Maksuõigus › Maksuotsused

3-14-52926 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-52926 tegelikku raha liikumist AB, RM ning OÜ Ecodiesel vahel ei toimunud. Ei ole usutav, et RM, kellel sissetulekud puudusid, võtab enda kanda laenukohustusi, mille tasumiseks ei ole tal vahendeid. OÜ Ecodiesel kasutas AB-lt saadud raha oma majandustegevuses, seega ei saanud RM seda raha kasutada 2012. a oma igapäevaste kulutuste katmiseks. 2) RM selgituste kohaselt oli OÜ-lt Alpine Industrial Inc tema kontole laekunud 113 054 euro näol tegu OÜ Ecodiesel laenu tagasimaksega, millega OÜ Alpine Industrial Inc tasus oma laenukohustuse OÜ Ecodiesel ees. Koos eriarvamusega esitas RM OÜ Ecodiesel poolt OÜ-le Alpine Industrial Inc 2011. a väljastatud kütuse müügiarved (76 234,80 USD ja 105 500 USD suuruses) ning OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vahelised laenulepingud. Laenulepingutest nähtuvalt andis OÜ Ecodiesel OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu 16.05.2011 laenulepingu kohaselt 11 760 eurot, 08.11.2011 laenulepingu kohaselt 2000 eurot, 06.03.2012 laenulepingu kohaselt 3000 eurot, 03.04.2012 laenulepingu kohaselt 29 000 eurot ja 18.05.2012 laenulepingu kohaselt 3500 eurot (kokku 49 260 eurot). RM poolt laenu andmise tõendamiseks esitatud OÜ Alpine Industrial Inc pangakonto väljavõtete kohaselt on RM teinud äriühingu kontole 16.05.2011 sularaha sissemakse 11 760 eurot, 08.11.2011 on tehtud kaardiga sularaha sissemakse 1200 eurot, 16.11.2011 400 eurot, 25.11.2011 900 eurot, 06.03.2012 3000 eurot, 03.04.2012 29 000 eurot ning 18.05.2012 3500 eurot (kokku 49 760 eurot). Maksuhaldur leidis, et sularaha sissemaksed ei tõenda OÜ Ecodiesel poolt OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu andmist ja ei ole seotud RM kulutustega 2012. a. 3) Eriarvamusele lisatud dateerimata kirjas palus RM OÜ Ecodiesel juhatuse liikmena OÜ-l Alpine Industrial Inc (juhatuse liige RM) tagastada OÜ Ecodiesel laen ja tasuda kauba eest otse RM pangakontole märkega „Avansi aruanne“. RM ei esitanud maksuhaldurile avansiaruandeid, mis tõendaksid, et tema kui OÜ Alpine Industrial Inc aruandekohustuslik isik oleks äriühingust saadud rahalisi vahendeid kasutanud ettevõtte kulutuste kandmiseks. Äriühingute laenu ja arvete maksmine läbi eraisiku pangakonto, selgitamata konkreetselt, mille katteks raha läheb, ei ole tavapärane. OÜ Ecodiesel väidetavate majandusraskuste tõttu 2010. a ei ole usutav, et see äriühing andis 2011. ja 2012. a sularahas laenu OÜ-le Alpine Industrial Inc. Esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed, sest ajal, mil OÜ Ecodiesel andis väidetavalt laenu OÜ-le Alpine Industrial Inc, palus RM OÜ-l Alpine Industrial Inc tagastada laen ja tasuda kauba eest otse RMle. Kuna nii äriühingute antud kui ka tagastatud laen kirjendatakse raamatupidamises laenukontol, mitte avansiaruande kontol, ei saa laenu tagasimakse OÜ Alpine Industrial Inc poolt olla märkega „Avansi aruanne“. OÜ Alpine Industrial Inc kandis seega RM pangaarvele raha tema isiklike kulutuste katmiseks, mitte laenu tagasi maksmiseks või kauba eest tasumiseks. RM oli mõlema äriühingu juhatuse liige ja omanik, mis võimaldas tal koostada dokumente vastavalt vajadusele. 4) RM poolt esitatud dokument, milles ta palus OÜ-l Alpine Industrial Inc tasuda OÜ-lt Ecodiesel saadud laen 102 486 USD AB-le, on vastuolus 02.08.2010 dokumendiga, mille kohaselt RM võttis AB poolt OÜ-le Ecodiesel antud laenu üle. Esitatud äriühingute vahelised dokumendid ei tõenda RM raha tegelikku päritolu. Need ei tõenda ka seda, et RM-l tekkisid äriühingute laenutehingute tulemusel sissetulekud, millest ta tegi 2012. a kulutusi. Kohustuste ülevõtmine ei tekita rahalisi vahendeid. OÜ Alpine Industrial Inc pangakontole laekus 2012. a rahalisi vahendeid erinevatelt osaühingutelt. OÜ Alpine Industrial Inc tegi laekunud rahast ülekandeid RM-le, kes kasutas neid oma kulude katmiseks. RM ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks tema poolt laenu tagasi maksmine AB-le ja OÜ-le Ecodiesel. 5) RM esitas maksuhaldurile 10.12.2012 laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ Garda Lake RM-le laenu 10 300 eurot laenuintressiga 2%. RM poolt laenu andmise tõendamiseks esitatud äriühingu pangakonto väljavõtte kohaselt on ta 14.01.2013 teinud pangakontole sularaha sissemakse 16 540 GBP (selle päeva kursi kohaselt 19 879,81 eurot). Seega on tasumisele 3(12)

