MJ hagi MP vastu reaalservituudi seadmiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks kohustamiseks või õigussuhte tuvastamiseks ja kinnisasja kasutamise korra kindlaksmääramiseks ning kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmiseks. MP vastuhagi MJ vastu kinnisasja kasutamise korra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MJ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): MJ (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Henn Koduvere Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MP (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta MJ kanda. MP menetluskulud ei kuulu väljamõistmisele.
1(8)
4.Välja mõista MJ-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 450 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohtulahendi ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.09.2014 esitas MJ (hageja) maakohtule MP (kostja) vastu hagi (täpsustatud 19.01.2015, täiendatud 31.03.2015). Hageja palus koormata aadressil Orava 18, Tabasalu, asuv kinnistu (registriosa nr 5669702) reaalservituudiga Orava 16 (registriosa nr 6007802) asuva kinnistu igakordse omaniku kasuks, mille kohaselt Orava 16 kinnistu igakordselt omanikul on juurdepääs Orava 18 kinnistu kaudu ühisele transiitelektrikilbile elektrinäitude kontrolliks ja vajadusel lülituste, hooldus- ja remonttööde tegemiseks, alternatiivselt tuvastada sellise sisuga seadusjärgne kitsendus. Hageja palus määrata kindlaks Orava 16 ja Orava 18 kinnistute hoonete ühises seinas olevate korstnalõõride kastutuskord ja kohustada kostjat nõusoleku andmiseks kasutuskorra märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.
2.Hagejale kuulub Orava 16 kinnistu ning kostjale kuulub Orava 18 kinnistu. Orava 14, Orava 16, Orava 18 ja Orava 20 kinnistute jaoks on nende kinnistute hoone rajamisel projekti kohaselt paigaldatud ühine transiitelektrikilp, kus paiknevad kõigi elektriarvestid. Elektrikilp asub Orava 18 kinnistu kohal ning elektrikilbile on juurdepääs üksnes Orava 18 kinnistu kaudu. 2013. a Orava 18 omanik lukustas hoovivärava ega luba enam Orava 16 omanikule juurdepääsu elektrikilbile. Orava 18 kinnisasja omanik on kohustatud taluma ühist transiitelektrikilpi, kuna see on kinnistute eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalik ning selle üleviimine teise kohta põhjustaks raskendustena vähemalt ülemääraseid kulutusi (AÕS § 158 lg 1).
3.Orava 16 ja Orava 18 ühises seinas on kokku 8 korstnalõõri, sh 4 suitsulõõri ja 4 ventilatsioonilõõri. Kagu poolt lugedes on lõõrid 1 ja 2 suitsulõõrid, lõõrid 3 ja 4 on ventilatsioonilõõrid, lõõrid 5 ja 6 on suitsulõõrid ning lõõrid 7 ja 8 on ventilatsioonilõõrid. Kagupoolsed 4 lõõri on projekteeritud Orava 16 kasutuseks ja
2(8)
loodepoolsed 4 lõõrid Orava 18 kasutuseks. Orava 18 on oma ruumides asuva ahju ühendanud kagu poolt lugedes lõõriga 2, mis on vastuolus ehitusprojektiga, kuna ehitusprojektis on suitsulõõr 2 määratud Orava 16 kasutusse. Kagupoolsed lõõrid (s.o lõõrid 1 – 4) peaksid olema Orava 16 kinnisasja kasutuses ja loodepoolsed lõõrid (s.o lõõrid 5 – 8) Orava 18 kinnisasja kasutuses. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hagejal on võimalik paigaldada kaugloetav elektriarvesti oma kinnistule. Kostja kinnistu koormamine servituudiga on ilmselt ebaproportsionaalselt kostjat koormav ning ebavajalik. Ühelgi teisel naabril ei ole elektrikapile lähenemiseks servituudi vajadust. Poolte vahel on kehtiv kasutuskord lõõride 1 ja 2 osas vastavalt tsiviilasjas nr 2-07-52301 tehtud otsusele. Ka olenemata eelnimetatud otsuses tuvastatust, ei esine alust asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-07-52301 nimetatud lõõride kasutuskord tuleks määrata teisiti. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.17.04.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus määrata kindlaks Orava 16 ja Orava 18 kinnistute seina korstnalõõride kasutuskorra ja kohustada andma hagejat nõusolek kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks.
