XXXX hagi XXXX vastu reaalservituudi määramise ja kasutuskorra kindlaksmääramise nõudes ja XXXX vastuhagi XXXX vastu kasutuskorra kindlaksmääramise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Määrata XXXXja XXXXvahelises seinas oleva korstna kasutuskord järgmiselt: XXXXkinnistu igakordse omaniku kasutuses on XXXXOÜ plaanil oranži värviga märgitud lõõrid ning XXXXkinnistu igakordse omaniku kasutuses on XXXXOÜ plaanil sinise värviga märgitud lõõrid.
4.Kohustada XXXX(isikukood XXXX) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX kantud kinnistu asukohaga XXXX Tabasalu vald Harju alevik Harju maakond kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutuses on XXXXOÜ plaanil oranžiga märgitud lõõrid ning XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutus on XXXXOÜ plaanil sinisega märgitud lõõrid. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
6.Parandada 22.03.2016 kohtuistungi protokolli ja kanda protokolli järgmine parandus: a. Protokolli teise (2.) lehekülje ülevalt esimese (1.) lõigu õige sõnastus on: „Hageja soovib, et kohus määraks hageja kasuks reaalservituudi või alternatiivselt tuvastaks seadusjärgse kitsenduse, samuti määraks kindlaks korstnalõõride kasutuskorra ning see kantakse kinnistusraamatusse.“
7.Jätta rahuldamata XXXX taotlus 22.03.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks osas, millega hageja taotleb parandada protokolli ja lisada lk 2 eelviimase lõigu lõppu lause: „Tsiviilasja nr 2-07-52301 maakohtu otsuse 6 lehekülje viimase lõigu esimesest lausest nähtub, et Harju Maakohus on tuvastanud, et ridaelamu projektis oli ette nähtud lõõride jaotus bokside vahel.“; lisada XXXX tunnistusega seonduvad hageja esindaja poolt istungil väljatoodud järgmised asjaolud: „XXXX on oma 04.03.2009 tunnistuses kinnitanud asjaolu, et keldrikorrusele, kus asub XXXX saun, ulatub ainult üks suitsulõõr (hageja: lõõr nr 5); kuna XXXX poolt on garaažis võimalik kasutada ventilatsioonilõõridena lõõre nr 3 ja 4, siis ei ole eluliselt usutav, et XXXX takistas 2002 aastal naabritel lõõri nr 5 kasutamist ja seepärast paigaldasid nad (perek XXXX, XXXX) saunale elektrikerise; pigem on ilmne, et elektrikeris paigaldati 2002 aastal XXXX saunale põhjusel, et puuküttega saunaahju kasutamisel oli tekkinud tulekahju (07.03.2002); isegi kui vastaks tõele, et XXXX poolt kasutati või kasutatakse lõõri nr 5, on XXXX omanikel õigus nõuda sellise kasutamise lõpetamist, kuna lõõr nr 5 on ainuke suitsulõõr, mida XXXX hoone keldrikorruselt on võimalik kasutada.“; lisada protokollile Päästeameti 16.02.2016 õiendiga seonduv hageja esindaja poolt istungil selgitatu; lisada protokolli lk 3 neljandas lõigus pärast sõnade „teha vajadusel remonttöid“ sõnad „ja lülitusi“; lisad protokollile hageja esindaja selgituste lõppu (lk 3 neljas lõik) järgmise lause: „Kilbi võimalikul ümberpaigutamisel kulude ühiselt kandmise üheks põhjuseseks on asjaolu, et hetkel kasutusel olev ühine kilp on paigaldatud maja ehitamisel ning sellest odavamast lahendusest on saavutanud rahalist võitu kõikide bokside omanikud.“
8.Jätta läbi vaatamata XXXX taotlus kohtuniku taandamiseks.
9.Käesoleva otsuse lahutamatu osa on XXXXOÜ plaan.
10.Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulud
11.Tsiviilasja menetluskulud jätta XXXX kanda.
12.Välja mõista XXXX XXXX kasuks menetluskulud 2 964 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend neli) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Välja mõista XXXX Eesti Vabariigi kasuks 700 (seitsesada) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb
tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele.
14.Saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
15.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejale kuulub XXXX kinnistu ning kostjale kuulub XXXX kinnistu. Harju Maakonnas Tabasalus XXXX, XXXX, XXXX ja XXXXkinnistute jaoks on nende kinnistute hoone rajamisel projekti kohaselt paigaldatud ühine transiitelektrikilp, kus paiknevad kõigi nende bokside elektriarvestid. Elektrikilp asub XXXX kinnistu kohal ning elektrikilbile on juurdepääs üksnes XXXX kinnistu kaudu.
