Swedbank AS-i kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 16.03.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/737
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2016 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS-i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu (Advokaadibüroo VARUL AS; e-post XXX); Puudutatud isik I: kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post XXX); Puudutatud isik II: RP (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ; e-post XXX); Puudutatud isik III: Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis, registrikood 10019466) pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ; e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.06.2016 kohtumäärus muutmata ja Swedbank AS määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Swedbank AS-i kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldaja seisukoht
1.Swedbank AS esitas 28.03.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 16.03.2016 otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/737.
2.Vaidluse asjaolude kohaselt finantseeris Swedbank AS laenuga RP (pankrotis) kinnisasjade ostu 30.11.2004 ja 02.03.2007 laenulepingutega. RP (pankrotis) omandas Tartus, Kastani 24a-31 asuva korteriomandi (registriosa nr 4413903) ning Tallinnas, Tornimäe tn 7-122 asuva korteriomandi (registriosa nr 21853901). Mõlemale korteriomandile seati panga kasuks hüpoteek.
3.Harju Maakohtu 19.08.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-54623 jagati RP (pankrotis) ainuomandis olevad kinnistud ja kinnistusraamatusse kanti 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikuna TT. Harju Maakohtu 27.07.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 kuulutati välja RP pankrot ning pankrotimenetluses tunnustati sissenõudja nõuet pankrotivõlgniku vastu summas 182 892,27 eurot, mis tuleneb 30.11.2004 ja 02.03.2007 sõlmitud laenulepingutest. Hüpoteegid jäid koormama mõlemat korteriomandit tervikuna, st nii pankrotivõlgniku kui TT kaasomandi osasid.
4.Swedbank AS esitas kohtutäiturile 01.02.2016 täitmisavalduse, taotledes 30.11.2004 ja 02.03.2007 laenulepingutest tulenevat nõuet tagavate hüpoteekide alusel nii pankrotivõlgniku kui TT kaasomandiosade realiseerimist. TT ei ole laenulepingutest tuleneva võlgnevuse osas solidaarvõlgnikuks.
5.09.02.2016 alustas kohtutäitur täitemenetlusega täiteasjades nr 022/2016/737 ja 022/2016/710, mille objektiks on RP (pankrotis) ja TT kaasomandisse kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega 21853901 ja 4413903. Kohtutäituri 11.02.2016 avalduse alusel kanti mõlema korteriomandi osas kinnistusraamatu kolmandasse jakku kohtutäituri ja AS-i Swedbank kasuks keelumärked nii pankrotivõlgniku RP kui TT kaasomandiosade käsutamise keelamiseks.
6.16.03.2016 otsusega täiteasjas nr 022/2016/737 rahuldas kohtutäitur pankrotivõlgniku kaebuse, kustutas pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandi osadele seatud keelumärked ja lõpetas täitemenetluse. Nimetatud otsust vaidlustab Swedbank AS käesolevas tsiviilasjas.
7.Avaldaja leiab, et kaasomandisse kuuluva kinnisasja suhtes on võimalik täitemenetlus läbi viia ka pärast ühe kaasomaniku pankroti väljakuulutamist. Konfliktolukorras pankrotimenetluse ja täitemenetluse vahel tuleks eelistada täitemenetlust, kinnisasja tervikuna müüki ja täitemenetluse tulemi osalist arvamist pankrotivarasse. Vastasel korral saaksid hüpoteegipidaja huvid kahjustatud. Kinnisasjadele seatud hüpoteekide realiseerimine ei ole võimalik üksnes osaliselt, s.o TT osas, sest see tooks kaasa kinnisasjadele seatud hüpoteekide kustumise. Samuti ei ole kaasomandi osade eraldi müük võimalik hinnaga, mida saaks kinnisasja tervikuna müües. Pankrotihaldur ei saa müüa kolmandale isikule (kaasomanikule TT-le) kuuluvat asja, kuid vastav õigus on olemas kohtutäituril täitemenetluses. Kinnisasja müük tervikuna täitemenetluses ei kahjusta hüpoteegipidaja huve ega pankrotimenetluses osalevate võlausaldajate huve, sest pankrotivõlgniku kaasomandi esemele vastav osa täitemenetluse tulemist arvataks pankrotivarasse sarnaselt ühisomandi puhul rakenduvate pankrotimenetluse põhimõtetega. Kaasomaniku pankroti väljakuulutamisel ei saa lähtuda TMS § 51 lg-st 1 ning täitemenetlust lõpetada, sest see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4828
8.Kohtutäitur jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituril puudub õigus pankrotivara käsutamiseks. Riigikohtu praktika on küll andnud oma hinnangu abikaasade ühisomandis oleva vara realiseerimisele, kui üks abikaasadest on pankrotis, kuid praegusel juhul on tegemist kaasomandis olevate kinnisasjadega ja seega on õiguslik olukord erinev. Samas on aga kohtupraktikas jõutud järeldusele, et sisuliselt ühe kinnisasja osas korraga kahe vara võõrandamise menetluse läbiviimine võib olla vale ning menetlusosaliste õigusi rikkuv.
9.Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem, mis tagab kinnisasjade käibes õiguskindluse ja maandab kinnisvaratehingute riskid. Praegusel juhul on aga antud põhimõte ja hüpoteegi väärtus kahtluse alla seatud ning seega peaks seadusandja või kohtupraktika tekkinud olukorda selgitama. Puudutatud isiku II (RP pankrotihaldur Martin Krupi) seisukoht
10.Puudutatud isik II palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist kaasomandi, mitte ühisomandiga, siis ei ole kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendid asjakohased. Kaasomanik TT Swedbank AS-ga laenulepinguid kõnealuse vara soetamiseks ei ole sõlminud ega ole ka hüpoteegikannete aluseks olevates laenulepingutes lepingupooleks. Seega ei ole tegemist solidaarkohustusega, vaid hüpoteegipidajal on TT vastu üksnes asjaõiguslik nõue. Ühishüpoteegiga koormatud kaasomandiosa võõrandamisel pankrotimenetluses ei vabaneks TT kaasomandiosa hüpoteegist.
11.Kaebuse rahuldamise korral ei oleks pankrotihalduril võimalik täita talle pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi vaidlusalusesse varasse puutuvalt. Samuti läheks sellisel moel pankrotivara võõrandamine vastuollu pankrotimenetluse põhimõtetega, mille kohaselt otsustavad pankrotimenetluse organid (võlausaldajate üldkoosolek ja pankrotitoimkond) pankrotivara müügi korra ja tingimused.
12.Swedbank AS-i väide huvide kahjustamisest on alusetu. Samuti ei ole tõendatud, et kaasomandiosade müümisel erinevates menetlustes ei ole võimalik saada sama hinda, kui tervikvara müümisel. Täitemenetluses ja pankrotimenetluses on võimalik müüa vara samaaegselt ja tervikuna. Puudutatud isiku III (OÜ MRP Ärigrupp pankrotihaldurite) seisukoht
13.OÜ MRP Ärigrupp pankrotihaldurite hinnangul on sissenõudja kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Pankrotivara ei ole võimalik müüa täitemenetluses. Pankrotimenetluse eesmärk on kõigi võlausaldajate (mitte ainult pandipidajate) nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses. Pankrotivara müümisel täitemenetluses võivad teiste võlausaldajate huve kahjustavad võlgniku tehingud jääda tagasi võitmata ning selle tõttu võib jääda pankrotivarasse laekumata raha, mille arvel oleks võimalik rahuldada ka teiste võlausaldajate nõudeid peale esimesel järjekohal oleva pandipidaja nõude. Pandi esemeks oleva pankrotivara müümine ja pandipidaja nõude rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust oleks vastuolus ka PankrS §-s 153 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt peab ka pandipidaja osalema pankrotimenetlusega seotud maksete ja kulude kandmises võrdeliselt pandieseme müügist saadava rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.
