Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-166

3-15-166 kvaliteedi kontrollimise eest (teenuselepingu TVL-EST 1/2013 p 5). Tegemist on erinevate riskidega ning seega ka erinevate riskide maandamisega. Vastustaja arvamus, et tegelike ehitustööde teostamisega ning järelevalvega ja juhtimisülesannetega seotud lepingulised riskid on samad, on põhjendamatu. 4) Mitteaktsepteeritava maksude vältimisega on tegemist juhul, kui tehingustruktuuri peamine eesmärk on saada maksueelis ja tehingut ei oleks tehtud ilma selleta. Kaebajal oli olemas vastav pädevus ja registreering majandustegevuse registris, milleta ei oleks tulenevalt KIK rahastamise tingimustest olnud võimalik teha abikõlblikke kulutusi. Kaebajale teadaolevalt ei saanud seda teenust osutada Tee-Max OÜ, TB, Thermwool OÜ ega ML. Maksuhaldur ei ole tõendanud vastupidist. Alltöövõtu teostamiseta poleks kaebaja lammutusteenust üldse osutama hakanud, kuna tal puudusid selleks endal ressursid ning sellest tulenevalt oli kaebaja tavapärases peatöövõtja rollis, kes ise füüsiliselt tööd ei teosta. Kaebajal oli võimalik teenida antud tehinguga kasumit ning tal puudus igasugune mõistlik põhjus peatöövõtjana OÜ-le Genomix töid mitte teostada ning tehingust loobuda maksupettuse kahtluse tõttu. Kaebajale ei olnud teada ühtegi asjaolu, mis viitaks tehingu tegemisel maksudest kõrvalehoidumisele või sellisele ohule. Asjaolu, et TB on soovinud TeeMax OÜ kaudu olla antud juhul objektijuhi rollis ning mitte mingis muus rollis, on põhjendatav TB sooviga hoiduda vastutusest tellija ees ning asjaoluga, et KIK jaoks abikõlblikul viisil sai lammutusteenust osutada kaebaja. Kaebajal oli õigus TB esindusõiguse tuvastamisel toetuda äriregistris OÜ Tee-Max kohta avaldatud esindusõigusele ning eeldada selle õigsust, kuivõrd objekti juhtimisteenuse leping on sõlmitud OÜ-ga Tee-Max ning ka arve tasuti teenuse eest OÜ-le Tee-Max. 5) Maksuhaldur järeldus, et kaebaja on saanud kunstlikus tehingustruktuuris osalemisel maksueelise, mida ei oleks TB kui füüsilise isiku käest lammutusteenust ostes saanud, on väär. Teenuse eest makstav tasu oli 39 768,22 eurot, mis ületab käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära KMS § 19 lg 1 järgi. Kui TB oleks osutanud lammutusteenust füüsilise isikuna, oleks TB saanud registreerida ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks ja käibemaksukohustuslaseks ning esitada arveid koos käibemaksuga. Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele siiski käibemaksu. Seega puudus TB-l ning kaebajal vajadus tehingut moonutada, et väidetavat maksueelist saada. 6) Juhul, kui kohus peaks leidma, et maksukohustuslane ei olnud küll teadlik maksupettusest, kuid maksuotsuses kajastatud asjaolusid arvestades on maksukohustuslane rikkunud hoolsuskohustust, tuleb maksuotsus siiski tühistada. Hoolsuskohustuse ja tahtluse sisustamisel tuleb hinnata erinevaid asjaolusid, mis tuleb tuvastada enne maksuotsuse tegemist. Kui tahtluse tuvastamiseks võib piisata näiteks sellest, et on tuvastatav poolte kokkulepe pettuse kooskõlastatud toimepanemiseks, siis hoolsuskohustuse rikkumine eeldab paljude muude asjaolude kogumis hindamist ja täiendavate tõendite kogumist, mida maksuhaldur käesoleval juhul teinud ei ole. Maksuhaldur peab enne hoolsuskohustuse rikkumise hindamist piiritlema antud teenusele omased hoolsusnõuded ning seejärel on alles võimalik hakata hindama vastavust. 7) Kuna hoolsuskohustuse rikkumine tähendab kaebaja jaoks ümberpööratud tõendamiskoormust ning kuna kaebajale on ette heidetud teadlikku maksupettuses osalemist, ei ole kaebaja maksuotsusega päädinud maksumenetluses ka enda käitumises hoolsuse tõendamisele keskendunud ning maksuhaldur ei ole selle vajalikkusele ka tähelepanu juhtinud. Hoolsuskohustuse rikkumist sisustavate asjaolude väljaselgitamiseks tuleks viia läbi täiendav maksumenetlus, mitte aga lihtsalt koostada uus maksuotsus veidi teistsuguse põhjendusega. Maksuotsuse aluseks oleva asjaolu hindamine eeldab täiendavate haldusmenetluslike toimingute läbiviimist. Halduskohtumenetluses võib see toimuda teatud 3(11)

