Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
8. november 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2055
Haldusasi
OÜ M taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – OÜ M, seaduslik esindaja TO Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanus Jõgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ M määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-2055 muutmata. Muuta Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2055 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 10.10.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031473-18 OÜlt M tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud enammaksed summas 5421,70 eurot (p 1) ning kohustas tasuma maksusumma 32 173,34 eurot (p 2).
MTA kustutas 11.10.2016 otsusega nr 12.2-3/031473-19 OÜ M poolt tasumisele kuuluva intressi perioodi 09.06.2016‒10.10.2016 eest, kokku summas 2792,89 eurot.
3.OÜ M esitas 14.10.2016 MTA-le vaide MTA 10.10.2016 maksuotsuse ja 11.10.2016 otsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamiseks.
4.OÜ M esitas 14.10.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (täiendatud 20.10.2016), milles palus peatada MTA 10.10.2016 maksuotsuse ja 11.10.2016
3-16-2055 otsuse kehtivus ja sundtäitmine. Samuti palus OÜ M vabastada kohtuvaidluse ajaks OÜ M pangakontod. Maksuhaldur on arestinud OÜ M arvelduskontod enne 10.10.2016 maksuotsuse ja 11.10.2016 otsuse koostamist Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määruse (haldusasjas nr 3-16-1906) alusel, mille osas on äriühing esitanud kohtule määruskaebuse. MTA on äriühingu vara hinnanud ebaõigesti ning seega põhjendamatult arestinud äriühingu pangakontod. Näiteks on maksuhaldur ebaõigesti hinnanud veosõidukite turuväärtust. Sõidukite turuväärtus on kokku vähemalt 36 000 eurot. Maksuotsuse tegemisel on maksuhaldur loobunud täitetoimingute jaoks summadest 4618,19 eurot. Seega tuleb automaatselt selle summa ulatuses vähendada ka pangakontodel arestitavat summat. Kui lähtuda sõidukite õigest turuväärtusest (36 000 eurot) ning maha arvata maksudega mitteseotud nõuded (s.o täitemenetluse kulud summas 4618,19), siis võimalik arestitav rahasumma oleks maksimaalselt 1595,04 eurot, mille kohta võib juhatuse liige anda vajadusel garantii. Vaide läbivaatamine võib kesta 30 päeva, kuid otsused on tehtud varasemate kuupäevadega, mis omakorda loovad olukorra, kus otsuseid on võimalik sundtäita enne, kui vaidemenetlus on lõpuni viidud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine soodustaks ka seda, et maksuhaldur vaatab kriitiliselt OÜ M vaidlustatud haldusaktid üle. Maksuhaldur ise tunnistab, et rikkus avaldaja suhtes ärakuulamisõigust, see toob paratamatult kaasa otsuste tühistamise. Tegemist on väikeettevõttega, kelle mainet on äriturul juba oluliselt kahjustatud seoses pangakontode arestimisega ja ebakohase kontrollimisega (üks partneritest loobus koostööst). OÜ M olukord on praegusel hetkel äärmiselt keeruline, sest pangakontode arestimisega on äriühingu igapäevane tegevus peatunud ‒ ei ole võimalik maksta töötajatele töötasu ega tasuda partneritele arveid. Juhatuse liige kasvatab kahte eelkooliealist last. Vaidlustatud haldusaktide resolutsioonist ei ole üheselt aru saada, milliste arvete osas nõutakse äriühingult maksusummade tasumist. Samuti on maksuotsuses jäetud tähelepanuta OÜ M esitatud faktilised asjaolud ja dokumentaalsed tõendid. Maksumenetluse käigus rikuti menetlusreegleid. Kokkuvõttes ei ole maksuhaldur maksuotsuse tegemisel tõendanud neid asjaolusid, mille osas on ta andnud paljasõnalisi hinnanguid. Eeltoodud põhjustel ei ole OÜ M nõus ka vaidlustatud haldusaktiga intresside arvestusliku määramise osas. Seoses pangakontode ja sõidukite arestimisega oli maksuhalduril võimalik valida vähem koormavamaid meetmeid. Jääb mulje, et maksuhaldur ei ole erapooletu. OÜ M ei ole kontrollimise perioodil käitunud selliselt, et maksuhalduril oleks põhjendatud vajadus arestida pangakontod. OÜ M tegutseb peaaegu üle 10 aasta, mistõttu on äriühing kui ka juhatuse liige arvestatav partner äriturul. OÜ M peab tasuma transpordiga seotud kütte eest vähemalt 3 korda kuus äriühingule P AS, transpordipartneritele tehtud töö eest (I OÜ-le jne). OÜ M on saanud juba mitu võlgnevuse meeldetuletust. OÜ M ei vaidlusta, et vaidluse ajaks jääksid tagatiseks veosõidukid.
