Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1099
Haldusasi
OÜ Energisalv kaebus Jõelähtme valla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks Jõelähtme vallas Uusküla külas pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneeringu menetluses ja detailplaneeringu vastuvõtmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Energiasalv, esindaja v.adv Allar Jõks ja adv Britta Pärk Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja v.adv Karl Haavasalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Energiasalv määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Energiasalv määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-1099 resolutsiooni punkt 1.
3.Lugeda OÜ Energiasalv kaebus Jõelähtme valla kohustamise nõudes vastu võtma Jõelähtme vallas Uusküla külas pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneering esitatuks pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist.
Ennistada kaebetähtaeg OÜ Energiasalv kaebusesJõelähtme valla kohustamiseks vastu võtma Jõelähtme vallas Uusküla külas pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneering.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme Vallavolikogu 01.07.2010 otsusega nr 82 algatati Jõelähtme vallas Uusküla külas pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneeringu koostamine (p 1), kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne (p 2) ning algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine
3-16-1099 (KSH) (p 3). Detailplaneeringu eesmärgiks on elektrijaama rajamine ca 6 hektarile, selleks kinnistute sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste, veehaarde ja elektrijaama vahelise tunneli ja maa-aluste mahutite rajamise võimaluste väljaselgitamine ning tingimuste määramine. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on OÜ Energiasalv. Menetluse käigus suurendati planeeritavat ala 133,88 hektarile, mille hulka kuuluvad pumphüdroakumulatsiooni elektrijaam ja ümbertõstetav reovee süvamerelask koos kaitsetsoonidega ja mis hõlmab ala Muuga sadama akvatooriumis ja Muuga Tööstuspargi territooriumil.
2.Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi avalik arutelu toimus 16.07.2011 ning ajavahemikul 19.12.2011–11.07.2012 toimus esimest korda detailplaneeringu kooskõlastamine. 30.04.2012–22.05.2012 avalikustati KSH aruanne ja detailplaneeringu eskiis ning 07.11.2012 kiitis Jõelähtme vald KSH aruande heaks. 28.01.2013 toimunud koosolekul nõustusid Jõelähtme vald ja OÜ Energiasalv detailplaneeringu lahendusega. Jõelähtme vald kinnitas, et talle on esitatud kogu dokumentatsioon ning detailplaneeringu menetlemisega võib edasi liikuda ning detailplaneering on võimalik saata täiendavale kooskõlastusringile. 25.07.2013 teavitas vastustaja, et ei saa detailplaneeringut vastu võtta enne, kui see on korrigeeritud vastavalt raudteelahenduse ekspertiisile. Lisaks küsis vastustaja põhjavee küsimustega seonduvalt kooskõlastust Keskkonnaametilt. Detailplaneeringu teemaline koosolek toimus ka 11.03.2016, mille protokolli kohaselt soovib Energiasalv OÜ vallalt selget otsust, kas detailplaneeringut menetletakse edasi või mitte. Koosolekul jõuti protokolli kohaselt järeldusele vajaduses täpsustada ja muuta KSH aruannet või detailplaneeringu seletuskirja ning selles, et pärast korrigeeritud KSH aruande ja detailplaneeringu seletuskirja saamist ning Keskkonnaministeeriumi vastuse saamist saab vallavalitsus esitada detailplaneeringu koos KSH aruande projektiga Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ning seejärel Tehnilise Järelevalve Ametile loa saamiseks avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega; selle loa saamise järel saab asuda kaaluma detailplaneeringu vastuvõtmist. OÜ Energiasalv esitas protokolli kohta eriarvamuse. Keskkonnaministeerium esitas 22.03.2016 Jõelähtme Vallavalitsusele vastuse 30.11.2015 pöördumisele seoses küsimusega eelmärgitud elektrijaama kavandamise kohta, milles pidas vajalikuks enne enda poolt vastutuse võtmise otsustamist lõpuni rajatud või poolelioleva ehitise ohutuse eest täiendavate uuringute, sh ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimist.