7.Tsiviilasjas nr 2-07-52301 otsustati, et Orava 18 kinnistu omaniku AP kasutuses on kagu poolt vaadatuna teine korstnalõõr ja Orava 16 omaniku HJ kasutuses kagu poolt vaadatuna esimene lõõr. Käesoleva menetluse pooled on tsiviilasja nr 2-07-52301 poolte õigusjärglased. Ülejäänud lõõride kasutuskord, mis on poolte vahel seni kehtinud ja kehtib tänaseni, on ridaelamutele kagu suunalt (aia poolt) vaadates lõõrid 3, 4 Orava 16 kasutuses (maja ventilatsioon), lõõr 5 Orava 16 kasutuses (garaaži ventilatsioon), lõõr 6 Orava 18 kasutuses ja lõõrid 7, 8 Orava 18 kasutuses (maja ventilatsioon). Kehtima tuleb jätta seni poolte vahel kokkuleppeliselt kehtinud kasutuskord. Vastuväited vastuhagile
8.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Kuna kinnistusraamatus märkusi Orava 16 ja Orava 18 kinnistute kasutuskorra kohta ei nähtu, ei oma hageja suhtes tähendust tsiviilasjas nr 2-07-53201 tehtud kohtuotsus, millega kehtestati lõõride 1 ja 2 kasutuskord AP ja HJ vahel. PlaanPlaan Arhitektuuribüroo ja TK selgitused kinnitavad üheselt hageja seisukohta, et kagu poolt lugedes kõik esimesed neli lõõri on ette nähtud Orava 16 kinnistu kasutuseks ja kagu poolt lugedes lõõrid 5 – 8 on ette nähtud Orava 18 kinnistu kasutuseks. Orava 16 kinnistu omanikul on kogu vajaduse mahus otstarbekohaselt võimalik suitsulõõridena kasutada lõõre 1 ja 2. Orava 16 kinnistu omanikul ei ole võimalik otstarbekohaselt suitsulõõridena kasutada lõõre 5 või 6. Orava 18 kinnistu omanikul on kogu vajaduse mahus võimalik otstarbekohaselt suitsulõõridena kasutada lõõre 5 ja 6. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus 04.04.2016 otsusega: - jättis hagi reaalservituudi seadmise ja kasutuskorra kindlaksmääramise nõuetes rahuldamata,
3(8)
-
-
-
rahuldas vastuhagi, määras Orava 18 ja Orava 16 vahelises seinas oleva korstna kasutuskorra järgmiselt: Orava 18 kinnistu igakordse omaniku kasutuses on PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ plaanil oranži värviga märgitud lõõrid ning Orava 16 kinnistu igakordse omaniku kasutuses on PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ plaanil sinise värviga märgitud lõõrid, kohustas hagejat andma tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 6007802 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Orava 18 kinnistu igakordse omaniku kasutuses on PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ plaanil oranžiga märgitud lõõrid ning Orava 16 kinnistu igakordse omaniku kasutus on PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ plaanil sinisega märgitud lõõrid ning asendas tahteavalduse kohtuotsusega, rahuldas hageja taotluse 22.03.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt, jättis läbi vaatamata hageja taotluse kohtuniku taandamiseks, otsustas edastada otsuse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2964 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mõistis välja hagejalt riigi kasuks 700 eurot ja otsustas, et tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Hagejal on võimalik elektripaigaldis ümber ehitada enda kinnistule, seega on hagejal elektrikilbi kasutamine võimalik ilma Orava 18 kinnistut kasutamata (AÕS § 158 lg 1, 2). Puudub alus asuda seisukohale, et elektripaigaldise ümberehitamisega kaasnevad hagejale sedavõrd ebamõistlikud kulutused, et reaalservituudi määramine oleks põhjendatud.
12.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja kinnistute piiril paikneb ridaelamubokside vahesein, milles paiknevad kaheksa korstnalõõri (AÕS § 151 lg 1, 2) ning PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimene, kolmas ja neljas korstnalõõr peaksid jääma Orava tn 16 kinnistu kasutusse ja kuues, seitsmes ja kaheksas lõõr Orava 18 kinnistu kasutusse.
13.Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-07-52301 määranud kindlaks AP-le kuulunud Orava 18 elamu ja HJ-le kuulunud Orava 16 elamu vahelises seinas oleva korstna kasutuskorra järgmiselt: kinnistu Orava 18 omaniku AP kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr (PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teine lõõr) ja Orava 16 omaniku HJ kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr (PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimene lõõr) (I kd, lk 93-97). Ei esine asjaolusid, millest tulenevalt peaks PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teine korstnalõõr jääma Orava 16 kinnistu kasutusse. Teise lõõri kasutuskorra muutmisega kaasnevad kostjale kulutused. Hagejal ei ole tarvilik kasutada teist lõõri.
14.Kostja on esitanud taotluse kohustada hagejat andma nõusolek kasutuskorra kindlaksmääramise osas kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe
4(8)
(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega tuleb hageja nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva kohtulahendiga.
