A.D. kaebus keelata Maksu-ja Tolliameti 18.11.2015 korralduste nr 13-11/85644, nr 13-11/85645 ja nr 13-11/85646 sundtäitmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – A.D., esindaja vandeadvokaat Elmer Muna; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
1.Tagastada kaebus.
RESOLUTSIOON
2.Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rootsi Kuningriigi pädev asutus KRONOFOGDEMYNDIGHETEN esitas 18.11.2015 Maksuja Tolliametile (edaspidi MTA) pöördumise ja nõuete täitmisele pööramist lubavad ühtsed juriidilised dokumendid (toimiku lk 27-36 pöördel) ning palus sisse nõuda maksukohustuslaselt A.D.i tasumata maksukohustused.
2.MTA 18.11.2015 korraldusega nr 13-11/85644 kohustas MTA A.D.i tasuma 68 891,88 eurot (toimiku lk 63-64), korraldusega nr 13-11/85645 kohustas MTA kaebajat tasuma 188 846,75 eurot (toimiku lk 61 pöördel-62 pöördel) ja korraldusega nr 13-11/85646 kohustas MTA kaebajat tasuma 15 304,83 eurot (toimiku lk 61-61). Kõikides eelviidatud korraldustes on märgitud, et see on antud rahvusvahelise ametiabi osutamise korras ning juhindudes Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010 direktiivist nr 2010/24/EL, vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (edaspidi direktiiv), ning maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-st 46, §-st 514, § 128 lg-st 1 ja § 129 lg-test 1 ja 3.
3.A.D. esitas 28.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega keelata MTA-l 18.11.2015 korralduste nr 13-11/85644, nr 13-11/85645 ja nr 13-11/85646 (edaspidi ühiselt 18.11.2015
korraldused) sundtäitmine. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada 18.11.2015 korralduste suhtes algatatud sundtäitmine ja keelata täitetoimingute tegemine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.1.Kaebuse kohaselt on kaebajale Rootsi poolt määratud palgamaksud vastuolus 25.11.1993 allkirjastatud ja 31.12.1993 jõustunud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepinguga (edaspidi leping). Kui riigid tõlgendavad lepingut erinevalt, tuleb läbida lepingu artiklis 25 sätestatud vastastikuse kokkuleppe protseduur ning lepingu erineva tõlgenduse andmise tagajärjeks ei saa olla isiku korduv või üleliigne maksustamine, mille suhtes isikul õiguskaitsevahendid puuduvad.
3.2.Rootsi maksunõue palgamaksude osas on vastuolus lepingu artikliga 15, mistõttu ei ole Rootsi maksunõue Eestis sissenõutav. MKS ei sätesta spetsiifilisi kriteeriume sissenõutavatele maksudele ning MKS reguleerib vaid sissenõudmise menetlusliku korra. Ulatuses, milles MKS ei piira lepinguga vastuolus olevate nõuete sissenõudmist, on MKS § 511 jj vastuolus lepinguga ning kohaldamisele kuuluvad välislepingu sätted. Seega ei saa vastavas ulatuses kaebaja suhtes MKS § 511 jj kohaldada ning Rootsi maksunõude sissenõudmine viidatud alusel on keelatud.
