liiklusega teel sõiduhoogu maha, eesmärgiga sundida sõiduauto Volvo samas seisma jääma (peatuma), tekitades oma tegevusega liiklusohtliku olukorra. S.M.i manöövri tõttu pidi Volvo juht kokkupõrke vältimiseks järsult ja planeerimatult muutma kl 08:47:3508:47:36 oma valitud liikumismarsruuti ning reastuma tiheda liiklusega teel vasakule, esmalt ühe sõidurea võrra III sõiduritta, kuid seoses BMW jätkunud suunamärguande näitamiseta vasakule kaldumisega, mis tekitas täiendava liiklusohtliku olukorra, veel poole sõidurea laiuse võrra (kl 08:47:36-08:47:38) IV sõiduritta. Vahetult järgnevalt, kl 08:47:42-08:47:44, reastus BMW suuna-märguannet näidates, kuid järsult II sõidureast III sõidureas liikuva Volvo ette ja pidurdas sõidu-hoogu maha, tekitades oma tegevusega taas liiklusohtliku olukorra, mistõttu pidi Volvo juht kokkupõrke vältimiseks järsult ja planeerimatult reastuma paremale II sõiduritta, kuhu suuna-märguande näitamiseta reastus ka BMW ning pidurdas kohe järsult sõiduhoogu maha, tekitades järjekordse liiklusohtliku olukorra, sundides BMW taga olnud Volvot sellega jääma seisma (peatuma) liiklustihedal Pärnu mnt-l, hoonete nr 186 ja 232 vahelisel teelõigul (majade numeratsioon ei kulge paarikaupa järjest, st nimetatud hooned on lähestikku) II sõidureal (kokku antud teelõigul 4 sõidurida, lisaks aeglustus-/kiirendusrida paremal). BMW-st väljus kl 08:47:54 erariietes S.M., kes liikus hoogsalt BMW taga peatunud Volvo juhiukse kõrvale, mille järel Volvo juht hirmu tundis ja paremale reastudes sama sõidurea kaudu kiirendades ära sõitis. Eelkirjeldatud tegevusega andis S.M. nii Volvo juhile ja tema kaassõitjale (poeg ja ema, kes sõltuvalt sellest, kas BMW reastus Volvole ette vasakult või paremalt, olid S.M.ile lähemal) kui ka teistele samal ajal samal teelõigul vahetult BMW-st ja Volvost tagapool liikunud arvukate sõidukite, sh raskeveokite ja ühissõiduki juhtidele segaseid, vastuolulisi ning turvalisust kõigutavaid signaale, mitte ei viinud nendeni arusaama, et eravärvides BMW-s olev erariietes isiku näol on tegu politseiametnikuga, kes üritab agressiivsete ja liiklusohtlike manöövritega väidetavat korrarikkumist lõpetada / korrarikkuja kahtlusega isikut kontrollimiseks peatada. Seda kinnitavad Volvo juhi ja kaassõitja selgitused („tajusin hirmu ja enda ja kaasreisija turvalisuse huvides otsustasin kiiresti edasi sõita“; „Kohale ei julgenud jääda, sest selline räige rünnak toimus“). Volvo pardakaamera salvestuselt ei nähtu, et S.M. annaks BMW-st Volvo juhile mistahes käemärke või näitaks politseiametniku ametitõendit, kuigi BMW juhiukse aken on eelkirjeldatud manöövrite ajal avatud. Samuti ei teavitanud S.M. oma tegevusest häire-keskust, sest vaatamata Volvo peatumisele ja tema liikumisele Volvo juhi ukse juurde, jäi sisuliselt kontrollimata S.M.i väidetud kahtluse sisu – Volvo juhi võimalik joobeseisund ja ebaadekvaatsus, sest S.M.i eelnevate manöövrite tõttu hirmu tundnud Volvo juht ei avanud sõiduki ust ega selle akent, vaid lahkus kiirelt peatumiskohalt, kui S.M. Volvo juhiukse juurde jõudnuna lõi eelnevale lisaks käega vastu juhiukse klaasi ja sülitas sellele. S.M. ei alustanud mistahes kujul töövälisel ajal politseiliste ülesannete täitmist, vaid pani toime n-ö liiklusraevu väljaelamise, millel puudus samas väiksemgi selgitus (ka 01.12.2014 kohtuotsuses on kohtunik järeldanud: „Isegi kui mõni autojuht teeb oma autos mingeid žeste, ei anna see ühelegi teisele autojuhile õigust omapoolseteks seaduse nõuete rikkumiseks.“)“ (kd I, tl 8-8p).

