Swedbank AS-i kaebus kohtutäitur Elin Vilippus ́e 16.03.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/737
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu (Advokaadibüroo VARUL AS; e-post [email protected]); Puudutatud isikud: kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post [email protected]); XXXX(pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]); Osaühing XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihaldurid Andres Hermet ja XXXX, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ; e-post [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Swedbank AS-i kaebus kohtutäitur Elin Vilippus ́e 16.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/737 rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.29.02.2016.a esitasid XXXX(pankrotis) ja Osaühingu XXXX(pankrotis) pankrotihaldurid kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 16.03.2016.a tegi kohtutäitur otsuse täiteasjas nr 022/2016/737, millega rahuldas pankrotivõlgniku kaebuse, kustutas pankrotivõlgnikule
kuuluvate kaasomandi osadele seotud keelumärked ja lõpetas täitemenetluse. Swedbank AS esitas 28.03.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus ́e 16.03.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/737. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldusest nähtub, et 01.02.2016.a esitas Swedbank AS täitmisavalduse, et viia läbi täitemenetlus hüpoteegi seadmise lepingute täitmiseks. 09.02.2016.a alustas kohtutäitur täitemenetlusega täiteasjades nr 022/2016/737 ja 022/2016/710, mille objektiks on XXXX(pankrotis) ja XXXXkaasomandisse (kaasomanikele kuulub 1/2 osa mõlemast kinnisasjast) kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega XXXX ja XXXX. 27.07.2015.a kuulutati välja ühe kaasomaniku XXXXpankrot.
3.Avaldaja leiab, et kaasomandisse kuuluva kinnisasja suhtes on võimalik täitemenetlus läbi viia ka pärast ühe kaasomaniku pankroti väljakuulutamist. Kohtutäitur on leidnud, et pärast pankroti väljakuulutamist muutub kaasomandi osa pankrotivaraks ning tal puudub seetõttu õigus kaasomandi osa (pankrotivara) käsutamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäitur on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi. Kaebaja nõustub kohtutäituriga, et võlgniku pankroti välja kuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, kuid see ei tähenda, et kaasomandi osa ei ole võimalik täitemenetluses müüa. Kaebaja kasuks on seatud hüpoteegid kinnistutele tervikuna, mitte kaasomandi osadele. Selline olukord toob kaasa täitemenetluse läbiviimise ka pankrotivõlgnikule kuuluva kaasomandi eseme suhtes, st selle arestimise ja lõppastmes müügi. Kinnisasjadele seatud hüpoteekide realiseerimine ei ole võimalik üksnes osaliselt, so XXXXosas, sest see tooks kaasa kinnisasjadele seatud hüpoteekide kustumise. Kuigi pankrotimenetluses võõrandatakse üksnes osa kinnisasjast, st pankrotivõlgniku kaasomandi ese, vabaneb hüpoteegist sisuliselt ka kaasomanik XXXX, kes on eelnevalt allutanud temale kuuluva kaasomandi osa vabatahtlikult kohesele sundtäitmisele. Selline olukord on kaebaja kui hüpoteegipidaja õigusi kahjustav, sest ilma teise kaasomaniku pankrotita oleks võimalik täitemenetluse läbi viimine kinnisasjade suhtes tervikuna.
