Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-404
Haldusasi
MP kaebus kriminaalasjas vara arestimisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MP, volitatud esindaja adv Katri Bagirov Vastustaja I – Justiitsministeerium Vastustaja II – Prokuratuur Vastustaja III – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.06.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MP apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse MP apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 14.06.2016 otsuse peale haldusasjas nr 3-14-404.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-404 ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest (HKMS § 212 lg 1 teine lause). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pärnu Maakohus arestis 25.11.2009 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX tsiviilhagi tagamiseks: 1) IR ja MP kaasomandis oleva korteriomandi Saue vallas ja tegi registriossa nr XXXXXXXX AS SEB Pank kasuks käsutamise keelumärke; 2) MP-le kuuluva sõiduauto Mazda Premacy (reg nr XXX XXX) ja tegi keelumärke liiklusregistris; ning 3) IRle kuuluvad sülearvuti HCS 580 nr KNB 545010950 ja mobiiltelefoni Samsung SGH E 250. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.12.2009 määrusega Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määruse muutmata. Pärnu Maakohus vabastas 10.11.2010 otsusega vara aresti alt. Kohtuotsus jõustus 04.05.2011.
2.MP esitas 05.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse vara arestimisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 65 361,81 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 80 000 eurot. Kaebaja esitas 19.02.2016 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses ajalehes Postimees 21.12.2009 ilmunud artiklis prokuröri poolt avaldatuga. Kaebuse täpsustuse järgi on kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX kaebajale tekitatud varalist ja mittevaralist kahju: 1) läbiotsimisega 21.12.2009; 2) arestimismääruse kätteandmisega 2009. a novembris; 3) sülearvuti tagastamisega 2010. a aprillis; 4) kaebaja kolmanda isikuna kriminaalasja menetlusse kaasamata jätmisega kuni 2010. a oktoobrini; 5) 25.11.2009 kohtumäärusega kriminaalasjas; ja 6) varade arestimisega ajavahemikul 25.11.2009 kuni 04.05.2011. Halduskohus lõpetas 04.03.2016 menetluse 21.12.2009 läbiotsimisega, arestimismääruse kätteandmisega 2009. a novembris, sülearvuti tagastamisega 2010. a aprillis, kaebaja kolmanda isikuna kriminaalasja menetlusse kuni 2010. a oktoobrini mittekaasamisega ja Pärnu Maakohtu 25.11.2009 kohtumäärusega kriminaalasjas nr X-XXXXXXX põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses ajalehes Postimees 21.12.2009 ilmunud artiklis prokuröri poolt avaldatuga. Kaebuse põhjendused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas seoses varade arestimisega olid alljärgnevad. Kaebaja vara põhjendamatu arestimisega IR süüdistusasjas on tekitatud kaebajale ja tema lapsele väga suurt varalist ja moraalset kahju. Uurijate, prokuröri ja kohtu tegevus on kaebajat ja tema last laastanud vaimselt, emotsionaalselt ja majanduslikult. Uurijad ja prokurör pidid olema teadlikud, et puudusid igasugused alused taotleda vara arestimist. Vara arestimise tagajärjel on alandatud kaebaja väärikust, rikutud tema kodu ja eraelu puutumatust ning teotatud tema au ja head nime. Kaebajast sai vara arestimise tagajärjel paari kuu jooksul töötu üksikema, kellel puudus kindel sissetulek ja võimalus saada lapse isalt elatist. Kaebaja säästud olid lõppenud ja tööleminek äärmiselt keeruline, tal olid eluasemelaenukohustuse täitmisega tekkinud raskused ja maksepuhkust polnud võimalik saada ning ta oli sunnitud lõpetama oma õpingud, kuigi õpingute jätkumise korral oleks saanud kindla töökoha praktikakoha kaudu juba 2010. a jaanuarist. Püsiva töökoha leidis kaebaja alles 19.07.2010. AS Swedbank edastas 01.03.2011 kaebajale teatise laenulepingu lõpetamise kohta ja esitas kaebaja vastu võlgnevuse (17 905,21 eurot) nõudes hagi Harju Maakohtusse. Tänaseks on kaebajale kuulunud korteriomand ja auto avalikul enampakkumisel sundkorras müüdud. Mobiiltelefoni uurijad kaebajale ei tagastanudki. Moraalset kahju on kaebaja kannatanud kokku 80 000 euro ulatuses, mis on vastav rikkumise raskusele. Mittevaraline kahju seisneb tervisekahjus
(XXX).