3-15-166 määral HKMS § 157 lg 2 kaudu, kuid arvestades täiendavate asjaolude väljaselgitamise vajadust, ei pea kaebaja menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas olevaks seda, et kohus peab sisuliselt uuendama maksumenetlust ning asuma läbi viima täiendavaid menetlustoiminguid.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

1) Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid, et objektil oleksid töötanud just Thermwool OÜ töötajad, sh et Thermwool OÜ-l töötajate olemasolu oli üldse võimalik. Arvestades asjaolu, et maksumenetluse käigus leidis kinnitust, et tegelikkuses organiseeris Thermwool OÜ asemel lammutustöid TB, siis tema seletused on ka tunduvalt väiksema kaaluga kui muud sõltumatud tõendid. Kuna ei olnud võimalik usaldusväärselt tuvastada reaalseid lammutustööde teostajaid ega lammutustööde tegelikke kulutusi kaebajale, ei olnud võimalik viia läbi ka maksusumma määramist hindamise teel. Kaebaja poolt maksueelise saamine seisneb alusetus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamises, sest kaebaja on enda maksuarvestuses kajastanud arvet tehingu kohta, mis ei ole arvel märgitud müüjaga toimunud, mistõttu puudus kaebajal vastava arve alusel ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samas, kuivõrd kaebaja teenust arvel märgitud Thermwool OÜ-lt üldse ei saanud, siis tuleb see tehing jätta maksustamisel arvesse võtmata sõltumata maksueelise saamisest. 2) Vastustaja ei nõustu, et maksuhaldur on möönnud maksuotsuses TB mõjuvõimu osas tõendite puudumist. Maksuhaldur on möönnud üksnes, et eraldiseisvalt ükski maksuhalduri poolt toodud asjaolu tõepoolest ei oleks piisav, järeldamaks TB mõjuvõimu. Samas vastavad asjaolud kogumis ning lisaks kontrollaktis välja toodud muud asjaolud on piisavad väitmaks, et TB-l oli mõjuvõim Thermwool OÜ-s. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et TB-l oli ligipääs ettevõtte arvelduskontodele ja ta võttis ettevõtte arvelduskontolt sularaha välja, tal oli võimalik saata ettevõtte postkastist e-kirju jne. Seega oli tal reaalne võimalus jätta muljet, nagu Thermwool OÜ oleks kaebajale lammutusteenust osutanud. 3) Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid Thermwool OÜ-l tavapärase majandustegevuse olemasolu. Ettevõttel ei nähtu töötajaid, töötasu väljamakseid, muid tavapärasele majandustegevusele iseloomulikke kulutusi, vara ning ettevõte ei tõendanud ettevõtluse olemasolu perioodil jaanuar kuni aprill 2013. Asjaolu, et Thermwool OÜ on olnud äriregistris alates 2007. aastast, ei tõenda kuidagi ettevõttel majandustegevuse olemasolu 2013. aastal, sest äriregistris võib olla ka ettevõte, kes reaalselt ei tegutse. Ettevõte sai 2013. aasta kevadel vahetult enne kaebajale väidetavate teenuste osutamist uue omaniku ja juhatuse liikmed ning ettevõtlusega tegelemise kontrolli käigus ei leidnud tõendamist, et pärast omaniku ja juhatuse liikmete vahetust ettevõte tegeleb ettevõtlusega edasi. 4) Vastustaja nõustub, et ehitussektoris kasutatakse objektijuhte, antud juhtumil aga ei saa öelda, et tegemist oli tavapärase olukorraga, kus töövõtja osutab objektijuhi teenust enda huvide kaitse tagamise eesmärgil. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et TB poolt sõltumatuks osapooleks olemise välistas asjaolu, et OÜ Tee-Max juhatuse liige pakkus kaebajale kliendi OÜ Genomix, kelle juhatuse liige on OÜ Tee-Max juhatuse liikmega tihedates perekondlikes sidemetes. Lisaks pakkus OÜ Tee-Max juhatuse liige end kaebaja objektijuhiks, tagamaks väidetavalt kaebaja huvide kaitse, ning otsis ka enda tuttavate seast alltöövõtja kaebaja tööde tegemiseks. Isikut, kes pakub peatöövõtjale tööd oma äia objektile, otsib ise peatöövõtjale enda tuttavate seast alltöövõtja ning pakub end objektijuhiks, ei saa pidada sõltumatuks isikuks. Samuti lükkavad kaebaja väite riskide maandamise kohta läbi OÜ Tee-Max ümber OÜ Tee-Max juhatuse liikme TB 12.08.2013 seletustes küsimusele, miks ei tellitud Thermwool OÜ teenuseid läbi OÜ Tee-Max, antud vastus. Nimelt TB sõnutsi lükkas tema endalt nii vastutuse kõrvale ning niimoodi vastutab Thermwool OÜ kaebaja ees. 4(11)

3-15-166 5) Kui kohus hindab, et tegemist oli hoolsuskohustuse rikkumisega, mitte maksukohustuslase teadlikkusega, nagu maksuotsuses märgitud, on õiguslikult lubatav maksuotsus jõusse jätta. Sellisel juhul tuleks asuda seisukohale, et tegemist on HMS § 58 ning MKS § 101 lg 4 mõistes formaalse rikkumisega, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Kohtu poolt antud küsimuses teistsuguse seisukoha võtmine ei muuda fakti, et maksuhaldur on tuvastanud asjaolud, mis näitavad, et kaebajale ei osutanud teenust arvel märgitud isik, mis ongi sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks tingimuseks (KMS § 31 lg 1, § 29 lg 1). Möödunud ei ole ka hoolsuskohustuse rikkumise korral kohalduv maksusumma määramise aegumistähtaeg 3 aastat. Puudub alus ütlemaks, et tahtluse koosseisu täitmata jäämise korral oleks puudunud ka alus maksuotsuse tegemiseks. Kui kohus asub seisukohale, et maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud kinnitavad.

3-15-166 pandud maksupettus. Kui maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja neist nähtuvad järeldused on piisavad selleks, et tuvastada hoolsuskohustuse rikkumine, ei pea kohus põhjendatuks tühistada haldusakti ainuüksi seetõttu, et maksuhaldur on kaebaja tahtluse hindamisel eksinud. Käesolevas asjas oli maksuhalduril võimalik maksuotsus koostada mõlemal alusel. Sealjuures on oluline, et vastustaja tuvastatud asjaolusid on võimalik kasutada nii maksupettuse kui ka hoolsuskohustuse rikkumise põhjendamiseks. Seetõttu on olnud kaebajal võimalik ka vastustaja tuvastatud asjaoludele vastu vaielda. 3) Asjaolud, et Thermwool OÜ ei ole tegutsev äriühing ja tal puuduvad töötajad, kinnitavad seda, et Thermwool OÜ ei olnud lammutusteenuse tegelik osutaja. Kaebaja vastupidised väited selle kohta, et äriregistris ei peagi ehitustegevus olema põhitegevusalaks või Thermwool OÜ-l on osalus HP Motors OÜ-s, ei kinnita reaalse äritegevuse olemasolu. Tuvastatud asjaoludest ei nähtu seost kaebaja versiooni jaoks, et isikud töötasid mustalt ja neile maksti ümbrikupalka. Kohtule ei nähtu ka seda, et maksuhaldur oleks asjaolude väljaselgitamisel uurimiskohustust rikkunud. Asjas ei oma käibemaksu kontekstis tähtsust, kes töid tegid, kas TB poolt organiseeritud või tundmatud isikud. Tundmatute kolmandate isikute puhul ei saa eeldada, et nad on käibemaksukohustuslased. Samuti ei ole käibemaksukohustuslaseks TB. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur tuvastama, kas tehtud tööd on omistatavad TB-le ning kas ja kuidas oli TB-l võimalik MP kontrollida. 