15.Kostja lepingulise esindaja toiminguid ja nendeks kulunud 18,5 tundi saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kostja esindaja tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik. Õigusabiteenuse kulu kokku on 2664 eurot. Väljamõistmisele kuulub vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi reaalservituudi määramise ja kasutuskorra kindlaksmääramise nõuetes rahuldamata, rahuldas vastuhagi, jättis hageja kohtuistungi protokolli parandamise taotluse osaliselt rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis välja hagejalt menetluskulud 2964 eurot kostja kasuks ja 700 eurot riigi kasuks, ning teha uue otsuse, millega: - rahuldada hagi reaalservituudi seadmise ja kasutuskorra kindlaksmääramise nõuetes, - jätta vastuhagi rahuldamata, - koormata Harju maakonnas Tabasalus aadressil Orava 18 asuv kinnistu (registriosa nr 5669702) Orava 16 asuva kinnistu (registriosa nr 6007802) igakordse omaniku kasuks reaalservituudiga, mille kohaselt oleks Orava 16 kinnistu igakordsel omanikul juurdepääs Orava 18 kinnistu kaudu kinnistute Orava 14, Orava 16, Orava 18 ja Orava 20 ühisele transiitelektrikilbile elektrinäitude kontrolliks ning vajadusel lülituste, hooldus- ja remontööde tegemiseks, sh tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek reaalservituudi sissekandmiseks kinnistusraamatusse, asendada kohtulahendiga kostja nõusoleku reaalservituudi sissekandmiseks ja muuta kinnistusraamatu kandeid, kandes reaalservituudi viitega kohtulahendile kinnistusraamatusse, - alternatiivselt tuvastada Harju maakonnas Tabasalus aadressil Orava 18 asuva kinnistu (registriosa nr 5669702) igakordse omaniku õiguste seadusjärgse kitsenduse Orava 16 asuva kinnistu (registriosa nr 6007802) igakordse omaniku kasuks, mille kohaselt on Orava 18 kinnistu omanik kohustatud taluma Orava 16 kinnistu igakordse omaniku poolt Orava 18 kinnistul käimist kinnistute Orava 14, Orava 16, Orava 18 ja Orava 20 ühises transiitelektrikilbis elektrinäitude kontrolliks ning vajadusel lülituste, hooldusja remontööde tegemiseks, - määrata kindlaks Harju maakonnas Tabasalus aadressidel Orava 16 (registriosa nr 6007802) ja Orava 18 (registriosa nr 5669702) asuvate kinnistute hoonete ühises seinas olevate kõikide korstnalõõride kasutuskord selliselt, et kagu poolt lugedes ehk PlaanPlaan Arhitektuuribüroo OÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna lõõrid 1–4 on Orava 16 kinnisasja igakordse omaniku kasutuses ja lõõrid 5–8 Orava 18 kinnisasja igakordse omaniku kasutuses, sh tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek kasutuskorra märkusena kinnistusraamatusse sissekandmiseks, asendada kohtulahendiga kostja nõusolek kasutuskorra kandmiseks märkusena kinnistusraamatusse, esitada kinnistusosakonnale kasutuskorra kohta kohtulahend ja muuta kinnistusraamatu kandeid, kandes kasutuskord kinnistusraamatusse kohtuotsusele viidates, - rahuldada hageja taotlus 22.03.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks, - otsustada edastada jõustunud kohtuotsus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, - jätta menetluskulud kostja kanda.
5(8)
17.Maakohus järeldus, et elektrikilbi ümberpaigutamisega ei kaasne hagejale ülemääraseid kulusid, on ebaõige. Kaugloetava arvesti paigaldamine ei muutnud hageja õigust ja vajadust näitu kontrollida. Hagejal ei ole kohustust tellida elektritöid elektriettevõtjalt.
18.Maakohtu otsuse resolutsioon on ebaõige, sest vastuhagi rahuldades on maakohus sisuliselt ka hagi osaliselt rahuldanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lõõri 5 ei ole võimalik suitsulõõrina kasutada Orava 16 poolt, vaid Orava 18 poolt. Maakohus on rikkunud kaasomanike võrdsuse põhimõtet. Hagejal tekib lõõri 2 kasutamisvõimaluse puudumisest kahju. Maakohus ei ole välja toonud, millises suuruses kannaks kostja varalist kahju ja miks see on oluline. Ahju lammutamise asemel piisaks kostjal ühenduse ümberehitamisest.
19.Kostja ei taotlenud lõõride 3, 4, 5, 6, ja 8 kasutuskorra osas kinnistusraamatusse märke kandmist ega otsuse esitamist kinnistusosakonnale, järelikult maakohus on ületanud vastuhagi piire. Orava 18 poolt ei ole lõõri 2 kasutatud alates 31.10.2007, s.t kehtivat kasutuskorda poolte vahel ei ole. Maakohus ei ole tõendeid analüüsinud ega oma seisukohti seaduse kohaselt põhjendanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta TK 22.04.2008 kirjas märgitud asjaolud, et projekti kohaselt on ette nähtud kõikidele boksidele võrdne arv suitsu- ja ventilatsioonilõõre ning et ümberjagamine saaks toimuda võrdsuse printsiibil. Maakohtu viide asjatundja AJ seisukohale ei oma õiguslikku tähendust.