3-14-52926 kuuluva laenu 10 300 euro + intressi 206 euro asemel tehtud tunduvalt suurem sissemakse, mistõttu ei ole tõendatud, et sularahas maksti tagasi just eelnimetatud laen. RM ei ole esitanud tõendeid, kust ta sai raha laenu tagasimakseks, sest tal ei olnud ei 2012 ega 2013. a selleks piisavalt tulu. Eluliselt usutav ei ole ka see, et laenu tagastaja ei märgi ülekande selgituseks, mille eest ta tasub. Seega on laenu kohta esitatud dokumendid ebausaldusväärsed. 6) RM väitel oli tal varasemast sääste, kuid säästude olemasolu ta ei tõendanud. Enne kontrolliperioodi on RM võtnud pangast kinnistute soetamiseks laenu ning jätnud laenumaksed tähtaegselt tasumata. Igapäevaste kulutuste katmine äriühingute rahaliste vahendite arvelt, laenude võtmine pankadest ning ühe laenu refinantseerimine teise arvelt viitavad sellele, et isikul ei jätkunud varasematest säästudest igapäevaste kulutuste katmiseks, kinnistu soetamiseks ning laenumaksete korrapäraseks tasumiseks. RM versioonid rahaallikate kohta on sisustatud läbiviidud kontrolli ajal ning need ei vasta tegelikkusele. 7) RM oli OÜ-de Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake juhatuse liige ja osanik ning oli teadlik, et OÜ-de Alpine Industrial Inc ja Garda Lake rahalised vahendid pärinesid ärilisest tegevusest, samuti äriühingutel tekkivatest võimalikest maksukohustustest. Äriühingute maksukohustustest kõrvalehoidmine ja maksuvabalt rahaliste vahendite kandmine läbi erinevate toimingute oma isiklikele pangakontodele viitavad selgelt RM tahtlikule käitumisele maksukohustustest kõrvalehoidmiseks. RM-l tekkis 2012. a osas tulu ja sellelt tulumaksu deklareerimise kohustus. Tulu deklareerimata jätmine, vastuolulise ja väära info andmine rahaliste vahendite päritolu kohta ja saadud tulu varjamine on käsitatav tahtliku maksudest kõrvalehoidumisena. Kui maksukohustuslane ei ole tõendanud mittemaksustatava tulu olemasolu, kuulub tulu maksustamisele sõltumata täpse tululiigi määramisest. Seega ei pea maksuhaldur tuvastama tulu liiki. RM ei tõendanud, et kulutused on tehtud laenude või säästetud tulu arvelt. Ta on 2012. a saadud tulu varjanud ning tema pangakontole laekunud 132 699,25 eurot on RM isiklik tulu. 8) MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, võttes arvesse kõiki tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks (MKS § 92 lg 3). MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Praegusel juhul on hindamine lubatud. MTA tegi tulu kindlaks sissetulekute ja väljaminekute analüüsi tulemusena. Võttes arvesse eriarvamuses esitatud ning faktiliselt tõendatud RM väljaminekuid 78 070 euro ulatuses, kohustas MTA RM tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 1 ja § 16 lg 3 rikkumisest tulenevalt tasuma täiendavalt tulumaksu 27 410,45 eurot.

4(12)

3-14-52926 2) OÜ-lt Alpine Industrial Inc kaebaja kontole laekunud summade näol ei ole tegu kaebaja maksustatava tuluga. OÜ Ecodiesel andis OÜ-le Alpine Industrial Inc sularahas laenu ning müüs talle kütust. Kütuse müügitehingute õigsust on maksuhaldur kontrollinud. OÜ Ecodiesel palus kirja teel OÜ-l Alpine Industrial Inc tagastada laen ning tasuda kauba eest kaebaja kontole, kuna maksuhaldur oli OÜ Ecodiesel pangakonto arestinud. Selle tulemusel vähenes OÜ Alpine Industrial Inc kohustus OÜ Ecodiesel ees ning OÜ Ecodiesel kohustus RM ees (OÜ Alpine Industrial ülekanne kaebajale). Kaebaja 13.01.2012 kirja alusel tasus OÜ Alpine Industrial kaebaja eest ka otse AB-le 102 486 USD. Kokku 113 054 eurot, mis laekus ülekannetena OÜ-lt Alpine Industrial Inc kaebaja pangakontole selgitusega „Avansi aruanne“, oli tegelikkuses OÜ Ecodiesel laenu tagasimakse kaebajale. 3) OÜ-lt Levan kaebaja kontole tehtud maksete näol ei ole tegu kaebaja maksustatava tuluga. OÜ Alpine Industrial Inc oli laenulepingu nr 2 alusel andnud OÜ-le Levan laenu 72 110 eurot ning palunud selle tagastada kaebaja pangakontole. Sellega tasus OÜ Levan laenu OÜ Alpine Industrial Inc ees, samas summas vähenes OÜ Alpine Industrial Inc kohustus OÜ Ecodiesel ees ning OÜ Ecodiesel kohustus kaebaja ees. 4) OÜ Garda Lake poolt kaebaja pangakontole laekunud summade näol ei ole tegu kaebaja maksustatava tuluga, vaid äriühingult võetud laenuga, mille kaebaja koos intressidega tagastas 14.01.2013 sularahas. 5) Garata SIA-lt laekunud rahade näol ei ole tegu kaebaja maksustatava tuluga. Kaebaja andis Läti äriühingule 27.11.2012 laenu 12 300 eurot, mille äriühing 14.12.2012 samas summas tagastas. 6) Maksusumma määramiseks valitud metoodika on vale. Maksuhaldur on maksu määranud hindamise teel, ehkki info isiku finantsvahendite suuruse ja päritolu kohta on olemas. Maksuotsuses ei selgitata, miks vähenda maksuhaldur isiku tehtud kulutusi, võrreldes kontrollaktis esitatud summaga ning jättis osa väljamakseid maksustatavaks tuluks lugemata. Sellisena ei ole maksuotsus põhjendatud ning sellest ei nähtu selget faktilist alust maksusumma määramiseks. Kaebaja pangakontole on laekunud rohkem rahalisi vahendeid, kui on tehtud kulutusi. Maksuhaldur ei ole analüüsinud, kas laekunud raha näol oli tegu maksustatava või mittemaksustatava tuluga, määrates maksusumma üksnes kulutuste mahu alusel. Sellega rikkus maksuhaldur MKS §-st 11 tulenevat uurimiskohustust. Ka Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus esinevad otsesed tõendid, mida maksustamise seisukohalt on võimalik ja tuleb arvesse võtta, puudub alus täiendava maksusumma määramiseks hindamise teel. 7) Maksuotsuse väited ja seisukohad on valed. Maksuhaldur tähtsustas üle OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebaja pangakontole tehtud ülekande selgitust „Avansi aruanne“. Kaebaja ei esitanud avansiaruandeid lisana, sest selliseid aruandeid ei eksisteeri. Kuivõrd RM ei valda eesti keelt, eksis ta selgituse märkimisel. Maksuhaldur ei selgita oma seisukohta, miks pidid OÜ-l Ecodiesel 2010. a algul esinenud ajutised likviidsusprobleemid takistama äriühingul 2011. ja 2012. a sularahas laenu andmast. Maksuhaldur on laenulepingud ja laenu andmise seadnud kahtluse alla paljasõnaliselt ning sõltumata asjaolust, et sularaha sissemaksed OÜ Alpine Industrial Inc pangakontole on reaalselt toimunud. Kaebaja ei ole oma võlgnevust ABle tagasi maksnud, vaid kasutas enda kontole enda poolt antud laenu katteks laekunud raha oma isiklike kulutuste katmiseks. Seega ei saa kaebaja esitada tõendeid laenu tagasimaksmise kohta AB-le. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub kasutatud raha päritolu. 8) Maksuhaldur viitab võimalusele, et kaebajale tehtud väljamaksete eesmärk võis olla rahaliste vahendite OÜ-dest Alpine Industrial Inc ning Garda Lake maksuvabalt väljaviimine, kuid ei ole neid äriühinguid uurimiskohustust rikkudes maksumenetlusse kaasanud, ehkki maksuotsus mõjutab igal juhul nende õigusi ja kohustusi. 5(12)

