Täitmine › Muud täitmisasjad

1(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901

Asjaolud

2(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 kandmise ajal. Kostjate arvates on ebamõistlikult suur ka hageja õigusabi tunnihind 127,82 eurot. Menetluse ajal kehtinud piirmäärad võimaldasid menetlusosalistel prognoosida neilt väljamõistetavate õigusabikulude suurust ja otsustada kohtumenetluse jätkamise mõistlikkuse üle. Hageja taotletavad õigusabikulud on kostjatele laostavad. Ainult 2 hageja arvet kokku summas 330,08 eurot on väljastatud peale 26.06.2014 Riigikohtu lahendi avaldamist. Kostjatel on raske aru saada õigusabile kulutatud mahu ajalisest suurusest, sest hageja on õigusabi mahu hulka arvanud ka erinevad meilivahetused kliendiga. Kostjad peavad mõistlikuks kliendi informeerimist, kuid esitatud spetsifikatsioonide järgi on see toimunud mahus, mis ei ole kontrollitav ja mis ei tohiks olla tasustatav. Kliendi informeerimine on käsunditöö loomulik osa ja selle arvamine õigusabi kulude hulka ei ole kuidagi põhjendatud. Informeerimiskohustuse täitmine ei tohiks olla kliendi suhtes tasuline. Kui kliendi informeerimine ja õigusdokumentide koostamine on arvatud ühte ajamahtu kogu õigusabiga, siis on sisuliselt võimatu seostada erinevate toimingute mahtu konkreetses kohtumenetluses kantud õigusabi mahuga. Esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et õigusabi osutaja on saatnud kliendile 55 meili ja memot kokku ning sellele tegevusele kulutatud aeg on arvatud õigusabi hulka. Lisaks veel telefonikõned kliendiga. Õigusabi osutamisega seotud konkreetsele tegevusele kulutatud aega ei ole esitatud spetsifikatsioonide järgi üldse võimalik välja tuua. Seega ei saa esitatud spetsifikatsioone lugeda põhjendatuks menetluskulude väljamõistmise alusena üldse. Kostjatel on raske hinnata, millise osa 101,80 tunnist väidetavalt õigusabile osutatud ajast moodustab kliendi informeerimine, mis on teenuse osutamise loomulik osa ja ei moodusta tegelikult õigusabi kulu. Alates arvetest 1303023 kuni 13031167 on kliendi informeerimine arvestatud õigusabi hulka, mistõttu ei ole üldse võimalik osutatud õigusabi mahtu määrata. Esitatud arvetest nähtub, et ka kliendi informeerimine on toimunud tunnihinnaga 127,87 eurot. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Hageja on arvetes nr 1303023 ja 1304081 esitatud õigusabi kulude hulka arvanud ka määruskaebuse menetlemise aega kokku 3,20 tundi s.o 390 eurot ilma km-ta. Kostjate arvates on kogu õigusabi andmisele kulutatud aeg 101,80 tundi ebamõistlikult suur võrreldes kohtuistungile kulutatud ajaga (kohtuistungi protokollidest nähtuvalt 08.11.2013 3,23 tundi ja 23.05.2013 1,15 tundi). Kohtuistungitele kulutatud aeg on kokku 4,38 tundi. Kogu hageja õigusabile kulutatud aeg 101,80 tundi ületab kohtuistungitele kulutatud aega ca 23 kordselt. Menetluskulude ulatumine hagi hinnani teeb võimatuks poolte võrdsuse menetluses, sest tunnihind 127,87 eurot on taskukohane vähestele. Kui nõutav hüve on sama suur kui menetluskulud, on tsiviilõiguste teostamine raskelt takistatud. Kostja I, RV, on käesolevaks ajaks raskesti haigestunud. Tema rääkimine on raskendatud. Kostja I viibib haiguslehel ja tema tervenemise võimalused ei ole üldse teada. Kostja I sissetulek on miinimumpalk. Kostja II ei oma samuti püsivat sissetulekut. Kostja II on kaotanud menetluses juba 10 584,4 eurot ja taotletavate menetluskulude hüvitamine ei ole tema poolt võimalik. Kostjate arvates on mõistlik käesolevas asjas arvestada ka asjaoluga, et hageja põhinõue oli 20 451,72 eurot. Täitemenetluses on hageja saanud 23 700 eurot kinnisvara võõrandamisest ja 10 500 eurot lisaks jaotusettepaneku alusel. Kokku on hageja saanud 34 200 eurot. Hageja nõude rahuldamise aste on suur ja ebamõistlik on kostjaid koormata täiendavalt suurte menetluskuludega.

3(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 Kohus leidis, et hagiavalduse projekti koostamine 7 tunni ulatuses on põhjendatud menetluskulu. Hagiavaldus koosnes 8 leheküljest ning sisaldas hagi tagamise avaldust. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused puudusid ning hagi sisaldas õiguslikke põhjendusi. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega erinevaid lisasid kokku 88 leheküljel, mille hankimiseks ja komplekteerimiseks kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kohus arvestas, et hageja tegi järelepärimisi erinevatesse andmebaasidesse ning kohtu hinnangul ajakulu ühe andmebaasi kohta on maksimaalselt 10 minutit, seega hagejal kulud järelpärimiste tegemiseks on maksimaalselt 30 minutit. Kohtu hinnangul jõustumismärke taotlemiseks on samuti maksimaalne ajakulu 10 minutit, kuid kuna hageja ei saaks teises tsiviilasjas otsust täitmiseks esitada ilma jõustumismärketa ei ole tegemist käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ega ka vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul hagiavalduse lisade komplekteerimise põhjendatud ajakulu on 20 minutit, arvestades lisade mahukust ning asjaolu, et enamus lisasid hageja ei hankinud vaid lisad olid hagejal olemas. Hagiavalduse ja lisade kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on 10 minutit. Kohtu hinnangul hagiavalduse projekti koostamine kohtule esitatud hagiavalduse näol on põhjendatud 7 tunnise ajakuluga, mis kohtu hinnangul sisaldab juba hagiavalduse täpsustamist, seega eraldi ei ole põhjendatud ajakulu hagiavalduse täpsustamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagiavalduse esitamisele eelnevad toimingud, millega hageja esindaja tutvus kliendi poolt saadetud täiendava materjaliga, analüüsis materjale, koostas arvamuse seoses edastatud küsimustega ja analüüsis kohtusse pöördumise eeldusi. Kohus pidas nimetatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi. Kohtu hinnangul kohtuasja ettevalmistamiseks järelpärimise projekti koostamine kohtutäiturile, täitemenetluse materjalide analüüsi ning tutvumist kohtutäituri poolt saadetud vastusega on vajalik toiming arvestades hagi esitamise alust. Kohtu hinnangul hageja esindaja toimingud seoses täitemenetlusega on põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Kohus leidis, et kliendi informeerimine igast menetluslikust toimingust ning hageja ja hageja esindaja vaheline suhtlus ei kuulu hüvitamisele. Hageja on sõlminud õigusabi osutamiseks esindajaga lepingu ning hageja esindajal oli kohtumenetluse raames õigus hagejat esindada. Kohtu hinnangul kostja ei pea hüvitama hageja ja hageja esindaja vahelisest sisesuhtest tulenevate kokkulepete alusel tekkinud kulutusi. Kohus asus seisukohale, et igakordsed teavitused menetlustoimingutest hageja esindaja ja hageja vahel ei olnud põhjendatud ega ka vajalikud. Kohus leidis, et kostja ei pea hüvitama hageja ja hageja esindaja vahelisest sisesuhtest tulenevate kokkulepete alusel tekkinud kulutusi ning et igakordsed teavitused menetlustoimingutest hageja esindaja ja hageja vahel ei olnud põhjendatud ega ka vajalikud. Kohus leidis, et 10.01.2013.a hagi tagamise ja menetlusse võtmise määrustega tutvumiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,25 tundi. Kohus leidis, et määruste kättesaamist kinnitava e-kirja saatmiseks on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Kohus leidis, et kohtumääruste kättesaamisele ei saanud järgneda ajakulukas edasise tegevuse analüüs, sest kohus rahuldas taotluse hagi tagamiseks ning võttis hagiavalduse menetlusse. Kohtu hinnangul hagiavalduse koostamisel pidi esindaja analüüsima põhjalikult edasist tegevust ning kohtumääruste kättesaamisel edasise tegevuse analüüsiks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,25 tundi. Kohus leidis, et tutvumine kohtutäituri poolt edastatud enampakkumise materjalidega on põhjendatud ja vajalik 0,5 tundi. Kohtu hinnangul kohtu nõudele, millega hageja pidi kohtule teatama, kas poolte vahel on võimalik kompromissi sõlmimine, vastamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,17 tundi. Kohus leidis, et menetluskulude kokkupanemisele kulunud aeg ei kuulu hüvitamisele. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine, mh nende kokkupanek ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (RKTKm 3-2-1-4-15, p 13). Kohtu hinnangul kohtutäituri otsusega tutvumiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu on 0,17 tundi. Kohtutäituri otsus on lühike ning sellega tutvumine ei ole ajamahukas. Kostja II esitas kohtule 04.02.2013.a määruskaebuse kahel

4(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 leheküljel. Kohtu hinnangul määruskaebuse ja määruskaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks on vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,42 tundi. Kohus leidis, et kostjate esindaja viide TsMS § 178 lg-le 3 ei ole asjasse puutuv. Määruskaebus, millega hageja esindaja tutvus oli hagi tagamise tühistamiseks, mitte menetluskulude kindlaksmääramise määruse vaidlustamiseks. Hageja esitas 21.02.2013.a vastuse kostja II määruskaebusele kahel leheküljel. Kohus asus seisukohale, et vastuse koostamiseks on vajalik ajakulu 1,5 tundi. Kohtu hinnangul 12.02.2013.a määrusega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Tegemist on kostja taotlusega tähtaja pikendamiseks ning tegemist ei ole edasikaevatava määrusega. Kohtu hinnangul on määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, sh täiendused ning materjalide läbitöötamisele kulunud aeg. Kohtu hinnangul kuulub tutvumine kohtutäituri jaotuskava ja määrusega, selle mõju analüüs hagile hüpoteegi tagasivõitmiseks, kohtule saadetava vastuse täiendamine vastuse koostamise juurde ning kohus ei pidanud põhjendatuks kulude eraldi väljamõistmist. Tutvumine V vastusega 0,50 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades vastuse mahukust ning sisu. Jaotuskava vaidlustamiseks hagi esitamise asjaolude analüüs, memo kliendile 14.02.2013.a 1,75 tunni ulatuses on hagiavalduse koostamiseks vajalik analüüs ning hagiavalduse esitamisele eelnevad toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtule jäi selgusetuks, milliste vaidlustamisega seotud kulude täpsustamisega on 15.02.2013.a tegemist. Menetluskulude suuruse üle arutamine on hageja ja hageja esindaja sisesuhtest tulenev suhtlemine ning kostja ei pea hüvitama nimetatud kulutusi. Hageja ja hageja esindaja kirjavahetuse ajakulu ei kuulu hüvitamisele. Kohtu hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 18.02.2013.a on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, sh täiendused ning materjalide läbitöötamisele kulunud aeg. Eraldi väljatoodud täiendused ei kuulu hüvitamisele. Kohtu hinnangul hageja 19.02.2013.a e-kirja koostamiseks kohtule on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Hageja on esitanud 14.02.2013.a 0,50 tundi ajakulu kostja I vastusega tutvumiseks. Kohtu hinnangul oli tegemist korduva kuluga ning see ei kuulu hüvitamisele. Kohtu hinnangul hageja 19.02.2013.a e-kirja koostamiseks kohtule on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Kohus leidis, arvestades kostja II vastuse mahukust, on põhjendatud ja vajalik vastusega tutvumise ajakulu 1,25 tundi. 21.02.2013.a kirjavahetuse ajakulu ei kuulu hüvitamisele. Kohus leidis, et hagiavalduse projekti koostamine 5,75 tunni ulatuses on põhjendatud menetluskulu. Hagiavaldus koosnes 8 leheküljest ning sisaldas hagi tagamise avaldust. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused puudusid ning hagi sisaldas õiguslikke põhjendusi. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega erinevaid lisasid kokku 70 leheküljel. Kohtu hinnangul hagi komplekteerimine ja selle kohtule esitamiseks ettevalmistamine ei ole põhjendatud ajakulu. Kohtu hinnangul tsiviilasjas 2-13-9894 hagiavalduse projekti ettevalmistamiseks kulunud 5,75 tundi kulub kogu hagiavalduse koostamiseks ning komplekteerimiseks, arvestades lisade korduvust tsiviilasjas 2-13-901. Hageja esitas kohtule 30.04.2013.a hageja seisukoha kostjate vastustele 6 leheküljel. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu seisukoha esitamiseks 3,75 tundi. Kohtu hinnangul määrusega tutvumiseks 25.03.2013.a on põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. Telefonikõne kohtuga seosest vastustega hagile 0,10 tundi on põhjendatud. Kohtu hinnangul kohtu nõudele, millega hageja pidi kohtule teatama, kas poolte vahel on võimalik kompromissi sõlmimine, vastamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,17 tundi. Kohus leidis, et menetluskulude kokkupanemisele kulunud aeg ei kuulu hüvitamisele. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine, mh nende kokkupanek ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (RKTKm 3-2-1-4-15, p 13). Kohus jäi eelneva seisukoha juurde, et hageja ja hageja esindaja kirjavahetuse ajakulu ei kuulu hüvitamisele. Kohtu hinnangul kohtu nõudele vastamine hõlmab ka e-kirja saatmist kohtule. Kohtu hinnangul oli 1 tund põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades mõlema kostja vastusega tutvumist

5(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 15.04.2013.a ning vastuste mahtu ja sisu. Kohtu hinnangul kohtu ettepanekuga tutvumiseks tsiviilasjad liita on põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. Kohtu hinnangul mõlemas tsiviilasjas hageja esindajaks olles ei ole põhjendatud ajakulu 0,50 tundi tsiviilasja liitmise asjaolude analüüsimiseks. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja taotles tsiviilasja 2-13-901 peatamist, pidi hageja nentima, et tsiviilasjad on omavahel selliselt seotud, et neid ei saa eraldi lahendada. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu analüüsiks 0,25 tundi. Kohtu hinnangul hageja 25.04.2013.a e-kirja koostamiseks kohtule ja istungiaja kooskõlastamiseks on põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. Hageja esitas kohtule 30.04.2013.a hageja seisukoha kostjate vastustele 6 leheküljel. Kohus leidis eelnevalt, et põhjendatud ja vajalik ajakulu seisukoha esitamiseks on 3,75 tundi. Kohus leidis, et haginõude täpsustamiseks põhjendatud ajakulu on 0,33 tundi. Kohtu hinnangul 30.04.2016.a hagi täpsustuse koos lisadega esitamiseks kohtule on põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. Kohtu hinnangul e-kirja koostamiseks kohtule on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Kohtu hinnangul kohtutäituri seisukohaga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. Kohtu hinnangul määrusega tutvumiseks on 08.05.2013.a põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. Ettevalmistumine Pärnu Maakohtu istungiks 22.05.2013.a 2 tundi on põhjendatud, arvestades asja mahukust. Eelistung Haapsalu kohtumajas algas kell 10:05 ning lõppes kell 11:15, seega istung kestis kokku 1,17 tundi, mis on põhjendatud ajakulu. Kohtu hinnangul protokolliga tutvumiseks oli põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. Kohtu hinnangul e-kirja koostamiseks kohtule on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Kohus andis 23.05.2013.a eelistungil pooltele tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Hageja esindaja esitas hageja seisukoha tähtaegselt ning kokku 6 leheküljel. Kohus leidis, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud ajakuluga. Kohtu hinnangul oli 13.06.2013.a seisukoha lisa koostamisele, seisukoha täpsustamisele ja komplekteerimisele