3.3.Ka on sissenõutav nõue lisamaksu osas vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) ja avaliku korraga, kuna see lisamaks kujutab endast materiaalselt kriminaalkaristust. Sellise karistuse kohaldamisel tuleb lähtuda süütuse presumptsiooni põhimõttest, mida kaebajale lisamaksu määrates ei ole tagatud. Rootsi maksustamisseaduste alusel esineb alus lisamaksu määramiseks juhul, kui isik on jätnud esitamata deklaratsiooni maksustatavate tulude deklareerimiseks, s.o on esitanud valeandmeid. Kaebajale määrati lisamaks summas 639 597 SEK ehk 66 925,2 eurot. Olenemata sellest, kas lugeda lisamaks väärteo- või kuriteokarsituseks, kehtib PS § 22 lg 1 kohaselt selle menetlemisel süütuse presumptsiooni põhimõte ning süüdistatava süü tõendamise kohustus on riigil. Sellise tõendamiskoormise ümberpöördumine on võimalik üksnes juhul, kui süüdistatava aktiivse kaitse teostamise tulemusel on tekkinud menetluslik olukord, milles on riigil süüdistatava väidet ülimalt raske või võimatu kontrollida. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Seega ei ole lisamaks Eestis sissenõutav kaebaja põhiõiguste rikkumise tõttu. Sellele lisaks sätestab PS § 11 riigivõimu omavoli keelu, mis olemuslikult peab ulatuma ka riigivõimu poolt kolmandatele riikidele osutatavale rahvusvahelisele abile. Seda silmas pidades ei saa Eesti Vabariik võtta rahvusvaheliselt kohustusi, mis tooksid kaasa selle kohustuse teha siseriiklikult PS §-ga 22 ja EIÕK artikli 6 lõigetega 1 ja 2 vastuolus olevaid toiminguid. Seetõttu leiab kaebaja, et temale määratud lisamaks ei saa olla Eestis sissenõutav.
4.Jättes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andis kohus 28.09.2016 kohtumäärusega MTA-le võimaluse esitada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoht. Ehkki MTA vastas kohtule 29.09.2016, siis pöördus halduskohus teistkordselt MTA poole kaebuse eduväljavaadete välja selgitamiseks. Kohtu teistkordsele pöördumisele vastas MTA 03.10.2016.
4.1.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on üldsõnaline ja põhjendamata. Kaebaja väidab, et temalt maksusumma sissenõudmine on halva majandusliku seisundi tõttu perspektiivitu, mistõttu on kaebaja hinnangul ka sisuliselt perspektiivitu kohtukulude kandmine kaebaja lepingulisele esindajale. Siiski tuleb välja tuua, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha maksuhalduri loal ning seeläbi on tagatud ka kaebaja kohustuste täitmine. Kaebajale puudub registervara.
4.2.Kaebuse eduväljavaated ei ole perspektiivikad, kuivõrd MTA on järginud MKS § 513 ja § 514 nõudeid ning samuti tuleb Riigikohtu 08.11.2011 lahendi nr 3-2-1-118-11 punktidest 9 ja 11, et ametiabi andva riigi kohus ei kontrolli täitedokumendi õiguspärasust. 2016. aasta septembris sundtäitmise jätkamise aluseks oli välisriigi pädeva ametiasutuse 23.08.2016 sissenõudmise jätkamise taotlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lõike 2 punkti 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui sellega ei ole võimalik saavutada eesmärki.
5.1.Kaebaja eesmärgiks on sisuliselt maksuvõla sundtäitmise keelamise kaudu vabaneda Rootsi Kuningriigis määratud ning seal kohtumenetluse läbinud (toimiku lk 2 pöördel; lk 9-17, 37-39 pöördel, lk 90) maksuvõla tasumise kohustusest. Lisaks võiks kaebusest välja lugeda, et kaebaja sooviks on, et läbi viidaks lepingu artiklis 25 kokku lepitud menetlus. Kaebaja leiab, et tema tulude maksustamine Rootsis on vastuolus lepinguga ning kuna kaebaja on maksud Eestis tasunud, siis puudub Rootsi Kuningriigil õigus teda maksustada.