14.AÕS § 70 lg 6 näeb küll ette ühisomandile kaasomandi kohta käivate sätete kohaldamise (kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole ettenähtud teisiti), kuid mitte vastupidi. Puudutatud isiku III arvates ei saa Riigikohtu seisukohad abikaasade ühisvarasse
3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4828 kuuluvate esemete täitemenetluses realiseerimise kohta olla kohaldatavad ka kaasomandisse kuuluvate esemete realiseerimisel. Pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandiosade müümine pankrotimenetluses ei tooks kaasa hüpoteekide kustutamist TT kaasomandiosadelt.
15.Vastuseks väitele, et eraldi müüdavate kaasomandiosade eest ei ole võimalik saada sama hinda kui kinnisasja tervikuna müües, puudutatud isik III märkis, et seadus ei keela kaasomandiosade müüki selliselt, et samaaegselt korraldatakse enampakkumine pankrotimenetluses pankrotivarasse kuuluva kaasomandiosa müümiseks ning täitemenetluses teise kaasomandiosa müümiseks, st sisuliselt müüdaks kinnisasja tervikuna. Maakohtu määrus
16.Harju Maakohus jättis 20.06.2016 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud Swedbank AS-i kanda.
17.PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ning PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 kohaselt läheb võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Kohtutäituril puudub õigus pankrotivara käsutamiseks ning see õigus on ainult pankrotihalduril. Pankrotihalduril puudub võimalus võõrandada teise (mitte pankrotis) kaasomaniku osa.
18.Puudutatud isikud on õigesti viidanud, et praegusel juhul ei ole kinnisasjad ühisomandis, vaid tegu on kaasomandis olevate kinnisasjadega, kus RP-le kuuluvad mõttelised osad on kindlaks määratud ja kuuluvad tema pankrotivara hulka. Seega ei saa arvestada avaldaja viidatud Riigikohtu seisukohtadega. Seadus ei näe samuti ette, et kaasomandile kohaldatakse ühisomandi kohta käivaid sätteid. Lisaks ei ole sundtäitmiseks esitatud nõue pankrotivõlgniku ja TT solidaarkohustus, kuivõrd 30.11.2004 ja 02.03.2007 laenulepingutest tuleneva nõude osas on võlgnikuks üksnes pankrotivõlgnik. Sissenõudjal on TT vastu üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue hüpoteekidega koormatud korteriomandite kaasomandiosade võõrandamiseks, millest ei teki isiklikke nõudeid tema vastu (RKTKm 3-2-1-77-15, p 25). Mitut kaasomandiosa samaaegselt koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (vt AÕS 359 lg 11). AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Järelikult on hüpoteegipidajal eraldi realiseerimisnõue iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja või selle mõttelise osa omaniku vastu, st ka siin ei saa rääkida pankrotivõlgniku ja TT ühisest ja/või jagamatust kohustusest sissenõudja ees.
19.Kohus ei nõustunud ka avaldaja seisukohaga, et hüpoteegi alusel ühe kaasomandiosa realiseerimine toob kaasa hüpoteegi kustutamise ka teiselt kaasomandiosalt. AÕS § 325 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Mitut kaasomandiosa koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (AÕS 359 lg 11). Ka õiguskirjanduses on märgitud, et ühishüpoteek võib tekkida koormatud (sh kohtuliku hüpoteegiga koormatud) kinnisasja jagamisel kaasomandiosadeks (AÕS Kommentaarid, II kd, lk 702 p 3.2.b). AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja (kaasomandi osa) arvel. Ühishüpoteegi realiseerimisel kustutatakse hüpoteek üksnes müüdud kinnisasja mõtteliselt osalt. Seega ei tooks pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandiosade müümine pankrotimenetluses kaasa hüpoteekide kustutamist TT kaasomandiosadelt.