2.Hageja on elanud XXXX kinnistul alates 1999. aastast. Kuni aastani 2007 elektrikilbile juurdepääsuga probleeme ei olnud. XXXX kinnistu hoovi värav oli avatud ja XXXX kinnistu omanikul oli XXXX omaniku poolt lubatud juurdepääs elektrikilbile. 2007 aastal XXXX omanik lukustas hoovivärava ega luba enam XXXX omanikule juurdepääsu elektrikilbile. Hageja leiab, et tulenevalt AÕS § 158 lg-st 1 on XXXX kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasja kohal olevat XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX kinnistute ühist transiitelektrikilpi, kuna see kilp on XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX kinnistute eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalik ning selle üleviimine teise kohta põhjustaks raskendustena vähemalt ülemääraseid kulutusi.
3.XXXX igakordsel omanikul on vajalik siseneda värava kaudu XXXX kinnistu aeda ning liikuda väravast kilbini, selle teekonna pikkus on ca 17 - 20 m. Näitude kontrollimine toimub tavapäraselt üks kord kuus. Lülituste, hooldus- ja remonttööde teostamise vajaduse sagedust määratleda on hagejal raske, kuna need on enamasti erakorralised. Tõenäoliselt tuleb lülituste, hooldus- ja remonttööde vajadust ette mõni kord aastas. Hageja leiab, et XXXX kinnistu omanikule kilbini kasutatav tee mingit tüli ega kulu ei tekita, seega leiab hageja, et tasu määramine antud juhul ei oleks õigustatud.
4.Hageja on esitanud ka korstna- ja ventilatsioonilõõride kasutuskorra kindlaksmääramise nõude. XXXX ja XXXX ühises seinas on kokku 8 korstnalõõri, sh 4 suitsulõõri ja 4 ventilatsioonilõõri. Kagu poolt lugedes on lõõrid nr 1 ja 2 suitsulõõrid, lõõrid nr 3 ja 4 on ventilatsioonilõõrid, lõõrid nr 5 ja 6 on suitsulõõrid ning lõõrid nr 7 ja 8 on ventilatsioonilõõrid. Kagupoolsed 4 lõõri on projekteeritud XXXX kasutuseks ja loodepoolsed 4 lõõrid XXXX kasutuseks. XXXX on oma ruumides asuva ahju ühendanud kagu poolt lugedes lõõriga nr 2, mis on vastuolus ehitusprojektiga, kuna ehitusprojektis on suitsulõõr nr 2 määratud XXXX kasutusse. Hageja ei ole nõus, et XXXX omanik kasutab suitsulõõri nr 2. Hageja on seisukohal, et kagupoolsed lõõrid (s.o. lõõrid 1 - 4) peaksid olema XXXX kinnisasja kasutuses ja loodepoolsed lõõrid (s.o. lõõrid 5 – 8) XXXX kinnisasja kasutuses.
5.Eeltoodust tulenevalt palub hageja tuvastada Harju Maakonnas Tabasalus aadressil XXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXX) igakordse omaniku seadusjärgne kitsendus naaberkinnistu XXXX(registriosa nr XXXX) igakordse omaniku kasuks, mille kohaselt on XXXX kinnistu omanik kohustud taluma XXXX kinnistu igakordse omaniku poolt XXXX kinnistul käimist kinnistute XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX ühises transiitelektrikilbis elektrinäitude kontrolliks ning vajadusel lülituste, hooldus- ja remonttööde tegemiseks,
alternatiivselt tuvastada Harju Maakonnas Tabasalus aadressil XXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXX) igakordse omaniku õiguste seadusjärgne kitsendus naaberkinnistu XXXX(registriosa nr XXXX) igakordse omaniku kasuks, mille kohaselt on XXXX kinnistu omanik kohustud taluma XXXX kinnistu igakordse omaniku poolt XXXX kinnistul käimist kinnistute XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX ühises transiitelektrikilbis elektrinäitude kontrolliks ning vajadusel lülituste, hooldus- ja remonttööde tegemiseks. Samuti palub hageja määrata kindlaks Harju Maakonnas Tabasalus aadressidel XXXX(registriosa nr XXXX) ja XXXX(registriosa nr XXXX) asuvate kinnistute hoonete ühises seinas olevate kõikide korstnalõõride kasutuskord ja esitada kasutuskord kinnistusametile kasutuskorra kandmiseks märkusena kinnistusraamatusse selliselt, et kagupoolsed lõõrid (s.o. lõõrid 1 - 4) on XXXX kinnisasja igakordse omaniku kasutuses ja loodepoolsed lõõrid (s.o. lõõrid 5 – 8) XXXX kinnisasja igakordse omaniku kasutuses. Hageja vastuväited vastuhagile
6.Hageja palub kostja vastuhagi jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja märgib, et kuna kinnistusraamatus märkusi XXXX ja XXXX kinnistute kasutuskorra kohta ei nähtu, ei oma hageja suhtes tähendust tsiviilasjas 2-07-53201 tehtud kohtuotsus, millega kehtestati lõõride 1 ja 2 kasutuskord XXXX ja XXXX vahel.
7.Hageja leiab, et XXXX ja XXXX selgitused kinnitavad üheselt hageja seisukohta, et kagu poolt lugedes kõik esimesed neli lõõri on ette nähtud XXXX kinnistu kasutuseks ja kagu poolt lugedes lõõrid nr 5 - 8 on ette nähtud XXXX kinnistu kasutuseks. XXXX kinnistu omanikul on kogu vajaduse mahus otstarbekohaselt võimalik suitsulõõridena kasutada lõõre 1 ja 2 ning, et XXXX kinnistu omanikul ei ole võimalik otstarbekohaselt suitsulõõridena kasutada lõõre 5 või 6 ning, et XXXX kinnistu omanikul on kogu vajaduse mahus võimalik otstarbekohaselt suitsulõõridena kasutada lõõre 5 ja 6. Järelikult on lõõride paigutusest lähtuvalt sisuliselt õige ja oluline, et lõõrid 1 ja 2 oleksid XXXX kinnistu kasutuses. Vastasel juhul on oluliselt kahjustatud võrdsuse printsiip, mida tuleb taolistes situatsioonides järgida. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja märgib, et hagejal on võimalik paigaldada kaugloetav elektriarvesti oma kinnistule, kus ta saab rahuldada oma elulist vajadust elektrikapile läheneda. Kostja kinnistu koormamine servituudiga on ilmselt ebaproportsionaalselt kostjat koormav ning ebavajalik. Seda kinnitab asjaolu, et mitte ühelgi teisel naabril ei ole elektrikapile lähenemiseks servituudi vajadust. Kuna hagejal on ilmselt tavapärasest kõrgendatud eluline vajadus läheneda elektrikapile igapäevaselt, on õige ja proportsionaalne, kui hageja järgib elektritarnija pakutud võimalust elektripaigaldise paigutamiseks hageja enda kinnistule.
9.Kostja leiab, et poolte vahel on juba kehtiv kasutuskord lõõride 1 ja 2 osas vastavalt tsiviilasjas nr 2-07-52301 tehtud otsusele. Kostja märgib ka, et olenemata eelnimetatud otsuses tuvastatust, ei esine antud juhul alust asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-0752301 nimetatud lõõride kasutuskord tuleks määrata teisiti.
Vastuhagi nõue ja selle põhjendused
10.Kostja soovib korstnalõõride kasutuskorra kindlaksmääramist. Kostja märgib, et lõõride kasutuskord, mis on poolte vahel seni kehtinud ja kehtib kuni tänase päevani, on ridaelamutele kagu suunalt (aia poolt) vaadates lõõrid 3, 4 XXXX(maja ventilatsioon), lõõr 5 XXXX(garaaži ventilatsioon), lõõr 6 XXXX ja lõõrid 7,8 XXXX(maja ventilatsioon). Kostja leiab, et kehtima tuleb jätta seni poolte vahel kokkuleppeliselt kehtinud kasutuskord.
11.Kostja palub määrata korstnalõõride kasutuskord ning kohustada hagejat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 tähenduses) teha kinnistu (XXXX, registriosa
number XXXX) kinnisturegistri ossa "Koormatised ja kitsendused" järgneva sisuga märge: kinnistu XXXX igakordse omaniku kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr ja XXXX igakordse omaniku kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr ning ülejäänud korstnalõõride kasutuskord määrata kagu suunalt (aia poolt) vaadates lõõrid 3, 4, 5 XXXX igakordse omaniku kasutuses ja lõõrid 6, 7, 8 XXXX igakordse omaniku kasutuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, vastuhagivalduse ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära pooled ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada. Hagi rahuldamata jätmise põhjendused
13.Hagejale kuulub XXXX kinnistu ning kostjale XXXX kinnistu, poolte vahel eelnimetatud asjaolu osas vaidlus puudub. Hageja on esitanud reaalservituudi määramise nõude, mille kohaselt palub koormata XXXX asuvat kinnistut XXXX kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalservituudiga, et võimaldada XXXX kinnistu igakordsel omanikul juurdepääs XXXX kinnistul asuvale transiitelektrikilbile elektrinäitude kontrollimiseks ning vajadusel lülituste, hooldus- ja remonditööde tegemiseks. Alternatiivselt palub hageja tuvastada XXXX kinnistu igakordse omaniku õiguste seadusjärgne kitsendus XXXX igakordse omaniku kasuks ning kohustada XXXX kinnistu igakordset omanikku taluma XXXX igakordse omaniku poolt XXXX kinnistul käimist transiitelektrikilbile elektrinäitude kontrollimiseks ning vajadusel lülituste, hooldus- ja remonditööde tegemiseks. Kostja on seisukohal, et reaalservituudi määramine ei ole põhjendatud, kuna elektrinäidud on kaugloetavad, samuti on hagejal võimalik paigaldada soovi korral elektriarvesti oma kinnistule.