5.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. OÜ M ei ole esitanud veenvaid põhjendusi maksuotsuse kehtivuse peatamiseks. Kohtupraktikast tulenevalt ei anna ebakindlus maksusumma määramise korrektsuses alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuna OÜ M ei ole taotlenud maksuvõla ajatamist, siis puudub OÜ-l M esialgse õiguskaitse vajadus. Õiguskirjanduses on leitud, et kuigi vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine pakuks kaebajale alati maksimaalset kaitset, tuleb esialgse õiguskaitse vahendi valikul arvestada, et valitud vahend annaks kaebajale tema 2(6)
3-16-2055 õiguste tagamiseks minimaalse vajaliku kaitse. Seega on haldusakti kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse vahendina õigustatud vaid siis, kui haldusakti täitmise peatamine ei paku kaebajale vajalikku kaitset. Praegusel juhul on Tallinna Halduskohus andnud 27.09.2016 määrusega haldusasjas nr 3-161906 loa liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmiseks ning OÜ M arvelduskontode arestimiseks summas 23 112,23 eurot. Kohus on aktsepteerinud MTA poolt kindlakstehtud sõidukite turuväärtust. OÜ M on esitanud väljavõtted auto24.ee leheküljelt. OÜ M pole usaldusväärselt ümber lükanud MTA poolt tuvastatud ja kohtu poolt 27.09.2016 kohtumääruses aktsepteeritud sõidukite turuväärtust. Maksuvõla kättesaamiseks esineb oluline avalik huvi.
6.Tallinna Halduskohus jättis 21.10.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Arvelduskonto arest takistab kahtlemata OÜ M igapäevast majandustegevust. Samas on põhistamata OÜ M väited, et ta ei ole saanud töötajatele maksta töötasusid ega täita lepingupartnerite ees oma kohustusi. OÜ M ei ole kohtule esitanud eelnimetatud väiteid kinnitavaid tõendeid. OÜ M põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust vajadusega teha pangakontolt vältimatuid ülekandeid. Samas ei ole OÜ M kommenteerinud 27.09.2016 määruses haldusasjas nr 3-161906 välja toodud asjaolu, et maksukorralduse seadus (MKS) ei välista arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4). Sellele on maksuhaldur ka ise taotluses selgesõnaliselt viidanud ning kinnitanud, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud ka äriühingu kohustuste täitmine. Vältimatute väljamaksete tegemiseks tuleb OÜ-l M pöörduda maksuhalduri poole. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib ka asjaolu, et OÜ M ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist (MKS § 111 lg 1). OÜ M väide, et tegemist ei ole kehtiva maksuotsusega, ei ole õige. Haldusakti vaidlustamine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega välista selle täitmisele pööramist. OÜ M väited selle kohta, et MTA on ebaõigesti hinnanud talle kuuluvate sõidukite turuväärtust, ei anna alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Tallinna Halduskohus on 27.09.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-1906 andnud MTA-le loa liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmiseks ning OÜ M arvelduskontode arestimiseks summas 23 112,23 eurot. Nimetatud määruses analüüsis kohus maksuhalduri valitud meetmete eesmärgipärasust ja proportsionaalsust. Sõidukite väärtust puudutavate vastukäivate hinnangute korral tuleks OÜ-l M kaaluda kokkuleppel maksuhalduriga sõltumatu hindamise tellimist, mille tulemust mõlemad pooled aktsepteerivad. Sellise hinnangu tellimine praeguses kohtuasjas ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ja vaidemenetluse kestust arvestades otstarbekas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ M palub 31.10.2016 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2016 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja ei jaga halduskohtu seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib asjaolu, et OÜ M ei ole taotlenud maksuvõla ajatamist. Ajatamise korral
3(6)
3-16-2055 nõustuks määruskaebuse kaebaja ka maksuotsusega. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on teinud üllatava lahendi, leides, et OÜ M ei ole esitanud tõendeid ja taotlus on põhistamata. Taotleja põhistas oma seisukohti ja kirjeldas asjaolusid piisavalt. Vastustajale ja kohtule oli teada, millised maksekohustused, sh töötajad ja partnerid on määruskaebuse esitajal. Maksuotsuses ja vaides on kirjas ettevõtete üldandmed, töötajad ja partnerid. Juhul, kui kohtule jäi midagi ebaselgeks, oleks kohus pidanud andma võimaluse esitada tõendeid. Varasemad pangakonto väljavõtted ei saa tõendada kõiki tulevikus vajalikke kulutusi, kuna tellimused muutuvad pidevalt. Krediidiinfosse võlglasena sattumine piirab oluliselt ettevõtja