J.P. kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.05.2014 vastutusotsuse nr 137/395-20 ja 14.07.2014 vaideotsuse nr 6-1/2236-3 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 22. september 2016 Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – J.P., esindaja M. Pähklemäe; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja L. Nikkarinen;
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.10.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollis 04.01.2011 korralduse nr 12.2-3/8598-1 alusel Fortson OÜ (alates 10.04.2012 uus ärinimi Meietrantsport OÜ, registrikood 10932561) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuni kuni september 2010 ja koostas 19.09.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8598-19 kohustades Fortson OÜ-d tasuma käibemaksu 46 845 eurot ja 32 senti ning tulumaksu 42 598 eurot ja 01 senti. Kuna Fortson OÜ maksuotsusega määratud maksusummasid ei tasunud ning maksuhalduri täitetoimingud ei andnud tulemust, alustas Maksu- ja Tolliamet Fortson OÜ endise juhatuse liikme J.P. suhtes vastutusmenetlust, mille tulemusel tegi 29.05.2014 J.P. suhtes vastutusotsuse nr 13-7/395-20. Maksuhaldur asus seisukohale, et J.P., tegutsedes Fortson OÜ juhatuse liikmena, on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mis tõi kaasa maksuvõla tekkimise. Vastutusotsusest nähtuvalt oli 19.09.2011 maksuotsusega nr 12.23/8598-19 määratud maksukohustusest tasumata 79 385 euro ja 41 sendi suurune summa ning seega kohustati osaühingu endist juhatuse liiget eelnimetatud summat tasuma vastutusmenetluse raames.
2.J.P. esitas Maksu- ja Tolliameti 29.05.2014 vastutusotsuse nr 13-7/395-20 peale vaide ja Tallinna Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks eelnimetatud vastutusotsuse täitmine.
3.Tallinna Halduskohtu 19.06.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51167 rahuldas kohus J.P. esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatas Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse nr 13-7/395-20 täitmise kuni J.P. poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud vaide kohta vaideotsuse või vaide tagastamise otsuse tegemiseni, kuid maksuhaldurile jäi õigus teha vajaduse korral maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid (I kd, tl 12).
4.Maksu- ja Tolliamet jättis 14.07.2014 vaideotsusega nr 6-1/2236-3 J.P. vaide rahuldamata (I kd, tl 13-18).
5.J.P. esitas 16.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 29.05.2014 vastutusotsuse nr 13-7/395-20 ja 14.07.2014 vaideotsuse nr 6-1/2236-3 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud vastutusotsuse täitmise peatamiseks.
6.Tallinna Halduskohtu 18.07.2014 määrusega rahuldati J.P. esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja peatati Maksu- ja Tolliameti 29.05.2014 vastutusotsuse nr 13-7/395-20 täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril jäi vajaduse korral õigus sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud täitetoimingud (I kd, tl 30-31).
7.Tallinna Halduskohtu 10.11.2014 määrusega jäeti kaebus täiendava riigilõivu tasumiseks käiguta (I kd, tl 33). J.P. esitas 24.11.2014 täiendava riigilõivu tasumist kinnitava maksekorralduse.
8.Tallinna Halduskohtu 31.12.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 39). Maksu- ja Tolliamet vastas sellele 05.02.2015.
9.Maksu- ja Tolliamet esitas 25.11.2015 menetluse kiirendamise taotluse (III kd, tl 34-36). Tallinna Halduskohtu 16.12.2015 kohtunõudega küsiti menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti seonduvalt dokumentide väljanõudmise- ja tunnistajate ülekuulamise taotlusega (III kd, tl 37). Vastustaja vastas kohtunõudele 14.01.2016 ja kaebaja 15.01.2016.
10.Tallinna Halduskohtu 14.07.2016 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebaja leiab, et vastutusotsus ei ole õiguspärane. Nii vastutusotsuse- kui vaideotsuse tegemisel on rikutud menetlusnorme. Vaideotsus on vastuolus HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õigusega, võrdse kohtlemise printsiibiga ja hea halduse põhimõttega. Tahtlik menetlusnormide rikkumine on vastuolus PS §-ga 14 ja hea halduse põhimõttega. Olgugi, et vastustajale on jäänud mõned taotlused väidetavalt ebaselgeks, vastustaja kaebajat võimalike ebaselguste lahendamiseks ei küsitlenud. Taotluses ei olnud kirjas, et pankrotis on Meietransport OÜ, vaid, et antud firmal on teise äriühinguga seoses pankrotimenetluses nõudeõigused (tegemist on äriühing Wolmreks Ehitus OÜ-ga (pankrotis). Kaebuse esitaja on menetluse kestel korduvalt, sh vaides jätkuvalt taotlenud tunnistajate ülekuulamist, sundtäitmise peatamist, aegumise kohaldamist, menetluse lõpetamist, täiendavate tõendite uurimist, maksukohustuslase ära kuulamist ning Maksu- ja Tolliameti korralduse nr 13-
7/395-20 (täies ulatuses) kehtetuks tunnistamist. Vastutusmenetlus on olnud ebaselge, jälgimatu, haldusaktid segased, kaebaja taotlustega ja seisukohtadega ei ole arvestatud, rikutud on ärakuulamisõigust. Vastustaja on ise asunud sisustama seadusesätteid, ületades kompetentsi.
12.Kaebaja leiab, et varasemad revisjonid ei ole tuvastanud kaebaja puutumust väidetava võlgnevuse põhjustamises, mistõttu MKS § 40 lg 1 ja 96 lg 5 alusel tsiteeriv süüdistamine on arusaamatu. Äärmuslike sanktsioonide rakendamine enne asjaolude väljaselgitamist on ebaseaduslik. Tõele ei vasta ka maksuotsuses kajastatud väidetav isiku informeeritus. Kaevatavad otsused on vastuolus Meietransport OÜ revisjoni materjalidega.
13.Täiendavas 15.01.2016 seisukohas selgitas kaebaja täiendavate dokumentide väljanõudmise ja tunnistajate ülekuulamise vajadust ning täpsustas oma seisukohti (III kd, tl 46-48).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited on paljasõnalised ja põhjendamatud ning vastutusotsus on õiguspärane.
15.Vastustaja selgitab, et kaebajale on mitmeid kordi antud võimalus enda seisukohti väljendada ning vastutusotsuses on kaebaja väiteid põhjalikult analüüsitud. Maksuhaldur on menetluse läbi viinud kooskõlas kõigi haldusmenetluse üldpõhimõtete ja MKS § 10 lg-s 3 toodud nõudmistega. Viited põhiseaduse sätetele on käesoleva vaidluse puhul asjakohatud. Maksuhaldur pole menetlusnõudeid rikkunud.
16.Vastustaja peab oluliseks rõhutada, et Meietransport OÜ maksuotsus nr 12.2-3/8598-19 väljastati üksikjuhtumi kontrolli, mitte revisjoni tulemusel. Samuti viidi kaebaja suhtes läbi maksuvõla sissenõudmise menetlus, mitte kontrollimenetlus. Äriregistrist nähtuvalt oli 21.03.2003-03.10.2011 Meietransport OÜ juhatuse liige J.P.. Seejuures jäid sellesse perioodi ka vaidlusalused tehingud (juuni kuni september 2010) ning J.P. oli äriühingu ainus juhatuse liige. Kehtiva maksuotsuse kohaselt on Meietransport OÜ rikkunud nii deklareerimise kui tasumise kohustust. Meietransport OÜ on kajastanud oma raamatupidamisarvestuses ajavahemikul juuni kuni september 2010 Storex Invest OÜ nimel koostatud arveid kokku summas 285 854,57 eurot ilma, et tehingud Meietransport OÜ ja Storex Invest OÜ vahel oleks tõendamist leidnud. Meietransport OÜ on tasunud Storex Invest OÜ nimel väljastatud arvete alusel riigieelarvesse vähem käibemaksu. Samuti jättis Meietransport OÜ kontrollitaval perioodil deklareerimata ja tasumata alusetute arvete alusel tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu. Seega on ajal, mil J.P. oli Meietransport OÜ seaduslik esindaja, äriühing rikkunud kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on jõudnud seisukohale, et J.P. rikkus enda kohustusi tahtlikult. Vastutusotsuse motiveerimisel on tõendina kasutatud eelnevalt tehtud maksuotsust ning selles tuvastatud asjaolusid ja tõendeid. Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduri vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Juhatuse liikme vastutuse eeldused on temalt maksuvõla sissenõudmisel täidetud ning maksuhaldur ei ole seadusesätteid sisustanud oma kompetentsi ületades. Asjaolu, et maksuhalduri motiveeritud ja piisavalt põhjendatud järeldused ei ole kaebuse esitajale sobilikud, ei muuda neid järeldusi valeks ja haldusakte õigusvastaseks.
17.Täiendavas 14.01.2016 seisukohas (III kd, tl 39-41) selgitab vastustaja, et vastutusmenetluses tuvastatakse seadusliku esindaja kohustuste rikkumise süülisus. Vastutusmenetluses annab maksuhaldur maksu- ja vastutusmenetluses kogutud tõenditele hinnangu nende koostoimes. Kogutud
tõendeid kogumis hinnates leidis maksuhaldur, et Meietransport OÜ oli teadlik sellest, et Storex Invest OÜ ei ole vaidlusalustel arvetel näidatud tööde teostaja ja masinate rentija.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 29.05.2014 vastutusotsust nr 137/395-20, mis on koostatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1, § 40 lõikest 1 ja § 96 lõikest 1 J.P.le kui maksuvõlgnikust osaühingu Meietransport endisele juhatuse liikmele. Ühtlasi on vaidlustatud ka Maksu- ja Tolliameti 14.07.2014 vaideotsust nr 6-1/2236-3, millega jäeti vastutusotsuse nr 13-7/395-20 peale esitatud vaie rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et vaidemenetluse käigus eirati menetlusnorme ning taotleb lisaks vastutusotsusele ka eelnimetatud vaideotsuse tühistamist.
19.Maksu- ja Tolliameti 29.05.2014 vastutusotsusega nr 13-7/395-20 kohustati J.P.d tasuma OÜ Meietransport maksuvõlga summas 79 385 eurot ja 41 senti. MKS § 96 lõikes 1 on sätestatud, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Nähtuvalt vaidlustatud vastutusotsuse punktist 1 oli J.P. ajavahemikul 21.03.2003 kuni 03.10.2011 osaühingu Meietransport juhatuse liige ning ühtlasi ka osanik. Selles ei ole ka vaidlust. Vastutusotsusega kohustati kaebajat kui OÜ Meietransport endist juhatuse liiget tasuma eelnimetatud osaühingule (kuni 10.04.2012 OÜ Fortson) Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 19.09.2011 maksuotsusega nr 12.23/8598-19 tasumiseks määratud käibemaksu summas 46 845 eurot ja 32 senti ning tulumaksu summas 42 598 eurot ja 01 senti. Eelnimetatud käibe- ja tulumaksukohustus seostus 2010. aasta juuni-, juuli-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuu maksuarvestusega. Nimetatud perioodil oli J.P. osaühingu Meietransport juhatuse liige. Vastutusotsuse punktist 2 ilmneb, et alates 17.11.2011 osaühingult Meietransport maksunõuete katteks enam summasid ei laekunud. Hiljem on laekunud raha siiski veel ka sundtäitmise tulemusena. Vastuseks kohtunõudele on maksuhaldur oma 14.01.2016 täpsustavas selgituses märkinud, et viimane laekumine on toimunud nõuete katteks 29.04.2012 pangakonto aresti tulemusena summas 1976 eurot ja 41 senti ning seda on vastutusotsuse koostamisel arvesse võetud (III kd, tl 40). Seega nõutakse vastutusotsusega üksnes 79 385 euro ja 41 sendi suuruse summa tasumist. Kaebaja maksukohustusega ei nõustu, kuid summa suuruses kui sellises ei ole vaidlust olnud. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et J.P. esitas teadlikult ja tahtlikult ning maksukohustuse vähendamise eesmärgil osaühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid ning eiras selle tulemusena juhatuse liikme ülesannet tagada maksukorralduse seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega siis, kui ta rikub paragrahvis 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise ja et rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Maksuhalduri hinnangul põhjustas OÜ Meietransport maksuvõla juhatuse liikme kohustuste teadlik ja tahtlik rikkumine, mille tõttu peaks kaebaja vastutama 79 385 euro ja 41 sendi suuruse maksuvõla eest solidaarselt Meietransport OÜ-ga.
20.Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 19.09.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/8598-19, mis on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (II kd, tl 46-61) kohustati OÜ-d Fortson tasuma käibemaksu summas 46 845 eurot ja 32 senti ning tulumaksu summas 42 598 eurot ja 01 senti määrates selle ühtlasi ka 30 kalendripäeva jooksul tasumiseks. Nähtuvalt 19.09.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/8598-19 ei aktsepteerinud maksuhaldur tehingute kajastamist OÜ-ga Storex Invest, asudes seisukohale, et eelnimetatud osaühingu nimel esitatud arved olid vajalikud üksnes sisendkäibemaksu
deklareerimiseks ning vabade rahaliste vahendite tekitamiseks. Maksuhaldur on põhjendanud seda erinevate asjaoludega, märkides muu hulgas, et Storex Invest OÜ-s ei toimunud reaalset majandustegvust, kusjuures Storex Invest OÜ rekvisiitidega arved ei vastanud ka käibemaksuseaduses esitatud nõuetele, puudus kauba kogus või teenuse maht ning ei selgunud kuidas on kujunenud tööde maksumus. Asjaolusid kogumis hinnates asus maksuhaldur seisukohale, et Fortson OÜ oli esitanud ajavahemikul 2010. aasta juunist kuni septembrikuuni käibedeklaratsioonides valeandmeid ja tasus Storex Invest OÜ nimel väljastatud arvete alusel riigieelarvesse käibemaksu 46 845 euro ja 32 sendi võrra väiksemas mahus kui ette nähtud. Vastavad arved on ülevaatliku tabeli kujul 19.09.2011 maksuotsuse juurde ka lisatud (II kd, 62). Arvestades asjaolu, et Storex Invest OÜ nimel esitatud arvete alusel teenust ei osutatud, asus maksuhaldur seisukohale, et vastavad väljamaksed ei olnud ettevõtlusega seotud ning seetõttu määrati täiendavalt tasumiseks veel ka 42 598 euro ja 01 sendi suurune tulumaks. Sellekohane kokkuvõtlik tabel on 19.09.2011 maksuotsuse kahekümne üheksandal leheküljel (II kd, tl 60).
21.Mis puutub 19.09.2011 maksuotsusega kindlakstehtusse ning eelnimetatu pinnalt määratud täiendava maksukohustuse olemasolusse, siis selles enam sisulist vaidlust olla ei saa. Nimetatud maksuotsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Nähtuvalt haldusasja materjalist esitas maksukohustuslane 19.09.2011 maksuotsuse peale küll vaide, kuid see jäeti 02.11.2011 vaideotsusega rahuldamata (II kd, tl 192-194). Kohtuistungil esitas kaebaja haldusasja materjalide juurde veel ka kaebuse, mille OÜ Fortson oli 2011. aastal maksuotsuse nr 12.2-3/8598-19 peale esitanud (III kd, tl 103-107), kuid Tallinna Halduskohtu 21.12.2011 määrusega jäeti riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ning 16.01.2012 määrusega on vastav kaebus haldusasjas nr 3-11-2857 ühtlasi ka tagastatud. Seega järeldub kaebaja poolt esitatud materjalist üksnes maksuotsuse vahepealse vaidlustamise kavatsus, mis kehtivat haldusakti ei muuda. Edaspidiseid vaidlusi selles osas enam toimunud ei ole ning seega oleks tulnud kindlaks määratud maksukohustus 30 kalendripäeva jooksul täita. Olenemata sellest, et kaebaja on teinud 19.09.2011 maksuotsuse suhtes pigem menetlusliku sisuga etteheiteid, peab kohus siinkohal siiski vajalikuks märkida, et eelnimetatud maksuotsuses toodud sisuliste põhjendustega täiendava maksukohustuse kindlaksmääramisel võib samuti nõustuda ja lähtuvalt HKMS § 165 lõikest 2 ei ole vaja seda täiendavalt motiveerida. Vastava maksukohustuse kindlaksmääramisel on vastustaja pidanud küllaltki tähenduslikuks asjaolu, et Storex Invest OÜ-l ei olnud reaalset majandustegevust, kusjuures puudusid ka töötajad ning seadmed ja masinad ehitustööde teostamiseks ja et osaühingule Storex Invest ülekantud summad võeti pangakontolt koheselt välja. Samuti ei esitatud kontrollimise käigus ühtegi Storex Invest OÜ ja Fortson OÜ vahelist kirjalikku lepingut ja ükski väidetavatest äriühingutest ei kinnitanud seda, et oleks ehitusteenuse vahendamisega tegelenud osaühingule Storex Invest üldse mingisuguseid teenuseid osutanud või masinaid rentinud. Vastustaja on ka märkinud, et vaidlusalustel arvetel näidatud tööde teostamisese tellimiseks ning masinate rentimiseks ei olnud tegelikult ka mingisugust vajadust, sest eeldatavalt oli OÜ-l Meietransport endal töötajaskond ning tehnika olemas. Maksuhaldur tõi välja ka mitmesuguseid muid vastuolusid, mis kokkuvõttes viitasid sellele, et OÜ Storex Invest ei saanud arvetel näidatud töid teostada. 