3-14-52926

3-14-52926 tõendamata jätmise kohta. MTA oleks pidanud täitma selgitamiskohustust ning selgitama kaebajale, kes maksuhaldurile algselt vastas, et laenulepingute koopiaid pole vaja esitada, miks siiski on vaja lepingud esitada ning mis on nende esitamata jätmise tagajärjeks. 2) Maksuhalduri toimingute kontrollimine on raskendatud, sest maksuhaldur ei esitanud dokumente ühekorraga ning need ei ole ajaliselt järjestatud või on osaliselt dateerimata. See on oluline olukorras, kus vaieldakse mh selle üle, millal ning millised dokumendid on maksuhaldurile esitatud. Kui maksuhaldur ei ole dokumentide saamist nõuetekohaselt dokumenteerinud, puudub alus väita, et neid ei ole varem esitatud, tehes sellest järeldusi kaebaja kahjuks. Maksuhaldur on saanud Läti maksuhaldurilt AB selgitused ning teinud korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks OÜ-dele Alpine Industrial Inc, Garda Lake ja Levan, mis hoiutähtaja möödumisel tagastati. Rohkem jõupingutusi maksuhaldur kaebaja kontole ülekandeid teinud isikutelt asjaolude väljaselgitamiseks teinud ei ole. Sellest on maksuhaldur teinud oletusi kaebaja kahjuks. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, mis võis viia valede järelduste tegemiseni. 3) Maksuhaldur on rikkunud põhjendamiskohustust. Maksuhaldur käsitab maksuotsuse lahutamatu lisana kontrollakti, milles on tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Sellises käsituses sisaldub oht, et kui lõpphaldusakti seisukohad kontrollaktiga võrreldes muutuvad, jäävad maksuhalduri väited arusaamatuks ning maksuotsus ebaselgeks, sh kasutatud metoodika osas. Kontrollaktis leidis maksuhaldur, et kaebaja kontole laekus 2012. a 212 989,88 eurot ning väljamakseid on tehtud kokku 210 769,25 eurot (lk 3). Samas on märgitud, et kontrolli tulemusel on leitud, et kaebaja sai tulu 210 769,25 eurot (lk 9). Maksuotsuses on maksuhaldur märkinud, et arvestab maksukohustust vähendavate asjaoludena kaebaja 07.04.2014 eriarvamuses toodud ning tõendatud väljaminekuid summas 78 070 eurot (lk 1). Maksuhaldur jäi maksuotsuses seisukohale, et kaebaja on OÜ-de Alpine Industrial Inc, Garda Lake ja Levan ning sularaha sissemaksete arvelt teinud isiklikke kulutusi, märkides summaks 132 699,25 eurot. Samas on leitud, et kaebaja on selles ulatuses saanud ka tulu. Kontrollakt ja maksuotsus ei ole loogiliselt seotud. Puudub igasugune selgitus, miks ühel juhul on kaebaja vastuväiteid ja tõendeid arvestatud, teisel juhul aga mitte. Kuigi laenamisskeemi toimumise kahtlus jääb, ei saa üksnes kahtluse pinnalt panna füüsilisele isikule maksukohustust olukorras, kus dokumendid ja raha laekumised haakuvad kaebaja ja AB selgitustega ning maksuotsus on nõuetekohaselt motiveerimata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(12)