14.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.
15.Kuna antud juhul on tegemist tehnorajatistega, tuleb kohtul analüüsida, kas kostjal, kui kinnisasja XXXX omanikul, tekib AÕS §-st 158 tulenev talumiskohustus.
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-105-12 p-des 17 ja 18 märkinud, et kinnisasja omaniku AÕS § 158 lg-s 1 ettenähtud talumiskohustust on võimalik realiseerida üksnes AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud reaalservituudi nõude kaudu. AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud reaalservituudi seadmise nõude rahuldamine eeldab sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud asjaolude kindlakstegemist. Seega tulenevalt AÕS § 158 lg 1 sätestatust, tuleb kohtul hinnata, kas XXXX kinnistul asuv elektrikilp on vajalik XXXX kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks, elektrikilbi kasutamine ei ole võimalik ilma XXXX kinnistut kasutamata ning elektrikilbi ehitamine teise kohta põhjustab hagejale ülemääraseid kulutusi. Kohtul tuleb kaaluda hageja ja kostja huve (RKTKo 3-2-1-105-12 p 20).
17.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole AÕS § 158 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Nimelt leiab kohus, et hagejal on võimalik elektripaigaldis ümber ehitada enda kinnistule, st XXXX kinnistule, seega on hagejal elektrikilbi kasutamine võimalik ilma XXXX kinnistut kasutamata. Eelnimetatud asjaolu on kinnitanud XXXXOÜ (I kd, lk 161-162). XXXXOÜ selgituste kohaselt on hagejal elektripaigaldis võimalik enda kulul ümber paigaldada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-105-12 p-s 19 selgitanud, et lisaks tehnovõrgu või -rajatise seadmise vajadusele ja ehitamise võimatusele tuleb ilma kinnisasja kasutamata hinnata ka seda, kas võrgu või rajatise ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Viidatud sätte alusel tuleb võrrelda kulusid, mis tekivad tehnovõrgu või -rajatise ehitamisel üle kinnisasja, kuludega, mis kaasnevad nende ehitamisega kinnisasja kasutamata. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et elektrikilbi ümberpaigutamine oleks hagejale ebamõistlikult kulukas. Kohtu hinnangul puudub käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades alus asuda seisukohale, et elektripaigaldise ümberehitamisega kaasnevad hagejale sedavõrd ebamõistlikud kulutused, et reaalservituudi määramine oleks põhjendatud. Nimelt nähtub XXXXOÜ kirjast, et elektriarvesti maksumus on 20,75 eurot (kd I lk 161). Samuti võtab kohus arvesse asjaolusid, et praegusel hetkel kostja kinnistul olev elektrikilp on kaugloetav, mis tähendab, et kapile juurdepääs ei ole igapäevaselt vajalik. Juhuks, kui elektrikapiga seoses peaks tekkima oht hageja või teiste isikute varale, on hagejal õigus kapile ligi pääseda lähtuvalt hädaseisundi esinemisest ning selleks reaalservituudi määramine ei ole tarvilik. Täiendavalt märgib kohus, et elektrikilbi juures teeb korralisi hooldus- ja remonttöid elektriettevõte, mistõttu hagejal puudub sellisteks toiminguteks vajadus elektrikilbi juurde pääseda.
18.Tulenevalt eeltoodud asjaoludest on kohus seisukohal, et hagejal ei esine antud juhul huve reaalservituudi määramiseks, mis kaaluksid üles kostja huvid oma kinnistule kinnistusraamatusse kantud kitsenduste mitte määramiseks. Seega jätab kohus hageja nõude reaalservituudi määramiseks rahuldamata, kuna selleks ei esine AÕS § 158 lg-st 1 ja 2 tulenevat alust.