Kaebaja on kannatanud varalist kahju kokku 65 361,81 eurot: 1) korteriomand Saue vallas, mille väärtus arestimise ajal oli 44 738,15 eurot ja turuväärtus kaebuse esitamise ajal 55 000 eurot; 2) sõiduauto Mazda Premacy, mille väärtus arestimise ajal oli 4 793,37 eurot; 3) mobiiltelefon SGH E 250, mille väärtus arestimise ajal oli 41,54 eurot; 4) saamata jäänud töötasu perioodi 01.01.2010–18.07.2010 eest kokku 5 211 eurot (keskmine kuutöötasu Statistikaameti andmetel 792 eurot); 5) AS SEB hagi kaebaja vastu tsiviilasjas nr X-XXXXXXX summas 382,90 eurot. 2(6)
3-14-404
3.Justiitsministeerium, Prokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) palusid jätta kaebuse rahuldamata. Justiitsministeerium leiab, et kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud kaebajale kuuluda võiva vara arestimise õigusvastasust. Vara arestiti Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009 määruses leiti, et vara arestimine on olnud seaduslik. Kuigi Pärnu Maakohtu 10.11.2010 otsusega vabastati vara aresti alt, ei sedastanud maakohus, et vara arestimine oleks olnud ebaseaduslik ab initio. Kehtiv õigus ei näe ette alust kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamiseks. Kaebajal tekkida võinud väidetav varaline kahju ei ole ka põhimõtteliselt põhjuslikus seoses vara arestimisega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX. Kaebaja väited, et kriminaalmenetluse tõttu jäi saamata töötasu, on paljasõnalised ja täielikult põhjendamata. Kaebaja on esitanud ilma täiendava argumentatsioonita väite, et läbiotsimise ning vara arestimise järel sai temast paari kuu jooksul töötu üksikema. Seeläbi on ekslikult lähtutud põhimõttest post hoc ergo propter hoc ning ajaline järgnevus samastatud põhjusliku seosega. Teatud juhtudel võivad kriminaalmenetluses läbiviidavad toimingud ning selle raames kohaldatud meetmed olla otseses põhjuslikus seoses töökoha kaotusega, kuid antud juhul ei ole kaebaja sellist seost näidanud. Kaebaja on ka kogu ülejäänud tekkinud varalise kahju seostanud äärmiselt abstraktselt kirjeldatud tööle mitteasumisega, mille tõttu ei olnud tal võimalik täita oma laenukohustusi. Kaebaja võimalik töösuhte katkemine või tööle mitteasumine ei ole õiguslikult omistatav riigi tegevusele kriminaalmenetluse toimetamisel. Samuti ei anna arestimise fakt iseenesest alust väita, et kaebajale oleks tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja on väitnud, et pidevad probleemid ja raskused on tekitanud olukorra, kus konstantse stressiolukorra ja emotsionaalse pingeseisundi tõttu on kannatada saanud ka tema tervis. Kaebaja väited tervise kahjustamise kohta on paljasõnalised. Kahtlemata võis kaebaja elukaaslase suhtes toimetatud kriminaalmenetlus ja sellega kaasnenud vara arest tekitada kaebajal meeleolu langust ja muremõtteid, kuid see ei kahjustanud kaebaja tervist määral, et oleks põhjendatud hüvitise väljamõistmine isegi juhul, kui vara arestimine olnuks õigusvastane. Prokuratuur on seisukohal, et esines põhjendatud kahtlus, et kaebuses nimetatud vara võis olla soetatud ka süüdistatav IR sissetuleku või muu vara arvelt. Eelnevat tõendab mh ka kaebaja kriminaalasja eeluurimise ajal antud tunnistus, mille kohaselt algas tema kooselu IR-ga 2000– 2001. aastal ja nende ühine poeg M sündis XX.XX.XXXX. Kaebaja poolt eeluurimise ajal antud ütluste kohaselt ostsid nad IR-ga umbes aasta enne lapse sündi ühiselt korteri. Kaebaja selgitas, et 2006. a võtsid nad korteri tagatisel laenu, mida kasutasid korteri renoveerimiseks ja liisingufirmale Mazda Premacy reg nr XXX XXX eest sissemakse tasumiseks. Seega, kuivõrd kaebaja ka ise viitas sellele, et tegemist on ühiselt omandatud varaga ning ka osa IR töötasust laekus kaebaja kontole, oli prokuröril põhjendatud kahtlus, et vara arestimise taotluse esitamiseks esinevad õiguslikud alused on täidetud. Nimetatud kahtluse põhjendatust hindasid nii eeluurimiskohtunik kui ka ringkonnakohus ja nõustusid prokuröri menetlusotsusega. Seega oli selles menetlusfaasis kaebaja vara arestimine õiguspärane. Erandlikel asjaoludel võib kahjuhüvitise väljamõistmine olla võimalik ka olukorras, kus see tekitati õiguspäraselt. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid erilisi asjaolusid välja toonud. PPA on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei ole kaebajale kahju tekitatud. Kaebaja ei ole tõendanud, et vara arestimise tõttu kaotas ta oma vara ja kannatas seeläbi moraalselt. Kaebusest ei selgu, kuidas korteri ja sõiduauto arestimine on seotud asjaoluga, et kaebaja ei tasunud või ei saanud tasuda laenumakseid. Tegemist on eelkõige kaebajal tekkinud finantsprobleemiga, mille võis tingida tema elukaaslase õigusvastane tegevus. Mobiiltelefoni vastuvõtmisest kaebaja keeldus, mille kohta on koostatud akt.
4.Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2016 otsusega MP kaebuse rahuldamata.
3(6)
3-14-404 Süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab 01.05.2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille § 23 lg 3 kohaselt tuleb praegune kaebus lahendada SKHS-s sätestatud alustel. Kaebaja viidatud riigivastutuse seadust (RVastS) kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). Kolmanda isiku vara arestimise või temalt vara ära võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamine on reguleeritud SKHS § 5 lg-tes 5 ja 6. SKHS § 5 lg 5 sätestab, et kui vara arestides tekitati kahju kolmandale isikule karistusseadustiku (KarS) 7. peatüki tähenduses, võib ta nõuda kahju hüvitamist vara konfiskeerimata jätmise korral, välja arvatud juhul, kui vara jäetakse konfiskeerimata KarS § 831 lg 3 alusel. SKHS § 5 lg 6 sätestab, et kui vara võeti ära isikult, kes ei olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav või väärteomenetluses menetlusalune isik, on tal kahju tekkimise korral õigus nõuda kahju hüvitamist juhul, kui süüteomenetlus lõpeb sama paragrahvi lg-tes 1 või 2 nimetatud alusel. Kuna kaebaja vara oli arestitud tsiviilhagi, mitte konfiskeerimise tagamiseks (SKHS § 5 lg 5) ning süüteomenetlus lõppes süüdimõistva otsusega, mitte SKHS § 5 lg-tes 1 või 2 sätestatud alustel (SKHS § 5 lg 6), pole kaebaja õigustatud nõudma kahju hüvitamist kummalgi nimetatud alusel. SKHS eelnõu seletuskirja kohaselt on tegemist olukorraga, kus vara valitseja peab taluma talle kahju tekitamist – riigi huvi viia edukalt läbi süüteomenetlus ja kaitsta sel moel õiguskorda kaalub üles äravõetud vara valitseja huvi vara kasutamiseks. SKHS § 7 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kui kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määruse õiguspärasust on kriminaalmenetluses kontrollitud. Oma seisukohti sai esitada ka kolmanda isikuna menetlusse kaasatud kaebaja. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15.12.2009 määrusega jäeti kaebaja ja kahtlustatava esitatud määruskaebused rahuldamata ja kohtumäärus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ka Pärnu Maakohtu 10.11.2010 otsuses, millega kaebaja varad aresti alt vabastati, ei sedastatud, et vara arestimine oleks olnud õigusvastane. Maakohtu otsusest saab järeldada, et vara arestimiseks aluse andnud kahtlus pole leidnud kinnitust. Kuna Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määrus on kohtuliku kontrolli määruskaebemenetluses läbinud, ei tule halduskohtul uuesti hakata hindama selle õiguspärasust. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb sellises olukorras selle õiguspärasust halduskohtumenetluses eeldada (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjades nr 3-3-115-10, p 59; 3-3-1-35-10, p 55). Kuna kaebaja vara arestimine oli õiguspärane, ei saa kahju hüvitamise alus tuleneda ka SKHS § 7 lg-st 1. Kuid isegi juhul, kui kohus oleks süüliselt menetlusõigust rikkunud ja seeläbi kaebajale kahju tekitanud, ei sisalda SKHS § 7 lg 3 alusel kohalduv RVastS alust sellise kahju hüvitamiseks. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on reguleeritud SKHS §-s 11. SKHS § 11 lg 1 kohaselt sama seaduse §-de 5 või 6 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 2 kohaselt sama seaduse § 7 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Kuna praegusel juhul pole tegemist SKHS § 11 lg-tes 1 ja 2 kirjeldatud olukordadega, puudub kaebajal õigus nõuda talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 4(6)
3-14-404
5.MP esitas 14.07.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.06.2016 otsuse peale. Apellant leiab, et halduskohus kohaldas ebaõigesti SKHS-i ning ta jääb esimese astme kohtus toodud väidete juurde ja palub kahju hüvitamise nõude rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus vastab HKMS § 182 nõuetele ja on tähtaegne. Kaebaja oli halduskohtu 06.02.2015 määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu ning apellandile tuleb jätkata menetlusabi andmist HKMS § 114 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse.
