Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
21.09.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1354
Haldusasi
Seltsingu Paljassaare Kaitseks kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.06.2016 ehitusloa nr 1612271/07385 tühistamiseks, Paljassaare tee 85 lemmikloomade hoiupaigateenuse osutamise kasutusloa väljastamise keelamiseks või alternatiivselt kasutusloa tühistamiseks ning Paljassaare tee 85 loomade varjupaiga rajamise üldplaneeringuga vastuolu tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Seltsing Paljassaare Kaitseks, volitatud esindaja v.adv Janar Urres Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel Kivijärv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.08.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Seltsingu Paljassaare Kaitseks määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-16-1354
3-16-1354 kaasnevate negatiivsete mõjude puudumine ning ehitusloa kehtivus on täies ulatuses taastunud. Kaebajal ei ole võimalik vaidlustada Tallinna linna (Keskkonnaameti) otsust rajada Paljassaare tee 85 kinnistule loomade varjupaik, kuna sellist otsust haldusaktina ei eksisteeri. Ehitusseadustik ei anna isikutele õigust vaidlustada ehitus- ja kasutusluba populaarkaebusega. Kui praegusel juhul oli detailplaneeringu algatamine kohustuslik ning selle asemel väljastati projekteerimistingimused ja/või ehitusluba, on võimalik HKMS § 44 lg 1 alusel neid vaidlustada ning taotleda vajadusel planeeringu algatamiseks kohustamist. Kaebaja ei väida, et ehitus- ja kasutusloa andmisega oleks rikutud tema subjektiivseid õigusi. Ehitusloa tühistamist ei ole praegusel juhul võimalik nõuda ka tulenevalt asjaolust, et ehitisele on väljastatud kasutusluba, mistõttu on ehitusluba kehtivuse kaotanud. Kaebajal ei ole kaebeõigust seoses keskkonnakaitselise eesmärgiga, kuna kaebaja ei ole käsitatav keskkonnakaitseorganisatsioonina keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 mõttes. Kaebaja näol on tegemist kohtule kaebuse esitamiseks loodud ühendusega. Kaebeõiguse tekkimiseks peaks esinema reaalselt tajutav oht inimeste tervisele ja heaolule, mitte üksnes võimalik vähene ebameeldivus varjupaigast juhuslikul möödumisel. KeÜS § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 2 tulenev kaebeõigus ei ole mõeldud vähese subjektiivselt mittemeeldiva mõju tõrjumiseks, vaid oluliselt ja reaalselt keskkonnatingimusi muutvate ning sellega inimese tervist ja heaolu mõjutavate häiringute eest kaitsmiseks. Kui kohus saaks menetleda lubade tühistamise nõudeid, tuleks tuvastusnõudes nimetatud asjaolud tuvastada tühistamisnõuete menetlemisel. Selliste asjaolude eraldi tuvastamise võimalust ei näe HKMS ette.
3(6)
3-16-1354 Tuvastamisnõuete esitamine on põhjendatud. Kohus leidis ekslikult, et kaebuses nõutud asjaolude tuvastamist ei näe HKMS ette. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist.
3-16-1354 samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist. Keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumise korral aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. Ringkonnakohus viitab siinkohal lisaks ka Riigikohtu 21.11.2011 määrusele nr 3-3-1-48-11, mille p-s 11 rõhutati, et HKMS §-st 292 (KeÜS §-dega 30 ja 31 sisult sarnane säte, mis kehtis enne KeÜS jõustumist 01.08.2014) ega selle väljatöötamisel aluseks olnud Euroopa Liidu direktiividest või Århusi konventsioonist ei tulene, et keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused saaksid piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitsega seotud akte ja toiminguid (vt ka E. Vene. HKMS § 45 ja § 292 kommentaarid. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2013, lk 788).
3-16-1354 Eelneva põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebus ei ole seotud kaebaja väidetavate keskkonnakaitseliste eesmärkide ega senise keskkonnakaitselise tegevusega, mistõttu ei saa eeldada tema põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.