Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
J. S. esitas 07.08.2015.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Kohtla-Järve linna (Linnavalitsuse kaudu) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste väjamõistmise nõudes.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 28.09.2015.a otsusega J. S.i avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p-de 5,6,7 alusel, luges töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 08.10.2015.a ning mõistis tööandjalt välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise summas 4288, 86 eurot.
3.Kohtla-Järve linn (Linnavalitsuse kaudu) esitas 27. oktoobril 2015.a. kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses. Kohus luges vastavalt ITVS § 24 lg 4 ja 5 J. S.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
HAGEJA NÕUE
4.Maakohtus jäi hageja oma nõude juurde paludes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping hagejaga lõpetatuks alates 08.10.2015.a. ning mõista Kohtla-Järve linnalt hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. 4.1 Kohtla-Järve Linnavalitsus ja J. S. sõlmisid 23.03.2004.a töölepingu, millega J. S. asus tööle Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametikohale. Tööleping sõlmiti tähtajalisena alates 23.03.2004 kuni direktori töölevõtmiseni. 20.10.2014.a sõlmitud töölepingu lisaga nr 1 peatati töölepingu täitmine alates 13.10.2014 kuni J. S.i suhtes uurimise lõppemiseni või kohtumääruse väljastamiseni. 02.07.2015 saatis hageja elektronkirja Kohtla-Järve linnapeale, milles palus taastada peatatud töösuhe kuna hageja vabastati Viru Vanglast 22.06.2015.a ning kohtu poolt ei ole teda süüdi mõistetud. 08.07.2015 ütles Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu) hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja 7 alusel alates 10.07.2015.a 4.2 Hageja on seisukohal, et ülesütlemine on tühine seadusliku aluse puudumise tõttu. J. S.i suhtes ei ole temale esitatud süüdistuse alusel tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Kohtueelse menetluse lõpule viimine ning menetleja nägemus süüdistatava tegudest ei ole aluseks väita, et süüdistatav on süüdistuses loetletud teod toime pannud, pädevus kedagi süüdi mõista on ainult kohtul. Hageja on seisukohal, et varguse, pettuse või muu teo, millega on võimalik põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, toimepanemine ei ole käesoleval ajal kohtuotsusega
tuvastatud, mistõttu ei ole TLS § 88 lg 1 p 5 sätstatud aluse kohaldamise materiaalsed eeldused täidetud. Alusetu on hageja arvates ka tööandja tuginemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusele. Ainult kohtueelse menetluse materjalidele tuginedes ei ole võimalik väita, et J. S. on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Tööandja ei ole seejuures nimetanud ühtegi isikut, kelle usaldamatuse tööandja vastu on avaldaja oma tegevusega põhjustanud. TLS § 88 lg 1 p 7 sätestatud aluse – süüliselt ja olulisel määral kahju tekitamist tööandja varale või kahju tekkimise ohu loomist ei ole tööandja mingil viisil tõendanud. Hageja hinnangul ei ole abstraktne viide kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidele toomata seejuures välja millises ulatuses on avaldaja väidetavalt kahju tekitanud või millega kahju tekkimise ohu loonud, piisav selleks, et lugeda hageja vastava teo toimepnnuks. Tulenevalt TLS § 104 on seadusliku aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega ja töövaidluskomisjoni otsusega, kus rahuldati J. S.i taotlus osaliselt. 5.1 13.10.2014 tööleping J. S.iga peatati kuni uurimise lõppemiseni või vastava kohtumääruse väljastamiseni. 