Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. august 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-16045
Tsiviilasi
Juri Saltõkovi hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4288 eurot 86 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. veebruari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Saltõkovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Juri Saltõkov (isikukood: XXXXXXXXXX); vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) (registrikood: 75001017); linnapea Jevgeni Solovjov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta Juri Saltõkovi apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Juri Saltõkovi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Juri Saltõkov (hageja) esitas 7. augustil 2015 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) avalduse Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 7 009 eurot 13 senti väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 28. septembri 2015 otsusega hageja avalduse osaliselt, tuvastas töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5–7 alusel töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu ülesöelduks alates 8. oktoobrist 2015 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt välja hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 4 288 eurot 86 senti. Kostja esitas 27. oktoobril 2015 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23. märtsil 2004 tähtajalise töölepingu (TVK tl 6–7), mille alusel asus hageja tööle Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametikohale alates 23. märtsist 2004 kuni direktori töölevõtmiseni. 20. oktoobri 2014 töölepingu lisaga nr 1 peatati töölepingu täitmine alates 13. oktoobrist 2014 kuni hageja suhtes uurimise lõppemiseni või kohtumääruse väljastamiseni (TVK tl 9).
2.juulil 2015 saatis hageja elektronkirja Kohtla-Järve linnapeale, milles palus taastada peatatud töösuhe, kuna hageja vabastati Viru Vanglast 22. juunil 2015 ning teda ei ole süüdi mõistetud (TVK tl 10). 8. juulil 2015 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel alates 10. juulist 2015 (TVK tl 12–14). Hagiavalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine seadusliku aluse puudumise tõttu. Hageja suhtes ei ole esitatud süüdistuse alusel tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Varguse, pettuse või muu teo, millega on võimalik põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, toimepanemine ei ole kohtuotsusega tuvastatud, mistõttu ei ole TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused täidetud. Kostja tugineb alusetult TLS § 88 lg 1 p-le 6. Ainult kohtueelse menetluse materjalidele tuginedes ei ole võimalik väita, et hageja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu. Kostja ei ole nimetanud ühtegi isikut, kelle usaldamatuse on hageja
oma tegevusega põhjustanud. TLS § 88 lg 1 p 7 sätestatud aluse, s.o süüliselt ja olulisel määral kahju tekitamist tööandja varale või kahju tekkimise ohu loomist, ei ole kostja tõendanud.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu peatamise tingis asjaolu, et Kaitsepolitseiamet pidas hageja kinni kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, 11, 3 (alates 1. jaanuarist 2015 kehtivas redaktsioonis § 209 lg 2 p 1, 2 ja 4) järgi kvalifitseeritava teo (tegude) toimepanemises. 13. oktoobril 2015 võeti hageja vahi alla. Eeluurimise käigus tuvastati, et noortekeskusesse vormistati fiktiivselt tööle isikud, kellele maksti Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt töötasu, preemiaid, puhkusetasu, samuti tasuti makse, kogumispensioni, töötaja ning tööandja töötuskindlustust. Töölepingud vormistas (sõlmis) hageja ise. Kostja ei ole esitanud hagejale süüdistust. Hageja on andnud aluse ebaseadusliku ja kahjustava käitumise kahtlusele, mis põhjustas nii kostja usaldamatuse hageja suhtes kui kolmandate isikute usaldamatuse kostja suhtes. Viru Maakohtu 10. juuli 2015 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-5485 kõrvaldati hageja Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametist (TVK tl 32–34). Kohus leidis viidatud määruses, et esineb põhjendatud kuriteokahtlus selles, et hageja pani noortekeskust juhtides toime kelmused Kohtla-Järve Linnavalitsuse, Eesti Töötukassa, Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti vastu, kes kandsid enam kui 100 000 eurot kahju. Kostjal kadus usaldus hageja suhtes arvestades kahtlustuse sisu ja hageja ametikohta
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 22. veebruari 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5, 6, 7 alusel ja etteteatamistähtaega järgimata oli põhjendatud, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud alust mõistlikult eeldada lepingu jätkamist kas kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Antud tsiviilasjas kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole hageja suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtulahendit talle esitatud süütegude toimepanemise kohta. Ei ole ka õigeksmõistvat lahendit, millega kohus oleks hageja õigeks mõistnud talle inkrimineeritavate tegude toimepanemises. Ei ole ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töösuhte erakorraline ülesütlemine eeldab tööandjal usalduse kaotuse mõjuva põhjusena sättes nimetatud tegude lõpule viimist, nende toimepanemises isiku süüdi tunnistamist ja karistamist karistusõiguslikus mõttes (jõustunud lahendit kriminaalasjas). Hagejale etteheidetud teod / tegevus on toime pandud töökohal Kohtla-Järve Noortekeskuses. Hageja vahistamine, talle süüdistuse esitamine, ametist kõrvaldamine (kohtumäärus jõustus
7.oktoobril 2015) on asjaolud, mis õigustavad tööandja usalduse kaotust hageja suhtes. Erakorraliseks ülesütlemiseks piisab ka töötaja poolt kahju tekitamise / tekkimise ohu loomisest (TLS § 88 lg 1 p 7). Arvestades kriminaalmenetluse käigus tööandjale teatavaks saanud ja pidevalt lisanduvat informatsiooni, on vähemalt kahju tekkimise ohu loomine hageja poolt ilmne. Lisaks töötaja tegudele, mis võivad põhjustada usaldamatuse tööandja vastu, ei pea tööandja tõendama seda, et mõnel kliendil on usaldamatus tekkinud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka siis, kui töötaja teod on põhjustanud usaldamatuse tekkimise võimaluse (Riigikohtu
21.aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 10). Hageja tegevuse ja kahtlustuse kajastus meedias ja ajakirjanduses põhjustas kolmandate isikute (lapsevanemate aga ka noorte enda) usaldamatuse hageja juhitud noortekeskuse ja selle kaudu
ka kostja suhtes. Noortekeskuse puhul on tegemist laste ja noorte tegevuseks ettenähtud avalikõiguslikke ülesandeid täitva linnaasutusega. Seejuures määrava osa kohaliku omavalitsuse eelarvest moodustab füüsiliste isikute tulumaksulaekumine, mistõttu peab eelarveliste vahendite kasutamine olema õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitud. Meedias kajastatu, mille kohaselt kahtlustatakse hagejat noortekeskuse juhina fiktiivsete töölepingute ja võltsitud dokumentide alusel linna eelarveliste vahendite omastamises, põhjustab igas mõistlikus inimeses kahtluse ja usaldamatuse nii hageja juhitud linnasutuse kui ka linnavalitsuse (kostja) kui hageja tööandja vastu. Selleks ei pea tööandja tõendama, et tema klientide / partnerite arv oleks avalikkusele teatavaks saanud asjaolude tõttu vähenenud. Vaidlust ei ole, et töösuhte erakorralise ülesütlemise ajaks ei olnud uurimine lõppenud ega väljastatud ka kohtulahendit, millega oleks hageja süüdi või õigeks mõistetud, samuti määrust millega oleks kriminaalmenetlus lõpetatud. Seega tähtaeg ei olnud saabunud. Samas ei olnud hagejal alust taotleda peatatud töösuhte taastamist ning tema tööle lubamist, sest hageja vabastati küll vahi alt, kuid tõkend vahistamine asendati tõkendiga kautsjon. Kuigi kahtlustuse ja süüdistuse sisu arvestades oleks kostjal olnud alus töösuhte lõpetamiseks ka varem, ei välista esmalt töösuhte peatamine selle erakorralist ülesütlemist kahtlustust kinnitavate või täiendavate asjaolude ilmnemisel hiljem. Maakohus leidis, et töölepingu erakorralise ülesütlemise hetkeks ei olnud möödunud mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 mõttes. Tööandjalt ei saanud oodata töösuhte jätkamise soovi ja võimalust hagejaga. Tööandjal oli õigus ja võimalus hinnata muuhulgas toimunu senist ja tulevast mõju endale, seejuures tuginedes muuhulgas kriminaalmenetluse uurimise käigus lisanduvale teabele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palub tuvastada 8. juuli 2015 ülesütlemisavalduse tühisus, lõpetada tööleping alates 8. oktoobrist 2015, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4 288 eurot 86 senti ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud TLS § 88 lg 1 p-i 5. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi peab tööandja suutma tõendada, et töötaja on toime pannud kas varguse, pettuse või mõne muu teo, millega on põhjustanud töötaja usalduse kaotuse. Kuigi hagejale on esitatud süüdistus, ei ole hageja osas jõustunud kohtuotsust, millega hageja oleks talle inkrimineeritud süütegude toimepanemises süüdi mõistetud. Olukorras, kus kostja tugineb ainult kriminaalmenetluses kogutud materjalidele, on ta oma otsustes seotud ka kriminaalasjas tehtava lahendiga. Töölt kõrvaldamise määrus tehti pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt, see jõustus alles 7. oktoobril 2015 ning tegemist on kriminaalmenetluse tagamise vahendiga, mitte riikliku süüdistaja poolt antud hinnanguga töölepingu võimalikule rikkumisele. Sellele viitamine ei ole põhjendatud. Maakohtu seisukoht, et kahtlus kriminaalasjas esitatud süüdistuses loetletud tegude toimepanemises on piisav, et kohaldada TLS § 88 lg 1 p-i 5, on põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooni, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, rikkumine. TLS § 88 lg 1 p 6 sätestatud alust töölepingu ülesütlemiseks ei esinenud. TLS § 88 lg 1 p 6 järgse usaldamatuse tõendamine on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 kostja ülesanne. Kohus ei saa omal algatusel asuda tõendeid koguma. Maakohus on avaldanud oma subjektiivse nägemuse ning seda tehes osutanud tõenditele, mida ei ole tsiviilasjas esitatud. Hagejal puuduvad vahendid meedia mõjutamiseks, mistõttu ei saa töölepingu rikkumist siduda sellega, kas meedia asja vastu huvi tunneb või mitte. Kahtlustuse
või süüdistuse avalikustamine meedia poolt ilma, et oleks asjas jõustunud kohtuotsus, milline kinnitaks isiku poolt kahtlustuses või süüdistuses loetletud tegude toimepanemist, võib luua (ning ilmselt loobki) konkreetsest isikust negatiivse kuvandi, kuid väita, et see saab tuua kaasa usaldamatuse isiku tööandja vastu, on põhjendamatu. TLS § 88 lg 1 p-s 7 sätestatud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei esinenud. Ülesütlemisavalduses ei ole välja toodud, millega või kuidas on hageja kostja varale kahju tekkimise ohu loonud. Maakohus on otsuses viidanud üldsõnaliselt kriminaalmenetluse käigus tööandjale teatavaks saanud ja lisanduvale informatsioonile, jättes viitamata tõenditele, mille alusel on kohus veendunud, et ülesütlemisavalduse esitamise ajal oli olemas oht kostja kui tööandaja varale. Kohtule ei ole esitatud ja kohus ei ole kogunud ega uurinud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid kahju tekkimise ohtu. Töösuhte lõpetamine oli lubamatu ka põhjusel, et kostja ei järginud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistlikku aega – väidetavast rikkumisest kuni töölepingu lõpetamiseni kulus ca 9 kuud. Kostjale oli kahtlustuse sisu teada juba töösuhte peatamisel
13.oktoobril 2014, ent ta ei pidanud töösuhte lõpetamist vajalikuks. Menetluse käigus ei ole kostja selgitanud, millised muudatused olid aset leidnud alates töölepingu peatamise kokkuleppe sõlmimisest kuni töölepingu ülesütlemise ajani, mis oleksid õigustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole kostja õigusemõistja rolli võtnud ega hagejat ühegi kuriteo toimepanemises süüdi mõistnud. Kostja ei ole esitanud töötajale töölepingu lõpetamise alusena süüdistust kuriteo toimepanemise kohta, küll aga on kostja asunud seisukohale, et hageja on oma senise tegevusega ametikohal andnud aluse ebaseadusliku ja kahjutekitava käitumise kahtlusele või võimalusele Kohtla-Järve linnale. Hageja tegevuse osas on läbi viidud uurimine ning 8. aprilli 2015 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-2666 andis Viru Maakohus hageja süüdistatavana kohtu alla. Isikut süüdistatakse olulisel määral tööandja varale (sh ka Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile) kahju tekitamises ning töökohal jätkamisega tekib oht kahju võimaliku tekitamise jätkamise osas tööandjale, mida ei saa kostja tööandjana lubada. Antud juhul pidas kostja kriminaalmenetluse algatamist hageja tegevuse suhtes ametikohal piisavaks aluseks usalduse kaotusele. Hageja tegutses ametikohal viisil, mis andis aluse kriminaalmenetluse algatamiseks ning isiku kohtu alla andmiseks, põhjustades sellega kostja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja vahistamine, talle süüdistuse esitamine on õigustatult põhjustanud usalduse kaotuse tema vastu. Nii prokuratuur kui ka kohus on jaganud kostja seisukohta hagejaga töölepingu lõpetamise osas, mis nähtub 10. juuli 2015 Viru Maakohtu kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-15-5485. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et viide nimetatud kohtumäärusele, kui kriminaalmenetluse tagamise vahendile, ei ole põhjendatud. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud, kui töötajat ei ole võimalik usaldada ning töösuhte jätkamine temaga võib viia kordades suurema kahju tekitamiseni. Kostjal oli õigustatud alus arvata, et kahtlused hageja tegevuse osas ametikohal, mida on korduvalt kajastatud ka üleriigilistes meediakanalites, on põhjustanud ning põhjustavad kolmandate isikute usaldamatuse kostja suhtes. Tööandja ei pea põhjendama kolmandate isikute usaldamatuse tekkimist tööandja suhtes. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka siis, kui töötaja teod on põhjustanud usaldamatuse tekkimise võimaluse. TLS § 88 lg 1 p 7 eeldused on täidetud. Kriminaalmenetluse eeluurimise käigus tuvastati, et Kohtla-Järve Noortekeskusesse olid fiktiivselt tööle vormistatud isikud, kellele võltsitud dokumentide alusel maksti Kohtla-Järve linna eelarvest töötasu, preemiaid, puhkuse tasu, samuti tasuti tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni, töötaja ning tööandja
töötuskindlustust. Eeltoodud tegevusega on põhjustatud kostjale kahju ca 100 000 eurot. Nii Viru Maakohus kui ka kõrgema astme kohtud on kriminaalasjas erinevate tõkenditega seonduvate küsimuste arutamisel korduvalt leidnud, et esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht. Kostja on kriminaalasja raames tõendanud kuriteoskeemi kaasatud fiktiivselt tööle vormistatud isikutele preemiate, töö- ja puhkusetasude väljamaksmist linnaeelarvest. Samuti on tõendatud väljamaksete omistamise fakt hageja poolt. Hageja viide TLS § 88 lg 4 rikkumisele ei ole põhjendatud. Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Hageja oli vahi alt vabastatud, kuid tõkend vahistamine asendati tõkendiga kautsjon. Töösuhte peatamine ei saa välistada töölepingu erakorralist ülesütlemist hiljem, kui ilmnevad kahtlustust kinnitavad või täiendavad asjaolud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Hageja ja kostja vahel on 23. märtsil 2004 sõlmitud tähtajaline tööleping (TVK tl 6–7), mille järgi oli hageja tööl Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametikohal.
20.oktoobri 2014 töölepingu lisaga nr 1 peatati töölepingu täitmine alates 13. oktoobrist 2014 kuni hageja suhtes uurimise lõppemiseni või kohtumääruse väljastamiseni (TVK tl 9). Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles töötajast tuleneval põhjustel TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning palus mõista kostjalt välja hüvitist 3553 eurot 26 senti töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ning hüvitist 3455 eurot 87 senti ülesütlemisest seaduses sätestatud tähtajast vähem etteteatatud aja eest. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse hagi, tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus, loetakse tööleping lõppenuks alates 8. oktoobrist 2015 ning mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja 4288 eurot 86 senti. Kuigi apellatsioonkaebuses taotleb hageja hagi rahuldamist, on töövaidluskomisjoni otsusega hageja kasuks väljamõistetud hüvitis väiksem kui hagis taotletud. Apellatsioonkaebuses on hageja märkinud hüvitise suuruseks 4288 eurot 86 senti, mis vastab töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvitise suurusele. Hageja ei ole esitanud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäetud hüvitise saamiseks. Järelikult jõustus töövaidluskomisjoni otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata.
8.Kostja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel. TLS § 88 lg 1 p-de 5-7 järgi võib tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5); on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (p 6); on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7). Hageja töötas noortekeskuse juhina. Pooled ei vaidle selle üle, et 13. oktoobril 2014 pidas Kaitsepolitseiamet hageja kinni kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, 11, 3 järgi kvalifitseeritava teo (tegude) toimepanemises ning et 13. oktoobril 2014 võeti hageja vahi alla.