3.OÜ Energiasalv esitas 01.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse viivituse detailplaneeringu menetlemisel alates 05.07.2013 tuvastamiseks ja Jõelähtme Vallavalitsuse kohustamiseks viima lõpuni detailplaneeringu menetlus, sh küsima 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates Tehnilise Järelevalve Ametilt nõusolekut avaliku veekogu koormamiseks ning tegema otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta. Kaebaja leidis vastuseks halduskohtu 06.06.2016 määrusele, et kaebus on tähtaegne, kuna kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 11.03.2016, kui kaebaja esitas vastustajale taotluse detailplaneeringu menetluse jätkamise osas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 2 ls-s 3 nimetatud tähtaeg ei saa hakata kulgema planeerimismenetluse alustamisest. Kaebuse tähtaegseks lugemine on kooskõlas ka kohtupraktikaga, kuna ka haldusasjas 3-15-1507 võttis kohus kaebuse menetlusse, kuigi kaevandamisloa taotlus esitati 2007. aastal. Vastustaja käitumine on tinginud kaebetähtaja pideva peatumise ja uuesti kulgema hakkamise. Lubamatu oleks käsitus, mille kohaselt on HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtajad möödunud ainuüksi põhjusel, et vastustaja on jaganud eksitavaid lubadusi küsimuse lahendamiseks. Alternatiivselt esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille aluseks on põhiseaduse 2(7)
3-16-1099 (PS) §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõte, mis ei ole praegusel juhul ohustatud. Detailplaneering on endiselt menetluses ning vastustaja on jätkanud projekti puudutavate küsimuste lahendamist. Viimati kinnitas vastustaja 11.03.2016, et jätkab menetlemisega. Arvestades menetluse pikkust, ei ole kaebetähtaja ületamine ebamõislikult pikk. Vastustaja on viinud kaebajat pidevalt eksitusse, et detailplaneeringu menetlusega jätkatakse ja seda on võimalik lõpetada mõistliku aja jooksul.
4.Jõelähtme vald palus kaebuse menetlemise kohustamisnõude osas lõpetada kaebetähtaja möödumise tõttu ja jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldatama. Kuna detailplaneeringu menetlemisel tuli lähtuda kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest (PlanS), mis ei näinud ette tähtaegu detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks, tuleb kohustamisnõude tähtaegsuse hindamisel lähtuda HKMS § 46 lg 2 kolmandast lausest. Kuna detailplaneering on algatatud 01.07.2010 ning kohustamisnõue on kohtule esitatud 01.06.2016, on kaebus mittetähtaegne. 11.03.2016 töökoosoleku protokollist ei ilmne, et kaebaja oleks taotlenud planeeringumenetlusega jätkamist. Vastustaja ei ole kaebajat eksitanud. Puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2016 määrusega kohustamisnõude esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas selles osas menetluse (p 1). Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS ei sätestanud detailplaneeringu menetluse läbiviimiseks tähtaega. Kohaldamisele kuulub HKMS § 46 lg 2 ls-s 3 sätestatud kaebetähtaeg. Kohustamiskaebuse esitamise 2-aastase tähtaja algus on haldusakti või toimingu taotlemise hetk. Detailplaneeringu algatamisega taotletakse ühtlasi selle kehtestamist, kuna huvitatud isik ei pea kehtestamiseks esitama enam uut taotlust. Kaebetähtaja kulgema hakkamine ei ole seatud sõltuvusse viivituse algusest. Kaebetähtaja kulgema hakkamisel ei saa pärast kaebetähtaja lõppu esitatud uus taotlus samas kohustamisnõudes samadel alustel panna kohustamisnõude esitamise tähtaega uuesti kulgema. Kaebaja oleks pidanud kohustamisnõudega kohtusse pöörduma hiljemalt 01.07.2012. Kaebetähtaeg on kehtestatud õiguskindluse kaitseks. Asjaolusid, mis õigustaks kaebetähtaja ületamist ligi neli aastat, ei esine. Isegi kui lugeda, et kaebaja võis