4.Lisaks kahjustab hüpoteegipidajat ka see, kui ühes menetluses (täitemenetlus) realiseeritakse üks kaasomandi osa ning teises menetluses (pankrotimenetlus) teine, pankrotivõlgnikule kuuluv kaasomandi osa, sest kaasomandi osade eraldi müümisel ei ole võimalik seda teha hinnaga, mida saaks kinnisasja tervikuna müües. Samas ei saa ka pankrotihaldur müüa kolmandale isikule, kelleks pankrotimenetluses on teine kaasomanik (XXXX) kuuluvat asja, sest selleks puudub seaduslik alus käsutada kolmandale isikule kuuluvat vara. Vastav õigus on üksnes kohtutäituril täitemenetluses. Tulenevalt eeltoodust on mainitud Riigikohtu seisukohtade ja selles viidatud sätete rakendamine põhjendatud ka olukorras, mil hüpoteek on seatud kogu kaasomandis olevale kinnisasjale ja pankrotivõlgnikuks on üksnes üks kaasomanikest. Selliselt toimides ei kahjustata täitemenetluses kinnisasja müük hüpoteegipidaja huve, kuivõrd võimalik on realiseerida ka kaasomandi osa, mis ei kuulu pankrotivõlgnikule ja millele on seatud hüpoteek. Samas aga kuuluks pankrotivõlgniku kaasomandi esemele vastav osa täitemenetluse tulemist pankrotivarasse sarnaselt ühisomandi puhul rakenduvate pankrotimenetluse põhimõtetega, mistõttu ei rikuta ka pankrotimenetluses osalevate võlausaldajate huve. Kaasomaniku pankroti väljakuulutamisel ei saa lähtuda TMS § 51 lg-st 1 ning pankrotimenetlust lõpetada, sest see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Eksisteerib konfliktolukord pankrotimenetluse ja täitemenetluse vahel, mille osas tuleks eelistada täitemenetlust, kinnisasja tervikuna müüki ja täitemenetluse tulemi osalist arvamist pankrotivarasse.
5.Avaldaja palub tühistada kohtutäituri Elin Vilippus’e 16.03.2016.a otsus, millega kohtutäitur rahuldas XXXX(pankrotis) pankrotihalduri kaebuse, kustutas kaasomandiosale seatud keelumärked ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/737; jätta menetluskulud kohtutäitur Elin Vilippus’e kanda. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäitur jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäituri ülesanne on menetlus läbi viia ja asi lahendada mh ökonoomselt ning võimalikult väikeste kuludega, arvestades aga ka menetlusosaliste huve. Käesoleval juhul on/oli täitemenetluste objektideks XXXX(pankrotis) ja XXXXkaasomandisse kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega XXXX ja XXXX, mida koormavad Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteekidega tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud ning algatatud täitemenetluste näol on/oli tegemist vaid asjaõigusliku realiseerimisnõudega ning menetluste objektiks on vaid hüpoteegiga koormatud kinnisasjad. XXXX on pankrotis. Kohtutäituril puudub õigus pankrotivara käsutamiseks ning see õigus on antud ainult pankrotihaldurile. Seejuures nii nagu kohtutäituril puudub õigus pankrotivara käsutamiseks ning see õigus on antud ainult pankrotihalduril, puudub pankrotihalduril võimalus võõrandada teise kaasomaniku osa.
7.Kohtutäitur möönab, et sellist eelduslikult erandliku olukorda, kus üks kaasomanikest on pankrotis, kaasomanikele kuuluvat vara koormab sama õigus, sama sissenõudja kasuks, täitemenetluse seadustik ega ka kohtupraktika ei ole reguleeri. Riigikohtu praktika on küll andnud oma hinnangu abikaasade ühisomandis oleva vara realiseerimisele (üks abikaasadest on pankrotis), kuid praegusel juhul on tegemist kaasomandis olevate kinnisasjadega ja seega on õiguslik olukord mõnevõrra erinev. Samas on aga kohtupraktikas jõutud järeldusele, et sisuliselt ühe kinnisasja osas korraga kahe vara võõrandamise menetluse läbiviimine võib olla vale ning menetlusosaliste õigusi rikkuv. Igapäevane praktika näitab, et nii nagu kinnisasja kaasomandiosade eraldi müük mõjutab vara väärtust negatiivselt, mõjutab vara väärtust ka juriidiliste küsimuste rohkus ja ka see, kui kinnisasja müüakse erinevates menetlustes ja erinevaid protseduure järgides. Seega võiks vara müümine tervikuna eeldatavasti tagada parema tulemuse.
8.Kohtutäitur soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et XXXX on esitanud pärast kaasomandi arestimist kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles leiab, et hüpoteegi arvelt on hüpoteegipidaja nõude rahuldamine võimalik üksnes tervikuna hüpoteeki realiseerides ehk mõlemat koormatud kaasomandi mõttelist osa korraga arestides ja sundvõõrandades. Sisuliselt leiab kaebaja, et praegusel juhul ei ole hüpoteekidega koormatud kinnisasja sundvõõrandamine sisuliselt võimalik. Seejuures on kaebaja märkinud, et kui kohtutäitur tema käsitlusega ei nõustu, esitab ta kaebuse Harju Maakohtule.