5.2.Kohtu hinnangul ei ole kaebusega eelviidatud eesmärgi saavutamine võimalik. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ühegi HKMS §-des 5 ja 37 nimetatud nõudega, kuivõrd kaebaja ei saa Rootsi Kuningriigi maksunõude suuruse ja kehtivuse üle vaielda Eesti riigiga. Seda kinnitab ka MKS § 514 lõige 7 ja direktiivi artikkel 14. Nimelt sätestab nii MKS § 514 lõige 7 kui ka direktiivi artikli 14 lõige 1, et nõuet, taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat esmast juriidilist dokumenti või taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti ning taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust käsitlevad vaidlused kuuluvad taotluse esitanud liikmesriigi pädevate organite pädevusse. Lisaks nähtub direktiivi artikli 12 lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 1, et sissenõudmistaotluse saanud liikmesriigis käsitletakse mis tahes nõuet, mille suhtes on taotletud sissenõudmist, taotluse saanud liikmesriigi nõudena ning nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti tunnustatakse otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi nõude täitmisele pöörata.
5.3.Vastustaja viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.12.2011 otsuse nr 3-2-1-118-11 seisukohad rahvusvahelise ametiabi andmisel on kohaldatavad ka praegusel juhul, mistõttu on ilmne, et rahvusvahelist ametiabi andva liikmesriigi kohus ei saa hinnata temale esitatud ühtse juriidilise dokumendi õiguspärasust. Eelviidatud Riigikohtu lahendis on analüüsitud muu hulgas Euroopa Kohtu praktikat, kus on selgitatud ametiabi andva riigi kohtu kontrollipädevust ametiabi taotluse alusel sundtäitmiseks esitatud täitedokumendi saamisel. Riigikohtu lahendis on viidatud Euroopa Kohtu 14.01.2010 otsusele asjas nr C-233/08, kus on märgitud, et ametiabi taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole põhimõtteliselt pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti tuleb täita. Ametiabi andva liikmesriigi kohtul on pädevus olukorras, kus vaidlustatakse täitemeetmeid ning kontrollida, kas need meetmed on võetud vastavuses abi andva riigi seaduste ja määrustega. Täitemeetmed eelviidatud Euroopa Kohtu lahendi valguses on nõude teatavakstegemine ja selle juurde kuuluv.
5.4.Seega on ilmne, et ametiabi andva riigi pädev asutus ei saa hinnata sissenõudmismenetluse algatamisel ja läbiviimisel täitedokumendi õiguspärasust ega ka seda kas nõue on kehtiv ja täitmisele pööratav. Sama ei saa hinnata ka ametiabi taotlust lahendava liikmesriigi kohus. Selles osas on pädevaks asutuseks taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus või kohus.
6.Kooskõlas eelviidatud Euroopa Kohtu praktikaga ning võttes aluseks MKS, lepingu ja direktiivi, saab kohus kontrollida rahvusvahelise ametiabi andmisest keeldumist võimaldavaid aluseid ning samuti seda, kas nõude sundtäitmise menetluslikud eeldused on täidetud.
6.1.MKS § 514 sätestab nõude sundtäitmise rahvusvahelise ametiabi korras ning selle kohaselt toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel (lg 4). Praegusel juhul on 18.11.2015 korralduste aluseks Rootsi pädeva asutuse Kronofogdemyndigheten pöördumine MTA poole ning 18.11.2015 koostatud ühtne juriidiline dokument. Seega on Rootsi Kuningriigi maksunõude sundtäitmise algatamise eeldused täidetud.
6.2.MKS § 514 lõike 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi ning sundtäitmise hoiatuses tuleb märkida ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamise kord (MKS § 514 lõige 7). Kaebaja ei väida, et talle ei ole ühtset juriidilist dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetatud. 18.11.2015 korraldusest nähtub, et MTA on MKS § 514 lõikest 6 kinni pidanud ning selgitanud MKS § 514 sätestatud sundtäitmise peatamise aluseid. 18.11.2015 korraldusega nr 13-11/85644 kohustati kaebajat tasuma 10 päeva jooksul 68 891,88 eurot, korraldusega nr 13-11/85645 kohustati kaebajat tasuma 10 päeva jooksul 188 846,75 eurot ning korraldusega nr 13-11/85646 kohustati kaebaja tasuma 10 päeva jooksul 15 304,83 eurot. Seega ületavad kõik eelviidatud nõuded MKS § 511 lõike 4 punktis 4 sätestatud 1 500 euro piirmäära ning ametiabi andmisest keeldumise alust MTA-l ei esine.