arvata, et kohustamiskaebuse võib esitada kahe aasta jooksul viivituse algusest, on kaebetähtaega ületatud ligi 11 kuud. Isegi kui möönda, et kaebaja oli kaebetähtaegade regulatsiooni suhtes eksimuses ning sai aru, et kohustamisnõue tuleks esitada kahe aasta jooksul viivituse tekkimisest, ei ole kaebaja esitanud ühtegi mõjuvat ja objektiivset põhjust sellise kaebetähtaja ületamiseks. Kuigi kaebaja püüab kaebetähtaja ennistamise taotluses selgitada, et vastustaja lõi kaebajale pildi, et detailplaneeringu menetlusega jätkatakse ja detailplaneeringu menetlemine on võimalik lõpetada mõistliku aja jooksul kohtusse pöördumata, on kaebaja väited tõendamata ja ebausutavad. Seda ei ole võimalik järeldada ka 26.02.2015 töökoosoleku protokollist. Kaebajaks on juriidiline isik, kellel oli võimalik kasutada õigusabi. Kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise korda, sh kaebetähtaja kulgemise algus. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta viivituse õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetega.
3(7)
3-16-1099
6.OÜ Energiasalv esitas halduskohtu määruse peale 22.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 10.08.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ Energiasalv palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.07.2016 määruse resolutsiooni p 1 ja lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada kaebetähtaeg. Halduskohtu seisukoht, et olukorras, kus haldusmenetlusele ei ole tähtaega kehtestatud, saab see kulgema hakata üksnes menetluse algatamisest, mitte aga taotluse esitamisest menetluse jätkamiseks või hetkest, kus haldusorgan reaalselt viivitusse satub, on meelevaldne. Kohtupraktikas on lahendatud arvukalt kohustamisnõudeid, mis on esitatud enam kui kaks aastat pärast haldusmenetluse algust. Arvukalt on menetlusi, kus koostada tuleb eksperthinnanguid, kaasata avalikkust ja teha muid mahukaid menetlustoiminguid. Neis menetlustes ei ole isegi kuudega võimalik eristada mõistlikku menetlusaega ebamõistlikust menetlusajast. Halduskohtu tõlgendus võtaks võimaluse pikkades haldusmenetlustes kohtus oma õigusi kaitsta. Isikud peaksid mahukates menetlustes pöörduma kohtusse igaks juhuks enne kaebetähtaja möödumist, et mitte minetada kaebeõigust. Kaebuse esitamine pooleliolevas haldusmenetluses ei saa kahjustada õiguskindlust. Detailplaneeringu menetlus alles kestab ning 2016. a märtsis toimus viimane koosolek, kus vastustaja lubas menetlusega jätkata. Tähtaja ennistamisega ei kaasne kolmandatele isikutele negatiivseid tagajärgi. Vastustaja õigusvastase käitumise jätkamist ei saa kaitsta. Kehtiva PlanS § 139 lg 2 kohaselt tehakse otsus detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta kolme aasta jooksul. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS kehtimise ajal algatatud planeeringutest huvitatud isikud on sisuliselt minetanud võimaluse kohustamisnõudega kohtusse pöörduda. Sellisel erineval kohtlemisel puudub legitiimne eesmärk. Mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks on vastustaja poolt mõistliku lootuse andmine lahendada olukord kohtuväliselt. Vastustaja eksitas kaebajat, andes lootust, et detailplaneeringu menetlusega jätkatakse ja seda on võimalik lõpetada mõistliku aja jooksul. 04.06.2013 pöördus vastustaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ja selgitas, et detailplaneeringu koostamine on lõpusirgel. 26.02.2015 kinnitas vastustaja, et oodatakse kooskõlastusi Keskkonnaministeeriumilt ja Keskkonnaametilt ning seejärel saadetakse planeering kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile, mille järel kaalutakse planeeringu vastuvõtmist ja kehtestamist. 11.03.2016 toimus detailplaneeringu teemaline töökoosolek, kus vastustaja andis samu lubadusi.