9.Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem, mis tagab kinnisasjade käibes õiguskindluse ja maandab kinnisvaratehingute riskid. Praegusel juhul on aga antud põhimõtte ja hüpoteegi väärtus kahtluse alla seatud ning seega peaks seadusandja või kohtupraktika tekkinud olukorda selgitama.
10.Puudutatud isiku vastuse osas soovib kohtutäitur veel kord märkida, et kohtutäitur ei ole täitmisteates, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses ega otsuses kaebusele viidanud asjaolule, et XXXX on hüpoteegiga tagatud võlaõigusliku laenulepingu pooleks ja sellest tulenevalt solidaarvõlgnik. Küll on aga XXXX hüpoteegiga koormatud kinnisasja kaasomandiosa omanikuks, mille igakordne omanik on võtnud kohustuse alluda kohesele
sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kui mitu isikut kohustuvad täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse ühe kaasomaniku vara arvelt, siis väheneb nõue ka teise kaasomaniku vastu. Seega jäävad kohtutäiturile arusaamatuks puudutatud isiku korduvad etteheited kohtutäiturile, et käesoleva täitemenetluse asjaõigusliku iseloomu arvestades ei ole justkui tegemist kaasomanike, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanike (andnud nõusoleku alluda sundtäitmisele, juhul kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta) ühise ehk solidaarse kohustusega hüpoteegipidaja ees. Nagu XXXX on käesolevas täiteasjas võlgnikuks vaid tinglikult täitemenetluse mõttes (mitte võlaõigusseaduse mõttes), nii on ta täitemenetluses kinnisasja kaasomanikuna tinglikult ka solidaarvõlgnikuks. OÜ XXXXpankrotihaldurite seisukoht
11.OÜ XXXX pankrotihaldurite hinnangul on sissenõudja kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur on õigesti lõpetanud XXXX suhtes algatatud täitemenetluse leides, et pankrotivõlgniku varale ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses, kuna tegemist on pankrotivaraga, mida saab käsutada üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotivara ei ole võimalik müüa täitemenetluses, sest kohtutäitur ei saa üldjuhul korraldada täitemenetlust pankrotivarale sissenõude pööramiseks, vaid pankrotivara müüb haldur pankrotimenetluses. Pankrotivara ei saa müüa pandipidaja nõude rahuldamiseks täitemenetluses (so väljaspool pankrotimenetlust) ka seetõttu, et otsustusõigus pankrotivara müügi tingimuste osas peab seaduses sätestatud ulatuses jääma pankrotimenetluse organitele. Pankrotivara müügil täitemenetluses ei ole pankrotimenetluse organitel võimalik eeltoodud pädevust teostada. Pankrotimenetluse eesmärk on kõigi võlausaldajate (mitte ainult pandipidajate) nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses. Selle eesmärgi saavutamiseks võib osutuda vajalikuks võlgniku poolt pandiesemega tehtud tehingute (nt kinnisasja üürileandmise) tagasivõitmine, et suurendada vara väärtust ja selle müügist saadavat raha. Pandipidajal ei pruugi olla võlgniku tehingu tagasivõitmise vastu huvi, kui pandieseme müügihind ületab tema nõude suurust ka võlgniku tehingut (vara koormamist) arvestades. Seega kui pidada lubatavaks pankrotivara müüki täitemenetluses, võivad teiste võlausaldajate huve kahjustavad võlgniku tehingud jääda tagasi võitmata ning selle tõttu võib jääda pankrotivarasse laekumata raha, mille arvel oleks võimalik rahuldada ka teiste võlausaldajate nõudeid peale (esimesel järjekohal oleva) pandipidaja nõuete. Pandi esemeks oleva pankrotivara müümine ja pandipidaja nõude rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust oleks vastuolus ka PankrS §-s 153 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt peab ka pandipidaja osalema pankrotimenetlusega seotud maksete ja kulude kandmises võrdeliselt pandieseme müügist saadava rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Pankrotivara müümisel täitemenetluses ei saa müügist laekuva raha arvel eelnimetatud kulusid kanda ning pankrotimenetlus tuleks viia läbi teiste võlausaldajate arvel.