10.07.2015 öeldi tööleping üles. Tööandja leidis, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik. Töölepingu peatamise tingis asjaolu, et Kaitsepolitseiamet pidas J. S.i kinni kahtlustatavana KarS § 209 lg 2 p 1, 1 1 , 3 (alates 01.01.2015.a kehtivas redaktsioonis § 209 lg 2 p 1, 2 ja 4) järgi kvalifitseeritava teo (tegude) toimepanemises. Poolte vahel ei olnud vaidlusi töölepingu peatamise osas. 13.10.2015 võeti isik vahi alla. Eeluurimise käigus tuvastati, et noortekeskusesse vormistati fiktiivselt tööle isikud, kellele maksti Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt töötasu, preemiaid, puhkusetasu, samuti tasuti tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni, töötaja ning tööandja töötuskindlustust. Eeltoodud tegevusega on põhjustatud Kohtla-Järve Linnavalitsusele kahju ca 100 000 eurot. Töölepingud vormistas (sõlmis) hageja ise. 5.2 Tööandja ei olegi kedagi süüdi mõistnud, vaid viidanud ülesütlemise alusena TLS § 88 lg 1 p 5, 6, 7. Tööandja ei ole esitanud töötajale süüdistust, kuid kostja arvates on töötaja andnud aluse ebaseadusliku ja kahjustava käitumise kahtlusele, mis põhjustas nii tööandja usaldamatuse töötaja suhtes kui kolmandate isikute usaldamatuse tööandja suhtes. 10.07.2015 andis Viru Maakohus kohtuasjas nr 1-15-5485 kohtumääruse, mille resolutsiooni kohaselt kõrvaldati hageja Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametist. Kohus leidis viidatud määruses, et esineb põhjendatud kuriteokahtlus selles, et J. S. pani noortekeskust juhtides toime kelmused Kohtla-Järve Linnavalitsuse, Eesti Töötukassa, Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti vastu, kes kandsid enam kui 100 000 eurot kahju. Tööandjal kadus usaldus töötaja suhtes arvestades kahtlustuse sisu ja hageja ametikohta (noortekeskuse juht). Kostja ei teadnud töötaja tegevusest. Asutust revideeriti, kuid sel momendil polnud tööandjal alust kahelda selles, et tööle võetud isikuid reaalselt seal ei tööta, vaid on vormistatud fiktiivselt. Kontrolliti üksnes töölepingute vastavust töölepingu seadusele. Arvestades kahtlustuse sisu, kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, süüdistusakti sisu, oli tööandjal põhjendatud alus arvata, et isik on tegutsenud süüdistuses kirjeldatud viisil, mis
on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse tema suhtes ja mistõttu ei pea tööandja enam võimalikuks töösuhet jätkata. 5.3 Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - J. S. ja Kohtla-Järve Linnavalitsus sõlmisid 23.03.2004 töölepingu, mille alusel hageja asus tööle Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitjana (TVK toimik, lk 6-8); - 13.10.2014.a. pidas kaitsepolitseiamet J. S.i kahtlustatavana kinni KarS § 209 lg 2 p 1 11 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Viru Maakohtu määrusega võeti 15.10.2014 vahi alla (kriminaalasi nr 14913000037); - töösuhe peatati alates 13.10.2014 kuni uurimise lõppemiseni või vastava kohtumääruse väljastamiseni (TVK lk 9, 31); - 02.07.2015.a. saatis J. S. Kohtla-Järve linnapeale e- kirja, milles palub taastada 13.10.2014.a peatatud töösuhte esimesel võimalusel. Hageja teavitas, et teda vabastati Viru Vanglast 22.06.2015.a., kohtu poolt süüdi mõistetud ei ole (TVK toimik lk 10). - Kohtla-Järve Linnavalitsus ütles 08.07.2015.a hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 5, 6, ja 7 alusel (TVK toimik, lk 11-13)
8.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5, 6, 7 alusel oli põhjendamatu ja seadusliku aluse puudumise tõttu tühine. J. S.i suhtes ei ole kohus teinud süüdimõistvat kohtuotsust. Väidetavat kahju tekitamist tööandja varale või kahju tekkimise ohu loomist ei ole tööandja käesoleval juhul mingil viisil tõendanud. Tööandja on tuginenud ülesütlemise alusena kohtueelses menetluses kogutud materjalidele. Hageja leiab, et ei varguse, pettuse või muu teo, millega on võimalik põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, toimepanemine ei ole kohtuotsusega tuvastatud, mistõttu ei ole TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamise materiaalsed eeldused täidetud. Kostja on seisukohal, et arvestades kahtlustuse ja süüdistuse sisu, samuti krimineelmenetluse tagamise vahendina kohaldatud ametist kõrvaldamist (kriminaalasi nr 1-15-5485, TVK toimik lk 32), ei saanud tööandja enam kõiki asjaolusid arvesse võttes jätkata töösuhet hagejaga. Hageja ebaseadusliku tegevuse kajastamine ajakirjanduses kahjustas tööandja mainet ning arvestades hageja ametikohta (noortekeskuse juht) põhjustas kolmandate isikute usaldamatuse tööandja suhtes.