põhjendatud ajakulu 0,50 tundi, arvestades lisade arvu ning varasemalt seisukoha koostamisele kulunud 2 tundi. Kohtu hinnangul 13.06.2013.a täiendava seisukoha koostamisele, selle täiendamisele ning lisa koostamisele ja komplekteerimisele on põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist liigse ajakuluga, arvestades, et kohtule tuli esitada täiendavad seisukohad. Tutvumine kostjate I ja II täiendavate seisukohtade ja tõenditega 17.06.2013.a 0,80 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades kostjate I ja II seisukoha ja selle lisade mahukust. 18.06.2013.a kohtuistungi aja kooskõlastamine on põhjendatud 0,08 tundi. Hageja esindaja kooskõlastas kohtuga istungiaja 18.06.2013.a, tegemist on sama toimingu eest ajakulu esitamisega, seega ei kuulu see hüvitamisele. Kohus andis 23.05.2013.a eelistungil pooltele tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Hageja esindaja esitas vastuse kostja viimasele seisukohale kohtu antud tähtaja jooksul ning kokku 6 leheküljel. Kohus leidis, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud ajakuluga 1,5 tunni ulatuses, arvestades, et hageja on eelnevalt oma seisukoha esitanud ning kohustus vastama vaid kostja seisukohale, millele vastamiseks kohtu hinnangul ei kulu rohkem aega kui hageja seisukoha esitamiseks. Kohtu hinnangul 21.06.2013.a määrusega tutvumiseks oli põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Tegemist on istungi määramise määrusega, mis on teavitava tähendusega ning tegemist on lühikese määrusega. Kohus leidis, et kostja seisukohale vastuse koostamine 27.06.2013.a oli vajalik ja põhjendatud ajakuluga 1,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist piisava ajakuluga, eelnevalt menetluses seisukohti omades, kostja seisukohale vastamiseks. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu teabenõude esitamine PRIA-le ning PRIA vastust. Kohtu hinnangul ei ole tegemist vajaliku ega põhjendatud ajakuluga. Kohtu hinnangul, arvestades kostja III seisukoha mahtu ning lisade puudumist, on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kostja III vastusega tutvumiseks 0,25 tundi. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja ei ole vastanud kostja III seisukohale, ei ole tekkinud kulu. Tutvumine kostjate I ja II esindaja seisukohaga ja meil kliendile 28.08.2013.a 0,50 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leidis, et 0,25 tundi on 02.09.2013.a kohtumäärusega tutvumiseks põhjendatud.

6(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 Kohus andis pooltele võimaluse 2 nädala jooksul arvates poolte seisukohtade ja tõendite kättesaamisest esitada kohtule enda seisukoht esitatud väidete ja tõendite kohta. Kostja 3 esitas enda seisukohad 02.07.2013.a, seega hagejal oli võimalus seisukoha esitamiseks kostja 3 seisukoha osas hiljemalt 14.08.2013.a. Kohus leidis, et hageja esindaja on omaalgatuslikult esitanud 06.09.2013.a kokkuvõtlikud seisukohad ning ajakulu eeltoodud seisukoha koostamiseks ja esitamiseks ei kuulu hüvitamisele. Hageja esindaja on kokkuvõtvate seisukohtade esitamisega tekitanud juurde menetluskulusid ning nimetatud menetluskulud ei ole põhjendatud, seega ei kuulu kokkuvõtlike seisukohtade ja õiguslike põhistuste täienduse koostamise ajakulu hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja esindaja on omaalgatuslikult esitanud 06.09.2013.a kokkuvõtlikud seisukohad ning ajakulu eeltoodud seisukoha koostamiseks ja esitamiseks ei kuulu hüvitamisele. Hageja esindaja on kokkuvõtvate seisukohtade esitamisega tekitanud juurde menetluskulusid ning nimetatud menetluskulud ei ole põhjendatud, seega ei kuulu kokkuvõtlike seisukohtade ja õiguslike põhistuste täienduse koostamise ajakulu hüvitamisele. Pärnu Maakohtu istung pidi toimuma 12.09.2013.a. Kohus määras kostja 3 esindaja haigestumise