13.Sissenõudja väidetel on täitemenetluses sissenõude pööramine XXXX pankrotivarale praegusel juhul lubatav lähtudes Riigikohtu praktikast, mille kohaselt võib kohtutäitur müüa täitemenetluses abikaasade ühisomandis oleva kinnistu sellele seatud hüpoteegiga tagatud abikaasade solidaarkohustuse täitmiseks ka pärast ühe abikaasa pankroti väljakuulutamist. Puudutatud isikud sellega ei nõustu, kuna õiguslik olukord erineb praegusel juhul põhimõtteliselt sissenõudja viidatud Riigikohtu lahendites käsitletud olukordadest. Esiteks - sissenõudja viidatud lahendites on Riigikohus käsitlenud täitemenetluses sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale ning pidanud seda ka pärast
ühe abikaasa pankroti väljakuulutamist võimalikuks seetõttu, et ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka, mistõttu ei saa pankrotihaldur neid ka kuni ühisvara jagamiseni müüa. Praegusel juhul ei ole korteriomandid ühisomandis, vaid tegu on kaasomandis olevate kinnisasjadega, kus Roland Põdrale kuuluvad mõttelised osad on kindlaks määratud ja kuuluvad vaieldamatult tema pankrotivara hulka. Teiseks - erinevalt ülalviidatud Riigikohtu lahendites käsitletud kaasustest ei ole praegusel juhul sundtäitmiseks esitatud nõude puhul tegu solidaarkohustusega ning kohtutäituri 16.03.2016.a otsuses esitatud vastupidine seisukoht on ekslik. Sissenõudjal on XXXXvastu üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue hüpoteekidega koormatud korteriomandite kaasomandiosade võõrandamiseks, millest ei teki isiklikke nõudeid tema vastu. Mitut kaasomandiosa samaaegselt koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek. Hüpoteegipidajal on eraldi realiseerimisnõue iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja või selle mõttelise osa omaniku vastu, st ka siin ei saa rääkida pankrotivõlgniku ja XXXXühisest ja/või jagamatust kohustusest sissenõudja ees.
14.Lisaks tuleb märkida, et AÕS § 70 lg 6 näeb küll ette ühisomandile kaasomandi kohta käivate sätete kohaldamise (kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole ettenähtud teisiti), kuid mitte vastupidi. Seega ei saa ka sellest sättest tuletada, et Riigikohtu seisukohad abikaasade ühisvarasse kuuluvate esemete täitemenetluses realiseerimise kohta oleksid kohaldatavad ka kaasomandisse kuuluvate esemete realiseerimisel.
15.Ekslik on sissenõudja väide, mille kohaselt tooks hüpoteegi alusel ühe kaasomandiosa realiseerimine kaasa hüpoteegi kustutamise ka teiselt kaasomandiosalt, st et pankrotivõlgniku kaasomandiosa müümisel pankrotimenetluses vabaneks hüpoteegiks ka XXXXkaasomandiosa. Hüpoteek võib koormata kaasomanikule kuuluvat mõttelist osa. Mitut kaasomandiosa koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek. Ka õiguskirjanduses on märgitud, et ühishüpoteek võib tekkida koormatud (sh kohtuliku hüpoteegiga koormatud) kinnisasja jagamisel kaasomandiosadeks. Seega ei tooks pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandiosade müümine pankrotimenetluses kaasa hüpoteekide kustutamist XXXXkaasomandiosadelt. Nõustuda ei saa ka sissenõudja väitega, mille kohaselt kahjustaks kaasomandiosade müümine erinevates menetlustes tema õigusi seetõttu, et eraldi müüdavate kaasomandiosade eest ei ole võimalik saada sama hinda kui kinnisasja tervikuna müües. Seadus ei keela kaasomandiosade müüki selliselt, et samaaegselt korraldatakse enampakkumine pankrotimenetluses pankrotivarasse kuuluva kaasomandiosa müümiseks ning täitemenetluses teise kaasomandiosa müümiseks, st sisuliselt müüdaks kinnisasja tervikuna. Samuti ei pruugi kinnisasja müümine kaasomandiosadena ilmtingimata selle müügihinda vähendada. Puudutatud isik palub jätta AS Swedbank kaebus kohtutäitur Elin Vilippus’e 16.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/737 rahuldamata; jätta OÜ XXXXpankrotihaldurite menetluskulud AS Swedbank kanda ning mõista nende menetluskulud välja AS-lt Swedbank vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. XXXX(pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i seisukoht