19.Hageja on esitanud ka korstnalõõride kasutuskorra kindlaksmääramise nõude. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ja kostja kinnistute piiril paikneb ridaelamubokside vahesein, milles paiknevad kaheksa korstnalõõri, eelnimetatud asjaolu nähtub XXXXOÜ plaanilt (I kd, lk 71). Hageja palub jätta XXXXOÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna lõõrid 14 XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutusse ja lõõrid 5-8 XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutusse. Kostja on seisukohal, et XXXXOÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimese ja teise lõõri kasutuskord on tsiviilasjas nr 2-07-52301 kindlaksmääratud ning puudub vajadus esimese ja teise lõõri kasutuskorra kindlaksmääramiseks teistsuguselt.
20.AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest ning lõige 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Ka ringkonnakohus on lahendis nr 2-07-52301 märkinud, et kahe kinnistu piiril paiknev ridaelamubokside vahesein, milles paiknevad korstnalõõrid, vastab AÕS § 151 lg-s 1 nimetatud piirirajatise
tunnustele ning ühisele kasutusõigusele tuleb AÕS § 70 lg 7 järgi kohaldada ühise omandi kohta kehtivaid sätteid ja tulenevalt AÕS § 70 lg-st 6 kuuluva kohaldamisele kaasomandi kohta käivad sätted, kui ühise kasutusõiguse kohta ei ole sätestatud teisiti.
21.Tulenevalt eeltoodust tuleb kohtul korstnalõõride kasutuskorra kindlaksmääramisel analüüsida, kas korstnalõõride senine kasutuskord on vastuolus asja otstarbega ning tekitab pooltele kahju.
22.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et XXXXOÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimene, kolmas ja neljas korstnalõõr peaksid jääma XXXX kinnistu kasutusse ning kuues, seitsmes ja kaheksas lõõr XXXX kinnistu kasutusse. Kostja selgituste kohaselt kasutab XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna lõõre kolm, neli ja viis XXXX kinnistu ja lõõre kuus, seitse ja kaheksa XXXX kinnistu. Hageja märgib, et XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna viies lõõr ei ole hageja kasutuses, kuna hagejal puudub mõistlik vajadus lõõri kasutamiseks. Seega vaidlevad pooled XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teise ja viienda lõõri kasutuse osas.
23.Kohus on seisukohal, et hageja hagi korstnalõõride kasutuskorra kindlaksmääramise nõudes tuleb jätta rahuldamata hageja taotletud viisil. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 207-52301 määranud kindlaks XXXX ja XXXX XXXX ja XXXX vahelises seinas oleva korstna kasutuskorra järgmiselt: kinnistu XXXX omaniku XXXX kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr (XXXXOÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teine lõõr) ja XXXX omaniku XXXX kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr (XXXXOÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimene lõõr) (I kd, lk 93-97). Kohtu hinnangul ei esine antud juhul asjaolusid, millest tulenevalt peaks XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teine korstnalõõr jääma XXXX kinnistu kasutusse. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt tekib temal kahju XXXXOÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teine lõõri kasutamata jätmisest. Hageja on tõendite esitamisel viidanud tsiviilasjas nr 2-07-52301 esitatud tõenditele, muuhulgas soovinud tõendada XXXX selgitustega, et kagupoolt vaadatuna esimesed neli lõõri on XXXX kinnistule kuuluvad (I kd, lk 67-71). Kohus, tuginedes tsiviilasjas nr 2-0752301 esitatud tõenditele ning tuvastatud asjaoludele ja antud asjas esitatud tõenditele, ei ole tuvastanud, et kostja poolt XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teise lõõr kasutamine on vastuolus selle otstarbega või tekitaks hagejale kahju. Tulenevalt asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-07-52301 on kohus tuginenud samadele tõenditele ja faktilisele asjaolude, nagu antud menetluses, leiab kohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teine korstnalõõr peaks olema XXXX kasutuses. Samuti märgib kohus, et kuivõrd antud hetkel kasutab XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teist korstnalõõri XXXX kinnistus, siis kaasnevad kostjale XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teise lõõri kasutuskorra muutmisega kulutused, seega ei ole põhjendatud kasutuskorra muutmine erinevaks senini kehtinud kasutuskorrast. Nimelt on kostja ehitanud ahju, mis on seotud teise korstnalõõriga, ning kõnealuse ahju lammutamine, tekitaks kostjale olulise varalise kahju.
24.Hageja on ka 17.11.2015 menetlusdokumendis kinnitanud, et XXXX keldrikorrusel on võimalik kasutada XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna lõõri 1, soklikorrusel lõõri 1, elutoa ja köögi tasapinnal lõõri 1 või 2, kasutusekorruse tasapinnal lõõri 1 või 2 (II kd, lk 68-76). Seega tuleneb ka hageja enda seisukohtadest, et hagejal on tarvilik kasutada XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimest lõõri, teise lõõri kasutamise vajadust ei ole hageja kohtu ette toonud, seega asub kohus
seisukohale, et hagejal ei ole tarvilik kasutada XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teist lõõri.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamise põhjendused
26.Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi korstnalõõride kasutuskorra kindlaksmääramise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes tuleb rahuldada.