7.HKMS § 192 sätestab, et ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt seadustiku §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 200 p 2 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Ajal, mil kaebajale väidetav kahju tekitati, reguleeris avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamist RVastS. Kriminaalmenetlustoiminguga tekitatud kahju hüvitamise reguleerimata jätmise on Riigikohus korduvalt tunnistanud põhiseadusevastaseks (nt Riigikohtu üldkogu 30.08.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-10). 01.05.2015 jõustunud SKHS § 22 lg 3 sätestab: „Kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, milles leiti, et SKHS ei näe ette kahju hüvitamise nõudeõigust isikule, kelle vara arestiti teise isiku suhtes toimetatud kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks, kui kohtuotsusega hiljem tühistatakse vara arestimine põhjusel, et vara kuuluvus süüdistatavale ei leidnud tõendamist. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja vara oli arestitud tsiviilhagi, mitte konfiskeerimise tagamiseks (SKHS § 5 lg 5) ning süüteomenetlus lõppes süüdimõistva otsusega, mitte SKHS § 5 lg-tes 1 või 2 sätestatud alustel (SKHS § 5 lg 6), pole kaebaja õigustatud nõudma kahju hüvitamist kummalgi nimetatud alusel. Halduskohtu põhjendustele lisaks märgib ringkonnakohus, et SKHS § 5 lg 6 räägib vara äravõtmisega, mitte arestimisega tekitatud kahjust.
9.Tõdemusest, et SKHS ei näe ette praeguse kaebuse asjaoludel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole aga õige teha järeldust, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. SKHS § 22 lg-st 3 tuleb teha hoopis järeldus, et SKHS praegusele olukorrale tagasiulatuvalt ei kohaldu ning kaebus tuleb lahendada üldises korras, s.o kahju tekitamise ja kaebuse esitamise ajal kehtinud nõudenormide ja menetluskorra järgi. SKHS eelnõu seletuskirjas märgiti, et SKHS-le osaliselt tagasiulatuva jõu omistamiseks esineb põhjendatud vajadus, kuna Riigikohtu üldkogu on mitmes lahendis märkinud, et senine olukord on põhiseadusvastane põhjusel, et puuduvad süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja menetluskorra regulatsioon (Riigikohtu üldkogu otsused asjades nr 3-3-1-85-09, 3-3-1-15-10 ja 3-3-1-35-10). Seletuskirja kohaselt sooviti tagasiulatuva jõu andmisega leevendada põhiseadusevastast olukorda ning vältida uusi põhiseaduslikkuse järelevalve vaidlusi, vähendades seeläbi nii haldus- kui ka kohtute koormust. Seega ei olnud seadusandja tahteks välistada tagasiulatuvalt enne 01.05.2015 lõppenud süüteomenetlustes tekitatud kahju hüvitamist.
10.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ringkonnakohus on 08.12.2014 määruses, millega tühistati kaebuse tagastamise määrus ja saadeti asi Tallinna Halduskohtule menetlemiseks, 5(6)
3-14-404 juba andnud juhised varem kehtinud õiguse tõlgendamiseks. Käesolevaga ringkonnakohus muudab seoses vahepeal edasi arenenud kohtupraktikaga seisukohta, et RVastS § 15 lg 1 ei võimalda kaebuse rahuldamist ning leiab kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.06.2016 määruses asjas nr 3-1-1-34-16 (p 26) avaldatud seisukohtadega, et vara arestimise jt kohtu luba nõudvate menetlustoimingute puhul ei kohaldu RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirang. RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud erand hõlmab üksnes kohtu tuumikfunktsiooni ehk õigusemõistmist materiaalses tähenduses. Menetlustoimingute tegemiseks nõutavad kohtu load peavad kohtueelses kriminaalmenetluses tagama põhiõiguste ennetava kaitse ega ole seetõttu käsitatavad õigusemõistmisena materiaalses tähenduses (isikute süüküsimuse ja karistamise otsustamine kriminaalmenetluses).
11.Kohaldades ekslikult materiaalõigusnorme, jättis halduskohus menetlusnorme oluliselt rikkudes välja selgitamata kahju hüvitamise eelduste olemasolu varem kehtinud õiguse järgi. Kahju hüvitamise eelduste nõuetekohast väljaselgitamist, sh tõendite hindamist ei ole põhjendatud läbi viia esmakordselt apellatsioonimenetluses. Apellatsioonikohtu roll seisneb esimese astme kohtu seisukohtade seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimises, mitte esimese astme kohtu asendamises, mis aga sisuliselt leiaks aset, kui ringkonnakohus asuks praegusel juhul sisuliselt esimese instantsina lahendama poolte vahelist vaidlust tõenduslikust aspektist.
12.Menetluskulude jaotus jääb halduskohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.