konkurentsi. Maksuotsuse sundtäitmine annab võimaluse OÜ M vara sundrealiseerimiseks. See seiskab ettevõtte tegevuse ja toob kaasa töökohtade kaotuse. Määruskaebuse esitajale ei ole pangakontode arestimisel selgitatud, et vältimatute väljamaksete tegemiseks tuleb OÜ-l M pöörduda maksuhalduri poole. Määruskaebuse esitaja on esitanud sellekohase taotluse maksuhaldurile, kuid ei ole vastust saanud. Seega ei ole tagatud arvete tasumine vastustaja kaudu. See ei tagaks ka äriühingu jätkusuutlikkust, sest ebastabiilne olukord ja vastustaja suvast lähtuv arveldamine raskendab majanduslikku seisu veelgi. Vastustaja on esitanud kohtule vara arestimisel ebatäpsed andmed (sh veoautode tüübi kohta) ja seetõttu ei ole kohtu järeldused vara väärtuse osas õiged. Seega ei ole põhjendatud ka ettevõtte pangakontode arestimine sellises ulatuses. Kohtu ettepanek pooltele tellida koos sõltumatu ekspert on küll hea, kuid kohtule on teada poolte erimeelsused ning selline ettepanek oleks tulnud teha enne vaidlustatud määruse tegemist. Sellise ettepaneku tegemisega möönab kohus sisuliselt, et vastustaja antud turuväärtuse hinnang võib olla ebaõige. Seetõttu on arusaamatu, kuidas sai kohus nõustuda vara arestimise määruse seisukohtadega.
MTA palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
MTA kordab halduskohtule varasemalt esitatud seisukohti ning märgib vastuseks määruskaebusele järgmist. Halduskohus on õigesti leidnud, et õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib ka asjaolu, et OÜ M ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist. Kohus on õigesti leidnud, et OÜ M ei olnud kohtule esitanud tõendeid, et ta ei ole saanud maksta töötajatele töötasusid ega täita lepingupartnerite ees oma kohustusi. Kaebaja teab tema enda sfääri kuuluvaid asjaolusid ning tal on nende tõendamise kohustus. Kaebajale oli teada ka 27.09.2016 halduskohtu määruses nr 3-16-1906 välja toodud asjaolu, et MKS ei välista arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4). Sellele on maksuhaldur ka ise taotluses selgesõnaliselt viidanud ning kinnitanud, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud ka äriühingu kohustuste täitmine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid 4(6)
3-16-2055 tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
10.Halduskohus jättis 21.10.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et taotlus on põhistamata. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus oli piisavalt põhistatud ning ebaselguse korral oleks halduskohus pidanud võimaldama taotlejal esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi.
11.HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada, s.t selgitada faktilist väidet kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis (HKMS § 63). HKMS § 250 lg 2 ls 2 kohaselt võib kohus taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. Seejuures tuleb arvestada HKMS § 252 lg 1 ls 3 tingimusega, mille kohaselt võib tõendite esitamist nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Neist sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võib kohus, kuid ei pea nõudma taotleja väidete tõendamist. OÜ-le M täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja andmata jätmine ei tingi halduskohtu määruse tühistamise. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et üldjuhul tuleks esialgse õiguskaitse taotluses vajaliku põhistuse puudumisel jätta kohtul taotlus HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta ja anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ning alles puuduste kõrvaldamata jätmisel on võimalik taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
12.Arvestades kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavaid tõendeid, ei saa määruskaebuse esitajale enam ette heita taotluse põhistamata jätmist. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on OÜ M nimele registreeritud sõidukitele (MAN TGL 12.240 4X2 BL N2 kategooria veoauto, registreerimisnumber 66ZHS, väljalaskeaasta 2005; MAN 26.410 FNLLC N3 kategooria veoauto, registreerimisnumber 522APD, väljalaskeaasta 2001) ja haagisele Schwarzmüller TPA 2/ZJ (registreerimisnumber 292DD, väljalaskeaasta 2001) Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määruse alusel haldusasjas nr 3-16-1906 seatud käsutamise keelumärge. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu OÜ-le M kinnisvara, Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel ei ole äriühingul väärtpabereid, samuti ei kuulu talle väikelaevu. Äriregistrist kättesaadava OÜ M 01.01.2015‒31.12.2015 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu 2015. a majandusaasta kahjum 19 692 eurot ja jaotamata kasum 142 573 eurot. OÜ M esitatud Swedbank AS kahe arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli seisuga 31.10.2016 äriühingul vabu rahalisi vahendeid kokku summas 5514,73 eurot ning 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul raha seisuga 31.12.2015 13 646 eurot. Seega puuduvad äriühingul reaalsed vabad rahalised vahendid jaotamata kasumi näol. Haldusasjas nr 3-16-1906 maksuhalduri poolt esitatud OÜ M käibedeklaratsioonidelt jaanuar kuni juuli 2016. a kohta ei nähtu kasumit, mille arvelt oleks võimalik katta võimalik maksukohustus. OÜ M 2015. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingul seisuga 31.12.2015 lühiajalisi laenukohustusi kokku summas 30 300 eurot ning tarnijatele ja töövõtjatele tasumata arveid summas 14 401 eurot. Eelnevast järeldub, et äriühing ei ole ilmselt võimeline määratud maksusummat koheselt tasuma ning selle sissenõudmine võiks muuta tema edasise majandustegevuse jätkamise võimatuks. Seega on kaebajal iseenesest esialgse õiguskaitse vajadus. Seejuures ei välista esialgse õiguskaitse vajadust ka asjaolu, et OÜ M ei ole taotlenud maksuvõla ajatamist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 määrus nr 3-15-1303, p 8; 19.12.2014 määrus nr 3-14-52926, p 9).
13.Kaebust ei ole alust praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ainuüksi see ei tähenda siiski, et esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine oleks põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul pidada määravaks, et äriühingu tegevus on 5(6)
3-16-2055 olnud kahjumlik ja tema tegevus ei pruugi olla jätkusuutlik. Määruskaebuse esitajal lasub maksupettuse kahtlus. Sellises olukorras on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et OÜ-l M võib puududa huvi likviidsete vahendite omamiseks tulevikus, mille arvelt täita võimalik maksukohustus. Seega võib pidada tõenäoliseks, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei lükkaks maksude tasumist mitte üksnes edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise ja pangakontode aresti alt vabastamise korral võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata. Sellest tulenevalt välistab ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise.
14.Määruskaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on haldusasjas nr 3-16-1906 esitanud kohtule ebatäpsed andmed sõidukite turuväärtuse kohta ning seetõttu ei ole kohtu järeldused vara väärtuse kohta õiged. Haldusasja nr 3-16-1906 materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur analüüsinud OÜ-le M kuuluvate sõidukite eeldatavat turuväärtust veebiportaali www.auto24.ee ja www.mobile.ee andmetele tuginedes ning hinnanud sõidukite keskmiseks turuväärtuseks kokku 19 101 eurot. Määruskaebuse esitaja hindab oma sõidukite turuväärtuseks vähemalt 36 000 eurot. Haldusasja nr 3-16-1906 materjalidest nähtub, et kuigi maksuhaldur on arvutuskäiku hõlmanud erineva mudeliga veokeid, on tegemist määruskaebuse esitajale kuuluvate sõidukitega identsete ehitusaastatega (2001 ja 2005) veokitega. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud kuulutustes on kajastatud sõidukeid ehitusaastatega 12/2006 ja 2007. On ilmne, et sellised erinevused ehitusaastates mõjutavad rahvusvahelisi vedusid tegevate veoautode läbisõitu ja turuväärtust. Arvesse tuleb võtta ka seda, et müügikuulutustes märgitud hinnad on üldjuhul tegelikest müügihindadest kõrgemad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et keskmise hinna arvestamine maksuhalduri meetodil oli lubatav.
15.MKS ei välista arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4). Sellele on maksuhaldur haldusasjas nr 3-16-1906 esitatud taotluses selgesõnaliselt viidanud ning kinnitanud ka praeguses asjas määruskaebusele esitatud vastuses, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Määruskaebusest nähtuvalt on OÜ M taotlusega vältimatute väljamaksete tegemiseks maksuhalduri poole juba ka pöördunud.
16.Määruskaebuse esitajal on võimalik maksuotsusega määratud maksusumma korraga tasumist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi vähemalt osaliselt vältida, esitades maksuhaldurile MKS §-de 111‒112 alusel taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et ajatamine tähendaks maksuotsusega nõustumist, on ekslik. OÜ M on esitanud maksuotsuse peale vaide. Seega on ilmne, et ta ei nõustu maksuotsusega.
17.Eelneva põhjal jääb OÜ M määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 21.10.2016 määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.