Maksuõigus › Maksuotsused

3-14-50128

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

3-14-50128 maksuotsuse põhjenduste juurde nii OÜ-dega Ecostop ja Westtrec kui MK-ga seotud episoodides, põhjendades vastutusotsust lisaks järgmiselt. 1) LO on Lumar Invest OÜ seadusliku esindajana teadlikult allkirjastanud ja kajastanud äriühingu raamatupidamises tegelikkuses mittetoimunud tehinguid kajastavaid dokumente. Kuna Lumar Invest OÜ ei ole tegelikkuses OÜ-de Ecostop ja Westtrec arvetel näidatud teenuseid saanud, saab olla tegemist vaid maksumaksja teadliku ja tahtliku tegevusega, mille eesmärgiks on kasu saamine läbi maksukohustuse vähendamise. 2) LO vastutas ainuisikuliselt deklaratsioonides esitatud andmete õigsuse eest ning on seega vastutav maksuseaduste rikkumiste eest. LO juhtis Lumar Invest OÜ igapäevategevust ning maksis töötajatele töötasu, olles teadlik MK tööülesannete ja asukoha muutmisest ning sellest, et MK-ga varasemalt sõlmitud töölepingu sisu ei vastanud enam tegelikule olukorrale ja puudus alus päevarahade maksmiseks. LO kinnitas, et Lumar Invest OÜ pangakonto käsutamise õigus oli ainult temal, seega sai vaid tema olla OÜ-dele Ecostop ja Westtrec tehtud väljamaksete teostajaks. Äriühingu pangakontolt maksete sooritamine ilma vastusooritust saamata saab tegevuse iseloomust tulenevalt olla vaid tahtlik. LO on rahalise kõrvalkohustusena rikkunud intressi arvestamise ja tasumise kohustust. Kui LO ei oleks oma süülise tegevusega tekitanud äriühingule maksuvõlga, ei kuuluks sellelt tasumisele ja arvestamisele intressikohustus. 3) Lumar Invest OÜ pangakonto arestimise ja täitemenetluse tulemusena ei õnnestunud äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. LO võõrandas peale Lumar Invest OÜ-le maksuotsuse väljastamist äriühingu osa Intess Grupp OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on alates 31.10.2011 SE, kes on seotud mitmete probleemsete äriühingutega. Peale osaniku ja juhatuse liikme vahetust ei toimunud Lumar Invest OÜ-s enam majandustegevust. LO tegevus äriühingu võõrandamisel viitab soovile hoiduda Lumar Invest OÜ juhatuse liikmena kõrvale kohustusest tagada esindatava maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine ning jätta äriühingule maksuotsusega määratud maksusummad tasumata. Asjaolu, et täitemenetluse raames ei ole õnnestunud Lumar Invest OÜ vara realiseerida LO soovitud kiirusega, ei sõltu maksuhaldurist. Juhul, kui vara realiseerimine õnnestub, väheneb selle võrra LO maksukohustus.