tõttu uueks istungi ajaks 08.11.2013.a. Kuigi istung lükati edasi on hageja esindaja valmistumine kohtuistungiks põhjendatud ning istungi sujuvaks läbiviimiseks vajalik. Kohus pidas põhjendatuks uue istungiaja kooskõlastamist kohtuga 0,17 tunni ulatuses. Kohus pidas põhjendatuks kinnistusosakonna lahendiga tutvumist 0,17 tunni ulatuses. Hageja esindaja valmistus 11.09.2016.a kohtuistungiks 2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul uuesti kohtuistungiks ettevalmistumiseks ei kulu 1,5 tundi, arvestades, et eelnevalt kulus 2 tundi. Kohus asus seisukohale, et eelnevalt ettevalmistatu kordamiseks on põhjendatud ajakulu 0,75 tundi. Kohtuistung Haapsalu kohtumajas algas 08.11.2013.a kell 11:02 ning lõppes kell 14:23, seega istung kestis kokku 3,37 tundi, mis on põhjendatud ajakulu. Kohtu hinnangul 13.11.2013.a protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi, arvestades protokolli mahukust. Kohtu hinnangul e-kirja koostamiseks kohtule on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi. Kohus asus seisukohale, et protokolli parandamise taotluse mahukust arvestades ei ole põhjendatud ajakulu 1 tund. Protokolli parandamise taotlus koosneb enamasti protokolli tekstist, mille ümber kirjutamisel on ajakulu väike. Kohtu hinnangul hageja esindaja seisukohtade kirjapanemiseks taotluses on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Kohus leidis, et on põhjendatud ja vajalik otsusega 09.12.2013.a tutvumine 0,75 tunni ulatuses, arvestades kohtuotsuse pikkust. Kohus asus seisukohale, et otsusega tutvumisel hageja esindaja analüüsis kogu otsust, sh hagihinda. Kohus pidas põhjendatuks protokolli parandamise määrusega tutvumist 0,25 tunni ulatuses 10.12.2013.a. Kohus peab põhjendatuks kohtuotsuse jõustumise päringut 0,17 tunni ulatuses. Kohus asus seisukohale, et kostja I kaebuse analüüs koos kohtuotsuse analüüsiga 04.02.2014.a on põhjendatud 1,25 tunni ulatuses, arvestades dokumentide mahukust. Apellatsioonkaebus esitati 5 lehel ning kohtuotsus on koostatud 11 lehel. Kohus asus seisukohale, et vastust koostades hageja esindaja ei muutnud varem menetluses välja toodud seisukohti ning ei ole põhjendatud apellatsioonkaebusele vastamiseks ajakulu 5,25 tundi. Apellatsioonkaebusele ei ole lisatud uusi tõendeid ning ringkonnakohus ei tuginenud lahendi tegemisel hageja 12.02.2014.a seisukohtadele. Kuna apellatsioonkaebuse lahendamiseks kohus küsis hageja seisukohta ning hageja esitas kohtule seisukoha 6 leheküljel on hageja vastuse koostamiseks põhjendatud ajakulu 3 tundi. Telefonikõne ringkonnakohtuga seoses tsiviilasja seisuga 13.05.2014.a 0,10 tundi on põhjendatud ajakulu, arvestades korduvat lahendi teatavaks tegemise aja edasi lükkamist. Tutvumine ringkonnakohtu teatega 25.05.2015.a 0,10 tundi on põhjendatud ajakulu, arvestades korduvat lahendi teatavaks tegemise aja edasi lükkamist. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi teenust tunnihinnaga 102,25 eurot ja 127,82 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leidis, et mõlema tunnihinna puhul on tegemist põhjendatud õigusabi teenuse osutamise tunnitasuga, mis vastab sarnase õigusteenuse eest makstava tasu suurusele. Kohus arvestas, et tsiviilasja menetlus algas 2013.a, kui

7(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 õigusteenuse osutamise tunnitasuks 2013.a peeti tavapäraseks 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tunnitasu on vaidluse kestust ja keerukust arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul kostjate vastuväide tunnitasu suurusele ei ole põhjendatud. Kostjate esindaja on vaid väitnud, et tunnitasu on ebamõistlikult suur, kuid ei ole suutnud enda väidet põhjendada. Kohus leidis, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on kokku 52,23 tundi, millest esimese astme kohtus hageja