Jõelähtme vald palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Vastustaja ei ole detailplaneeringu menetlemisega õigusvastaselt viivitanud. Vaidlusalune menetlus on keerukas ning selle pikk kestus on olnud osaliselt tingitud kaebajast. Kohaldamisele kuulub HKMS § 283 lg 2, mis näeb kohustamisnõude esitamise tähtajaks praegusel juhul ette kaks aastat alates 01.01.2012. Sellist tõlgendust toetab ka HKMS kommenteeritud väljaanne. Kaebusest nähtuvalt algas vastustaja viivitus planeeringumenetluses 05.07.2013. Seega pidi kaebaja juba kaebetähtaja jooksul saama aru oma õiguste rikkumisest. Vastustaja ei ole kaebajat planeeringumenetluses eksitanud. Maa-amet juhtis 12.06.2013 kirjas vastustaja tähelepanu planeeringu olulistele puudustele ja palus konsulteerida 4(7)
3-16-1099 Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga, kas kavandatud tegevuse mõju põhjaveekihile on võimalik ja otstarbekas hinnata ehitusloa väljastamise ajal või planeeringumenetluses. 05.07.2013 kirjas leidis Keskkonnaministeerium, et kavandatud mõju põhjaveele tuleb hinnata detailplaneeringu koostamise ajal. 26.02.2015 töökoosolekul lepiti kokku, et Hendrikson ja Ko esitab planeeringu korrigeeritud versiooni vastustajale, mille järel saab esitada planeeringu koos KSH aruande ja põhjavee uuringute lähteülesandega Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks. Seejärel on võimalik esitada planeering Tehnilise Järelevalve Ametile ja kooskõlastamise järel kaaluda selle vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. 27.10.2015 esitati vastustajale planeeringu täiendatud projekt koos KSH täiendatud aruandega. Vastustaja saatis 30.11.2015 kirja Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning AS-le Tallinna Sadam, et selgitada välja, kes võtaks üle vastutuse kõikide tarvilike tööde tegemise eest juhul, kui kaebaja planeeringuga kavandatu elluviimisest poole peal loobub või jääb elektrijaam seisma. 11.03.2016 töökoosolekul ei esitanud kaebaja taotlust planeeringu menetlemise jätkamiseks. Planeeringuga kavandatu on keerukas ja planeeringumenetluses tuleb seetõttu olla põhjalik ja ettevaatlik. Haldusorgani poolt isiku eksitamine saab olla kaebetähtaja ennistamist õigustavaks põhjuseks vaid erandlikel juhtudel. Isikul tuleb endal olla hoolas ja ebaselguse tekkides kasutada juba haldusmenetluses õigusabi. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik eelkõige objektiivse mõjuva põhjuse esinemise korral. Kaebetähtaja ennistamise avaldus tuleb esitada 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest (HKMS § 71 lg 2).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Detailplaneeringu algatamise taotluse esitamise ajal 15.03.2010 ega detailplaneeringu algatamise ajal 01.07.2010 ei näinud HKMS ette kohustamisnõude esitamise tähtaega. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 283 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne käesoleva seadustiku jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul käesoleva seadustiku jõustumisest arvates. Sõltumata sellest, kas vastustaja menetlustoimingud detailplaneeringu menetlemisel muutusid liiga aeganõudvaks või lõppesid sootuks enne 01.01.2012 või pärast seda, tuli kaebus kohustamisnõudes esitada menetluses, mis oli alanud taotluse esitamisega enne 01.01.2012, hiljemalt 31.12.2013. HKMS § 283 lg 1 järgi tuleb aga 01.06.2016 esitatud kaebusele kohaldada HKMS § 46 lg-s 2 sätestatut.
10.Määruskaebuse esitaja leiab ekslikult, et kaheaastast kaebetähtaega tuleb hakata lugema päevast, kui haldusorgan asus õigusvastaselt menetlust viivitama. Sellisel juhul ei ole võimalik üheselt tähtaja algust kindlaks teha, sest kaebetähtaja algus muutuks hinnanguliseks. Selline kaebeõiguse regulatsioon oleks vastuolus õiguskindluse ja -selguse põhimõttega. Menetluse algusest kaebetähtaja kulgema hakkamist kinnitab ka HKMS § 46 lg 2 lausete 2 ja 3 erinevus: kui haldusmenetluse läbiviimiseks ei ole tähtaega sätestatud, on kaebetähtaeg kaks aastat menetluse algusest; kui haldusmenetluse läbiviimiseks on tähtaeg sätestatud, siis üks aasta haldusmenetluse läbiviimiseks sätestatud tähtaja möödumisest arvates. Apellandi seisukoha õigsus tooks kaasa olukorra, kus viivituse tekkimise järel oleks ilma seaduses range tähtajata menetluste läbiviimiseks kohustamise nõude esitamiseks poole pikem kaebetähtaeg kui seaduses range tähtajaga menetluste läbiviimiseks kohustamise nõude esitamiseks. Sellisel erisusel puuduks mõistlik põhjus.
11.Seetõttu tuli kaebajal esitada kohustamiskaebus hiljemalt 31.12.2013. Kaebus esitati 01.06.2016, seega mittetähtaegselt, kusjuures tähtaega ületati ca 29 kuud.
12.Vastustaja seisukohtadest ja menetlustoimingutest planeerimismenetluses saab järeldada, et vastustaja viib planeerimismenetlust jätkuvalt läbi ning peab vajalikuks selles edasiste 5(7)
3-16-1099 menetlustoimingute tegemist. Isegi vaatamata menetlusosaliste erimeelsustele vajalike menetlustoimingute osas – need nähtuvad 11.03.2016 töökoosoleku protokollist ja selle kohta esitatud eriarvamusest – on vastustaja jätkuvalt teinud menetlustoiminguid, mis võimaldavad planeerimisprotsessi vastustaja hinnangul lõpule viia.
13.2013. a on tõenditest nähtuvalt tehtud arvukalt menetlustoiminguid planeeringu kooskõlastamisel. Juunis 2013 kooskõlastas planeeringu Keskkonnaministeerium ning vastustaja küsis seisukohta seoses planeeringuga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Maa-ameti 12.06.2013 kirjas peeti vajalikuks täiendavate uuringute läbiviimist ja juhiti tähelepanu KSH aruande ebapiisavusele seoses põhjavee kvaliteedi tagamisega. Keskkonnaministeerium leidis 05.07.2013 kirjas, et kavandatud mõju põhjaveele tuleb hinnata detailplaneeringu koostamise ajal. Vastuseks kaebaja 10.09.2013 kirjale selgitas Keskkonnaministeerium 07.07.2014 kirjas, et kavandatud tegevuse mõju põhjaveekihtidele tuleb välja selgitada detailplaneeringu menetluses KSH raames (tl 71p–72). Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjonis toimus 13.08.2014 KSH arutelu. 26.02.2015 töökoosolekul lepiti kokku (protokoll tl 60), et Hendrikson & Ko OÜ esitab planeeringu korrigeeritud versiooni vastustajale, mille järel saab esitada planeeringu koos KSH aruande ja põhjavee uuringute lähteülesandega Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks. Seejärel on võimalik esitada planeering Tehnilise Järelevalve Ametile ja kooskõlastamise järel kaaluda selle vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. Põhjaveekomisjonis arutati elektrijaama rajamiseks vajalike keskkonnaja põhjaveeuuringutega seonduvat uuesti 08.04.2015 ja otsustati KSH aruande muutmine ning leiti, et muudatuste tegemise korral KSH aruandes ei ole vajalik detailplaneeringu kehtestamist siduda põhjaveeuuringute läbiviimisega. Keskkonnaministeeriumi esindaja teatas16.06.2015 ekirjas, et vastuväiteid KSH aruandele enam ei ole. 27.10.2015 esitati vastustajale planeeringu täiendatud projekt koos KSH täiendatud aruandega. Vastustaja saatis 30.11.2015 kirja Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning AS-le Tallinna Sadam (tl 75), et välja selgitada asjaolusid, mis võimaldavad otsustada planeeringu vastuvõtmise üle. 11.03.2016 koosoleku protokollist nähtub, et selleks ajaks ei olnud Keskkonnaministeerium eelnimetatud kirjale vastanud. Protokollist, mille koostas Jõelähtme Vallavalitsuse planeerimisnõunik, nähtub, et kavandanud on edasised menetlustoimingud, mille järel saab vastustaja otsustada planeeringu vastuvõtmise üle. Sellisteks menetlustoiminguteks on pärast Keskkonnaministeeriumi vastuse saamist ja planeeringu seletuskirja ning KSH aruande korrigeerimist nende koostaja poolt detailplaneeringu täiendav kooskõlastamine Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga ning Tehnilise Järelevalve Ametilt loa taotlemine ja loa saamine avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega.