9.Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja (muuhulgas): - on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5); - on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (p 6); - on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7);
TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tulenevalt TLS § 97 lg 3 võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
10.Töölepingu seaduse kohaselt peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või äripartnerite usaldamatust tööandja vastu (TLS § 16 lg 1). Usaldus töötaja vastu võib kaduda kui ta tegutseb tööandja huvide vastaselt. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kas töösuhte ülesütlemise etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele.
11.Vaidlust ei ole selles, et käesolevs tsiviilasjas kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole J. S.i suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtulahendit talle esitatud süütegude toimepanemise kohta. Ei ole ka õigeksmõistvat lahendit, millega kohus oleks J. S.i õigeks mõistnud talle inkrimineeritavate tegude toimepanemises. Ei ole ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
12.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töösuhte erakorraline ülesütlemine eeldab tööandjal usalduse kaotuse mõjuva põhjusena sättes nimetatud tegude lõpule viimist, nende toimepanemises isiku süüdi tunnistamist ja karistamist karistusõiguslikus mõttes (jõustunud lahendit kriminaalasjas). J. S.ile etteheidetud teod / tegevus on toime pandud töökohal Kohtla-Järve Noortekeskuses. Kohus on seisukohal, et J. S.i tööalast staatust arvestades on ainuüksi kahtlus aastatepikkuses ametipositsiooni ärakasutamises ning olukorra tekitamises, kus väidetavalt teisi isikuid ära kasutades on petnud oma tööandjat, tekitanud kahju või vähemalt loonud kahju tekkimise võimaluse, piisav usalduse kaotuseks hageja suhtes ning töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja töötas linna allasutuse- noortekeskuse- juhina täites avalikke ülesandeid. Hageja vahistamine, talle süüdistuse esitamine, ametist kõrvaldamine (kohtumäärus jõustus 07.10.2015.a) on asjaolud, mis kohtu arvates õigustavad tööandja usalduse kaotust tema suhtes. Hageja märgib, et kostja ei ole tõendanud väidetava kahju suurust, vaid viidanud üksnes abstraktselt kriminaalasja kohtueelse menetluse materjalidele. Erakorraliseks ülesütlemiseks piisab ka töötaja poolt kahju tekitamise /tekkimise ohu loomisest (TLS § 88 lg 1 p 7). Arvestades kriminaalmenetluse käigus tööandjale teatavaks saanud ja pidevalt lisanduvat informatsiooni, on vähemalt kahju tekkimise ohu loomine hageja poolt ilmne.
