Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 15. september 2016, Tartu
Haldusasi
Kadi Ummiku, Mario Luige, Urmas Lehtsalu ja Merike Rinki kaebus Vihula Vallavolikogu 10. märtsi 2016. a otsuse nr 112 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määrus MARYP OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad Kadi Ummik, Mario Luik, Urmas Lehtsalu ja Merike Rink Vastustaja Vihula vald Kolmas isik MARYP OÜ Esindaja v.-adv Erik Lepikson
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-1427
RESOLUTSIOON
1.Jätta MARYP OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määruse resolutsiooni punkti 2, asendades kinnistu katastritunnuse 88703:002:0031 katastritunnustega 88701:001:0729, 88701:001:0731, 88701:001:0732, 88701:001:0733, 88701:001:0734. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vihula Vallavolikogu kehtestas 10. märtsi 2016. a otsusega nr 112 Vainupea külas Salme kinnistule (katastritunnus 88703:002:0031) koostatud detailplaneeringu. 9. juuni 2016. a vaideotsustega nr 136, 137 ja 138 jättis Vihula Vallavolikogu selle otsuse peale esitatud vaided rahuldamata.
2.Kadi Ummik, Mario Luik, Urmas Lehtsalu ja Merike Rink esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja vaidetotsuste tühistamiseks. Kaebajad märkisid, et nende vastuväiteid ei ole käsitletud mitte üheski planeeringuga seotud dokumendis ning nende seisukohtadele ei ole vastatud ka avalikel aruteludel. Vaidlustatud otsus ei ole motiveeritud. Detailplaneeringu üle oleks järelevalvet
pidanud teostama maavanem, kuna sellega sisuliselt muudeti üldplaneeringut. Detailplaneeringu alale kavandatavad hooned ei sobitu olemasolevasse keskkonda. Lisaks esitas M. Rink esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis nimetatud otsuse kehtivuse peatamist. Taotluse kohaselt:
2.1.Esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik arvestades kaebuse eesmärki, milleks on õigusvastaselt vastu võetud detailplaneeringu tühistamine ning sellega ettenähtu mitterealiseerumine. Kehtiva detailplaneeringu alusel saab välja anda ehituslube, projekteerimistingimusi või muid üksikakte. 21. juulil 2016 andis Vihula Vallavalitsus juba välja korralduse ehitusloa väljastamiseks Salme kinnistule eratee rajamiseks. Kui kolmas isik ehitab välja osa või terve hoonestuse detailplaneeringu alal, ei ole detailplaneeringu tühistamine enam otstarbekas. Maa-ala, kus ehitustegevust kavandatakse, asub riikliku tähtsusega maastikul, kus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks säilitada avatud vaated. Ehitustegevuse tagajärjel nimetatud maastik suures osas ei säili ning loodusele tekib pöördumatu kahju, mille hilisem taastamine ei ole võimalik.
2.2.Kaebust ei saa perspektiivituks pidada. Rikutud on planeerimisseaduse § 20 lg 1, kuna taotleja ettepanekuid ei ole mitte üheski detailplaneeringuga seotud dokumendis käsitletud. Taotleja esitatud vastuväidetele on jäetud vastamata.
2.3.Detailplaneeringu kehtestamise otsuses puuduvad põhjendused ning selle üle ei ole maavanem järelevalvet teostanud.
2.4.Kavandatavad hooned on suurema mahu ja gabariitidega kui olemasolevad. Detailplaneeringu kohaselt läbib puurkaevu sanitaarkaitsevööndit sõidutee.
2.5.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta kolmanda isiku huve, kuna kinnistul ei ole ehitustegevust toimunud. Kuna kolmas isik teadis, et detailplaneeringule on suur vastuseis, on kantud kulud tema enda riisiko. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides. Selleks tuleb pidada olukorra õiguspärast lahendamist ning täiendavate vaidluste ja nõuete tekkimise vältimist kui ka mitmekesise elukeskkonna tagamist ja riikliku tähtsusega maastiku säilitamist võimalikult suures ulatuses.
3.Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määrusega rahuldati M. Rinki esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Vihula Vallavolikogu 10. märtsi 2016. a otsuse nr 112 kehtivus ning keelati kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni täielikult selle alusel Vihula vallas Vainupea külas asuval Salme kinnistu katastriüksusel 88703:002:0031 toimuv ehitustegevus. Määruses mainiti, et M. Rink on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nii oma isiklike subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi kaitseks. Halduskohus leidis, et detailplaneeringu alal toimuva ehitamise tagajärgi ei pruugi olla enam võimalik kõrvaldada, mistõttu on see piisav alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lisaks ei saa kaebust perspektiivituks pidada. Kuna kaebajate eesmärk on säilitada praegune olukord, kaalub see üles kolmanda isiku soovi alustada ehitamisega. Esialgse õiguskaitse mõju on ainult ajutine ning kui kaebus jääb rahuldamata, langeb ehitamise keeld ära. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega tekkida võivad tagajärjed üleliia ranged ega pöördumatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.MARYP OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Määruskaebuse põhjendused:
4.1.Kaebuses on väidetud, et volikogu ei ole kaebajate pöördumistele vastanud, mistõttu tehti haldusmenetluses oluline diskretsiooniviga. Samas ei ole kaebajad esitanud mitte ühtegi tõendit, mis seda väidet kinnitaks. Sellises olukorras ei saa kohus võtta seisukohta kaebuse perspektiivikuse osas, kuna vastustaja ei ole saanud esitada omapoolseid tõendeid selle väite ümberlükkamiseks. Määruskaebuse esitaja nendib, et esialgse õiguskaitse lahendamine peab toimuma kiireloomuliselt, kuid kohtul on siiski õigus halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 250 lg 2 alusel nõuda täiendavate tõendite esitamist ja/või HKMS § 252 lg 1 alusel küsida puudutatud isikute seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset täiendavaid tõendeid kogumata ning seisukohti küsimata.
4.2.Kohus ei ole esialgset õiguskaitset kohaldades arvestanud puudutatud isikutega nagu nõuab HKMS § 249 lg 3.
4.3.Vaidlustatud kohtumääruses esineb faktiviga. Nimelt on kohus keelanud ehitustegevuse kinnistul, mille katastritunnuseks on 88703:002:0031. Sellenimelist kinnistut ega katastriüksust esialgse õiguskaitse määruse tegemise hetkel enam ei eksisteerinud.
5.M. Rinki vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus, millega kohaldati esialgset õiguskaitset, muutmata. Vastuse kohaselt:
5.1.HKMS § 250 lg-st 2 ei tulene halduskohtule siduvat kohustust nõuda esialgse õiguskaitse taotlejalt oma väidete tõendamist. Esialgse õiguskaitse taotlus lahendataksegi piiratud informatsiooni tingimustes ning taotleja väited peavad olema kohtule usutavad. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, mille esialgse õiguskaitse taotleja oleks jätnud tõendamata.
5.2.Tõendite kogumine on õigustatud ainult juhul, kui see ei too kaasa viivitust. Esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajaks oli Vihula Vallavalitsus andnud 21. juulil 2016 korralduse nr 281 ehitusloa väljastamiseks Salme kinnistule eratee rajamiseks ja seega puudusid takistused ehitustegevuse alustamiseks alates 22. juulist 2016. Seega olnuks tõendite kogumine või menetlusosaliste ärakuulamine liialt aeganõudev. Seda enam, et ehitustegevusega alustati juba 27. juulil 2016 ning see lõpetati 29. juulil 2016. Seega oli esialgse õiguskaitse kohaldamine menetlusosalisi ära kuulamata igati põhjendatud. Lisaks on väljastatud ka ehitusluba puurkaevu rajamiseks ja kinnistule on transporditud septik. Esialgse õiguskaitse taotluse esitajal on kaebaja käitumisest lähtudes põhjendatud eeldada, et esialgse õiguskaitse tühistamise järgselt alustab määruskaebuse esitaja taas ehitustöödega.
5.3.Kohus on kaalunud puudutatud isikute õigusi ja leidnud, et vaidlusaluses asjas ei nähtu kaebusele vastanduvat avalikku huvi, mistõttu hinnata saab vaid seda, kas taotleja õigused ja avalik huvi on kaalukamad kui kolmanda isiku huvid. Kuna huvid on võrdse kaaluga, tuleb eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra säilitamine kohtuvaidluse ajaks. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud asjaolule, mis laseks eeldada, et tal on ülekaalukas huvi detailplaneeringu realiseerimiseks.
6.K. Ummiku ja M. Luige vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt:
6.1.Kuna detailplaneeringu menetluses ei arvestatud kaebajate vastuväidetega, võib kehtestatud detailplaneering olla õigusvastane ja see võidakse tühistada. Kinnistule on antud ka ehitusluba eratee rajamiseks ja puurkaevu ehitamiseks, mistõttu aitab esialgse õiguskaitse kohaldamine vältida kaebajate olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Esialgne õiguskaitse on vajalik, et määruskaebuse esitaja ei saaks jätkata ehitustegevusega. Maa-ala, kuhu ehitustegevust kavandatakse, asub riikliku tähtsusega maastikul, kus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks säilitada avatud vaated. Ehitustegevuse tagajärjel ei säili nimetatud maastik suures osas ning loodusele tekib pöördumatu kahju, mille hilisem taastamine ei ole võimalik.