teostamise õigus oli sama seaduse § 83 alusel peatunud või kui samas asjas, kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel. 5.2 Asjas on puudub vaidlus, et kaebaja vahetu juht (välijuht Marko Villemson) sai kaebaja distsiplinaarsüüteost teada 18.08.2014.a (kd II, tl 115). Nimetatud asjaolu nähtub ka Marko Villemsoni 16.12.2014.a e-kirjast Lauri Loodsalule (kd II, tl 60). Seega lõppes kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg ATS § 77 lg 1 järgi 03.03.2015.a, arvestades sh kaebaja ajutise töövõimetuse aega (kd I, tl 46; kd II, tl 115p), millal distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgemine oli ATS § 83 p 3 alusel peatunud. Vastustaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud seletuse kohaselt tugines vastustaja kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja arvestamisel aga lisaks ATS §-le 83 ka ATS § 77 lg-le 2 (kd II, tl 114p). Vastustaja on nimelt lugenud ATS § 77 lg 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja ATS § 77 lg 2 alusel peatunuks väärteomenetluse nr 2317,14,005541 ajaks kuni 31.03.2015.a, millal jõustus Harju Maakohtu 01.12.2014.a otsus väärteoasjas nr 4-14-8885, millega kohtuvälise menetleja otsus tühistati (kd I, tl 46). 5.3 Asjas puudub vaidlus, et kaebaja suhtes oli 05.08.2014.a alustatud väärteomenetlus nr 2317,14,005541 ja tema karistamise kohta karistusseadustiku § 218 lg 1 ja LS § 242 lg 2 alusel oli 06.10.2014.a koostatud otsus, mis 31.03.2015.a jõustunud Harju Maakohtu 01.12.2014.a otsusega väärteoasjas nr 4-14-8885 tühistati (kd II, tl 14, 35 ja 64-70), kuid käesoleval juhul puuduvad andmed, et väärteomenetluse käigus oleksid olnud hindamisel asjaolud, millel oli tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel (vt ATS § 77 lg 2). Asjas kogutud andmed viitavad pigem sellele, et väärteomenetlusel puudus kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel määrav tähendus. Esiteks, pole väärteomenetluse tulemust distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaja määramisel distsiplinaarmenetluse algatamisel oluliseks peetud (kd I, tl 31). Teiseks, karistati kaebajat distsiplinaarkorras sõltumatult asjaolust, et tema suhtes koostatud otsus väärteoasjas oli kohtu poolt kaevata käskkirja koostamise hetkeks tühistatud. Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt asus vastustaja seisukohale, et kaebaja „käitumine vastas lisaks distsiplinaarsüüteo tunnustele ka erinevate väärtegude tunnustele“ (kd I, tl 8p). Seega leidis vastustaja, et kaebaja käitumises esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused sõltumata väärteomenetluse tulemusest. Käskkirjas esitatud distsiplinaarsüüteo kirjelduse kohaselt ongi kaebajat karistatud muuhulgas ka selle eest, et ta „lõi eelnevale lisaks käega vastu [kolmandale isikule kuuluva sõiduauto] juhiukse klaasi ja sülitas sellele“ ja „pani toime n-ö liiklusraevu väljaelamise“ (kd I, tl 8p). 5.4 Selmet karistada kaebajat politseiametnikule ilmselgelt sobimatu käitumise (vääritu teo) eest ATS § 77 lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul, viivitas vastustaja sellega põhjendamatult kuni 03.07.2015.a. Kuna kaebajale on distsiplinaarkaristus määratud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, on kaebaja teenistusest vabastatud õigusvastaselt. 5.5 ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt tunnistab kohus kaevatava haldusakti õigusvastaseks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.