20.Põhi- ja vastuhagi nõuete kokkulangevas osas tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleks arvestada, et kaugloetav elektriarvesti, s.o elektriarvestile juurdepääsu nõude rahuldamata jätmise põhjus, tekkis pärast hagi esitamist. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada või muuta. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
23.Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
24.Maakohus on hageja väidetele, mida hageja apellatsioonkaebuses kordab, ammendavalt vaidlustatud otsuses vastanud. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus on tõendite hindamisel oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada asjaolusid teisiti. Maakohus ei ole apellatsioonkaebuses viidatud tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu põhjendused on arusaadavad ja jälgitavad.
6(8)
25.Puudub alus asuda seisukohale, nagu oleks kohtuistungi protokoll, mille parandamise taotluse rahuldamata jätmist hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud, õigusvastane või ulatuselt ebapiisav. TsMS § 50 lg 1 järgi peab protokoll kajastama kohtuistungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 ei anna pooltele õigust protokolli parandamisest keeldumise peale edasi kaevata. Eeltoodut ei muuda ka see, et maakohus on taotluse protokolli parandamiseks lahendanud otsusega.
26.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kohustades hagejat andma tahteavalduse kasutuskorra kohta märke kinnistamiseks ja otsustades edastada otsuse registripidajale. Kostja vastuhagist ja kohtule esitatud avaldustest, viimati kostja 22.03.2016 teesidest (kd II tl 166) oli arusaadav, et kostja tahe oli kanda vastuhagis taotletud kasutuskorra kohta märge kinnistusraamatusse.
27.Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, milles maakohus leidis, et hagi servituudi seadmiseks või alternatiivselt talumiskohustuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti kohaldanud AÕS § 158 ja juhindunud Riigikohtu lahendeist analoogsetes asjades. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu järeldus, mille kohaselt ei kaasne apellandi kinnistule AS Elektrilevi poolt elektripaigaldise paigaldamisega apellandile olulisi kulutusi. Samas apellant ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks teha maakohtu otsuses toodust vastupidise järelduse. Maakohus on õigesti leidnud, et hädaolukorras, kus seoses elektripaigaldisega on oht hageja või teiste isikute varale, on hagejal õigus elektripaigaldisele juurde pääseda. Eeltoodud õigus tuleneb TsÜS § 141 lg-st 1.
28.Kolleegiumi arvates ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus on poolte kinnistute ühises seinas paiknevate korstnalõõride kasutuskorra kindlaks määranud. Maakohus on otsust tehes õigesti hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 lähtudes esitatud tõendeid. Apellant heidab kaebuses maakohtule ette lõõride kasutamise osas ekspertiisi määramata jätmist. TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumist ja arvestab otsuse tegemisel tõenditega, millel on asjas tähtust. Tähtsust ei ole tõendil muuhulgas ka siis, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.
29.Maakohtu otsustatud menetluskulude jaotus on seaduslik. Apellatsioonkaebuse käsitlus hagi osalisest rahuldamisest on põhjendamatu. Maakohus ei reguleerinud ühist kasutust hageja nõutud viisil, hagi on jäänud rahuldamata. Hagi osaliseks rahuldamiseks või vastuhagi osaliseks rahuldamata jätmiseks ei anna alust see, et osaliselt on kasutuskorra osas poolte seisukohad kattuvad. Kolleegium märgib, et kaasomandi või käesoleval juhul piirirajatise kasutuskorra vaidlustes on tihti teatud osas menetlusosaliste seisukohad kattuvad, kuid nõude rahuldamise üle otsustamisel tuleb lähtuda vaidlusalusest osast ja nõude rahuldamine sõltub sellest, kumma menetlusosalise poolt soovitud viisil selles osas kasutuskord määratakse. Samuti ei anna asjaolu, et kaugloetav arvesti paigaldati pärast hagi esitamist, alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hageja reaalservituudi seadmise nõude rahuldamata jätmise peamine põhjus oli see, et hagejal on võimalik lasta paigaldada arvesti oma kinnisasjale ja sellega ei kaasne talle märkimisväärseid kulusid.
7(8)
30.TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitanud, mistõttu ei kuulu vastustaja menetluskulud apellandilt väljamõistmisele.
31.TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg-te 2 ja 4 alusel tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 450 eurot, mille tasumisest hageja oli apellatsioonkaebuse esitamisel 12.05.2016 määrusega vabastatud. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja 1 ja lisa 1 järgi tuli lähtuvalt apellatsioonkaebuse hinnast 7000 eurot tasuda riigilõivu 450 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.