27.Kostja palub korstnalõõride kasutuskord määrata selliselt, et XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimene, kolmas, neljas ja viies lõõr jäävad XXXX kinnistu kasutusse ning XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teine, kuues, seitsmes ja kaheksas lõõr jäävad XXXX kinnistu kasutusse.
28.Kohtu hinnangul on kostja poolt taotletud kasutuskorra määramine põhjendatud, arvestades asjaolu, et XXXXOÜ plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teist lõõri on kasutanud XXXX kinnistu ning ka poolte vahel on senini vastav kasutuskord kehtinud. Kohus on eelnevalt ka tuvastanud, et hagejal ei ole XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna teise lõõri kasutamine tarvilik. Kohus märgib, et lõõride kasutuskorra määramisel kostja poolt taotletud viisil ei kaasne pooltele ka täiendavaid kulusid, mistõttu lõõride kasutuskorra määramine kostja poolt taotletud viisil on põhjendatud. Ka tsiviilasjas nr 2-07-52301 on kohus tuvastatud asjaolude pinnalt samale järeldusele jõudnud (I kd, lk 93-97). Kohus, tuginedes antud tsiviilasjas esitatud tõenditele ja tsiviilasjas nr 2-07-52301 tuvastatud asjaoludele, leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud määrata XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimese ja teise lõõri kasutus selliselt, et XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimene ja teine lõõr jäävad XXXX kinnistu kasutusse. Kohus määrab XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimese korstnalõõr XXXX kinnistu kasutusse ja teise lõõri XXXX kinnistu kasutusse.
29.Tulenevalt asjaolust, et arhitekt XXXX kui ridaelamu projekti autori seisukoha kohaselt on kõikidele boksidele ette nähtud võrdne arv lõõre (lisatud toimiku I kt, lk 103), tuleb XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna viies lõõr jätta XXXX kasutusse. Samas on XXXX kinnitanud, et ei näe ehituslikke, tuleohutusalaseid või ehitust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid põhjuseid, miks peaks lõõride senist kasutuskorda muutma. Samuti ei too selliseid põhjuseid kaasa bokside tehnovõrkude paigutused. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud seisukohaga on tõendatud, et ei esine ühtegi põhjust, miks kostja ei võiks jätkata lõõri number kaks kasutamist. Ka XXXX, kes on erialane asjatundja, on kinnitanud, et suitsulõõride korstnas kõrvuti paiknemine on korstna ja lõõride ekspluatatsiooni seisukohast parim lahendus, samuti on see parim lahendus tuleohutuse seisukohast. Kohus on seisukohal, et antud asjaolu kinnitab, et käesoleval hetkel kehtiv lahendus on mõlema osapoole huvides ning puudub alus selle muutmiseks.
30.Olukorras kus hageja leiab, et XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna viiendat lõõri on kostjal otstarbekas kasutada keldrikorrusel, soklikorrusel, elutoa ja köögi tasapinnal ning katusekorrusel, kuid kostja seda ise vajalikuks ei pea, ei ole põhjendatud jätta XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna viies lõõr kostja kasutusse. Kuivõrd pooled XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna kolmanda, neljanda, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda lõõri kasutuskorra üle ei vaidle, ei pea kohus vajalikuks eelnimetatud lõõride kasutuskorda analüüsida, vaid jätab XXXXOÜ korruste plaanil märgitud ülevalt poolt vaadatuna esimese, kolmanda, neljanda ja viienda lõõri XXXX kinnistu kasutusse ning teise, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda lõõri XXXX kinnistu kasutusse.
31.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastuhagi ja määrab XXXX ja XXXX vahelises seinas oleva korstna kasutuskorra järgmiselt: XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutuses on XXXXOÜ korruste plaanil märgitud oranžid lõõrid ning XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutus on XXXXOÜ korruste plaanil märgitud sinised lõõrid.
32.Kostja on esitanud taotluse kohustada hagejat andma nõusolek kasutuskorra kindlaksmääramise osas kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega tuleb hageja nõusoleku kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva kohtulahendiga.
33.Kohustada XXXX andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX asukohaga XXXX Tabasalu vald Harju alevik Harju maakond kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutuses on XXXXOÜ korruste plaanil oranžiga märgitud lõõrid ning XXXX kinnistu igakordse omaniku kasutus on XXXXOÜ korruste plaanil sinisega märgitud. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
34.Tulenevalt TsMS § 125, § 127, § 132 ja § 134 on hagihind 10 500 eurot ja vastuhagihind 3 500 eurot.