4) Kaebaja ebapiisav hoolsuskohustuse täitmine on järeldatav maksuotsuse punktis 3.5.a ja KA punktis 1.3 toodud asjaoludest. Maksuhalduri väljatoodud asjaolud ei ole piisavad kaebaja tahtluse ja teadlikkuse põhjendamiseks maksupettuse kontekstis, kuid samadest asjaoludest nähtub ilmselgelt, et kaebaja ei ole üles näidanud äris tavapärast hoolt. Ka TB-lt või Tee-Max OÜ-lt üksnes projektijuhtimisteenust tellides pidi kaebaja arvestama sellega, et vastutus lammutustööde eest jääb tellija ees kaebajale. Kaebaja sõlmis ise Thermwool OÜ-ga lepingu (kd I tl 18 jj), mistõttu pidi kaebaja veenduma, et Thermwool OÜ on ka isik, kes talle teenust osutab. Kaebaja ei ole Thermwool OÜ-ga tehingu tegemist edasi volitanud. Tee-Max OÜ-ga sõlmitud lepingust nähtub küll Tee-Max OÜ vastutus Thermwool OÜ eest, kuid Thermwool OÜ-ga sõlmitud lepingust ei nähtu kohustust täita Tee-Max OÜ korraldusi või Thermwool OÜ vastutust Tee-Max OÜ ees. Seega pidi kaebaja täitma sisulist hoolsuskohustust ja veenduma, et arvel näidatud isik on ka tegelikult töö teostaja. Arvestades kaebaja vastutust tööde eest nii tellija kui ka KIK ees, ei saa pidada tavapäraseks hoolsuseks seda, et kaebaja sisuliselt ei kontrollinud Thermwool OÜ tausta ega tundnud sisuliselt lammutustööde vastu huvi. Soovides säilitada edasiste projektide jaoks KIK ees head mainet, oleks kaebaja jaoks olnud ilmselge vajadus kontrollida mõlema temaga lepingu sõlminud isiku tegevust, s.o nii Thermwool OÜ väidetavaid lammutustöid kui ka Tee-Max OÜ poolt lammutamise üle järelevalve tegemist. Kuna kaebaja ei kohustanud Tee-Max OÜ-d lepingu alusel lammutusteenust osutama, ei vabanenud kaebaja ka tavapärasest hoolsuskohustusest oma lepingupartnerite tegevuse kontrollimisel. Kahtlust äratav on see, et kaebaja ei tundnud Thermwool OÜ tausta ja tööde vastu sisuliselt mingit huvi. Kaebaja roll on piirdunud hinnapakkumiste esitamise ja aktsepteerimise ning lepingute ja aktide allkirjastamisega. Kui kaebaja oleks mingilgi määral teostanud sisulist kontrolli selle üle, kas ja kuidas töid teostatakse ja kontrollitakse, oleks kaebaja teada saanud, et tegelikult Thermwool OÜ töid ei tee, vaid tööde tegijaks on tundmatud isikud. Eeltoodu pinnalt on selgelt tuvastatav, et kaebaja on oluliselt rikkunud hoolsuskohustust. Kuna kontrollimisel on selgunud, et vaidlusaluste tehingute puhul polnud teiseks pooleks isik, kes oleks saanud olla tegelik müüja, ning kaebaja ei suuda oma hooletuse tõttu tõendada vastupidist ega oma heauskset käitumist, on sellises olukorras käibemaksu määramine lubatav (vt Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11). 6(11)

3-15-166 TB tegevus objektil ei vasta kaebaja väljatoodud kriteeriumitele, sest ehitustööde käigus koostatud dokumentatsioonist ei nähtu TB sedavõrd kaalukat rolli ehitustööde tegemisel, mis vastaks kaebaja esitatud dokumentides kirjeldatud rollile. Samuti puudus Thermwool OÜ-l lepinguline kohustus täita Tee-Max OÜ korraldusi. 5) Kuna kaebaja ja OÜ Thermwool vahel ei ole tehingut tegelikult toiminud, esitatud dokumendid ega kinnitused ei kajasta majandustehingu toimumist poolte vahel ning esitatud arved ei ole seetõttu nõuetekohased, on tulumaks määratud õigesti. Kuna käesolevast asjast nähtub, et töid tegelikult teinud isikud tegid töid n-ö mustalt, siis on sellisel juhul tulumaksu määramine kogu teenuse hinnalt õigustatud (Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11). Erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid hindamist, ei nähtu, mistõttu on maksuhalduri otsus hindamise teel maksustamise mittevõimalikkuse osas õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellant ei rikkunud lammutusteenust tellides tavapärast hoolsuskohustust.

