lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1745/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1745/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1081
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1745

Haldusasi

A.N.i kaebus tema 12.07.2016 esitatud kuriteoteate Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, 29.08.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/271-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks viima läbi korrektne kriminaalmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N. Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 29.08.2016 vaideotsus nr 5-15/16/271-2, tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus ning kohustada Tallinna Vangla sisekontrolli viima läbi korrektset kriminaalmenetlust. Kaebusest ja selle materjalidest ilmneb, et kaebaja esitas vanglale kuriteoteate, kuid vangla liigitas pöördumise selgitustaotluseks ning vastas sellele kirjaliku selgitusega. Kaebaja leiab, et kirjaliku selgituse asemel tulnuks vanglal kuriteoteatele vastata teatisega kriminaalmenetluse mittealgatamise kohta, mida kaebaja oleks saanud edasikaebekorras vaidlustada. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule ka menetlusabi taotluse, paludes ennast vabastada kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest, kuna kaebajal puudub sissetulek.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus pöördus kaebusega seotud asjaolude välja selgitamiseks Tallinna Vangla poole, kes edastas 20.09.2016 kohtule 29.08.2016 vaideotsuse aluseks olevad materjalid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine

ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4.Kaebaja vaidlustas sisuliselt kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning selle, et Tallinna Vangla luges kaebaja kuriteoteate märgukirjaks. Kaebaja eesmärgiks on, et halduskohus kohustaks Tallinna Vanglat kaebaja poolt 12.07.2016 esitatud kuriteoteadet uuesti läbi vaatama ning algatama kriminaalmenetluse. Ehkki kaebaja on taotlenud vaideotsuse tühistamist, siis nähtub nii kaebusest kui ka vaidest (toimiku lk 8), et kaebaja peab enda õigust rikkuvaks minetusi tema kuriteoteate menetlemisel ning kaebaja eesmärk on suunatud ikkagi 11.08.2016 otsuse vaidlustamisele ning kriminaalmenetluse läbiviimisele. Ehkki HKMS § 45 lg 4 lubab vaideotsuse iseseisvat vaidlustamist, siis arvestades sätte sõnastust, peaks vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine jääma pigem erandlikuks võimaluseks ning see oleks põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega. Kohtule selliste asjaolude esinemist ei nähtu. Seega tuleb kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.
5.Tallinna Vangla reageeris kaebaja 12.07.2016 kuriteoteatele 11.08.2016 kirjaga, mis on pealkirjastatud kui „Pöördumisele vastamine“. Kuigi selles ei ole selgitatud vaidlustamise korda, siis on vangla 11.08.2016 vastuses hinnanud, kas esinevad kuriteona käsitletava teo tunnused, mis on aluseks kriminaalasja algatamiseks või mitte. Kaebaja 12.07.2016 teatist menetledes on aga jõutud järeldusele, et pöördumises puuduvad viited kuriteona käsitletava teo kohta. Seega lahendas vangla kaebaja pöördumise sisuliselt kuriteoteatena, olgugi, et vastust ei vormistatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisena. Et vangla vastas kaebaja 12.07.2016 vääralt, ei võta kaebajalt õigust esitada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras edasikaebust.
5.1.Olemuselt kriminaalmenetlust puudutava vaidluse lahendamiseks ei saa kohtu pädevus sõltuda sellest, kuidas uurimisasutus sõnastab vastuse kuriteoteatele või millisele vaidlustamiskorrale viitab. 12.07.2016 teatele vääralt vastamine ei võtnud kaebajalt õigust kriminaalmenetluse algatamata jätmist vaidlustada. Ent kriminaalmenetluse algatamata jätmise vaidlustamine KrMS sätete alusel sõltub sellest, kas kaebaja on käsitatav kannatanuna või on tegemist menetlusosalise või menetlusvälise isikuga. Kaebaja 12.07.2016 esitatud kuriteoteatest ei ilmne, et selle oleks esitanud kannatanu, kuna kaebaja viitab kuriteoteates abstraktselt vangla kinnipeetavate õiguste rikkumisele, kuid ei ole täpsustanud, et rikkumine puudutaks konkreetselt teda ennast. Et kaebaja võib tulevikus hüpoteetiliselt kuriteoohvriks langeda, ei saa olla aga kuriteoteate esitamise aluseks. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist (KrMS § 207). Menetlustähtaja mööda laskmisel on isikul õigus taotleda ka tähtaja ennistamist (KrMS § 172). Juhul, kui kaebaja ei ole kannataja, siis saab ta vaidlustada uurimisasutuse tegevust vastavalt KrMS § 228 lg-le, mille kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sama seaduse paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu

kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud kooskõlas KrMS § 230 lg-ga 1.

6.Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle, aga samuti kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust. Kaebajal on võimalik Tallinna Vangla 11.08.2016 vastuse nr 5-18/17530-2 vaidlustamiseks esitada kaebus käesoleva määruse põhjendava osa punktis 5.1 selgitustest lähtuvalt. Sellest tulenevalt tuleb kaebus muus osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel.
7.Kohus märgib, et isegi kui tõlgendada kaebaja nõuet väga üldisena ning eesmärgiga tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja 12.07.2016 kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel, siis tuleks ka see nõue tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel), kuna HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaiseks on olemas tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Arvestades asjaolu, et 29.08.2016 vaideotsusest nähtub, et Tallinna Vangla mõistis, et kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine ei olnud lubatav, siis puudub reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja 12.07.2016 kuriteoteate ümberkvalifitseerimine oleks kaebajale võinud tekitada varalist kahju või oleks kahjustatud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Kui kaebaja leiab, et teda on õigusvastaselt paigutatud kartserisse või on kartserisse paigutamise aeg ebaproportsionaalne, siis on kaebajal võimalik vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristust.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
9.Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse, sest vajadus selle lahendamiseks kaebuse tagastamise korral puudub.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium