H.T. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 27. märtsi 2016 otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/458
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. mai 2016. a määrus kohtutäituri Oksana Kutšmei otsuse tühistamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäituri Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei
esindajad
H.T. (avaldaja) (isikukood XXXXXXXXX) Sissenõudja L.T., esindaja advokaat Janar Kuus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. mai 2016. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud riigilõiv kohtutäituri Oksana Kutšmei kanda ja muud ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.H.T. esitas 19. märtsil 2016 kohtusse kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 27. märtsi 2016 otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/458. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei arestinud H.T. töövõimetuspensioni. Avaldaja sissetulek on 367,40 eurot, mis koosneb palgast 200 eurot ja pensionist 167,40 eurot kuus. Kuivõrd avaldaja sissetulekud kokku jäävad alla TMS § 132 lg 1 toodud alammäära ning avaldaja peab üleval alaealist last, siis ei kuulu avaldaja töövõimetuspension arestimisele. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kuna avaldaja kulud on suuremad kui tema väidetav sissetulek, siis saab sellest järeldada, et avaldaja on kolmanda isiku ülalpidamisel ning puudub vajadus tagada võlgnikule seaduses ettenähtud miinimumkaitse.
2.Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Vaidlustatud otsus on avaldajale kätte toimetatud 28. märtsil 2016 e-posti teel saatmisega ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 1 kohaselt tuleb lugeda kätte toimetatuks. Täitur ei pea avaldaja esitatud andmeid tema sissetuleku suuruse kohta usutavaks, need ei ole kooskõlas avaldaja kuludega 950 eurot kuus. Kohtutäituril on alust eeldada, et avaldaja sissetulekud on näidatust suuremad.
3.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avaldus rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tegi 20. mail 2016 määruse, millega 1) tühistas kohtutäituri Oksana Kutšmei 27. aprilli 2016 otsuse täiteasjas nr 084/2015/458; 2) jättis läbi vaatamata H.T. 19. aprilli 2016 kaebuse p-d 3-5; 3) jättis H.T. menetluskulud Oksana Kutšmei kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda; 4) mõistis kohtutäitur Oksana Kutšmeilt H.T. kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 15 eurot.
5.Maakohus leidis, et avaldaja kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohtutäituri esitatud e-kirja kohaselt saatis täitur H.T.le vaidlustatud otsuse e-posti teel 28. märtsil 2016 meiliaadressil XXXXXXXXXXX. H.T. väitel sai ta otsuse kätte 10. aprillil 2016. Võlgnik esitas kaebuse täituri otsusele kohtusse 19. aprillil 2016, märkides avaldusel oma meiliaadressiks samuti XXXXXXXXXXX. TMS § 218 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri otsusele esitada 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui viidatud seadustikust ei tulene teisiti. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111, täitemenetluse seadustik seda eraldi ei reguleeri. Kuivõrd kohtule ei ole teada, et täituritel oleks eraldi infosüsteem menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kohaldub nende tegevusele TsMS § 3111 lg 4 ja 5. Nimetatud paragrahvi lõikest 5 tuleneb, et e-kirjaga saadetud dokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja on selle kättesaamist kinnitanud. Kinnitus ei pea olema digitaalselt allkirjastatud, kui e-posti aadressi on avaldanud isik ise. Kuivõrd täitur peab järgima tsiviilkohtumenetluse norme, tuleb ka täituril saada võlgnikult e-posti teel kinnitus, et ta on otsuse kätte saanud. Vastaselt korral ei ole võimalik lugeda, et otsus on kätte toimetatud ning kaebetähtaeg ei hakka kulgema. Maakohus leidis, et täituri viidatud TMS § 10 lg 1 teine lause ei tähenda, et täitemenetluse seadustikus oleks erikord ning võlgniku antud kontaktandmetel saadetud dokumendid saaks lugeda kõik kätte toimetatuks. TMS § 10 lg 1 teine lause tähendab, et võlgnik ei pea dokumentide kätte saamist kinnistama digitaalse allkirjaga. See ei kõrvalda TsMS § 3111 lg 5 toodud kinnituse saamise vajadust. Kuna täituri esitatud e-kirjast ei nähtu, et avaldaja oleks kinnitanud otsuse kättesaamist, hakkab kaebetähtaeg kulgema avaldaja näidatud hetkest 10. aprillist 2016.
6.Maakohus leidis, et sissetuleku (pensioni) arestimisel tuleb täituril arvestada TMS § 130 jj piirangutega. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et tema sissetulekuks on pension 167,40 eurot kuus ning töötasu 215,25 eurot. TsMS § 131 lg 1 p 10 järgi ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) § 5 p 2 järgi on töövõimetuspension üks riikliku pensioni liik. RPkS § 47 lg 3 järgi võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. 27. veebruaril 2016 oli rahvapensioni suuruseks 158,37 eurot kuus, alates 1. aprillist 2016 on see 167,40 eurot kuus. Seega sai kohtutäitur TsMS § 131 lg 1 p 10 järgi avaldaja pensionist kinni pidada 88,22 eurot (167,40 eurot – 158,37 x 50%), täitur on kinni pidanud 83,70 eurot.
7.Lisaks TsMS § 131 lg 1 p 10 pensionist kinnipidamist reguleerivale erisättele tuleb arvestada ka TMS §-ga 132 lõikega 1. Nimetatud lõike kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Avaldajal on XXXX 2004 sündinud lapse S.K. ülalpidamiskohustus ja seega ei saa arestida tema sissetulekuid, mis on väiksemad kui 11⁄3 palga alammäärast. Arestimise akti tegemise ajal oli palga alammääraks 430 eurot, avaldaja puhul on mittearestitavaks summaks 573,35 eurot kuus (430 + 430/3). Kuna avaldaja sissetulek on kokku 382,65 eurot kuus (167,40 + 215,25), ei saa tema sissetulekut arestida. Avaldaja pensioni saaks arestida 88,22 euro ulatuses, kui pension ja töötasu kokku oleks rohkem kui 573,35 eurot kuus.
8.Kohtutäituri viited sellele, et avaldaja kulud on suuremad kui tema sissetulekud, ei ole asjakohased. Kui täituri arvates ei ole võlgnik kõiki oma tulusid täitemenetluses avaldanud, on tal TMS § 26 alusel õigus nõuda võlgniku sissetulekute kohta teavet kolmandatelt isikutelt (Elamu Ehitus OÜ-lt). Täitur ei saa sissetuleku arestimisel lähtuda andmete usutavusest. Lisaks juhib kohus täituri tähelepanu sellele, et Elamu Ehitus OÜ on registrisse kantud 11. detsembril 2014, tegemist ei ole pikalt tegutsenud äriühinguga ning ei ole alust arvata, et osaühingul on võimalik avaldajale maksta keskmist palka.
9.Avaldaja on lisaks eelnevale palunud avalduses tühistada sissetuleku arestimise akt, tagada TMS § 132 lg 1, 2 järgimine ja tagastada sissetuleku arestimise akti alusel kohtutäituri poolt arestitud summad (avalduse taotlused 3-5). Maakohus selgitas avaldajale, et kohus ei saa tühistada kohtutäituri koostatud sissetuleku arestimise akti. Samuti ei saa kohus kohustada täiturit tagama võlgnikule seaduses ettenähtud miinimumkaitse. Kuna maakohus leidis, et
27.märtsi 2016 kohtutäituri otsus tuleb tühistada, vaatab kohtutäitur 3. märtsi 2016 kaebuse uuesti läbi. Eksliku arestimise korral ei saa juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama. Kohus jättis avaldaja nõuded 3-5 läbi vaatamata.
10.TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel jättis maakohus avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot. TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Kohtutäituri kulud jättis maakohus samuti tema enda kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 20. mai 2016. a määrusele. Määruskaebuse esitaja palub määruse osas, milles kohus tühistas kohtutäitur Oksana Kutšmei 27. märtsi 2016. a. otsuse täiteasjas nr 084/2015/458, jättis H.T. menetluskulud Oksana Kutšmei kanda ja mõistis kohtutäitur Oksana Kutšmeilt H.T. kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 15 eurot. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul teha uus lahend, millega jätta H.T. kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt teha asjas uus lahend, millega jätta H.T. kaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta H.T. kanda ja mõista H.T.lt Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ei vaidlusta Tartu Maakohtu 20. mai 2016. a. määrust tsiviilasjas nr 2-16-6195 osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata H.T.
19.aprilli 2016 kaebuse p 3-5. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt TMS § 10 lg 1 teine lause ei tähenda, et täitemenetluse seadustikus oleks erikord ning võlgniku antud kontaktandmetel saadetud dokumendid saaks lugeda kõik kätte toimetatuks. Kohtutäituri hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta, et TMS § 10 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut üksnes siis, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäituri hinnangul tuleb asjas esitatud kaebus jätta läbi vaatamata kaebeõiguse minetamise tõttu (seoses seadusega ettenähtud kaebetähtaja möödalaskmisega); 2) on maakohtu seisukoht, mille kohaselt kohtutäituri viited sellele, et avaldaja kulud on suuremad kui tema sissetulekud, ei ole asjakohased väär ja ei ole kooskõlas täitemenetluse eesmärkide ega täitemenetluse olemusega. Olukorras, kus võlgnik ise avaldab, et tema igakuised kulutused on sissetulekust oluliselt suuremad, on kohtutäituril alust eeldada, et võlgnikul on varjatud sissetulekuid; 3) on arusaamatu maakohtu seisukoht, mille järgi kui täituri arvates ei ole võlgnik kõiki oma tulusid täitemenetluses avaldanud, on tal TMS § 26 alusel õigus nõuda võlgniku sissetulekute kohta teavet kolmandatelt isikutelt (Elamu Ehitus OÜ-lt). Varjatud sissetuleku eripäraks ongi
see, et täituril puuduvad andmed sissetuleku allika kohta või sissetuleku allikas ei ole nõus nn „mustalt“ maksmist kinnitama.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja on seisukohal, et kohtutäituri määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Avaldaja on seisukohal, et Tartu Maakohtu 20. mai 2016. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus teha maakohtu määrusest erinev lahend. Vastustaja seisukohtade kohaselt: 1) ei kuulu H.T.le sotsiaalkindlustusameti poolt makstav töövõimetuspension arestimisele; 2) asjaolu, et kohtutäiturile on avaldaja teatanud e-posti aadressi ei tähenda automaatselt, et ta on ka kinnitanud, et nimetatud kontaktandmete avaldamisega kohtutäiturile on tegemist andmetega, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks ilma kohtutäituri poolt vastavat kinnitust saamata; 3) TMS § 10 lg 1 teisest lausest ei tulene, et see kohaldub ka dokumentide suhtes, mida kohtutäitur peab TMS § 10 lg 1 esimese lause kohaselt igal juhul võlgnikule kätte toimetama.
SISSENÕUDJA SEISUKOHT
13.Sissenõudja on seisukohal, et Tartu Maakohus on 20. mai 2016. a kohtumääruses kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning rikkunud protsessiõiguse normi, mistõttu palub puudutatud isik määruskaebuse rahuldada. Sissenõudja seisukohtade järgi: 1) esitas avaldaja kaebuse tähtaega ületades, kuna TMS § 10 reguleerib kõikide dokumentide võlgnikule kättetoimetamist, kuna vastasel korral oleks sellega välistatud elektrooniline kättetoimetamine; 2) käesoleval juhul väidab vastustaja, et tema sissetulek on kõigest 367 eurot. Samas kinnitab vastustaja 3. märtsi 2016. a vara nimekirja viimases punktis, et tema kulud on ca 950,00 kuni 980,00 eurot. Selline olukord saab olla võimalik vaid seetõttu, et vastustaja sissetulekud on tegelikult suuremad, kui ta on avaldanud; 3) on maakohtu lahend vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-62-15 väljendatud seisukohaga, et kui võlgnik on teise isiku ülalpidamisel, puudub TMS paragrahvides 130 jj eesmärki arvestades vajadus tagada võlgnikule seaduses ettenähtud miinimumkaitse. Seega ei ole ka nimetatud seisukoha valguses pensioni kinnipidamine 50 % ulatuses kuidagi lubamatu; 4) on maakohus kohaldanud ebaõigesti tõendamisega seonduvat (TsMS § 230 lg 1), sest peale vastustaja poolt määruskaebuse esitajale vara nimekirja esitamist läks vastupidise ehk väiksema sissetuleku tõendamise koormus üle vastustajale. Tõendamiskoormuse ebaõige jagamine on viinud omakorda ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja esitas õigeaegselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.
15.TMS § 10 lg 1 lause 2 kohaselt võib võlgnik avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Käesolevas asjas on võlgnik 11. veebruaril 2015 avaldanud, et ta on nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse elektrooniliselt automaatse
saatmiskinnitusega. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks edastanud automaatse saatmiskinnituse. Sellega rikkus võlgnik avaldatud lubadust, kuid see ei anna alust lugeda dokumenti nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus on lisaks elektroonilisele kättetoimetamise regulatsioonile sätestatud ka võimalus lugeda dokumendid kättetoimetatuks saatmisega TsMS § 3141 alusel, kuid selle sätte alusel dokumentide kättetoimetatuks lugemisel peaks olema võlgnikku eelnevalt sellisest kättetoimetamise viisist informeeritud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Arvestades eeltoodut, leidis maakohus õigesti, et lähtuda tuleb võlgniku antud kinnitusest, et ta sai kohtutäituri otsuse kätte 10. aprillil 2016 ning seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
16.Avaldaja on piiratud töövõimega isik. Tema kinnituse kohaselt ei ole ta ülalpeetav, kuid kulude osas esitas leibkonnakulud, mida kannab ühiselt koos elukaaslasega. Asjas ei ole tõendeid, et avaldaja varjab sissetulekuid ning esitatud andmed ei kinnita kohtutäituri arvamust. Seega tuleb Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava töövõimetuspensioni arestimisel lähtuma TMS §-st 131 ja 1 p 1 ning §-st 132 lõikest 1.
17.Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud riigilõivu TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri Oksana Kutšmei kanda ja muud menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.