lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1514/3

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1514/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1274
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1514

Haldusasi

Korteriühistu Lubja 7A kaebus Lubja tn 7/1 asuva korterelamu rekonstrueerimise ja laiendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Korteriühistu Lubja 7A, esindaja Andres Kurg; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Edasikaebamise kord

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Korteriühistu Lubja 7A (edaspidi nimetatud ka korteriühistu) esitas 27.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on välistada ehitusteatise nr 1611201/04745 alusel Tallinnas Lubja tn 7/1 asuva korterelamu rekonstrueerimine ja laiendamine.
1.1.Kaebaja leiab, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) 15.09.2014 antud Lubja 7 korterelamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekt (edaspidi eelprojekt) on õigusvastane, sest see on vastuolus ehitusseadusest tulenevate sätetega ning Tallinna linna teemaplaneeringuga „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ (edaspidi teemaplaneering). Kaebajat ei kaasatud projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse. Eelprojektist nimetatud abihoone kõrgus on 3,58 meetrit, kuigi teemaplaneeringu kohaselt võib abihoone kõrgus olla kuni 3 meetrit ning sellega kaasnevad Lubja tn 7A krundi omanikele negatiivsed tagajärjed, sh päikesevalguse vähenemine. Teemaplaneeringu kohaselt võib hoonestus osakaal olla maksimaalselt 40% ja haljastuse osakaal minimaalselt 30%, siis ehitusprojekti kohaselt on vastavad andmed 44,8% ja 17,7%. Ka on ehitusprojekt vastuolus teemaplaneeringu punktiga 4.7.9, kuna abihoonet projekti realiseerimise järgselt enam ei eksisteeriks.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.2.Ebaõige on TLPA viide 1922. aasta laiendamise projektis kavandatule, milles on tänavaäärne hoone kavandatud kokku ehitada krundi hoovipoolses osas kõrvalolevate hoonetega, kuna teemaplaneeringu kehtestamisega on avalik huvi vahepeal muutunud ning et 1922. aasta projekt ei ühti 2009. aastal kehtestatud teemaplaneeringuga, mis paneb paika ühtsed tingimused miljööväärtuslike piirkondade säilimise ja arendamise osas.
1.3.Abihoone ehitamisega üle lubatava kõrguse kaasnevad negatiivsed tagajärjed Lubja tn 7A krundi omanike jaoks, kuna päikesevalguse vähenemise tõttu muutuvad kasutuks iluaia istutusplaani jaoks tehtud investeeringud ning Lubja tn 7A korteri omanikud, kes korterit ostes arvestasid, et aias asub päikesele avatud plats, peaksid pärast ehitusprojekti jõustumist leppima platsi muutumisega pimikuks ning sellega seonduvalt kahaneb nende kinnisvara väärtus. Insolatsiooni vähenemisega kaasnevad tulevikus täiendavad küttekulud. Lubja tn 7A korter 5 insolatsioon pärast rekonstrueerimist piisaval määral tagatud.
2.Kaebaja taotleb ka esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et kohus keelaks ehitusteatise alusel Tallinnas Lubja tn 7/1 asuva korterelamu rekonstrueerimise ja laiendamise ning kohustaks TLPA-t ehitusteatist ehitisregistrist kustutama.
2.1.Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendab kaebaja sellega, et kinnistu omanikul oleks võimalik teostada rekonstrueerimis- ja laiendamistöid juba kohtuvaidluse ajal. Ehitusteatise kustutamist põhjendab kaebaja sellega, et ehitusregistri kanne ei ole pelgalt informatiivne ning selle alusel saavad kolmandad isikud alustada ehitustegevust.
3.Vastuseks kaebaja esialgsele õiguskaitse taotlusele palus Tallinna linn 01.08.2016 vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Lisaks tõi vastustaja välja, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.
3.1.Kaebaja väited ehitusprojekti vastuolust teemaplaneeringule on esitatud avalikes huvides, kuid ehitusseadustik ei võimalda vaidlustada ehitusluba või ehitusteatist avalikes huvides.
3.2.Ka insolatsiooni osas väljub kaebus kaebeõiguse piiridest, kuivõrd korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seadus ei anna korteriühistule õigust esindada oma üksikuid (või ka kõiki) liikmeid kohtuvaidlustes – seega tuleb kaebaja kaebus osas, mis on esitatud Lubja tn 7A korteri nr 5 huvides, samuti teiste korteriühistu liikmete huvides, jätta tähelepanuta, kuna kaebajal puudub ses osas kaebeõigus. Ka Riigikohus on märkinud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa/ehitusteatise tühistamise menetluses. Vaate halvenemine ja privaatsuse ning kinnistule langeva loomuliku valguse vähenemine ilma vastava servituudi olemasoluta ei saa naabri õigusi rikkuda. Oma väidet, et kasutuks muutuvad iluaia isutusplaani jaoks tehtud investeeringud, ei ole kaebaja millegagi tõendanud. Samuti ei selgu kaebusest, kelle tehtud investeeringutest üldse jutt käib.