35.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on esitanud taotluse 22.03.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub protokollile lisada lk 2 esimeses lõigus pärast sõna „reaalservituudi“ sõnad „,või alternatiivselt, tuvastaks seadusjärgse kitsenduse“. Samuti palub hageja protokollile lisada lk 2 eelviimase lõigu lõppu lause: „Tsiviilasja nr 2-0752301 maakohtu otsuse 6 lehekülje viimase lõigu esimesest lausest nähtub, et Harju Maakohus on tuvastanud, et ridaelamu projektis oli ette nähtud lõõride jaotus bokside vahel.“ Hageja palub protokollile lisada ka XXXX tunnistusega seonduvad hageja esindaja poolt istungil väljatoodud järgmised asjaolud: „ XXXX on oma 04.03.2009 tunnistuses kinnitanud asjaolu, et keldrikorrusele, kus asub XXXX saun, ulatub ainult üks suitsulõõr (hageja: lõõr nr 5); kuna XXXX poolt on garaažis võimalik kasutada ventilatsioonilõõridena lõõre nr 3 ja 4, siis ei ole eluliselt usutav, et XXXX takistas 2002 aastal naabritel lõõri nr 5 kasutamist ja seepärast paigaldasid nad (perek XXXX, XXXX) saunale elektrikerise; pigem on ilmne, et elektrikeris paigaldati 2002 aastal XXXX saunale põhjusel, et puuküttega saunaahju kasutamisel oli tekkinud tulekahju (07.03.2002); isegi kui vastaks tõele, et XXXX poolt kasutati või kasutatakse lõõri nr 5, on XXXX omanikel õigus nõuda sellise kasutamise lõpetamist, kuna lõõr nr 5 on ainuke suitsulõõr, mida XXXX hoone keldrikorruselt on võimalik kasutada.“ Hageja palub protokollile lisada ka Päästeameti 16.02.2016 õiendiga seonduv hageja esindaja poolt istungil selgitatu. Hageja palub protokollile lisada lk 3 neljandas lõigus pärast sõnade „teha vajadusel remonttöid“ sõnad „ja lülitusi“. Hageja palub protokollile lisada hageja esindaja selgituste lõppu (lk 3 neljas lõik) järgmise lause: „Kilbi võimalikul ümberpaigutamisel kulude ühiselt kandmise üheks põhjuseseks on asjaolu, et hetkel kasutusel olev ühine kilp on paigaldatud maja ehitamisel ning sellest odavamast lahendusest on saavutanud rahalist võitu kõikide bokside omanikud.“
36.TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus 22.03.2016 protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et protokolli tuleb parandada ja lisada teise lehekülje esimeses lõigus pärast sõna „reaalservituudi“ lause „,või alternatiivselt, tuvastaks seadusjärgse kitsenduse“. Kohus leiab, et ülejäänud taotletud paranduste osas ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Põhisisu osas on hageja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on hageja seisukohad kajastatud kirjalikes dokumentides. Kohus rõhutab, et protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis hageja sõnavõttu täpsustada. Seega jätab kohus hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata, millega hageja taotleb lisada lk 2 eelviimase lõigu lõppu lause : „Tsiviilasja nr 2-07-52301 maakohtu otsuse 6 lehekülje viimase lõigu esimesest lausest nähtub, et Harju Maakohus on tuvastanud, et ridaelamu projektis oli ette nähtud lõõride jaotus bokside vahel.“; lisada XXXX tunnistusega seonduvad hageja esindaja poolt istungil väljatoodud järgmised asjaolud: „ XXXX on oma 04.03.2009 tunnistuses kinnitanud asjaolu, et keldrikorrusele, kus asub XXXX saun, ulatub ainult üks suitsulõõr (hageja: lõõr nr 5); kuna XXXX poolt on garaažis võimalik kasutada ventilatsioonilõõridena lõõre nr 3 ja 4, siis ei ole eluliselt usutav, et XXXX takistas 2002 aastal naabritel lõõri nr 5 kasutamist ja seepärast paigaldasid nad (perek XXXX, XXXX) saunale elektrikerise; pigem on ilmne, et elektrikeris paigaldati 2002 aastal XXXX saunale põhjusel, et puuküttega saunaahju kasutamisel oli tekkinud tulekahju (07.03.2002); isegi kui vastaks tõele, et XXXX poolt kasutati või kasutatakse lõõri nr 5, on XXXX omanikel õigus nõuda sellise kasutamise lõpetamist, kuna lõõr nr 5 on ainuke suitsulõõr, mida XXXX hoone keldrikorruselt on võimalik kasutada.“; lisada protokollile Päästeameti 16.02.2016 õiendiga seonduv hageja esindaja poolt istungil selgitatu; lisada protokolli lk 3 neljandas lõigus pärast sõnade „teha vajadusel remonttöid“ sõnad „ja lülitusi“; lisad protokollile hageja esindaja selgituste lõppu (lk 3 neljas lõik) järgmise lause: „Kilbi võimalikul ümberpaigutamisel kulude ühiselt kandmise üheks põhjuseseks on asjaolu, et hetkel kasutusel olev ühine kilp on paigaldatud maja ehitamisel ning sellest odavamast lahendusest on saavutanud rahalist võitu kõikide bokside omanikud.“
37.Hageja XXXX esitas 01.04.2016 taotluse asja menetleva kohtuniku taandamiseks. Hageja leiab, et kohtunik on olnud asja menetlemisel alguses peale erapooletu, lahendanud asjas esitatud taotlusi hageja kahjuks ning soosinud kostjat. Hageja tugineb kohtuniku taandamise taotlust esitades TsMS § 23 p-le 7, mille kohaselt kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.