16.Puudutatud isik II peab vajalikuks rõhutada, et tegemist on kaasomandi, mitte ühisomandiga, mistõttu ei ole kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendid asjakohased. Korteriomandid on kaasomandis ning XXXXkaasomandiosad on vaieldamatult tema pankrotivaraks, mida saab käsutada üksnes pankrotihaldur. XXXXpankrotivara ei ole võimalik müüa täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu viidatud Riigikohtu praktika ka käesolevale kaasomandit koormava hüpoteegi
täitemenetluses realiseerimise kaasusele. Puudutatud isik II on seisukohal, et viidatud Riigikohtu praktika ei ole analoogia korras kohaldatav käesolevale kaasomandi ja täitemenetluse algatamise lubatavuse küsimusele. Puudutatud isiku II hinnangul puudub kohtutäituril õigus korraldada täitemenetlust pankrotivõlgniku XXXXsuhtes ja müüa pankrotimenetluses pankrotivara enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuete rahuldamiseks.
17.Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteekide aluseks on enne XXXXpankroti väljakuulutamist sõlmitud laenulepingud, mille kohustatud pooleks on pankrotivõlgnik Roland Põder. Kaasomanik XXXXSwedbank AS-ga laenulepinguid kõnealuse vara soetamiseks ei ole sõlminud ega ole ka hüpoteegikannete aluseks olevates laenulepingutes lepingupooleks. Seega ei ole tegemist solidaarkohustusega, vaid hüpoteegipidajal on XXXXvastu üksnes asjaõiguslik nõue. Seejuures on XXXXsaanud kaasomanikuks peale hüpoteegikannete tegemist. Seega jääb puudutatud isik II oma 29.02.2016.a kaebuses toodud järelduse juurde, et kohtutäitur ei saa üldjuhul alustada pankrotivarale sissenõude pööramiseks täitemenetlust ka pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Erandiks on massikohustused, millega käesoleval juhul aga tegemist ei ole.
18.Samuti on jäetud arvesse võtmata kaebuse rahuldamise mõju pankrotimenetlusele tervikuna ning selle vastuolu pankrotimenetluse põhimõtetega. Oluline on arvestada, mille alusel on omand üle läinud kaasomanikule (omandiõiguse tekkimine) ning millised tagajärjed võivad sellest tulenevalt olla kaebuse rahuldamisel pankrotimenetluse muudele toimingutele, sh pankrotivara moodustamisele, vara tagasivõitmisele jne. Kaebuse rahuldamise korral ei oleks pankrotihalduril võimalik täita talle pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi vaidlusalusesse varasse puutuvalt. Samuti läheks sellisel moel pankrotivara võõrandamine vastuollu pankrotimenetluse põhimõtetega, mille kohaselt otsustavad pankrotimenetluse organid (võlausaldajate üldkoosolek ja pankrotitoimkond) pankrotivara müügi korra ja tingimused. Kaebuse rahuldamine piiraks olulisel määral pankrotihalduri tegevust pankrotivara moodustamisel. Puudub igasugune seadusest ja kohtupraktikast tulenev alus, mis lubaks pankrotivara müügi korraldamisel pankrotihalduri ja teiste pankrotimenetluse organite kontrolli alt väljuda ja anda üle kohtutäiturile.
19.Täiendavalt peab puudutatud isik II vajalikuks selgitada, et ühishüpoteegiga koormatud kaasomandiosa võõrandamisel pankrotimenetluses ei vabaneks XXXXkaasomandiosa hüpoteegist. Eelnevast tulenevalt on Swedbank AS-i väide huvide kahjustamisest alusetu. Samuti ei ole tõendatud, et kaasomandiosade müümisel erinevates menetlustes ei ole võimalik saada sama hinda, kui tervikvara müümisel. Sisuliselt on võimalik täitemenetluses ja pankrotimenetluses müüa vara samaaegselt ja seega tervikuna. Pankrotihaldur ja kohtutäitur peaksid selles osas tegema koostööd. Kokkuvõtvalt on puudutatud isik seisukohal, et Swedbank AS-i kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur Elin Vilippus on pankrotivõlgnik XXXXsuhtes algatatud täitemenetluse lõpetanud korrektselt.