6.2.Halduskohus leidis, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust perspektiivituks pidada. Lisaks on kohus kaalunud ka poolte huve ning leidnud õigesti, et kaitsta tuleb selle poole huve, kelle eesmärgiks on olemasoleva olukorra säilitamine.
6.3.Halduskohus toimis õigesti, kui lahendas esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata menetlusosalisi ära kuulamata.
7.U. Lehtsalu vastuses määruskaebusele leitakse, et see tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt:
7.1.Halduskohus ei pidanud enne taotluse lahendamist menetlusosalisi ära kuulama. Kohus on asjaolusid kaalunud ja analüüsinud ning taotluse põhjendatult rahuldanud.
7.2.Halduskohus võttis määruse tegemisel arvesse erinevate poolte huvisid.
8.Vihula valla vastuses leitakse, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on käesolevas vaidluses vajalik, kuid määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et halduskohus ei kaalunud menetlusosaliste huve, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel oluline hinnata, kas esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Lisaks tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isik õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Taotlejal tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt ka oma taotlust põhistada, mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel. Samas ei ole siin tõendamise nõue niivõrd kõrge kui kaebuse esitamisel.
11.M. Rink on esitatud taotluses väitnud, et kehtiv detailplaneering võimaldab selle alusel väljastada ehituslube, projekteerimistingimusi ja muid üksikakte. Lisaks on taotleja leidnud, et detailplaneeringu menetluses esines olulisi menetlusvigu, mistõttu võib kehtestatud detailplaneering olla õigusvastane ning ebaselge õigusliku olukorra kõrvaldamiseks on vaja läbida kohtumenetlus. Taotleja näeb puudusi ka vaidlustatud otsuse põhjendamises. Täiendavalt leiab taotleja, et juba alustatud ehitustegevuse tagajärjel valmivate hoonete hilisem lammutamine on tõenäoliselt välistatud, mistõttu tuleks enne detailplaneeringuga ettenähtu realiseerimist jõuda selgusele, kas detailplaneering on õigusega kooskõlas.
12.Esmalt märgib ringkonnakohus, et tõepoolest ei eksisteeri praegu ega eksisteerinud ka halduskohtu määruse tegemise ajal kinnistut, millel katastritunnuseks on 88703:002:0031. Elektroonilisest kinnisturaamatust nähtuvalt avati registriosa kinnistutele katastritunnustega 88703:002:0031 ja 88703:002:0032 7. märtsil 2002 ning sissekanne tehti 23. aprillil 2002. Maa sihtotstarbeks oli märgitud maatulundusmaa ning aadressiks Vihula vald, Vainupea küla, Salme. Nimetatud kanne on kustutatud ning 9. juunil 2016 on maakatastriandmed üle kantud ning katastritunnuse 88703:002:0031 (maatulundusmaa, Vihula vald, Vainupea küla, Salme) asemel on nüüd järgnevad katastritunnustega kinnisasjad: 88701:001:0729 (elamumaa 100%, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Salmerahva), 88701:001:0731 (elamumaa 100%, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Salmekivi), 88701:001:0732 (elamumaa 100%, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Salmeaia), 88701:001:0733 (transpordimaa 100%, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Salme tee), 88701:001:0734 (tootmismaa 100% Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vainupea küla, Pumbamaja). Seega on halduskohus eksinud määruse resolutsioonis kinnistu katastriüksusega, mistõttu tuleb käesoleva määrusega peatada ehitustegevus eelnevalt märgitud katastritunnusega kinnistutel, kuna tegemist on kinnistutega, mis on moodustatud katastritunnusega 88703:002:0031 kinnistust. Seega peaks esialgne õiguskaitse kehtima eelnevalt nimetatud katastritunnustega kinnistute suhtes.