19.09.2011 maksuotsuse lehekülgedel 17-19 on selle kohta 10 sellekohast alapunkti ning vastutusotsuse punktis 3.1 on see samuti kokkuvõtlikul kujul esitatud. Kaebaja väited on suhteliselt paljasõnalised ja ta ei ole suutnud vastustaja seisukohti ümber lükata. Enne kohtuistungit edastatud A. P. kirjalikus selgituses (III kd, tl 92) on viidatud sellele, et Wolmreks Ehitus OÜ oli osaühingule Meietransport võlgu ning iseloomustatud mõnevõrra ka äriühingu kunagist sisekliimat ja osanike vahelisi suhteid, kuid see ei lükka ümber maksuhalduri kompleksset käsitlust, millest ilmneb, et Storex Invest OÜ vastavaid teenuseid osutada ei saanud. Kohtuistungil esitatud väljavõte arvamusest (III kd, tl 108), millest nähtub, et OÜ-d Storex Invest esindanud J. T. jättis viisaka ärimehe mulje, samuti maksuhalduri seisukohti ümber ei lükka. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T. R. suhteliselt üldisele tasandile jäänud ütlustest ei saa samuti järeldada, et vaidlusalustel arvetel näidatud tööde teostajaks oleks saanud olla Storex Invest OÜ. Ühtlasi tähendab
see seda, et vastutusotsuse koostamise faktiline alus oli olemas. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida ja hinnata kas vastutusotsuse koostamise eeldused olid ka muus osas täidetud.
22.Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 40 lõikest 1 eeldab juhatuse liikme solidaarne vastutus süülist tegevust, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Seega peab kohus käesoleva vaidluse kontekstis hindama eelkõige seda kas kaebaja kui juriidilise isiku seadusliku esindaja tegevust võis pidada esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise nõude eiramisel tahtlikuks ja kas maksuhalduri sellekohane seisukoht on piisavalt põhjendatud. Kaebaja on tahtluse ning sellega seonduva aegumise küsimuse ühtlasi ka tõstatanud.
23.Tuginedes maksumenetluse käigus kogutud materjalidele, asus vastustaja seisukohale, et J.P. rikkus oma kohustusi tahtlikult. Maksukorralduse seaduse § 96 lg 5 esimese lause kohaselt võis teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MKS § 98 lg-s 1 on sätestatud, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Antud juhul kontrolliti OÜ Fortson (OÜ Meietransport) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust 2010. aastat puudutaval maksustamisperioodil. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja tegevus oli tahtlik ning viie aastase piirtähtaja kontekstis vastutusotsuse koostamine aegunud ei olnud. Kaebaja omakorda on seisukohal, et vastavat tegevust ei saanud tahtlikuks lugeda. Kaebaja põhiseisukoht seonduvalt aegumisega taandub tegelikult väidetele, et ta ei olnud piisavalt informeeritud, et arvete ebaõigsust või osaniku ebakompetentset tegevust partnerite valikul ei olnud põhjust eeldada, et ehitustegevust korraldasid projektijuhid, kusjuures ta ise vastavates nüanssides väga täpselt ei orienteerunud ja et ehitustegevuse kohta oli raamatupidamises piisavalt tõendeid, mis lubasid seda deklareerida. Maksuhaldur asus vastutusotsuse koostamise käigus seisukohale, et juhatuse liikme kohustusi oli rikutud ja et tegemist oli nimelt tahtliku tegevusega. Sellekohane analüüs, hinnang ja põhjendused on esitatud peamiselt vastutusotsuse punktides 5.2 ja 5.3, samuti punktis 6, mis kajastab maksuhalduri vastuseid ja positsiooni vastutusotsuse projekti suhtes esitatud vastuväidete osas. Maksuhalduri käsitlus on küllaltki põhjalik, vastavate viidetega asjakohastele õigusnormidele ja kohtupraktikale ning sellega võib nõustuda. Tulenevalt HKMS § 165 lõikest 2 ei pea kohus vajalikuks seda kõike veelgi põhjalikumalt üle korrata ning motiveerida. Maksuhaldur on lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Kaebaja väited seonduvalt vähese informeeritusega jäävad selles kontekstis suhteliselt paljasõnalisteks ning vastustaja seisukohta ümber ei lükka. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli rahaliste kohustuste tahtliku rikkumisega, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise see eeldus oli samuti täidetud.
24.Maksukorralduse seaduse § 96 lõike 5 teise lausega sätestati, et eelnimetatud seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt võis aga maksuhaldur alustada võla sundkorras sissenõudmist kui kohustatud isik ei olnud oma rahalist kohustust maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul täitnud ning maksuhalduril oli õigus pöörata sissenõue rahalistele õigustele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. OÜ Meietransport maksuhalduri 19.09.2011 maksuotsusest nr 12.23/8598-19 tulenevat maksukohustust ei täitnud ning seega alustas maksuhaldur vastava võla sissenõudmist. Vastutusotsuse punktis 2 on maksuhaldur kirjeldanud maksuvõla sissenõudmiseks
tehtud toiminguid. Sellest nähtub, et 07.12.2011 väljastati kõigepealt vastavad korraldused kolmeteistkümnele pangale Meietransport OÜ arvete arestimiseks. Pankadelt saadud informatsioonist selgus, et arved olid üksnes kolmes pangas ning rahalisi vahendeid oli kokku 105 eurot ja 45 senti. Korraldus esitati ka Maanteeametile keelumärgete kandmiseks osaühingule kuuluvatele sõidukitele, kuid selleks ajaks kuulus osaühingule vaid üks sõiduauto, mille asukoht ei olnud teada. Maksuhaldur on veel eraldi ära nimetanud, et 2011. aasta novembrikuu seisuga kuulus äriühingule 7 sõidukit, kuid need olid 2012. aasta jaanuarikuu seisuga realiseeritud. 21.12.2011 edastas maksuhaldur veel ka avalduse kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks, kuid selle tulemusena laekus vaid 1097 eurot ja 68 senti. Nimetatud summat on vastutusotsuse koostamise juures arvestatud ning kaebajalt ei ole seda nõutud. Maksuhaldur on ka märkinud, et äriühing on 10.06.2012 seisuga käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning äriühingul ei olnud ka vara, mille arvelt maksunõuet rahuldada. Hilisem juhatuse liige, kellelt 06.01.2014 korraldusega veel asjassepuutuvat teavet küsiti, oli vastanud, et tal ei ole OÜ Meietransport tegevuse ega dokumentide kohta üldse mingisugust informatsiooni. Seega ei saa nähtuvalt haldusasja materjalist olla antud juhul sisulist vaidlust enam selles, et alates sissenõudmise alustamisest ei õnnestunud vastustajal kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist haldusasja materjalist ei ilmne, mis ühtlasi tähendab seda, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust. Lisaks vastutusotsuse tühistamise taotlemisele, mis antud juhul on vaadeldav põhivaidlusena, on kaebaja vaidlustanud veel ka Maksu- ja Tolliameti 14.07.2014 vaideotsust nr 6-1/2236-3, kuid vastutusotsuse õiguspäraseks osutumise tõttu, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohus nõustub ka vaideotsuse põhjendustega ning lähtuvalt HKMS § 165 lõikest 2 ei pea vajalikuks seda üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebus jääb rahuldamata mõlema nõude osas. Arvestades asjaolu, et otsus on kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.