Apellatsioonkaebuses esitatud väitel on kostja töölepingut lõpetades tuginenud ainult kriminaalasja uurimisel kogutud materjalile ja süüdistuses loetletud tegudele ning ühtegi täiendavat toimingut kostja iseseisvalt läbi viinud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja tööalast staatust arvestades on ainuüksi kahtlus aastatepikkuses ametipositsiooni ärakasutamises ning olukorra tekitamises, kus ta väidetavalt teisi isikuid ära kasutades on petnud oma tööandjat, tekitanud kahju või vähemalt loonud kahju tekkimise võimaluse, piisav usalduse kaotuseks hageja suhtes ning töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja suhtes on Viru Ringkonnaprokuratuur koostanud süüdistusakti (tl 6) ning hageja suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Eeluurimise käigus tuvastati, et noortekeskusesse vormistati fiktiivselt tööle isikud, kellele maksti Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt töötasu, preemiaid, puhkusetasu, samuti tasuti makse, kogumispensioni, töötaja ning tööandja töötuskindlustust. Töölepingud vormistas (sõlmis) hageja ise. Kostjal oli tungiv alus kahtlustada, et hageja on kriminaalmenetluse eeluurimise käigus tuvastatu toime pannud. Ringkonnakohus leiab, et kostjal puudus vajadus täiendavate toimingute läbiviimiseks. Hageja ei vaidle vastu, et talle oli esitatud süüdistus. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis talle etteheidetavaid tegusid vaidluse alla seaks. Ringkonnakohtu hinnangul võib teatud asjaoludel objektiivselt põhjendatud ja selge kahtlus karistatava teo toimepanemises olla aluseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks usalduse kaotuse tõttu. Kahtluse tõttu töölepingu erakorralise lõpetamine on õiguspärane eelkõige siis, kui töötajal ei ole enam tal lasuva kahtluse tõttu vajalikke isiklikke omadusi töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatu ei ole vastuolus ka Inimõiguste konventsiooni art 6 lg-ga 2, mille kohaselt igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud ning hageja viidatud (tl 61) põhiseaduse §-ga 22, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi sisulist väidet selle kohta, mis kummutaks eeluurimise käigus tuvastatut. Ringkonnakohus leiab, et ka see, et hageja oli töölt kõrvaldatud, ei ole asjaolu, mis muudaks töölepingu erakorralise ülesütlemise usalduse kaotuse tõttu tühiseks. Praegusel juhul oli hageja ja kostja vaheline töösuhe peatatud 13. oktoobrist 2014, seega iseenesest puudus oht, et hageja paneks toime uusi tegusid. Samas oli hagejale esitatud süüdistus fiktiivsete töölepingute sõlmisel noortekeskuse juhina ning hageja usaldus asutuse juhi suhtes puudus määral, mis võimaldaks hagejal oma tööd jätkata.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja 8. juuli 2015 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 8 lg 1 p 5 alusel oli õiguspärane ning ei pea vajalikuks peatuda töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p-de 6 ja 7 alusel. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei oma töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel tähendust hageja töölt kõrvaldmise määrus, mis jõustus 7. oktoobril 2015, seega pärast ülesütlemisavalduse tegemist. Samas ei ole siiski alati välistatud teatud hilisemate asjaolude arvestamine kohtumenetluses. Praegusel juhul on hageja ametist kõrvaldamise määrus tehtud 10. juulil 2015, seega kaks päeva pärast ülesütlemisavaldust. Samas on määrus tehtud ülesütlemisavalduse vaidlustamise tähtaja jooksul. Tegemist on asjaoluga, mis toetab tööandja usalduse kaotust ülesütlemise avalduse tegemise ajal 8. juulil 2015. Maakohus on nimetatud määrust loetlenud ühe asjaoluna hageja vahistamise ja talle süüdistuse esitamise kõrval, mis iseenesest on töölepingu lõpetamise aluseks (vt otsuse p 8).
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja teinud ülesütlemisavaldust TLS § 88 lg- s 4 nimetatud mõistliku tähtaja jooksul. Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu. Väidetavate hageja rikkumiste konkreetset aega ei ole võimalik praeguses menetluses kindlaks määrata, hageja vahistati
13.oktoobril 2014 (tl 6). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et töölepingu erakorralise ülesütlemise mõistlik tähtaeg ei olnud möödunud, on põhjendatud. Kostja selgituste kohaselt (tl 36) jõudis süüdistusakt temani pärast töölepingu peatamist.
11.Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.