3-14-52926 2) Kaebaja poolt dokumentide esitamine on ajaliselt kontrollitav. Enne kontrollakti tegemist esitas kaebaja 02.08.2010 laenulepingu enda ja AB vahel ning lepingu enda ja SIA Garata vahel. Ülejäänud laenulepingud ja muud dokumendid esitas kaebaja koos eriarvamusega. Dateerimata dokument on esitatud kaebaja enda poolt koos eriarvamusega. 3) Maksuhaldur on uurimiskohustust täitnud, tehes korraldused teabe ja dokumentide saamiseks OÜ-dele Alpine Industrial Inc, Garda Lake ja Levan. Etteheide vähestest jõupingutustest on alusetu. Korralduse tegemise ajal oli OÜ Garda Lake juhatuse liige kaebaja. OÜ-le Alpine Industrial Inc saatis maksuhaldur e-kirja 29.08.2013 ning edastas korralduse posti teel 10.09.2013. Kirjale vastust ei tulnud ning korraldus tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Juhatuse liikmetele, kes võrreldes laenutehingute tegemise ajaga olid korralduste andmise ajaks muutunud, maksuhaldur korraldusi teabe andmiseks ei teinud. Maksuhalduri uurimiskohustus laieneb üksnes kättesaadavatele tõenditele. Ka halduskohus ei ole välja toonud, mida enamat saanuks maksuhaldur teha. 4) Maksuotsuse ja kontrollakti erinevus tuleneb maksusumma muutmisest seoses eriarvamuses esitatud dokumentidega. Maksuhalduri seisukohti, tõendite pinnalt tehtud järeldusi, õiguslikke aluseid ning põhjendusi maksuotsuses muudetud ei ole. Maksuhaldur arvestas maksukohustust vähendavate asjaoludena tõendatud väljamakseid kaebaja kontolt OÜdele Digiumindustrial ja Alpine Industrial Inc ning SIA-le Garata. 5) RM ei ole usaldusväärselt tõendanud, et tema poolt tehtud isiklikud kulutused olid tehtud mittemaksustatavate tulude arvelt. Usaldusväärsed ei ole kaebaja esitatud dokumendid ja väited OÜ Ecodiesel laenukohustuse ülevõtmise osas, samuti väited, et eri äriühingutelt laekunud maksete näol oli tegu äriühingute omavaheliste laenude tagastamisega kaebaja kontole, mille tulemusel toimusid kohustuste vähenemised. Kaebaja 15.05.2013 ja 06.06.2013 seletuste kohaselt sai ta ABlt laenuks 255 000 eurot sularahas. 08.12.2013 seletustes väitis kaebaja, et AB andis laenu hoopis OÜ-le Ecodiesel. Kaebajaga seotud äriühingute vahelised laenulepingud esitati alles koos eriarvamusega, kuid maksuhaldur peab usaldusväärsemaks kontrolli alguses esitatud dokumente ja seletusi. 6) OÜ Ecodiesel väidetavad majanduslikud raskused ei ole tõendatud, seega polnud põhjendatud kaebaja poolt laenukohustuse ülevõtmine ning selle oma varaga tagamine. Kaebaja väitel maksid OÜ-d Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake raha AB-le tagasi vastavalt 2011, 2012 ja 2013. a, kuid 02.08.2010 laenulepingust tulenevalt pidanuks äriühingud maksma raha kaebajale. Vastuolud esinevad ka kaebaja ja AB ütlustes laenu tagasimaksmise kohta. AB ütluste kohaselt tuli 01.11.2013 seisuga kaebajal talle tasuda veel ligikaudu 111 635 eurot, kuid kaebaja ütluste kohaselt ning 2008. a juuli valuutakurssi arvestades on ABle tagasi makstud 268 834 eurot, kuigi laenusummaks oli 255 000 eurot. 7) 2010. a puudus kaebajal võimekus laenukohustust üle võtta ning varad, millega laenukohustust tagada. Seega pole laenukohustuse ülevõtmine usutav. 2010. a, kui toimus väidetav kohustuse ülevõtmine, ei saanud kaebaja olla teadlik 2012. a tema kontole tehtavatest ülekannetest, mille tulemusel toimub laenukohustuse järjestikune vähenemine. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, miks laenukohustuse ülevõtmist kaebaja poolt ei toimunud. Seega ei ole usutav ega tõendatud väide, et OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebaja kontole kantud raha eesmärgiks oli vähendada OÜ Alpine Industrial Inc laenukohustust OÜ Ecodiesel ees ning OÜ Ecodiesel laenukohustust kaebaja ees. Kaebaja poolt tehtud sularaha sissemaksed OÜ Alpine Industrial Inc pangakontole ei tõenda OÜ Ecodiesel poolt laenu andmist OÜ-le Alpine Industrial Inc. Sissemaksete juures puudub igasugune selgitus, kuid mõistlik inimene dokumenteeriks sarnases olukorras laenu andmise. OÜ-l Ecodiesel ei olnud sel ajal käibevahendite nappust, kuid väidetav laenu andmine toimus sularahas. Maksuhaldur ei pea 8(12)

