Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1355
Haldusasi
AS kaebus Pärnu Maavalitsuse kohustamiseks vastama kaebaja 28.04.2015 pöördumisele seadusega ettenähtud korras
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Vastustaja – Pärnu Maavalitsus, esindaja maavanem Kalev Kaljuste
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-1355 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-1355 Siseministeeriumi poole, kui kaebaja peab vajalikuks saada veel täpsemaid selgitusi. See aga ei tähenda, et vastustaja oleks keeldunud küsimustele vastamisest seoses pädevuse puudumisega. Tegelikult palus Pärnu Maavalitsus punktides 2.8‒2.11 esitatud küsimusi kaebajal täpsustada. Kaebaja teatas 28.04.2015, et tegemist on üldist laadi küsimusega. Maavanem tõi 05.05.2015 vastuskirjas nr 2-3/15/271-9 välja vastused kaebaja küsimustele Pärnu Maavalitsuse 26.04.2012 kirjast nr 2-3/747-2, 06.12.2012 kirjast nr 2-3/2241-2, 27.01.2015 kirjast nr 2-3/15/271-1, 01.03.2015 kirjast nr 2-3/15/271 ja 27.04.2015 kirjast nr 2-3/15/271-7 ning osutas nii faktilisele kui õiguslikule alusele kaebaja 27.12.2014 kirja edastamata jätmiseks. Kaebaja palus 20.04.2015 teabenõude taotluses vastavalt AvTS § 17 lg-le 4 oma õiguste ja vabaduste kaitseks väljastada ametlikult kinnitatud Audru Vallavolikogu dokument, millega Audru Vallavolikogu täitis Pärnu Maavalitsuse 19.07.2011 kirjas nr 2-1-6/277 tehtud ettepaneku. Maavanem kinnitas 27.04.2015 vastuskirja p-s 3, et eelviidatud maavanema 19.07.2011 ettepanek nr 2-1-6/227 on täidetud ja lisas Audru Vallavalitsuse sellekohase 20.09.2011 kirja nr 7-1.4/1830. Maavalitsuse 05.05.2015 vastuskirjas teavitati kaebajat, et lisaks Audru Vallavalitsuse 20.09.2011 kirjale nr 7-1.4/1830 ei ole maavalitsusel täiendavaid tõendeid lisada. Kaebajat teavitati võimalusest tutvuda Pärnu Maavalitsuses või Audru Vallavalitsuses Valgeranna külas Valgeranna noortelaagri maa-ala detailplaneeringu toimikuga, et veenduda volikogu otsuse vastavuses. Seega on vastustaja täitnud teabenõude sisuliselt ja väljastanud asjakohase teabe. Samuti on teabenõue täidetud tähtaegselt. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, milliste tema õiguste ja vabaduste kasutamisega või kohustuste täitmisega seonduvalt on selline dokument vajalik. Kaebaja on juba pikema aja vältel esitanud vastustajale sarnaseid küsimusi, millele ootab meelepärast vastust. Vastustaja on selgitanud kaebajale 27.01.2015 vastuskirjas nr 2-3/15/2711, et selgitustaotluse esitajal puudub subjektiivne õigus teha vastajale ettekirjutusi selles osas, millises vormis tuleks vastus anda. Ühestki seadusest ei tulene kaebaja subjektiivset õigust anda ette selgitustaotlusele vastamiseks eitavat või jaatavat vastuse varianti. Samuti jäid kaebaja küsimused vastustajale ebaselgeks. Kui selgitustaotlus ei ole arusaadav, siis võib MSVS § 5 lg 9 p 6 alusel loobuda vastamisest. Vastustaja palve täpsustada küsimust ja võimalusel viidata sündmusele oli igati asjakohane, sest küsimused iseenesest olid ebatavalised. Kaebaja jättis küsimused täpsustamata, mistõttu ei olnud maavanemal võimalik neile täpsemalt vastata. Vastustaja on p-des 2.3‒2.7 toodud küsimustele vastanud. Samuti on väär kaebaja väide, et vastustaja on keeldunud vastamisest seoses kaebaja küsimuste mitteseotusega mingi kindla sündmusega selgitustaotluse p-de 2.8‒2.11 küsimuste osas. Maavalitsuse 28.04.2015 vastuskirjas kaebajale on esitatud täpsustavad küsimused, millele kaebaja ei ole vastanud.
Tallinna Halduskohus jättis 15.02.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.