Apellant oli oma riskid tehinguahelas maandanud, mistõttu puudus apellandil põhjus oluliselt suuremat aktiivsust üles näidata. Objektijuhtimise tööettevõtulepingu nr 1/2013 p-dest 3.1 ja 3.2 tulenevalt, kui Thermwool OÜ oleks oma kohustused jätnud täitmata või täitnud neid ebakvaliteetselt, siis oleks selle eest vastutanud nii objektijuht vastavalt lepingule 1/2013 kui ka Thermwool OÜ vastavalt Thermwool OÜ ning apellandi vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 130415 p-le 8 ning p-s 3.2 nimetatud leppetrahviga. Kohus ei ole selgitanud, mis põhjusel ei maanda nimetatud lepingutingimused apellandi tavapäraseid riske. Olukorras, kus Tee-Max OÜ ülesandeks oli lammutusobjektil tegevuste juhtimine ning alltöövõtja poolse tegevuse kontrollimine, ei ole eluliselt usutav, et apellant tellis sellist teenust, et ise jätkuvalt olla kohustatud lammutustegevuse kulgu kontrollima. Kuivõrd kohus leidis, et kasutatud tehingustruktuur oli tavapärane, siis võib järeldada, et tellija passiivsus oli sellise normaalse tehingustruktuuriga kaasnev ja sellele omane nähtus. Väär on maksuhalduri ja kohtu seisukoht, et apellant ei ole tundnud lammutusteenuste kulgemise vastu huvi. Apellant tundis lammutustööde läbiviimise vastu suurt huvi. Seda kinnitab muu hulgas apellandi tõdemus, et KIK ees tuli säilitada uute projektide elluviimiseks hea maine. Sellise kõrgendatud huviga kaasnevate riskide maandamist soovis apellant teostada võimalikult professionaalselt ja enda jaoks väikese riskiga. Seetõttu pidas apellant ka mõistlikuks Tee-max OÜ kaasatust antud projektis objektijuhi rollis. Objektijuhi mõte ongi vähendada peatöövõtja/tellija vajadust suhelda alltöövõtjaga. Kohtu järeldus hoolsuse puudumise kohta olukorras, kus lammutusteenus oleks tellitud Teemax OÜ-lt, ei ole põhjendatud. Kui apellant oleks hüpoteetiliselt tellinud lammutusteenuse Tee-Max OÜ-lt, oleks ta pidanud teenuseosutaja suhtes käituma samuti hoolsalt. Kui halduskohus pidas silmas seda, et Tee-Max OÜ poolt lammutusteenuse osutamisel oleks TeeMax OÜ selle eest ise vastutanud ning sellest tulenevalt puudunuks apellandil Thermwool OÜ suhtes tavapärasel hoolsusel põhinev kontrollikohustus, siis juhib apellant ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ka käesoleval juhul vastutas Tee-Max OÜ teenuse osutamise eest vastavalt Tee-Max OÜ ja apellandi vahel sõlmitud tööettevõtulepingu p-le 3.2. Seega ei esine nimetatud kahe olukorra vahel kohtu poolt välja toodud erinevaid õiguslikke järelmeid. 2) Kohus ei ole sealjuures kirjeldanud, kuidas oleks apellant pidanud tehingute tegemisel käituma, et seda saaks pidada hoolsaks. Selline põhjendus oli vajalik selleks, et kohtu siseveendumuse kujunemine hoolsuskohustuse rikkumise asjaolude esinemise kohta oleks menetlusosalistele arusaadav. Ebaselgeks jääb, millised oleksid olnud need äris tavapärased 7(11)

3-15-166 standardid, mida apellant oleks pidanud järgima, arvestades tehingute tegemiseks kasutatud tehingustruktuuri iseärasusi ning vastutuse jaotust. Kohtu järeldus, et apellant oleks pidanud lisaks objektijärelevalve teostajale ka ise asuma alltöövõtja tausta teistkordselt kontrollima, ei põhine ehitusvaldkonna praktikal ning ei arvesta kohtu enda tõdemust, et kasutatud tehingustruktuur oli ehitussektoris levinud. Seega on kohtuotsus vastuoluline ja põhjendamata. Lisaks ei ole kohus selgitanud, milliste tõendite või üldteada asjaolude pinnalt on võimalik järeldada, et alltöövõtja valik ja apellandi väheaktiivne