20.Kuivõrd pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile, ei ole RP vara müümine täitemenetluse raames käesoleval juhul võimalik. Ei ole tõendatud, et kinnisasja
4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4828 erinevate kaasomandiosade samaaegne müük erinevates menetlustes vähendaks tulemit. Kohtutäitur on õigesti lõpetanud täitemenetluse pankrotis isiku suhtes.
21.TsMS § 172 lg 1 alusel ja kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. Määruskaebus
22.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse AS Swedbank, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
23.Määruskaebuse esitaja leiab, et täite- ja pankrotimenetluse konflikti korral tuleb eelistada vara müüki täitemenetluses, sest see arvestab enim õigussuhte poolte huvidega. Avaldaja leiab, et tema kui hüpoteegi pidaja võimalused saavutada oma tagatud nõude realiseerimine ühiselt kõigi kaaskoormatud kinnisasjade müügist ühe koormatud kinnisasja omaniku pankroti korral on takistatud. Käesolevat küsimust ei ole kohtupraktikas lahendatud, kuid õiguskirjanduses on probleemi ja hüpoteegipidaja huvide kahjustamist teadvustatud ning seda eelkõige käesolevas olukorras, kus pankrotihaldur ei saa müüa kolmandale isikule kuuluvat vara (pankrotis mitteoleva kaasomaniku osa) ning kohtutäitur ei saa müüa pankrotis oleva kaasomaniku vara. Õiguskirjanduses on viidatud, et pankrotiseadus võib olla põhjendamatult jäik pandiga tagatud nõuete realiseerimise korra osas.
24.Avaldaja arvates on maakohus ebaõigesti lähtunud asja lahendamisel menetlusseadustike grammatilisest tõlgendusest ega ole arvestanud seaduse mõtet (TsMS § 8 lg 3, RKTKo 3-2-1-38-14, p 16 analoogia). Pankrotis oleva kaasomaniku osa müük peaks toimuma täitemenetluses ja kinnisasi tuleks müüa tervikuna, sest see tagab parima tulemuse kõigile puudutatud isikutele. Kaasomandi osade müük eri menetlustes kahjustaks kõigi õigusi, kuna müügihind oleks oluliselt madalam ja kahe menetlusega kaasneks märkimisväärsed kulud. Lisaks lõpeb kaasomandi osa müümisel pankrotimenetluses korraldataval enampakkumisel ka teisele kaasomandi osale seatud hüpoteek. Kinnisasja müük täitemenetluses ei kahjusta pankrotimenetluse eesmärki ega võlausaldajate huve. Menetluse edasine käik
25.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Puudutatud isikud II ja III palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
26.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga ning tuginedes TsMS § 667 lg-le 2, § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
28.Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuses samu väiteid, mis maakohtus toimunud menetluses. Maakohus on Swedbank AS-i väidetele vastanud ja põhjendanud oma järeldusi piisavalt. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on kohaldanud õigusnorme ebaõigesti. Kuna TMS § 51 lg 1
5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4828 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis on kohtutäitur õigesti lõpetanud täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/737. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659).
29.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kinnisasja müük täitemenetluses ei kahjusta pankrotimenetluse eesmärki ega võlausaldajate huve. Võrreldes täitemenetlusega võimaldab vara müük pankrotimenetluses paremini kaitsta võlgniku ja teiste võlausaldajate huve. Võlgniku osa müümisel pankrotimenetluses ei lõpe täitemenetlus teisele kaasomandi osale seatud hüpoteegi realiseerimiseks.
30.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks.
31.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, siis ei määra menetluskulusid rahaliselt kindaks ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Jõustunud Riigikohtu 10.05.2017 määruses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2016. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-4828 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja kassatsiooniastme menetluskulud Swedbank ASi kanda.