3.3.Vastustaja ei pidanud kaebajat projekteerimistingimuste menetlusse kaasama, kuna nende andmise ajal kehtinud ehitusseadus ei näinud seda ette.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu (edaspidi MTÜ), mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (korteriühistuseadus § 2 lg 1). Ei ehitusseadustik, korteriühistuseadus ega ka korteriomandi seadus ei anna korteriühistule õigust pöörduda kohtusse korteriomanike huvide kaitseks. Ka avalike huvide kaitseks (võimalik vastuolu teemaplaneeringuga) kaebuse esitamiseks ei anna kehtivad õigusaktid kaebajale kaebeõigust.
5.Tallinna Ringkonnakohus märkis 03.06.2014 määruses nr 3-14-50349, et korteriühistu kaebeõigus on piiratud korteriühistu loomise eesmärgiga, milleks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega saab korteriühistu esitada kaebuse üksnes selliste õiguste kaitseks, mis puudutavad korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist. Sama on kinnitanud korduvalt ka Riigikohus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-18-12, 3-2-1-85-07, 3-2-1-91-06). Tallinna Ringkonnakohus on 27.03.2014 määruses haldusasjas nr 3-13-2270 tunnustanud korteriühistu kohtusse pöördumise õigust korteriomanike ühiste huvide kaitseks olukorras, kus ehitusluba seab väidetavalt ohtu hoone säilimise tervikuna. Sellisele asjaolule kaebaja viidanud ei ole.
6.Lisaks puudub kaebajal kaebeõigus kaitsta korteriomanike varalisi ja mittevaralisi õigusi seoses kinnisvara hinna langusega või seoses võimaliku insolatsiooni vähenemisega ühes korteris (korter 5) või iluaia rajamiseks kinnistul tervikuna. Seda, et võimalik insolatsiooni vähenemine on seotud korteriomanike õiguste kahjustamisega, on Tallinna Ringkonnakohus möönnud ka 28.04.2016 määruses 3-15-1893. Ka kaebaja ise möönab kaebuse punktis 5, et kaebus on esitatud Lubja tn 7A kinnistu omanike huvide kaitseks. Kohus märgib täiendavalt, et õiguspärase ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid on naabrid kohustatud asjaõigusseaduse §-st 143 tulenevalt taluma. Sellele on korduvalt viidanud ka Riigikohus. Nii on Riigikohus 24.05.2010 lahendi nr 3-3-1-29-10 punktides 21 ja 31 leidnud, et ainuüksi miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses. Samuti on Riigikohus 02.03.2006 otsuses nr 33-1-3-06 märkinud, et privaatsuse ja kinnistule langeva loomuliku valguse vähenemine ilma vastavasisulise servituudi olemasoluta ei saa ühelgi juhul naabri õigusi rikkuda. Seega ei saa valguse vähenemine rikkuda ka kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole välja toonud, et Lubja tn 7/1 kinnistul asuvate hoonete rekonstrueerimisel või oleksid sellised tagajärjed, mis välistaksid Lubja tn 7A korterimaja ümbruses oleva maatüki kasutamise. Ka väited võimalikest küttekulude suurenemisest ei anna alust väita, et ohus võiks olla korteriomanikele ühiselt kuuluvad ehitise osad ja maatükk, mis oleks kaebaja kaebeõiguse aluseks.
7.Mis puudutab aga kaebaja väited projekteerimistingimuste väljastamisel tema kaasamata jätmise kohta, siis ei puudutanud 2013. aastal väljastatud projekteerimistingimused kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu ei tulnud ka kaebajat kaasata projekteerimistingimuste väljastamisse.
8.Seega puudub kaebajal kaebeõigus pöörduda oma liikmete huvides kohtusse ehitusteatise 1611201/04745 vaidlustamiseks ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 on korteriühistu liikmel õigus esitada kaebus enda nimel, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema subjektiivseid õigusi või piiratud tema vabadusi.
9.Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus ei kuuluks rahuldamisele ka kaebuse sisulisel menetlemisel, kuna kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust sisuliselt põhjendanud ning kaebaja vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole kaebuses või esialgse õiguskaitse taotluses toodud põhjustel äratuntav. Esialgse õiguskatise eelduseks on see, et see peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Vajadusel peavad kolmandad isikud pöörduma ise kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse.
10.Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja