Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel Miisna Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – R.K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 53 330,36 eurot (viiskümmend kolm tuhat kolmsada kolmkümmend eurot ja kolmkümmend kuus senti) R.K. ́ile (K.; isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxx.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte R.K. ́ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2016 taotluse anda luba hüpoteegi seadmiseks summas 53 330,36 eurot R.K. ́ile kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx ja asukohaga xxxxxxxx.
2.1.Maksuhaldur tegeleb Oskars Ehitus OÜ (registrikood 11241528; endine ärinimi Estakata OÜ) maksuvõlgade sissenõudmisega. Äriühingu juhatuse liikmeteks olid alates 10.02.2009 kuni 20.10.2015 A. F. ja R.K.. Seisuga 14.11.2016 on Oskars Ehitus OÜ maksu koguvõlg kokku 70 003,01 eurot, sh intress 19 962,63 eurot. Oskars Ehitus OÜ maksuvõlg summas 45 740,13 eurot koosneb 11.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/03091332 täiendavalt tasumisele määratud november 2014 kuni veebruar 2015 käibemaksust ja erijuhtude tulumaksust, mille maksuhaldur vastutusmenetluse võimaliku tulemusena kogu ulatuses solidaarselt R.K. ́ilt ja A. F. ́ilt välja nõuab. Lisaks nõuab maksuhaldur neilt vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena välja november 2014 kuni veebruar 2015 erijuhtude
tulumaksult ja käibemaksult arvestatud intressi suuruses 7590,86 eurot.. Kokku nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena R.K. ́ilt ja A. F. ́ilt välja 53 330,36 eurot.
2.2.6.03.2015 korralduse nr 12.2-3/030913-1 alusel kontrollis maksuhaldur Oskars Ehitus OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november 2014 kuni jaanuar 2015 ning tuvastas, et Oskars Ehitus OÜ on deklareerinud maksustamisperioodidel november 2014 kuni jaanuar 2015 käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mille kohta on esitanud JV Partnerid OÜ nimel vormistatud arveid, millele märgitud teenuseid Estakata OÜ JV Partnerid OÜ-lt ei saanud. Kuna oli täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise põhitingimus – arvetele märgitud tehinguid tegelikult ei saadud – ei vastanud Oskars Ehitus OÜ poolt esitatud JV Partnerid OÜ arved nõuetele ja Estakata OÜ-l puudus õigus arvestatud käibemaksusummalt nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Oskars Ehitus OÜ vähendas kontrollitaval perioodil alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu 19 841,91 euro võrra, sellest novembris 13 414,31 eurot, detsembris 2703,60 eurot ja jaanuaris 3724 eurot. Samuti tuvastas maksuhaldur, et Oskars Ehitus OÜ on teinud JV Partnerid OÜ nimel maksustamisperioodidel november 2014 kuni jaanuar 2015 koostatud arvete alusel sularahas väljamakseid perioodil 2014 november – 2015 veebruar. Tulumaksu osas on maksu arvestamise aluseks nii see, et väljamakseid on tehtud seoses sellise majandustehinguga, mille toimumine kuludokumendil näidatud teenuse osutajaga ei ole leidnud kinnitust, kui ka see, et teenuse soetaja (Oskars Ehitus OÜ) oli asjaolusid arvestades teadlik, et arvel näidatud teenuse osutaja (JV Partnerid OÜ) ei ole tegelikult ehitusteenust osutanud. Estakata OÜ tegi maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud dokumentidest nähtuvalt väljamakseid sularahas JV Partnerid OÜ arvete alusel summas 99 611,48 eurot. Kuna Estakata OÜ ja JV Partnerid OÜ tehinguid tegelikult ei toimunud, ei olnud nimetatud ettevõtte nimel väljastatud arved nõuetele vastavad algdokumendid ning selliste dokumentide alusel tehtud väljamaksed on dokumentaalselt tõendamata kulu. Estakata OÜ oli kohustatud arvestama ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu maksustamisperioodidel november 2014 – 7406,25 eurot, detsember 2014 – 9315,57 eurot ja 2015 jaanuar – 6590,40 eurot ja 2015 veebruar 2586,00 eurot, kokku 25 898,22 eurot.