3-14-52926 usaldusväärseks kaebaja poolt esitatud kirja, mille kohaselt OÜ Ecodiesel palus OÜ-l Alpine Industrial Inc tagastada laen kaebaja pangakontole märkega „Avansi aruanne“. Tõendatud ei ole ka see, et OÜ Levan poolt kaebaja kontole kantud raha näol oli tegemist OÜ Alpine Industrial Inc poolt OÜ-le Levan antud laenu tagastamisega kaebaja kontole. 27.11.2012 kuupäevaga dokument, milles kaebaja kui OÜ Alpine Industrial Inc juhatuse liige palub laenu tagastada enda kontole, on koostatud tagantjärele, sest sel kuupäeval ei olnud kaebaja enam OÜ Alpine Industrial Inc juhatuse liige. 8) Tulumaks määrati MKS § 94 alusel hindamise teel, kuna kaebaja kulud ületasid 2012. a tema deklareeritud tulusid ning puudusid usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kulutused on tehtud laenude või varasematel perioodidel säästetud maksustatud tulude arvel. Kaebaja pangakontode väljavõttelt ei nähtu 2012. a alguses mingeid sääste. Hindamise teel maksustamise vältimiseks pidi kaebaja tõendama, et kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või laenude arvel, ning looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Kaebaja väited vale maksustamise metoodika kasutamise osas ei oma tähtsust. Maksuhaldur ei oleks saanud hindamist kasutada siis, kui tal oleks olnud teada, millisest tuluallikast raha tegelikult pärit on. Asjaolu, et tegu oli äriühingute poolt kaebaja kontole kantud rahaga, ei tõenda raha päritolu. Kaebaja on oma kontodele kantud raha kasutanud oma igapäevaste kulutuste tarbeks, mitte tagastanud seda AB-le. Seega luges ka kaebaja saadud raha enda tuluks. AB ja kaebaja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 02.08.2011.

9(12)