6.3.Rahvusvahelise ametiabi andmisel võib MTA kasutada MKS 13. peatükis sätestatud volitusi (MKS § 514 lõige 3). Eelviidatud peatükk reguleerib sundtäitmist ning selle 1. jagu (§-d 128–133) reguleerib maksuvõla sundtäitmist ja 2. jagu (§-d 135–1361) reguleerivad kohustuste täitmise tagamist. Kaebuses ei ole kaebaja toonud välja, et 18.11.2015 korraldused oleks eelviidatud regulatsioonidega vastuolus, ka kohtule ei nähtu maksuhalduri poolseid rikkumisi, mis võiks tingida maksuvõla sundtäitmise rahvusvahelise ametiabi korras.
6.4.Mis puudutab sundtäitmise jätkamist 01.09.2016, siis nähtub MTA poolt kohtule esitatud dokumentidest (toimiku lk 90), et Rootsi pädev asutus pöördus MTA poole ning palus jätkata täitemenetlust, kuna kaebaja edasikaebevõimalused on ammendunud. Seega ei nähtu kohtule, et MTA tegevus nõude täitmise jätkamisel oleks vastuolus MKS § 514 lõikega 9.
6.5.Maksunõude sundtäitmist ei välista ka kaebaja väide, et maksunõuete määramisel on Rootsi Kuningriik väidetavalt rikkunud lepingut ning kaebaja suhtes on toimunud topeltmaksustamine. Rahvusvahelise ametiabi andmisest keeldumise alused on sätestatud MKS § 511 lg-s 4 ning selle kohaselt ei saa üks lepinguosaline asuda ise lepingut tõlgendama ja kohaldama ning otsustada sel alusel, et rahvusvahelist ametiabi palunud liikmesriigi nõue on alusetu. Sellisteks olukordadeks on topeltmaksustamise vältimise lepingus sätestatud vastastikuse kokkuleppe protseduur (artikkel 25). Kaebusest ja kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud MTA poole ning vaidlustanud lepingu kohaldamata jätmise või palunud lepingus ette nähtud vastastikuse kokkuleppe protseduuri läbiviimist. Ka ei ole kaebusest välja loetav, kas kaebaja on kasutanud MKS § 514 lg-s 7 sätestatud ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamise protseduuri. Need asjaolud ei ole aga praegusel juhul asja lahendamisel määravad.
7.Kaebajal on õiguskaitsevahendid topeltmaksustamise vältimiseks ning need tulenevad lepingust. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks lepingu artiklis 25 nimetatud õiguskaitsevahendit kasutanud.
7.1.Lepingu artikliga 25 on kokku lepitud, et kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide kodumaises seadusest sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi kompetentsetele ametivõimudele, kelle resident ta on, või kui tema juhtum käib artikli 24 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi kompetentsetele ametivõimudele, kelle kodanik ta on. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esmasest teatavakstegemisest. Lepingu artikli 3 lõike 1 alapunkti h-ii kohaselt on kompetentne ametivõim Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja ning taotluse peab esitama isik, kelle suhtes võidakse lepingut rikkuda. Ei MTA ega kohus ei saa asuda isiku asemele ning asuda väitma lepingu rikkumist ning asuda seeläbi kõnelustest lepinguosalisega või veelgi enam, välistada ühtse juriidilise dokumendi täitmise. Leping reguleerib vaidlusi väga üksikasjalikult ning kui kaebaja on jätnud lepingus toodud õiguskaitsevahendid kasutamata, siis ei saa ta hiljem pöörduda keelamisnõudega kohtusse ning tugineda asjaoludele, mille tuvastamise ja lahendamise kord on eraldisesivalt reguleeritud.