13.TLS § 88 lg 1 p 6 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda ka juhul, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku (nt tarbijate, klientide või äripartnerite) usaldamatuse tööandja vastu. Riigikohus on seisukohal, et lisaks töötaja tegudele, mis võivad põhjustada usaldamatuse tööandja vastu, ei pea tööandja tõendama seda, et nt mõnel kliendil on usaldamatus tekkinud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka siis, kui töötaja teod on põhjustanud usaldamatuse tekkimise võimaluse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03). Käesoleval juhul tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 7) ja hinnata, kas samas olukorras ja heas usus tegutsevad isikud oleks kaotanud usalduse tööandja vastu töötaja sarnase teo tagajärjel. Kohus nõustub, et J. S.i tegevuse ja kahtlustuse kajastus meedias ja ajakirjanduses põhjustas kolmandate isikute (ennekõike lapsevanemate aga ka noorte enda) usaldamatuse hageja juhitud noortekeskuse ja selle kaudu ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse suhtes. Noortekeskuse puhul on tegemist laste ja noorte tegevuseks ettenähtud avalik-õiguslikke ülesandeid täitva linnaasutusega. Seejuures määrava osa kohaliku omavalitsuse eelarvest moodustab füüsiliste isikute tulumaksulaekumine, mistõttu peab eelarveliste vahendite kasutamine olema õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitud. Meedias kajastatu, mille kohaselt kahtlustatakse J. S.i noortekeskuse juhina fiktiivsete töölepingute ja võltsitud dokumentide alusel linna eelarveliste vahendite omastamises, põhjustab kohtu hinnangul igas mõistlikus inimeses kahtluse ja usaldamatuse nii hageja juhitud linnasutuse kui ka linnavalitsuse (kostja) kui hageja tööandja vastu. Selleks ei pea tööandja tõendama, et nt tema klientide / partnerite arv oleks avalikkusele teatavaks saanud asjaolude tõttu vähenenud.
14.Kohus on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud kui töötajat ei ole võimalik usaldada ning töösuhte jätkamine temaga võib viia palju suurema kahju (nii materiaalse kui mainekahju) tekitamiseni. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tulenevalt TLS § 97 lg 3 võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamis tähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamis tähtaja lõppemiseni. Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Töösuhe hagejaga peatati alates 13.10.2014. tähtegselt so kuni uurimise lõppemiseni või vastava kohtumääruse väljastamiseni (TVK toimik lk 9). Vaidlust ei ole selles, et töösuhte erakorralise ülesütlemise ajaks ei olnud uurimine lõppenud ega väljastatud ka kohtulahendit, millega oleks hageja süüdi või õigeksmõistetud, samuti määrust millega oleks kriminaalmenetlus lõpetatud. Seega tähteg ei olnud saabunud. Samas märgib kohus ka seda, et hagejal ei olnud alust taotleda peatatud töösuhte taastamist ning tema tööle lubamist, sest hageja vabastati küll vahi alt, kuid tõkend vahistamine asendati tõkendiga kautsjon. Hageja esindaja märkis kohtuistungil iseenesest õigesti, et ka töösuhte peatamisel olid kahtlustuse ja süüdistuse sisu tööandjale teada, ometi otsustati mitte töösuhet lõpetada vaid kokkuleppel peatada.
Kohus möönab, et kahtlustuse ja süüdistuse sisu arvestades oleks kostjal olnud alus töösuhte lõpetamiseks ka varem, kuid asjaolu, et esmalt töösuhe peatati, ei välista selle erakorralist ülesütlemist kahtlustust kinnitavate / täiendavate asjaolude ilmnemisel hiljem. Kohus on seisukohal, et töölepingu erakorralise ülesütlemise hetkeks ei olnud möödunud ka mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 mõttes. Tööandjalt ei saanud oodata töösuhte jätkamise soovi ja võimalust hagejaga. Töösuhte jätkamisel näidanuks tööandja, et ta on valmis töötajat aktsepteerima ja usaldama. Tööandjal oli õigus ja võimalus hinnata muuhulgas toimunu senist ja tulevast mõju endale (seejuures tuginedes muuhulgas kriminaalmenetluse uurimise käigus lisanduvale teabele).
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul oli põhjendatud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5, 6, 7 alusel ja etteteatamistähtaega järgimata, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud kuidagi alust mõistlikult eeldada lepingu jätkamist kas kokkulepitud tähtaja või etteteatamis tähtaja lõppemiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad seega hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.