20.Puudutatud isik palub jätta AS Swedbank kaebus kohtutäituri Elin Vilippus 16.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/737 rahuldamata; jätta kõik menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
21.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,
arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
22.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
23.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. 16.03.2016.a tegi kohtutäitur otsuse täiteasjas nr 022/2016/737, millega rahuldas pankrotivõlgniku kaebuse, kustutas pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandi osadele seotud keelumärked ja lõpetas täitemenetluse. Swedbank AS esitas 28.03.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus ́e 16.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/737. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
24.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
25.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: • Tartus Kastani 24a-31 asuv korteriomand (registriosa nr XXXX) ning Tallinnas Tornimäe tn 7-122 asuv korteriomand (registriosa nr XXXX) kuuluvad XXXX ja XXXX kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades, so mõlemale kuulub korteriomanditest 1⁄2 suurune mõtteline osa. Tegemist on kaasomandiga, mitte ühisomandiga (AÕS § 70 lg-d 3 ja 4); • mõlemat korteriomandit tervikuna (nii pankrotivõlgniku kui XXXX kaasomandiosasid) koormavad sissenõudja ja OÜ XXXX pankrotihaldurite kasuks sissekantud hüpoteegid, kusjuures hüpoteekide sissekandmise ajal oli mõlema korteriomandi ainuomanikuks pankrotivõlgnik; • Harju Maakohtu 27.07.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 kuulutati välja XXXX pankrot ning pankrotimenetluses tunnustati sissenõudja nõuet pankrotivõlgniku vastu summas 182 892,27 eurot, mis tuleneb 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a sõlmitud laenulepingutest; • sissenõudja esitas kohtutäiturile 01.02.2016.a täitmisavalduse, taotledes hüpoteekide alusel nii pankrotivõlgniku kui XXXX kaasomandiosade realiseerimist. Sundtäitmiseks on esitatud 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a laenulepingutest tulenev nõue pankrotivõlgniku vastu summas 182 892,27 eurot, so sama nõue, mida on tunnustatud pankrotimenetluses; • XXXX ei ole 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a sõlmitud laenulepingutest tuleneva võlgnevuse osas sissenõudja ees solidaarvõlgnikuks;
• 09.02.2016.a alustas kohtutäitur täitemenetlusega täiteasjades nr 022/2016/737 ja 022/2016/710, mille objektiks on XXXX(pankrotis) ja XXXX kaasomandisse (kaasomanikele kuulub 1/2 osa mõlemast kinnisasjast) kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega XXXX ja XXXX; • 11.02.2016.a kohtutäituri avalduse alusel kanti mõlema korteriomandi osas kinnistusraamatu kolmandasse jakku kohtutäituri ja AS-i Swedbank kasuks keelumärked nii pankrotivõlgniku XXXX kui XXXX kaasomandiosade käsutamises keelamiseks; • 16.03.2016.a tegi kohtutäitur otsuse täiteasjas nr 022/2016/737, millega rahuldas pankrotivõlgniku kaebuse, kustutas pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandi osadele seotud keelumärked ja lõpetas täitemenetluse.
26.Avaldaja leiab, et kaasomandisse kuuluva kinnisasja suhtes on võimalik täitemenetlus läbi viia ka pärast ühe kaasomaniku pankroti väljakuulutamist, mistõttu on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud ebaõigesti. Ülejäänud menetlusosalised on seisukohal, et kohtutäitur on XXXX suhtes algatatud täitemenetluse lõpetanud õigesti, kuivõrd pankrotivõlgniku varale ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses, kuna tegemist on pankrotivaraga, mida saab käsutada üksnes pankrotihaldur.