roll selles oli tehinguosaliste poolt kasutatud tehingustruktuuri arvestades tavapäratu. Kui tavapärastes kahepoolsetes tellijatöövõtja tehingutes on teise tehingupartneri tausta kontrollimine tõepoolest tavapärane, siis antud tehinguvormi puhul see apellandi hinnangul tavapärane pole, sest see oli objektijuhtimise teenuselepingu järgi objektijuhi ülesanne. Samuti ei ole kohus arvestanud teenuse osutamise pidevale kontrollimise vajadusele viidates seda, et tegemist oli küllaltki tavapärase lammutusteenusega, mis on oma olemuselt lihtne ega eelda lisaks objektijuhile peatöövõtja poolset pidevat kontrolli. Arvestades objekti mahtu ning kestust, oli ühe objektijuhi kaasamine piisav. Põhjendamatuks jääb ka kohtu järeldus, et kui apellant oleks mingilgi määral teostanud sisulist kontrolli lammutusteenuse üle, oleks ilmsiks tulnud, et töid teostavad tundmatud isikud. Ilmselgelt ei olnud lammutusteenust reaalselt teostanud füüsiliste isikute näol tegemist tundmatute isikutega, kuna ei ole eluliselt usutav, et suvalised tundmatud isikud tulevad suvalises kohas suvalist ehitist lammutama ilma, et keegi nendest isikutest midagi teaks või neid tunneks või neile selle eest tasu maksaks. Tavapäraselt on ehitusobjektidel töid teostavad isikud oma tööandjale tuttavad. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas oleks apellant saanud ehitusplatsi külastades aru, et teenust ei osuta mitte Thermwool OÜ, vaid füüsilised isikud. Tulenevalt juriidilise isiku olemusest saab juriidiline isik tegutseda läbi füüsiliste isikute. Nähes tööplatsil töötamas füüsilisi isikuid ning olles just selleks otstarbeks sõlminud teenuselepingu Thermwool OÜ-ga, on mõistlik eeldada, et ainuke järeldus, mida apellant oleks sellisel juhul saanud teha, on antud isikute töötamine Thermwool OÜ-s. Apellandil puudub sealjuures õigus nõuda Thermwool OÜ töötajatelt erineva tööalase informatsiooni esitamist ning Thermwool OÜ töötajatel puudus kohustus kaebajale sellist informatsiooni anda. 3) Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et maksuhaldur ei saanud määrata tulumaksu hindamise teel ning seetõttu tuli maksustada kogu Thermwool OÜ-le tehtud väljamakse. Igal juhul on apellant soetanud teenuse kolmandalt isikult ning puudub põhjendus arvata, et apellant on saanud teenuse tasuta. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad, et kui lammutusteenust ei osutanud Thermwool OÜ, siis osutas seda Tee-Max OÜ, mitte aga TB füüsilise isikuna. Seda tõendavad muu hulgas apellandi ja Tee-Max OÜ vahel sõlmitud teenuseleping, samuti muul dokumentatsioonil esitatud viited Tee-Max OÜ-le. Maksuhaldur ei ole oma väiteid ka kohtumenetluses ühegi tõendiga tõendanud ega põhistanud, miks tuli TB tegevus OÜ Tee-Max juhatajana kvalifitseerida ümber TB tegevuseks füüsilise isikuna, arvestades, et juriidilised isikud saavadki tegutseda ainult füüsiliste isikute tegevuse kaudu. Apellandi hinnangul on kohus jätnud tähelepanuta selle, et kogu apellandi poolt Thermwool OÜ-le tasutud teenustasu maksustamine tulumaksuga on olemuselt karistus selle eest, et lammutusteenust osutanud isik ei pidanud teenust osutanud töötajatele makstud töötasudelt tulumaksu kinni. Vaidlusalust lammutusteenust saades oleks apellant pidanud teenustasu igal juhul maksma. Kui maksuhaldur leiab, et praegusel juhul oli selline makse turuhinnast erinev, tuleb maksuhalduril rakendada hindamist ning selgitada välja, mis oleks õiglane teenustasu, mida ületavas osas tuleks väljamakse maksustada.

8(11)

3-15-166 4) Apellant on selgitanud, miks haldusasjas analüüsitud tõendite põhjal võib järeldada, et ta on käitunud antud valdkonnale ja tavapärasele tehingustruktuurile omase hoolsusega. Haldusasjas ei ole tuvastatud selliseid kaudseid ja otseseid tõendeid, mis kogumis oleks näidanud äris mõistlikult tegutsevale isikule, et Thermwool OÜ ei olnud tegelik lammutusteenuse müüja. Apellant toetub nimetatud asjaoludele ka TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisele vastuväidete esitamisel.

MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Apellant ei tundnud Thermwool OÜ tausta ega tööde vastu huvi, vaid tema tegevus piirdus hinnapakkumiste esitamise ja aktsepteerimise ning lepingute ja aktide allkirjastamisega. Eeltoodu kõrval ei oma tähendust, kas apellant väidetavalt maandas enda äririske läbi Tee-Max OÜ-ga sõlmitud objektijuhtimise lepingu, millega Tee-Max OÜ pandi vastutama Thermwool OÜ tegevuse ja tegevusetuse eest. Üksnes objektijuhi võtmisega ei saa vabastada ennast tavapärasest lepingu sõlmijal lasuvast hoolsuskohustusest kontrollida, et arvel märgitud isik on ka tegelikult tööde teostaja. Apellandil lasus kohustus kontrollida ka Thermwool OÜ tegevust. Erinevalt apellandi poolt väidetust ei tulenenud Tee-Max OÜ ja apellandi vahel sõlmitud lepingust ka Tee-Max OÜ-le kohustust kontrollida Thermwool OÜ tausta. Jäi üldse selgusetuks, mis funktsioon oli objektijuhil seoses lammutustöödega. Ühestki lepingust ei tulenenud Thermwool OÜ-le kohustust täita Tee-Max OÜ kui objektijuhi korraldusi või vastutada tema ees. Apellandi ja Thermwool OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenes, et Thermwool OÜ-l olid hoopis apellandi ees teavitamise, kooskõlastamise jms jooksvad igapäevased kohustused ning ta ka vastutas apellandi, mitte viimase objektijuhi ees. Eeltoodu näitab, et tegelikkuses apellandi aktiivsus ja huvi tehingu vastu oleks pidanud olema oluliselt suurem, kui apellant on ise väitnud. Objektijuhi roll oli minimaalne. Seda enam on kahtlust äratav, et apellandil puudus igasugune huvi tööde teostamise vastu, sh järelevalve või muu kontrolli tegemise vastu. Apellandi objektijuhi tegevus ei vastanud tavapärasele objektijuhi tegevusele, mis võimaldaks asuda seisukohale, et objektijuhi kaudu olid apellandi riskid maandatud ja apellandi jaoks tagatud KIK-i ees hea maine säilimine. Pigem annavad tuvastatud asjaolud alust asuda seisukohale, et objektijuht on teadlikult skeemi asetatud, tekitamaks apellandile võimaluse väita, et tema ei teadnud objektil toimuvast midagi ning ei pidavatki teadma. 2) Kohus ei ole rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-i 4, vaid on selgitanud, kuidas apellant hoolsa tehingupartnerina oleks pidanud Thermwool OÜ-ga tehingut tehes käituma ning miks kohus leidis, et apellandil lasus kohustus tunda huvi Thermwool OÜ tausta vastu. Kohus möönis, et projektijuhtimisteenuse kasutamine on iseenesest ettevõtluses lubatav ja reaalselt ka kasutatav. Apellandil lasub aga ka kohustus kontrollida oma tehingupartneri tegevust ja veenduda, et arvel märgitud isik on tegelik töö teostaja. 