14.Neist menetlustoimingutest saab järeldada, et vastustaja ei ole planeerimismenetluses asunud seisukohale, et detailplaneeringu menetlusega edasi ei tegeleta. Seejuures on ära näidatud ka küsimused, mis tuleb enne planeeringu vastuvõtmist lahendada, kuigi nende küsimuste ring on alates 2013. a lõpust tulenevalt erinevate haldusorganite seisukohtade muutumisest ja täpsustamisest teisenenud.
15.Detailplaneeringu menetluse kestel ei ole vastustaja andnud kaebajale eksitavaid lubadusi detailplaneeringu vastuvõtmise võimalikkuse osas ega muutnud oma seisukohti vajalike toimingute läbiviimise ja selleks kuluva aja osas, kui jätta kõrvale kaebetähtaja kestel Maaameti seisukohtadele tuginedes lisatud küsimusteringile lahenduste leidmine.
16.Tähele tuleb aga panna, et vaidlusaluse detailplaneeringu menetlus on tavapärasest keerukam, sest, nagu nähtub erinevate haldusorganite seisukohtadest, tuleb enne kavandatava rajatise püstitamist teha veel suures ulatuses uuringuid ja võimalikud keskkonnamõjud 6(7)
3-16-1099 põhjaveele on tähelepanuväärselt suured. Sellise rajatise püstitamise võimalikkuse väljaselgitamine on aeganõudev ja planeeringumenetlus ka haldusorganite jaoks ressursimahukas. Mõistlik menetlusaeg sellises menetluses ületab kolme aastat, mis on ette nähtud planeeringumenetluse ajal jõustunud PlanS § 139 lg-s 2. Menetlustoimingute ulatus ja intensiivsus aastatel 2012–2015 ei viita, et planeerimismenetluses oleks toimunud põhjendamatu viivitus. Seetõttu võis kaebaja põhjendatult loota, et planeeringu vastuvõtmise korral ka pärast 2013. a lõpus kaebetähtaja möödumist on võimalik saavutada eesmärk – detailplaneeringu kehtestamine. Selline mõistlik lootus sai kaebajal olla ka 2016. a kevadel, arvestades Keskkonnaministeeriumi seisukoha saamist ning vastustaja tehtud menetlustoiminguid. Vastustaja kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest saab järeldada, et sellist lootust ei saa jätkuvalt pidada ebamõistlikuks. Kui haldusorgan annab kaebajale mõistliku ootuse lahendada olukord kohtuväliselt, on kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvad põhjused.
17.Kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust HKMS § 71 lg 2. Kaebuse on kaebaja esitanud ajal, kui vastustaja tegevusest tulenev mõistlik lootus olukorra kohtuväliseks lahendamiseks ei olnud ära kadunud.
18.Eeltoodud põhjustel tuleb kaebetähtaeg ennistada. Halduskohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.