13.Lisaks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotluses esitatud seisukohtadele tuginedes on antud haldusasjas põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et kehtivale detailplaneeringule toetudes on võimalik üksikaktide, näiteks ehituslubade väljastamine. Seda on vastutaja ka teinud. Nimelt 21. juulil 2016 andis Vihula Vallavalitsus MARYP OÜ-le korralduse nr 281 Vainupea külas Salme tee kinnistule (katastritunnus 88701:001:0733) avalikkusele ligipääsetava eratee rajamiseks tee ehitusloa väljastamiseks. Ka haldusasja materjalidest nähtub, et esialgse õiguskaitsega hõlmatud kinnisasjal on juba ehitustegevus toimunud (tl 134–140, tl 157–159). Sellest on aga põhjendatud järeldada, et esialgset õiguskaitset kohaldamata jätkub ehitustegevus ning detailplaneeringus kavandatu elluviimiseks seda võimaldavate haldusaktide andmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks annab seda enam alust ka asjaolu ja väide, et detailplaneeringu menetluses ei ole kaebaja seisukohtadele, mis nad detailplaneeringu menetluses esitasid, sisuliselt vastatud. Ka vastustaja on ise vaideotsustes, mis puudutavad vaidlustatud otsusele esitatud vaideid, möönnud, et planeerimismenetluses on vaide esitaja pöördumistele ja ettepanekutele vastamises olnud puudusi, sealjuures küll märkides, et need minetused ei ole olnud nii kaalukad, et haldusakti saaks õigusvastaseks pidada (vt nt vaide rahuldamata jätmise otsus 9. juunist 2016 nr 137 p 3.4; tl 16p). Planeerimisseaduse kuni 30. juunini 2015 kehtinud redaktsiooni § 20 lg 1 sätestas, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Sama sätte lõige 2 lisas, et planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem oma põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et planeerimismenetluse käigus oleks nimetatud nõudest täielikult kinni peetud. Ringkonnakohus ei saa praeguses menetlusstaadiumis anda hinnangut vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasusele, kuna sellega asuks ta lahendama põhiasja, kuid õigusliku ebaselguse tingimustes tuleks eelistada esialgse õiguskaitse kohaldamist ning nende isikute õiguste kaitsmist, kelle huvides on praeguse olukorra säilitamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01, p 6), seda enam, et hetkel ei tundu ilmselgelt ühegi isiku huvi prevaleerivat. Seega võib tõepoolest pidada näiteks esialgse õiguskaitse taotleja ja kolmanda isiku huvisid suhteliselt võrdseteks. Kahtlemata on kolmanda isiku huvides detailplaneeringust tulenevate õiguste realiseerimine, kuid ajaperioodil, mil on võimalik vaidlustada haldusakte, mis annavad kolmandale isikule õigusi ning sealjuures piiravad antud juhul kaebajate ja esialge õiguskaitse taotluse esitaja õigusi, tuleb tal arvestada sellega, et tema õiguste realiseerimine võib lükkuda teatud perioodi võrra edasi ning kavandatud tegevused samavõrra. See tähendab ka seda, et kui isik on hakanud juba toetudes kehtivale haldusaktile, mida on vaidlustatud, midagi tegema, peab ta arvestama, et näiteks kantud kulutused jms on tema enda riisiko.
14.Tuleb nõustuda, et mida suuremas mahus on aga detailplaneering ellu viidud, seda problemaatilisem on nende tegevuste tagasipööramine, mis võib tähendada, et olukorras, kus leitakse, et detailplaneering ei ole õiguspärane, võib selle alusel tehtu tagasitäitmine osutuda sisuliselt võimatuks või äärmiselt keerukaks.
15.Enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohtade ja arvamuste küsimata jätmine ei tähenda ilmtingimata seda, et kohus oleks teinud otsuse erapoolikult ja teiste menetlusosaliste õigusi arvestamata ja huve kaalumata. HKMS § 252 lg
2 annab kohtule kaalutlusõiguse teiste menetlusosaliste ärakuulamiseks. Eelnevalt arvesse võttes ja asjas esitatud seisukohti vaagides ei saa järeldada, et esialgset õiguskaitset kohaldades oleks jäetud kolmanda isiku või avalikkuse huvid üldse tagaplaanile. Ühtlasi ei ole kolmas isik esitanud konkreetseid põhjendusi või seisukohti selle osas, millised ebaproportsionaalsed tagajärjed kaasneksid talle esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu. Ilmselt ei saa arendustegevuse edasilükkumist ja juba kantud kulutusi pidada sellisteks asjaoludeks, mis kaaluksid ilmselgelt üles teiste menetlusosaliste huvid. Seega ei saa kohaldatud esialgse õiguskaitse meedet kolmanda isiku jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks pidada.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus parandab nimetatud määruse resolutsiooni p 2 osas, mis puudutab kinnistu katastritunnuseid, mille suhtes on esialgset õiguskaitset kohaldatud. Nimetatud resolutsiooni punktis tuleb katastritunnus 88703:002:0031 asendada järgnevate katastritunnustega: 88701:001:0729, 88701:001:0731, 88701:001:0732, 88701:001:0733, 88701:001:0734.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.