Kaebuses on viidatud AvTS nõudele, mille kohaselt tuleb täita teabenõue mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Seejuures ei selgu üheselt, kas see oli mõeldud etteheitena vastustajale või mitte. Etteheitena ei oleks see põhjendatud, sest 28.04.2015 pöördumisele on vastatud 05.05.2015 ehk nelja tööpäeva jooksul, seega seaduses ettenähtud tähtaega järgides. Ka muus osas ei ole kaebus põhjendatud. Maavalitsuse 05.05.2015 kirjaga on antud kaebajale põhjalik vastus, viidates ühtlasi hulgalistele varasematele kirjadele, milles on enam-vähem samasisulistele küsimustele ka eelnevalt vastuseid antud. Mis puudutab 28.04.2015 pöördumise p-s 1 toodud etteheidet selle kohta, et maavalitsus ei esitanud väljavõtet kaebaja nendest küsimustest, mille osas vastustaja leidis, et ta ei ole pädev vastama, siis on selline etteheide põhjendamatu ning vastav küsimuseasetus asjakohatu. Aktsepteeritav ei ole nõuda 3(7)
3-15-1355 haldusorganilt väljavõtete esitamist nendest kirjadest, mille kaebaja on ise kirjutanud. Kirja kirjutajale on üldjuhul alati teada, mida ta on kirjutanud või soovinud. Erandina võiks enda kirjadega tutvumine või koopiate küsimine olla mõistetav siis, kui kirjadele ei ole saadud näiteks vastust ja isikud ei ole arvestatava ajavahemiku möödumise järgselt enam kirjade täpses sõnastuses kindlad ja see seostub tarvidusega lisada kunagist kirja mingisuguses teises kontekstis vastavale taotlusele või pöördumisele dokumentaalses tähenduses. Haldusasja materjalist ei nähtu, et antud juhul oleks võinud olla tegemist taolise situatsiooniga. Kaebaja heidab vastustajale oma 28.04.2015 pöördumises ette ka 20.04.2015 teabenõude p-s 3 nimetatud ja Audru Vallavolikogu 09.12.2010 otsuse nr 88 muutmist puudutava otsustuse kohta ebaõige dokumendi esitamist, kuid see ei ole põhjendatud, sest vastustaja on lisanud Audru Vallavalitsuse sellekohase kirja ning märkinud oma 05.05.2015 vastuses, et täiendavaid tõendeid enam lisada ei ole. Audru Vallavolikogu otsustusi on võimalik küsida vajaduse korral ka Audru vallalt. Mis puutub nn üldistesse küsimustesse, siis vastavalt MSVS § 2 lg 2 p-le 1 on selgitustaotlus eelnimetatud seaduse tähenduses pöördumine, milles isik taotleb sellist teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Seega küsimused peavad baseeruma adressaadi käsutuses oleval teabel ning asetuma vastavasse konteksti, mille kohta tuleks anda põhjalik vastus. Teoreetilist laadi üldised küsimused ei ole sellised, mis kvalifitseeruksid eelnimetatud seaduse tähenduses selgitustaotluseks. Samuti tähendab see seda, et üldjuhul peaks olema jaatavate või eitavate lühivastuste andmine pigem erandlik. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et vastavalt MSVS § 5 lg 9 p-le 6 võib sisulise vastuse andmisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole arusaadav. Pärnu Maavalitsus on palunud kaebajal oma 28.04.2015 vastuses mitmeid küsimusi täpsustada, kuid selles osas jäid vastustajal sisulised selgitused saamata. Samas on vastustaja püüdnud anda võimalikult sisulisi vastuseid. Kokkuvõttes on Pärnu Maavalitsus põhimõtteliselt oma 05.05.2015 vastuses kaebaja selgitustaotlusi ja teabenõudeid hõlmavale 28.04.2015 pöördumisele ammendavalt vastanud ning seega ei ole vastustaja uuesti vastama kohustamiseks alust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-1355 Halduskohtu otsusest ei nähtu põhjendust, miks vastustaja ei pidanud täitma AvTS § 23 lg-s 3 sätestatud põhjendamiskohustust, miks ei tulnud väljastada pöördumise p-s 3 palutud dokumenti ja miks ei tulnud keelduda teabenõude täitmisest juhul, kui palutud dokumenti ei eksisteerinud või seda ei saanud mingil muul põhjusel väljastada. Halduskohus ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel väljastati mittepalutud dokument, mille seost küsituga ei põhjendatud. Asjakohatu ja väär on halduskohtu seisukoht, et p-s 3 teabe taotlemisel oleks tulnud pöörduda Audru valla poole. AvTS ei sätesta, millise teabevaldaja poole võib pöörduda. Halduskohtu otsusest ei nähtu põhjendused, miks kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei ole selgitustaotluses esitatud küsimusele vastanud või on vastanud küsitust mööda. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud, analüüsinud ja teinud järelduse, kas, kus ning kuidas konkreetsetele küsimustele vastati ja kas üldse vastati. See annab aluse arvata, et kohus ei leidnud küsimust, millele oleks sisuliselt ja korrektselt vastatud. Kohus oleks pidanud esitama iga vastuse kohta omapoolse analüüsi, mitte üksnes nõustuma vastustajaga. Halduskohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, järeldades, et vastavalt MSVS § 2 lg 2 ple 1 ei klassifitseeru üldküsilaused selgitustaotlusena. Otsusest ei selgu, mida halduskohus sellise väära tõlgendusega järeldas. Halduskohus viitas küll MSVS § 5 lg 9 p-le 6, kuid otsusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud või analüüsinud, kas vastamata jätmine oli põhjendatud ja mis oli küsimustes arusaamatut. Halduskohus ei võtnud seisukohta, millisest seadusest tulenevalt peavad küsimused olema seotud kindlate sündmustega. Halduskohtu otsusest ei selgu, millistele küsimustele üldse vastati. Halduskohus on asunud silmnähtavalt haldusorgani poolele ning midagi kontrollimata, analüüsimata ja põhjendusi esitamata teinud paljasõnalise otsuse, mis ei tulene seadusest. MSVS § 5 lg-s 1 sätestatud vastamiskohustust ei saa lugeda täidetuks pelgalt pöördumisele formaalse reageerimisega.
5(7)
3-15-1355 piires, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et pöördumise adressaat vastaks talle nii, nagu see pöördujale meeldiks.
3-15-1355 keelduda neile küsimustele vastamast MSVS § 5 lg 9 p 6 alusel, sest selgitustaotluse sisu ei olnud arusaadav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.