8.Kohus ei nõustu kaebaja arutluskäiguga sellest, et Rootsi Kuningriigi maksukohustuse sundtäitmine lisamaksu puudutavas osas on vastuolus põhiseaduse, avaliku korra ja rahvusvaheliste kohustustega ning seetõttu õigusvastane ning selle täitmine rahvusvahelise ametiabi korras on lubamatu.
8.1.Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt rahvusvahelist ametiabi osutav liikmesriik ei saa otsustada kas ja millises ulatuses taotluse esitanud liikmesriigi nõuet täita. Ehkki Euroopa Kohu lahendist C-233/08 saab järeldada, et taotluse saanud liikmesriigi pädeval asutusel ja kohtul on pädevus hinnata, kas rahvusvahelise ametiabi korras kohaldatavad täitetoimingud kujutavad endast ohtu avalikule korrale, siis ei nähtu kohtule, et Rootsi Kuningriigi maksunõue ning selle sundtäitmine Eestis võiks olla vastuolus avaliku korraga.
8.2.Euroopa Kohus on nt teise liikmesriigi kohtuotsuste tunnustamise osas selgitanud, et avaliku korra tingimusele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult tunnustamise ja täitmise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Et pidada kinni välisriigi kohtuotsuste sisu kontrollimise keelust, peaks riive seisnema kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotluse saanud liikmesriigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse rikkumises. Lisaks on Euroopa Kohus selgitanud, et avaliku korra tingimusele võib tugineda üksnes juhul, kui rikkumine tooks endaga kaasa selle, et taotluse saanud liikmesriigis tooks otsuse tunnustamine kaasa liidu õiguskorras ja seega ka selle riigi õiguskorras olulise õigusnormi ilmse rikkumise (vt nt 25.05.2016 kohtuotsus, Rūdolfs Meroni vs Recoletos Limited, C-559/14, punktid 42 ja 46 ning nendes viidatud kohtupraktika).
8.3.Praegusel juhul täidab Eesti riigi pädev asutus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (direktiiv ja selle rakendamise määrus) Rootsi Kuningriigi maksunõuet ning arvestada tuleb Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust ning Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduse suhtes (Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2). Euroopa Liidu liikmesriikidega vahelistes suhetes on direktiiv ülimuslik riigi õigusaktidest ja kahepoolsetest maksustamist puudutavatest lepingutest.
8.4.Samuti ei nõustu kohus kaebaja käsitusega sellest, et Rootsi Kuningriigi maksunõude täitmine lisamaksu osas võiks Eestis olla käsitatav PS §-de 11 ja 22 rikkumisena. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis ei hinda MTA või kohus rahvusvahelise ametiabi raames saadud taotluse sisulist õiguspärasust ega seda, kuidas maks on määratud. Ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamine toimub taotluse esitanud liikmesriigis. Lisaks ei ole 18.11.2015 korralduste aluseks määratud maksu määranud MTA, mistõttu on asjakohatud kaebaja väited, et lisamaksu määramine ja sissenõudmine on vastuolus PS §-dega 11 ja 22. Ka ei saa MTA tegevust Rootsi Kuningriigi maksunõude sissenõudmisel käsitada isiku karistamisena või kriminaalsüüdistamisena. Samuti ei saa väita, et Rootsi Kuningriigi maksunõude täitmisel esineks riigi omavoli.
9.Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik lepingu kohaldamist või kohaldamata jätmist vaidlustada lepingu artiklis 25 sätestatud korda järgides. Ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks on aga kord ette nähtud MKS § 514 lg-s 7 ning seda on kaebajale ka 18.11.2015 korraldustes selgitatud.
10.Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kaebus on eesmärgipäratu ning see tuleb HKMS 121 lg 2 p-i 2 alusel tagastada.
11.Kuna kaebus tagastatakse tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.
12.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.