2.3.Maksuhalduri hinnangul vastutavad Oskars Ehitus OÜ maksuvõla eest solidaarselt A. F. ja R.K.. Maksuhaldur alustab kohtule esitatud taotlusega Oskars Ehitus OÜ juhatuse liikme R.K. ́i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine. 11.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/03091332 täiendavalt tasumisele määratud võlgnevus on tekkinud R.K. ́i juhatuse liikmeks olemise ajal. Maksuhaldur on tuvastanud, et R.K. omas tegevusetusega mõju juhatuse liikmena Oskars Ehitus OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. Oskars Ehitus OÜ seadusliku esindajana oli ta vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et R.K. on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Oskars Ehitus OÜ on R.K. ́i juhatuse liikmeks olemise ajal teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel selleks, et vähendada Oskars Ehitus OÜ maksukohustusi. Lisaks on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Oskars Ehitus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et R.K.i tegevusetuse ja Oskars Ehitus OÜ maksuvõla tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Oskars Ehitus OÜ-ga.
2.4.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Oskars Ehitus OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Käesolevas asjas algab maksuotsustega määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 10.12.2014, kuna vanim maksuotsustega määratud tasumata tulumaksukohustus pärineb 2014 aasta novembrist (nõue muutus sissenõutavaks 10.12.2014). Arvestades eeltoodut ning rakendades 3-aastast aegumistähtaega, lõpeb Oskars Ehitus OÜ maksuvõla määramise aegumistähtaeg R.K.ilt detsembris 2(5)
2017. Seega MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole käesoleval juhul möödunud.
2.5.Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid Oskars Ehitus OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul registervara puudub.
2.6.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. R.K. ́i viimane sissetulek pärineb 2014. aasta novembrist. Seega on isiku viimaste aastate kuusissetulek ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. R.K.i passiivsus äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja asjaolu, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul R.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib R.K.i tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.
2.7.Maksuhaldur on tuvastanud, et R.K. ́ile kuulub 50,5 m2 suurune korter aadressil xxxxxxxx, registriosanumbriga xxxxxxxx. Maksuhaldur hindab veebiportaalis www.kv.ee olevate hindade põhjal korteri ligikaudseks väärtuseks 101 000 eurot. Arvestades, et korteri väärtus ei põhine spetsialisti hinnangul, on maksuhalduri arvates otstarbekas seada Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek korterile summas 53 330,36 eurot, so vastutusmenetluse tulemusena potentsiaalselt võlgnetava summa suuruses.
2.8.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur R.K. ́i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui R.K. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Menetluse alustamise tasu on kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 kohaselt 15,97 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on 53 330,36 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 10 kohaselt kohtutäituri põhitasu 8,5 % nõude summast ehk 4533,08 eurot. Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ca 4533,08 eurot, millele lisanduks 3% vara müügihinnast ehk ca 3030 eurot, kokku 7563,08 eurot. Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 60 909,41 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes 3(5)
sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Maksuhaldur on sisse nõudmas Oskars Ehitus OÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et R.K. on Oskars Ehitus OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. R.K. oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on Oskars Ehitus OÜ R.K. ́i juhatuse liikmeks oleku ajal teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel selleks, et vähendada Oskars Ehitus OÜ maksukohustusi. Lisaks on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Nimetatud asjaolud on tuvastatud 11.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030913-32. Seega on võimalik R.K. ́i vastutus äriühingu maksuvõla eest ning on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et R.K. ́i eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest 4(5)
kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab R.K. ́i käitumine Oskars Ehitus OÜ juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.
10.Taotleja on selgitanud, et äriühingu maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 5.01.2016 (tl 22-23). On ilmnenud, et äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud.
11.Kohus leiab, et valitud abinõu – R.K. ́ile kuuluvale kinnisvarale hüpoteegi seadmine määratava maksukohustuse suuruses summas on põhjendatud. R.K. omab ainsa registervarana korterit, millele hüpoteegi seadmine maksuhalduri taotletud ulatuses on põhjendatud. Arvestades maksukohustust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine eelmärgitult on proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.
12.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt R.K. ́i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või R.K. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Sellest tulenevalt on maksuhaldur hinnanud käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 60 909,41 eurot (sh sundtäitmise kulud summas 7563,08 eurot).
13.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.