3-14-50128 3) Vastustaja on valesti leidnud, et maksudest kõrvalehoidmine saab olla vaid tahtlik tegevus. Maksude ebaõige arvestamine ei ole samastatav maksudest kõrvalehoidmisega. Üksnes hoolsusnõuete eiramisest ei tulene järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Ka siis, kui oleks tuvastatud, et hoolsusnõudeid eirati tahtlikult, ei saaks sellest teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Maksuhalduri tehtud järeldust kummutab ka asjaolu, et 04.05.2011 maksuotsusega määratud maksusummast tasus kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal võlgnevuse pooles ulatuses. Seega ei ole äriühing ega kaebaja hoidnud kõrvale maksude tasumisest ning puudub tahtlus, mis on oluline eeldus vastutusotsuse tegemisel. 4) Lumar Invest OÜ esitas maksumenetluses tõendid, mis kinnitasid äriühingu ja kolmandate isikute vahelisi suhteid teenuse osutamisel. Maksuotsusest nähtub, et äriühingul olid säilinud kõik tehinguid tõendavad raamatupidamise algdokumendid – arved, pangaülekandeid tõendavad dokumendid jm. Kaebaja oli veendunud, et tema käitumine oli õiguspärane ning asjaolu, et maksuhaldur hindas elulisi asjaolusid teisiti, ei tähenda, et kaebaja rikkus maksunorme tahtlikult. Maksuhaldur ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kaebaja tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel. 5) Lumar Invest OÜ tegi pingutusi, et leida likviidseid vahendeid kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur ei nõudnud Lumar Invest OÜ-lt maksuvõlgu sisse aktiivselt ning venitas ka kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlust, jättes seejuures kogumata asjakohased tõendid. Kui kaebaja lahkus juhatuse liikme kohalt, oli äriühing maksejõuline. Äriühing soovis maksuhaldurilt luba ettevõttele kuuluva kahe sõiduki müügiks, millest saadud raha eest oleks äriühing suutnud maksuvõla katta. Maksuhaldur ei andnud äriühingule sõidukite müügi korraldamiseks luba, mistõttu venis sõidukite võõrandamine ning vähenes nende väärtus. Maksuhaldur ei teinud piisavalt selleks, et nõuda maksuvõlga kohe sisse, kui see veel võimalik oli. Maksuhaldur alustas maksuvõla sissenõudmist alles siis, kui äriühingu rahalised võimalused maksuotsuse täitmiseks olid kahanenud, mistõttu maksusumma ei vähenenud, vaid kasvas üha enam põhikohustuselt arvestatava intressi tõttu. 6) Vastustaja on kohtumenetluses esitanud kogu maksumenetluse aluseks oleva dokumentatsiooni, kuid vastutusotsusest ei ole arusaadav, millistele neist on maksuhaldur oma järeldused rajanud. Maksuhaldur esitas kohtule kaebaja küsimustele vastusena täiendavad tõendid, mistõttu oli vastustaja jätnud algul olulised dokumendid kohtule esitamata.

4(13)

3-14-50128 3) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kaebaja oli vaidlusaluste tehingute sõlmimise hetkel Lumar Invest OÜ juhatuse liige ja ainus vastutav seaduslik esindaja, kes oli kohustatud tagama maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Sel ajal rikkus Lumar Invest OÜ deklareerimise kohustust, kajastades deklaratsioonil käivet, mida ei olnud tekkinud, ning jättis deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja maksusummad. Kaebaja rikkus enda kohustusi tahtlikult. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud kohustuste rikkumisest aru. 4) Märkus, et vastutusotsus tehti ajaliselt üle kahe aasta hiljem kui maksuotsus, ei oma maksustamise seisukohast tähtsust, sest tahtluse korral on maksusumma määramise aegumistähtajaks 5 aastat. Lumar Invest OÜ maksuvõla sissenõudmine ei andnud mitme aasta jooksul tulemust ning maksuhalduril puudus võimalus maksuvõla sissenõudmiseks vara arvelt. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg-te 5 ja 6 kohaldamisel ei oma tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte. Ebaõige on kaebaja arusaam, et juhul, kui Lumar Invest OÜ oli võõrandamise hetkel maksejõuline, ei saanud endise juhatuse liikme tahe olla suunatud MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumisele. Kui mõni maksumenetluse dokument on esitamata, on kaebajal võimalik sellele osutada ja selgitada, kuidas see tõend võiks mõjutada asja otsustamist.

3-14-50128 maksuotsuse p-s 1.5. Pearaamatu esitas maksuhaldurile maksukohustuslane ise, mistõttu ei saa seda käsitada tõendina, mille olemasolu oleks olnud kaebajale teadmata. 3) Ehkki kaebaja on pidanud tõendite hilisemat esitamist õigusvastaseks, ei ole ta ühtegi hiljem esitatud tõendist tulenevat faktilist asjaolu kahtluse alla seadnud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et muu oluline asjaolu oleks tuvastamata või eluliselt usutav versioon kontrollimata, v.a MK-lt selgituste võtmine. HKMS § 157 lg 4 kohaselt peab kohus haldusmenetluses kogutud tõendit uurima ja hindama, kui kaebaja vaidlustab haldusaktis või vaideotsuses tuvastatud asjaolu ning kohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. OÜ-de Ecostop ja Westtrec deklaratsioonide ja käibemaksukohustuslasena registreerimise, samuti TE ärakuulamise või Lumar Invest OÜ-ga seonduvat ei ole kaebaja vaidlustanud. Kohtul puudub kohustus kontrollida kohtuasjas iga haldusaktis toodud faktilist asjaolu, kui pooled nende asjaolude üle ei vaidle, v.a kui kohtul tekib asjaolu õigsuses kahtlus ilma poole vastava väiteta. 4) Kaebaja hinnangul ei põhine maksuotsus tegelikel ja relevantsetel faktilistel asjaoludel ning selles sisalduvad järeldused on väärad ja õigusega vastuolus, ent kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille tuvastamisel maksuhaldur oleks eksinud või mille alusel vale järelduse teinud. Vastutusotsuse koostamisel ei pea maksuhaldur asuma maksuvõla aluseks olevaid asjaolusid uuesti tuvastama, kui nende kohta on olemas kehtiv haldusakt. 5) Maksumenetluses kogutud ja kohtule esitatud tõenditest OÜ-dega Ecostop ja Westtrec seonduvas osas saab järeldada, et maksuhaldur leidis õigesti, et Lumar Invest OÜ ei saanud nendelt äriühingutelt teenust. Tehingu toimumist võiksid tõendada leping, arved (kd I tl 200203, kd II tl 1-7) ja tehingu teiselt poolelt raha saamine (kd II tl 13 ja pöördel, tl 15 pöördel, pöördel, tl 25-26, tl 28). Teenuse osutamise kohta aga tõendid puuduvad ning teenuse osutamist ei kinnita ka väidetava tehingu teine pool, kuna TE ei ole olnud maksuhaldurile kättesaadav ning TE ei tea äriühingu tegevusest midagi (kd II tl 78). Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, miks ei ole usutav, et OÜ-d Ecostop ja Westtrec äriühingule teenust osutasid. Ka Soome äriühingud, millele väidetavalt teenust vahendati, ei tunne TE-t, vaid kinnitavad teenuse osutamist otse MK kaudu (kd II tl 85, 87). Teenuse mitteosutamisele viitab kaudselt ka asjaolu, et OÜ-de Ecostop ja Westtrec arvelduskontodele laekuv raha võeti sularahas välja (kd II tl 831), mis on üks arvevabriku tunnus. Kuigi kaebajal puudub kontroll teise tehingupoole raamatupidamisalase käitumise üle, on tegemist asjaoluga, mis koosmõjus teistega kinnitab maksuhalduri järeldusi tehingute mittetoimumise kohta. Kuna tehinguid ei ole toimunud, ei ole väljamaksed seotud Lumar Invest OÜ ettevõtlusega. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11). 6) Vaidlust ei ole selles, et OÜ-dega Ecostop ja Westtrec seotud episoodide kohta koostatud kaebaja 22.03.2010 ülekuulamise protokolli (kd I tl 196) on allkirjastanud ning enda õiguste ja kohustuste tutvustamist kinnitanud vaid kaebaja, mistõttu saab seda käsitada üksnes kaebaja suhtes koostatuna. Protokollist ei nähtu järeldusi, mida muud asjas kogutud tõendid ei kinnitaks. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-ga Westtrec on sõlmitud leping (kd II tl 1-2), väidetavate teenustega tegeles TE (vt TE ütlused, kd II tl 78) ning kaebaja tegevuseks oli ehitustegevus Soomes (vt RE, EJ ütlused ning Soome maksuhaldurilt saadud informatsioon, kd II tl 72-73, 75-76, 85-87). Seega on ka 22.03.2010 protokolli kõrvalejätmisel teiste tõendite koosmõjus hindamisel võimalik jõuda samade faktiliste asjaolude tuvastamiseni. 7) MK ülekuulamata jätmine teenuselepingute episoodis ei ole toonud kaasa vale maksuotsuse tegemist. Maksuhalduril on maksumenetluse läbiviimisel uurimiskohustus, kuid täiendavaid tõendeid ei ole vaja koguda, kui asjas on juba kogutud piisavalt tõendeid. MK ei ole kumbagi 6(13)

3-14-50128 teenuselepingut allkirjastanud (kd I tl 200, kd II tl 1). Kaebaja on ütlustes kinnitanud, et tema tegi ise väljamakseid (kd I tl 155). Seetõttu ei saaks MK täiendavalt kinnitada OÜ-dega Ecostop ja Westtrec lepingu sõlmimise asjaolusid. Isikud, kellele väidetavalt Soomes ehitusteenust vahendati, kinnitavad, et tunnevad MK ning neil puudub teave nii TE kui ka OÜ-de Ecostop ja Westtrec kohta. Ainuüksi väide, et MK võinuks samade asjaolude kohta ütlusi anda, ei tingi maksuotsuse õigusvastasust, kui kaebaja ei too välja, kuidas need võiksid maksuotsusest tulenevad järeldused ümber lükata. 8) MK-le makstud päevarahade osas on maksuhaldur jõudnud Lumar Invest OÜ raamatupidamisarvestuse alusel järeldusele, et MK viibis 2009. a jooksul Soomes 340 päeva. MK viibimist Soomes ja seal ehitustööde tegemist kinnitavad ka RE ja EJ ütlused (kd II tl 7273, 75-76). Lumar Invest OÜ ei registreerinud Soomes püsivat tegevuskohta ning maksis Eesti residendina ise oma töötajatele töötasu. Lumar Invest OÜ ei ole Soomes makse maksnud. Seega kuuluvad töötajale tehtud väljamaksed maksustamisele Eestis. Nõustuda tuleb maksuhalduri järeldusega, et kui Eesti äriühingu põhiline majandustegevus seisnebki välisriigis teenuste osutamises ja töötajad tegelikult Eestis ei tööta, ei ole tegemist töötajate lähetusega (maksuotsuse lk 11). Kuigi MK algselt kokkulepitud töötamise koht võis asuda Eestis, on nii Lumar Invest OÜ raamatupidamise alusel kui ka tunnistajate ütlustega tõendatud, et 2009. a tegi MK töid Soomes. Tööandja ei saa töö tegemise koha sätestamisega töölepingus ja isiku tegeliku suunamisega teise töö tegemise kohta vabaneda maksuvaba päevaraha tasumisega maksukohustusest, kui töötaja tegelik töötamise koht on muutunud. Kaebaja ei ole väitnud, et MK 2009. a Soomes töötatud päevade arv oleks tuvastatud valesti. Olukorras, kus isik on töötanud väljapool töölepingus määratud riiki 340 päeva, on isiku töö tegemise koht muutunud ning tegemist ei ole lähetuse, vaid uue püsiva töö tegemise kohaga. Töötaja nõusolek viibida lähetuses ei vabasta tööandjat maksukohustusest ega võimalda talle maksta päevaraha, kui tegelikult on tegu töötaja töökoha muutumisega. Ka ei saa lähetuse ja töö tegemise asukoha muutumisel arvestada seda, kui suure osa moodustab töölepingu kogu kehtivuse ajast välismaal töötatud aeg. Kui isik on töölepingu kehtivuse jooksul töötanud järjest ligikaudu aasta jooksul töölepingus märgitud töötamise asukohast eemal, ei ole enam ilmselgelt tegemist lähetuse, vaid töötamise asukoha muutumisega. 9) Ka MK päevarahade osas puudub vajadus kaaluda, kas kaebaja 22.03.2010 ülekuulamise protokoll (kd I tl 196) on koostatud õiguspäraselt, sest teiste tõendite koosmõjus hindamisel on võimalik jõuda samade faktiliste asjaolude tuvastamiseni. Selle episoodiga seoses nähtub protokollist üksnes see, et algselt tegeles Lumar Invest OÜ puitbriketi tootmisega, see tegevus seisab ning ütluste andmise ajal tegeleb äriühing ehitusega Soomes. Kaebaja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud ning sama nähtub maksuotsuse lk 10 kohaselt ka äriühingu majandusaasta aruandest. Asjaolu, et MK töötas ehitusel Soomes, kinnitavad lisaks nii töötajate ütlused kui ka Lumar Invest OÜ raamatupidamise andmed. MK ülekuulamata jätmine päevarahade episoodis ei ole toonud kaasa vale maksuotsuse tegemist. Kaebaja ei ole vaidlustanud MK Soomes töötamise fakti ega töötamise aega. MK võinuks ütluste andmisel asuda sarnaselt kaebajale seisukohale, et tegemist oli lähetusega, kuid töötaja arvamus ei muuda maksuhalduri õiguspärast järeldust, et käesoleval juhul ei ole tegemist lähetuse, vaid töötamise koha muutumisega. 10) Kaebaja leiab, et maksuhaldur on olnud maksuotsuse täitmisel passiivne ning maksuhalduri varasemal tegutsemisel oleks olnud võimalik maksuotsust täita. Vastutusotsuse tegemise lubatavuse seisukohalt ei oma iseseisvat tähtsust, kas maksuhalduril olnuks võimalik rakendada täiendavaid abinõusid maksukohustuslaselt endalt maksuvõla sissenõudmiseks või selle võimalikkuse tagamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284). MKS § 128 lg-st 1 tulenevalt on maksuhaldur küll kohustatud maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla sisse nõudma, kuid MKS § 96 lg 5 kohaselt ei eelda vastutusotsuse tegemine 7(13)

3-14-50128 maksukohustuslaselt maksuvõla sissenõudmise võimaluste eelnevat lõplikku ammendamist, vaid piisab sellest, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Vastutusotsuse tegemise õigus ei ole seotud sellega, et maksuhaldur oleks valinud maksuotsuse täitmiseks tõhusaima viisi ning ebaefektiivse viisi valikul saaks vastutusotsuse adressaat oma kohustuses vabaneda. Maksuhalduril on täitetoimingute tegemisel lai kaalutlusruum ning kohus ei hinda HKMS § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusotsuse otstarbekust. Kaebaja ega Lumar Invest OÜ ei ole maksuotsuse täitmise käigus ühtegi maksuhalduri haldusakti või toimingut (sh tegevusetust) kohtute infosüsteemi kohaselt vaidlustanud ning seega tuleb eeldada nende toimingute õiguspärasust. Vastutusotsuse kohaselt väljastas maksuhaldur 25.10.2011 krediidiasutustele korraldused Lumar Invest OÜ pangakontode arestimiseks. Samuti on maksuhaldur pöördunud kohtutäituri poole. Maksuotsuse andmisest 5 kuu jooksul täitetoimingute alustamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades, et pangakontode arestimine ja varade müük võib tõenäoliselt kaasa tuua ettevõtte tegevuse peatumise. Kaebaja väide, et Lumar Invest OÜ-le kuulunud sõidukite müügi arvelt oleks saanud maksuvõla tasuda, on ümber lükatud täitemenetluses tegelikult toimunuga. Kohtutäitur müüs ühe sõiduki hinnaga 1308,74 eurot ning teise sõiduki müük ebaõnnestus, kuna ei tehtud ühtegi pakkumist. Seega ei oleks sõidukite müügist õnnestunud maksuvõlga tasuda. 11) Kaebaja hinnangul tõi maksuotsuse täitmise ning vastutusotsuse tegemisega viivitamine kaebajale kaasa täiendava intressikohustuse, mistõttu on vastutusotsus õigusvastane. MKS § 115 lg 1 näeb ette, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mida arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Seega ei sõltu intressi maksmise kohustus sellest, millal maksuhaldur maksusumma isikule määrab või võimaliku rikkumise avastab, vaid ajast, millal maksukohustuslane on kohustatud maksu tasuma. Maksuhaldur on selles osas seotud üksnes MKS § 96 lg-s 5 ja § 98 lg-s 1 sätestatud aegumise tähtaegadega. Arvestades vaidlusaluste tehingute aega aastal 2009, ei ole vastutusotsus koostatud viieaastast tähtaega ületades. Maksuhalduril ei ole intressi suuruse määramisel kaalutlusõigust. Vaidlust ei ole selles, et intressi suurus oleks määratud valesti. Intressivõla kustutamine MKS § 114 lg 3 alusel oleks võimalik üksnes isiku taotluse alusel. Kaebajal on võimalik intressivõla kustutamist maksuhaldurilt taotleda. 12) Nõustuda ei saa väitega, et vastutusotsuses ei ole tuvastatud kaebaja kui juhatuse liikme süülist käitumist. Vastutusotsuses on selgelt sedastatud, et kaebaja on OÜ-de Ecostop ja Westtrec lepingute ja arvete alusel teadlikult kajastanud äriühingu raamatupidamises tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ning olukorras, kus teenust ei ole tegelikult osutatud, saab selline tegevus olla üksnes tahtlik. OÜ-de Ecostop ja Westtrec poolt teenuse tegelikult mitteosutamisel ei saa esitatud arvete maksuarvestuses kajastamise näol olla tegemist kaebaja hooletuse või eksliku ebaõige arvestamisega. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja juhtis Lumar Invest OÜ igapäevast tegevust ning käsutas Lumar Invest OÜ arvelduskontot (kd I tl 154-155). Toimumata tehingute kajastamisel maksuarvestuses arvas Lumar Invest OÜ maha arvetel näidatud sisendkäibemaksu ja jättis tasumata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu. Maksuotsusega on tuvastatud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine on ebaõige ning sellega on suurenenud Lumar Invest OÜ-lt nõutav käibemaks. 13) Vastutusotsuses on selgitatud, et kaebaja oli teadlik MK tööülesannete ja asukoha muutumisest ning sellest, et MK-ga varem sõlmitud töölepingu sisu ei vastanud enam tegelikule olukorrale. Arvestades asjaolu, et Lumar Invest OÜ maksudeklaratsioon esitati kaebaja esitatud andmete alusel, kaebaja maksis äriühingu töötajatele töötasu ja käsutas arvelduskontot, oli 8(13)

3-14-50128 kaebaja see, kes otsustas, kas MK-le makstakse tasu töötasu või päevarahana. Kaebaja väidetav ekslik tõlgendus töö tegemise koha ja lähetuse mõiste osas ei ole heas usus tehtud eksitus, vaid teadlik seaduse mõtte moonutamine maksude vältimise eesmärgil. TLS § 20 sätestab, et tööd tehakse tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Olukord, kus töölepingus on kokku lepitud kindel töö tegemise koht, kuid töötaja suunatakse tegelikult pikaajaliselt tööd tegema n-ö lähetuspaika, peab seaduse mõtte moonutamine ja kuritarvitamine olema arusaadav igale keskmisele mõistlikule majandustegevuses osalevale isikule. Ei ole usutav, et eksliku tõlgendamise tõttu on kaebaja tasunud MK-le suures summas päevaraha terve aasta jooksul. 14) Maksuhaldur on sisuliselt tuginenud sellele, et kaebaja on tegutsenud tahtlikult maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil (maksupettus). Riigikohus on 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13 leidnud, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses, kuid maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus koos nende asjaolude ja tõendite äranäitamisega, mis kahtlust põhjendavad. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mis on eluliselt usutav. Ka vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel on lubatav lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 20). Praegusel juhul nähtub nii maksu- kui ka vastutusotsusest, et eluliselt usutav on kaebaja teadmine ja tahtlus jätta MKsuhtes maksud tasumata. Seega ei ole ka selles osas ületatud MKS § 96 lg-s 5 ja § 98 lg-s 1 sätestatud viieaastast aegumistähtaega. 15) Põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel on tuvastatud. Vastutuse esinemise seisukohalt on oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel. Ekslik on arusaam, et juhul, kui äriühing oli üleandmise hetkel maksejõuline, ei saanud endiste juhatuse liikmete tahe olla suunatud MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumisele. MKS § 8 lg 1 ei kohusta juriidilise isiku seaduslikku esindajat tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist, vaid esmajoones just äriühingu majandustegevusega seotud n-ö igapäevaste MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist. Kui kaebaja oleks korrektselt täitnud tal lasuvad juhatuse liikme kohustused ning kajastanud oma maksuarvestuses õigesti nii OÜ-dega Ecostop ja Westtrec tehtud tehinguid kui ka MK-le tehtud väljamakseid, ei oleks Lumar Invest OÜ-le maksuvõlga tekkinud. Sama on maksuhaldur selgitanud ka vastutusotsuse lk-l 12 (esimese lõigu viimases lauses). Tähtsust ei oma isiku tahtlus tekkinud maksukohustuse tasumisel ehk kas maksu määramise ajal maksu suudetakse tasuda, vaid see, kas teod, mis tingisid maksu määramise, olid tehtud tahtlikult. Vastupidisel juhul võiks isik vabaneda tahtlikult tekitatud maksukohustusest ainuüksi sellega, et maksu määramise ajaks on muudetud end maksejõuetuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-50128 maksuhalduri hinnangul ebakorrektseks. Kaebaja oli veendunud, et tema käitumine maksunormide täitmisel oli õiguspärane ning isegi, kui maksuhaldur hindas elulisi asjaolusid teisiti, ei muuda see kaebaja rikkumist tahtlikuks. Kaebajale ei saa omistada tahtlust üksnes maksuhalduri arvamuse pinnalt, tahtlus tuleb tuvastada tõendite pinnalt. Tahtlust ei ole eraldiseisvalt tuvastatud käibemaksukohustuse ning sotsiaal- ja tulumaksukohustuse täitmise rikkumisel. Asjaolule, et kaebaja ei soovinud õigusvastast tagajärge, viitab seegi, et kaebaja tasus poole maksuvõlast. Kuna rikkumine polnud tahtlik, on maksusumma määramine aegunud. 2) Maksuhaldur ei teostanud maksuvõla sissenõudmise menetlust nõuetekohaselt. Ajal, kui kaebaja lõpetas äriühingu juhtimise, oli äriühingul piisavalt vara maksukohustuse katteks. Äriühing ei saanud maksuhaldurilt luba oma kahe sõiduki müügiks. Sõidukid väljalaskeaastatega 2001 ja 2003 olid aastal 2011 sõidukorras ning oluliselt suurema väärtusega kui aastate möödudes. Maksuhaldur tegutses ebaefektiivselt, mistõttu sõidukite võõrandamine venis – neist üks võõrandati 2012. a ning teise võõrandamine lõppes 20.10.2013 enampakkumisel edutult – ning nende kasutusväärtus vähenes. Vastustaja menetlus maksuvõla sissenõudmisel oli ebapiisav, täitetoimingud äriühingu vara suhtes viidi läbi hilja. Kohus lähtus üksnes viivitusega realiseerunud puudulikust täitemenetlusest, jättes hindamata kaebaja väited maksuhalduri õigusvastase tegevuse kohta täitetoimingute läbiviimisel, mis tähendanuks vastutusotsuse tegemise eelduse – nurjunud maksuvõla sissenõudmise menetluse – puudumist. 