3-14-52926 5) Kaebaja tegi kõnealusel perioodil kulutusi maksustatud tulude arvelt. Kaebaja võttis 2010. a üle OÜ Ecodiesel kohustuse AB ees, asudes suhtes AB-ga võlgniku ja suhtes OÜ-ga Ecodiesel võlausaldaja kohale. 2012. a asus OÜ Ecodiesel oma kohustust kaebaja ees täitma, kasutades selleks peamiselt oma nõuet OÜ Alpine Industrial Inc vastu, mille tulemusel tasus OÜ Alpine Industrial Inc raha otse RM-le. Saadud rahalisi vahendeid kasutas kaebaja oma kulutuste katteks, mitte ei tasunud oma kohustust AB ees, omades seega jätkuvalt võlgnevust AB ees. Kaebaja ei ole raha saamise kohta oma varasemaid ütlusi muutnud ja tema selgituste mitmetitõlgendatavus tulenes keelebarjäärist. Laenu ülevõtmist kinnitab ka AB selgitus, mida maksuhaldur on varasemalt lugenud usaldusväärseks. Eriarvamusele lisatud dokumente ei saa lugeda ebausaldusväärseks seetõttu, et need esitati koos eriarvamusega. Maksuhalduri avaldused seoses kaebaja ning OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vaheliste laenudega on vastuolulised. Maksuhaldur ei pea OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vahelist laenulepingut usaldusväärseks ega laenu andmist toimunuks, asudes samas seisukohale, et OÜl Ecodiesel puudusid majandusraskused, kuna ta andis OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu. OÜ Ecodiesel ei olnud 2010. a püsivalt maksejõuetu, vaid esinesid üksnes mh ka maksuhalduri tegevusest tingitud likviidsusprobleemid. Laenu andmine OÜ-le Alpine Industrial Inc toimus 2011. ja 2012. a. Lisaks moodustas OÜ Ecodiesel poolt antud laen üksnes ühe osa summadest, mille OÜ Alpine Industrial Inc hiljem kaebajale maksis. Teise osa moodustas OÜ Ecodiesel poolt müüdud kauba eest tasumine. Seega on maksuhalduri kahtlused OÜ Ecodiesel majandusraskuste esinemise osas alusetud. Laenu ülevõtmist kaebaja poolt kinnitavad ka AB seletused. Maksuhaldur ei põhjenda, miks muudab laenukohustuse ülevõtmise ebausaldusväärseks asjaolu, et laenu maksid AB-le tagasi üksnes OÜ-d Alpine Industrial Inc, Ecodiesel ja Garda Lake. Ka kaebaja ja AB ütlustes ei ole vastuolu. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks AB-le füüsilise isikuna täiendavalt 150 000 eurot tasunud, millest maksuhalduri järelduse kohaselt tuleneb, et AB-le on laenu katteks tasutud juba 268 834 eurot. Kaebaja on selgitanud, et makseid ABle teostasid OÜ-d Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake ning tema korraldas nende maksete teostamise. Juhul, kui laenu ülevõtmist kaebaja poolt ei oleks toimunud, jääks nende maksete teostamine AB-le arusaamatuks. Kaebaja palus äriühingutel otse AB-le tasuda summad, mis äriühingud pidanuks maksma temale. Asjaolu, milline oli kaebaja majanduslik seis laenukohustuse ülevõtmise hetkel, ei saa tõendada, et kaebaja kohustust üle ei võtnud. Laenukohustuse üleminek on AB ütluste ja laenulepinguga tõendatud. Maksuhaldur ei ole AB-lt küsinud põhjust sellise ülevõtmisega nõustumiseks. Lisaks on maksuhalduri analüüs kaebaja majandusliku seisu kohta pealiskaudne ning tuvastatud ja arvesse võetud pole isikule kuuluvate väärtpaberite väärtust, vallasvara, nõudeid kolmandate isikute vastu jmt. OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc laenulepingute ja sularaha sissemaksete vahel on selge seos – sularaha sissemaksed on tehtud laenulepingu sõlmimisega samal päeval ja laenulepingutes märgitud summades. Kuna sissemaksed on tehtud sularaha sissemakse automaati kasutades, ei saa seal sissemaksele selgitust lisada. Ehkki OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebajale tehtud ülekande selgitus ei selgita ülekande sisu parimal võimalik viisil, on see puudus tingitud kaebaja puudulikust eesti keele oskusest ega saa olla aluseks täiendava maksusumma määramisele, kui muude tõenditega on tõendatud maksete tegelik sisu. Isegi kui maksuhalduri arvates ei teinud sissemakseid OÜ Ecodiesel, andes laenu, vaid kaebaja eraisikuna, jääb arusaamatuks, miks ei võtnud maksuhaldur seda asjaolu maksusumma määramisel arvesse. Seevastu on maksuhaldur maksuotsuses maksusummat vähendava asjaoluna arvesse võtnud 9880 eurot, mille kaebaja OÜ-le Alpine Industrial Inc üle kandis. 6) Maksuhaldur on kasutanud vale metoodikat. Apellant ei ole selgitanud, kuidas hindamine on teostatud ja millist metoodikat on kasutatud. Algselt on maksuhaldur väitnud kulumeetodi kasutamist, kuid apellatsioonkaebusest nähtuvalt võib järeldada, et maksustatav tulu on tuvastatud lähtuvalt laekumistest kontole. Hindamise teel maksusumma määramise eeldused ei ole täidetud, sest maksuhaldurile on teada ning ka maksuotsusest nähtub, kust pärinevad 10(12)

3-14-52926 rahalised vahendid, mille arvelt kulutusi tehti. Maksuhaldur on väljendanud seisukohta, et kaebajaga seotud äriühingud on teinud talle varjatult väljamakseid eesmärgiga vältida täiendava maksukohustuse teket. Seega võiks vaidlus olla selles, kas kontole laekunud maksete näol on tegu isiku maksustatava tuluga või tuluga, mis on varasemalt maksustatud või ei kuulu maksustamisele. Tulude sisu hindamise asemel on maksuhaldur asunud maksusummat määrama hindamise teel. See ei ole võimalik olukorras, kus kulutuste tegemiseks kasutatud tulude kohta on olemas otsesed tõendid – isikule laekunud tulu on pangakonto kui otsese tõendi alusel tuvastatud. Maksuhalduri seisukoht, et kontole laekunud 132 699,25 euro osas on tuluallikas tõendamata, on seega arusaamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Villema Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

11(12)

3-14-52926

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.