3) Lammutusteenuse dokumendid olid vastuolulised, mistõttu oleks apellandil pidanud juba sellest tekkima kahtlus teenuse osutamise asjaolude suhtes. Samuti oleks apellandis pidanud tekitama huvi objektil toimuva vastu ka ehituspäevikus kajastatu. Tööde teostamise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt oli apellandi kohustuseks pidada ehitustööde päevikut. Ehituspäevikusse oli märgitud üksnes töötajate arv ning muud sisulised andmed konkreetsete isikute ja nende tehtud töö kohta puudusid. Selline pealiskaudne ning EhS § 31 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ vastuolus ehituspäeviku täitmine oleks apellandil kui ehituspäeviku pidamise kohustust omaval ning tellija ees ainsana vastutaval

9(11)

3-15-166 isikul tekitama koheselt kahtluse ja täiendava huvi objektil toimuva, sh seal töötavate isikute vastu. Samuti on ehitussektoris tavapärane, et veendutakse, et objektil ei viibi asjassepuutumatud isikud ja töid teevad kvalifitseeritud isikud, mistõttu oleks apellant pidanud veenduma, et isikud, kes objektil töid teevad, on ikka Thermwool OÜ töötajad, sh kvalifitseeritud. Seda enam, et käesoleval juhul viidi läbi lammutustöid, mis on enda olemuselt ohtlikumad kui ehitustööd. Kui apellant oleks vastava asjaolu vastu veidikenegi huvi tundnud, siis oleks ta saanud teada, et tegelikkuses Thermwool OÜ ei olnud temale teenuse osutaja. Apellandi väidet, et temal puudus töötajate vastu huvi tundmiseks õigus, ei saa pidada õigeks. Apellandi ja Thermwool OÜ vahelise töövõtulepingu punkti 5.5 kohaselt oli apellandil õigus nõuda Thermwool OÜ-lt andmed kõigi tööde vahetute teostajate ja alltöövõtjate kvalifikatsiooni kohta. Sama lepingupunkti kohaselt oli Thermwool OÜ kohustatud apellandiga ka kooskõlastama kõik tema poolt kasutatavad alltöövõtjad. Arvestades, et lepingu kohaselt olid Thermwool OÜ-l vastavad kohustused, siis oli ka apellandil õigus veenduda, kas isikud, kes objektile tulid, on Thermwool OÜ all töötavad isikud või mitte. 4) Kuna maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad üksnes, et töid tegelikult teinud isikud (keda ei õnnestunud tuvastada) tegid töid n-ö mustalt, siis on tulumaksu määramine kogu teenuse hinnalt õigustatud ja maksustamine ei oma karistuslikku iseloomu. Väär on ka apellandi väide, et maksuhaldur isegi ei kaalunud hindamist. Kontrollakti p-st 2.2.2 nähtub, et maksuhaldur kaalus hindamise võimalikkust, kuid asus seisukohale, et see pole võimalik. 5) Kui tuvastatakse füüsilise isiku poolt tegutsemine, siis objektiivsete ja konkreetsete tõendite puudumisel ei saa tema tegevust omistada mõnele äriühingule, vaid selleks peavad olema selged tõendid, mis näitavad, et isik tegi vastava tegevuse just äriühingu nimel. Vastavate tõendite puudumisel tuleb lähtuda tuvastatud olukorrast ehk asuda seisukohale, et füüsiline isik tegutses enda nimel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-166 halduskohus õigesti selgitas, ka TB sedavõrd kaalukat rolli ehitustööde tegemisel, mis vastaks kaebaja esitatud dokumentides kirjeldatule. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et TB andis kaebajale selgitusi Thermwool OÜ senise äritegevuse ja seal töötavate isikute oskuste ja kogemuste kohta või ülevaate lammutustöid tegevate konkreetsete inimeste kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Kaire Pikamäe

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.