27.Käesoleval juhul on täitemenetluste objektideks XXXX(pankrotis) ja XXXX kaasomandisse kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega XXXX ja XXXX, mida koormavad Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteekidega tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud ning algatatud täitemenetluste näol on/oli tegemist vaid asjaõigusliku realiseerimisnõudega ning menetluste objektiks on vaid hüpoteegiga koormatud kinnisasjad. XXXX on pankrotis.
28.PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ning PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 kohaselt läheb võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Kohtutäituril puudub õigus pankrotivara käsutamiseks ning see õigus on ainult pankrotihalduril. Pankrotihalduril puudub võimalus võõrandada teise (mitte pankrotis) kaasomaniku osa.
29.Avaldaja viitab, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka (RKTKo asjas nr 3-2-1-38-14 p 16 ja RKTKo asjas nr 3-2-1-99-04 p 25) ja sellest järeldanud, et ühisvara jagamist tuleb korraldada täitemenetluse raames. Avaldaja on seisukohal, et asja lahendamisel tuleb lähtuda mainitud kohtupraktika analoogiast. Kohus sellega ei nõustu. Viidatud lahendites on Riigikohus käsitlenud täitemenetluses sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale ning pidanud seda ka pärast ühe abikaasa pankroti väljakuulutamist võimalikuks seetõttu, et ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka, mistõttu ei saa pankrotihaldur neid ka kuni ühisvara jagamiseni müüa. Puudutatud isikud on õigesti viidanud, et praegusel juhul ei ole kinnisasjad ühisomandis, vaid tegu on kaasomandis olevate kinnisasjadega, kus Roland Põdrale kuuluvad mõttelised osad on kindlaks määratud ja kuuluvad tema pankrotivara hulka. Seadus ei näe samuti ette, et kaasomandile kohaldatakse ühisomandi kohta käivaid sätteid. Lisaks ei ole sundtäitmiseks esitatud nõue pankrotivõlgniku ja XXXX solidaarkohustus, kuivõrd 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a laenulepingutest tuleneva nõude osas on võlgnikuks üksnes pankrotivõlgnik. Sissenõudjal on XXXX vastu üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue hüpoteekidega koormatud korteriomandite kaasomandiosade võõrandamiseks, millest ei teki isiklikke nõudeid tema vastu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-15 p 25). Mitut kaasomandiosa samaaegselt koormav
hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (vt AÕS 359 lg 11). AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Järelikult on hüpoteegipidajal eraldi realiseerimisnõue iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja või selle mõttelise osa omaniku vastu, st ka siin ei saa rääkida pankrotivõlgniku ja XXXX ühisest ja/või jagamatust kohustusest sissenõudja ees.
30.Avaldaja märgib, et hüpoteegi alusel ühe kaasomandiosa realiseerimine toob kaasa hüpoteegi kustutamise ka teiselt kaasomandiosalt. Kohus sellega ei nõustu. AÕS § 325 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Mitut kaasomandiosa koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (AÕS 359 lg 11). Ka õiguskirjanduses on märgitud, et ühishüpoteek võib tekkida koormatud (sh kohtuliku hüpoteegiga koormatud) kinnisasja jagamisel kaasomandiosadeks (AÕS Kommentaarid, II kd, lk 702 p 3.2.b). AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja (kaasomandi osa) arvel. Ühishüpoteegi realiseerimisel kustutatakse hüpoteek üksnes müüdud kinnisasja mõtteliselt osalt. Seega ei tooks pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandiosade müümine pankrotimenetluses kaasa hüpoteekide kustutamist XXXXkaasomandiosadelt. Väited, mis puudutavad kinnisasja erinevate kaasomandiosade samaaegset müüki erinevates menetlustes (täite- ja pankrotimenetluses) ja nende hinna kujunemist erinevates menetlustes, jätab kohus tähelepanuta, kuna need on tõendamata.
31.Kuivõrd pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile, ei ole XXXX vara müümine täitemenetluse raames käesoleval juhul võimalik. Ei ole tõendatud, et kinnisasja erinevate kaasomandiosade samaaegne müük erinevates menetlustes vähendaks tulemit. Kohtutäitur on õigesti lõpetanud täitemenetluse pankrotis isiku suhtes.
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Swedbank AS-i kaebus kohtutäitur Elin Vilippus ́e 16.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/737 rahuldamata.
33.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt
menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.