38.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kohtuniku taandamiseks on esitatud hilinenult ning tuleb seetõttu jätta sisuliselt läbi vaatamata. Nimelt tuleneb TsMS § 25 lg-st 1, et menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Antud juhul on käesolevas asjas koostatud esimene kohtumäärus, millest on muuhulgas näha asja menetleva kohtuniku nimi, 09.07.2014 (kd I lk 30-32). Määrus on hagejale kätte toimetatud ning hageja on pärast asja menetleva kohtuniku nime teada saamist menetluse kestel esitanud mitmeid sisulisi taotlusi ja dokumente. Üheski nimetatud dokumendis ei ole hageja esitanud taotlust kohtuniku taandamiseks. Samuti on hageja esindaja osalenud 22.03.2016 kohtuistungil, kus kohus on samuti teinud teatavaks kohtukoosseisu ning küsinud pooltelt, kas poolevad soovivad esitada taandamise avaldust. Hageja esindaja kinnitas 22.03.2016 kohtuistungil , et hagejal kohtukoosseisu vastu taandust ei ole. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise
käitumise ja teadmisega. Kohus on eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et hageja on TsMS § 25 lg-st 1 tulenevalt minetanud võimaluse taandamisavalduse esitamiseks ning hageja taotlus tuleb sisuliselt läbi vaatamata jätta. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab esitatud hagi rahuldamata ning rahuldab vastuhagi, tuleb nii hagi kui ka vastuhagiga seotus menetluskulud jätta hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
42.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 664 eurot ja riigilõiv 300 eurot.
43.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu vastuhagiavalduselt 300 eurot (I kd, lk 198, II kd, lk 50). Kohus leiab, et kostja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele.
44.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal vastuse koostamiseks hagile 2,5 tundi (I kd, lk 88-89), vastuse koostamiseks hagi II ja III täiendustele 1,5 tundi (I kd, lk 133-134), tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning esindatavaga suhtlemiseks 1 tund, vastuhagi koostamiseks 4 tundi (I kd, lk 192-196), seisukoha koostamiseks taotlustele ja nõupidamiseks esindatavaga 1,5 tundi (II kd, lk 59-60), täiendatud seisukoha esitamiseks 1 tund (II kd, lk 93-94), vastuse koostamiseks 1,5 tundi (II kd, lk 90-91), vastuse koostamiseks hageja vastuväitele kohtu tegevusele 0,5 tundi (II kd, lk 115), toimikuga tutvumiseks 2 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks 2 tundi (II kd, lk 160-174) ning kohtuistungil osalemiseks 1 tund (II kd, lk 132-133).
45.Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul on kostja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud ning tehtud kostja huvidest lähtudes. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 18,5 tunni ulatuses.
46.Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa
tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
47.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kostja esindaja on kostjale osutanud teenust tunnihinnaga 120 (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 18,5 tundi ning töötunni hind 120 eurot (ilma käibemaksuta), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 2 664 eurot (ilma käibemaksuta).
48.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2 964 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 664 euro ulatuses ja riigilõivust 300 eurot. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, asjas toimunud kohtuistungit, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
49.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
50.Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 29.09.2014 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest 600 euro ulatuses, 09.04.2015 määruskaebuse esitamisel riigilõivus tasumise kohustusest 50 eurot ulatuses ning 14.05.2015 hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest 50 euro ulatuses. TsMS § 190 lg-le 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 700 eurot. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.