3) Kohus tugines lubamatutele tõenditele. Maksuhaldur täitis oma kinnitusel halduskohtu 08.04.2014 nõude esitada kõik maksumenetluses kogutud tõendid. See tähendab, et esitatud 36 tõendi näol oli tegu ammendavalt esitatud tõenditega. Vastustaja 23.07.2014 menetlusdokumendist, millega vastustaja esitas veel 24 tõendit, ilmneb, et tõendeid oli kogutud rohkem, seega esitas vastustaja algselt tõendeid selektiivselt. Kohus rikkus täiendavaid tõendeid vastu võttes HKMS § 28 lg-d 4. Kaebajal on õigus tugineda tõendite puudulikkusele vastutusotsuse motiveerimisel ning väited, mida vastustaja soovis 24 lisatõendiga tõendada, tuleb lugeda paljasõnaliseks. Kohus ei tohi õigustada vastustaja tegevust lubamatute tõendite esitamisel. Täiendavad tõendid esitati vastuseks kaebaja küsimustele. On tõenäoline, et kogutud on veelgi rohkem tõendeid, kuid neid ei ole esitatud, kuna kaebaja nende kohta ei küsinud. Seega ei ole võimalik veenduda õiguspärases maksumenetluses. 4) Maksumenetlus oli puudulik. MK oli keskseks isikuks Lumar Invest OÜ huvides lepingute sõlmimisel ning tema töölähetusest tulenevalt tekkis äriühingule maksuvõlg ka ebaõigesti väljamakstud ja deklareeritud päevarahade tõttu, seega tulnuks ta üle kuulata. Vastustaja seisukoht MK ülekuulamata jätmisel on olnud vastuoluline. Ühelt poolt on isikult selgituste võtmist peetud ebavajalikuks, teisalt on leitud, et selgitusi on võetud, sest 22.03.2010 on isik vastanud küsimustele koos kaebajaga. 22.03.2010 protokollist nähtuvalt on üle kuulatud aga üksnes kaebaja. Kohus ei ole hinnanud, milline vastustaja esiletoodud asjaolu seoses MK selgituste andmisega on õige ning millest maksuhaldur vastutusotsuse tegemisel lähtus. Eelneva tõttu on 22.03.2010 protokoll oluliste vormistusvigadega ega saa olla vastutusotsuse motiveerimisel kasutatav. Kuna protokoll on olnud nii maksu- kui vastutusotsuse tegemise aluseks, ei ole maksu- ja vastutusmenetlus õiguspärased, sest motiveerimisel on kasutatud lubamatut, ebaõiget ning valeinfot kandvat tõendit. Kohus leidis, et MK ei ole üle kuulatud. Seega on täitmata MKS §-s 11 sätestatud kohustus kontrollida ja arvestada maksusumma määramisel nii maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid tegureid. Vastustaja on jätnud kaebajat potentsiaalselt õigustavad tegurid välja selgitamata.

3-14-50128 maksukohustuslase subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamine pole sageli võimalik, ent kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis tõendab sõiduautode realiseerimisega seonduvaid asjaolusid, milles seisneb maksuhalduri tegevuse õigusvastasus ja kuidas need asjaolud saavad omada määravat tähtsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(13)

3-14-50128

3-14-50128 andis kaebaja ütluseid koos MK-ga, ei ole maksuhaldur tuginenud MK väidetavate ütluste alusel tuvastatud asjaoludele. Maksuotsust ning vastutusotsust ei muuda õigusvastaseks ka vastustaja väidetav vastuoluline seisukoht seoses MK ülekuulamisega. Halduskohus leidis, et 22.03.2010 protokolli saab käsitada vaid kaebaja suhtes koostatuna ning ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Vastupidist ei väida ka vastustaja. Lisaks on halduskohus õigesti välja toonud, et ka protokolli kõrvalejätmisel on selles toodud faktilised asjaolud tuvastatud muude asjas kogutud tõenditega (kohtuotsuse p-d 12 ja 14).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.