esindaja ajakulu 47,78 tundi ning teise astme kohtumenetluses 4,45 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu arvete nr 1400007, 1403015, 1312041 ja 1311042 alusel on 102,25 eurot (arve nr 1403015 esitatud apellatsiooniastmes). Kohus leidis, et loetletud arvete alusel on põhjendatud esindaja ajakulu 10,62 tundi, seega hageja esindaja kulu tunnitasuga 102,25 eurot on käibemaksuta 1085,89 eurot (102,25*6,37+102,25*4,25= 1085,89) ning käibemaksuga 1307,87 eurot. Ülejäänud teenused, s.o põhjendatud ajakuluga 41,61 tundi on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale tunnitasuga 127,82 eurot, seega hageja esindaja kulu tunnitasuga 127,82 eurot on käibemaksuta 5318,59 eurot (127,82*41,41+127,82*0,20=5318,59) ning käibemaksuga 6382,31 eurot. Lisaks esindaja kuludele summas 7690,18 eurot (1307,87 + 6382,31=7690,18) on hageja menetluskulu esimeses kohtuastmes riigilõiv hagiavaldustelt 1150 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotlustelt 100 eurot ning muud kohtuvälised kulud summas 46,83 eurot. Hageja menetluskulud maakohtus on kokku 8430,07 eurot (781,60 + 6351,64 + 1150 + 100 + 46,83 = 8430,07). Pärnu Maakohus 06.12.2013.a kohtuotsusega jättis menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda, seega tuleb jätta hageja menetluskulu summas 8430,07 eurot solidaarselt kostjate I ja II kanda. Teise astme kohtumenetluses on hageja lepingulise esindaja kulud käibemaksuta 460,12 eurot (4,25* 102,25 + 0,20*127,82=460,12) ning käibemaksuga 552,14 eurot. Ringkonnakohus jättis menetlusosaliste apellatsioonimenetlusega seotud kulud solidaarselt kostjate I ja II kanda, seega tuleb jätta hageja menetluskulud summas 552,14 eurot solidaarselt kostjate I ja II kanda. Kostjad I ja II kohustuvad hüvitama hagejale kokku 8982,21 eurot (8430,07 + 552,14=8982,21). Kostjate vastuväited menetluskulude suurusele, tuginedes hagihinna suurusele ei ole asjakohased. Kohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa kohus enam hinnata, kas menetluskulude jaotus oli ebamõistlik. Tulenevalt eeltoodust, kohtu hinnangul kostja I haigestumine ning asjaolu, et kostjal II puudub püsiv sissetulek ei ole kindlaksmääratud menetluskulude vähendamise alus.

Tsiviilasi nr 2-13-901 ebamõistlik ning reaalsuses täidetamatu. Kohtul on põhjendatud kasutada TsMS § 162 lg-s 4 võimaldatavat jagamisskeemi, kui menetluskulude suuruse määramisel ilmneb nende hüvitamise võimatus, ebaõigus ja ebamõistlikkus. Menetlust algatades kehtis menetluskulude väljamõistmise osas piirmäär, mida menetlusosaline, menetluse kulukust ning võimalikke riske läbi mõeldes pidi paratamatult arvestama. Menetlusosaline ei saanudki eeldada, et nimetatud, aastaid seadusjõus olnud esindajakulude piimäär tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks ning kaotatakse sootuks. Õiguslik olukord, kus piirmäära kaotamise menetluse käigus (seda ei muutnud oluliselt ka hagihinna muutumine), tingis menetluskulude hüppelise suurenemise ja selle ilmselgelt üle kostjate võimaluste, on mõjuv asjaolu, mis tingib vaieldamatult menetluskulude määra ülevaatamise seadusemuudatuse ning tsiviilasja hinna kontekstis. Seega on kostja arvates igati mõistlik lähtuda olukorrast, millist kostja sai menetluse käigus objektiivselt eeldada ja hinnata. Kõnesoleva tsiviilasja puhul ei saa rääkida asja erilisest keerukusest, mis tingiks keskmisest õigusabi tunnitasust mõnevõrra kallima õigusabi kasutamist ning seda spetsifikatsioonis, kus selle tegelikku mahtu ning komponente on tagantjärele äärmiselt raske objektiivselt hinnata. On õige, et kvalifitseeritud õigusabi on kallis, et kohtumenetlusega kaasnevad märkimisväärsed kulud, kuid samas on ilmne, et arvestus, mille kohaselt väljamõistetud menetluskulud kogumis ületavad enam kui kümnekordselt vahetutele kohtuistungitele kulunud aja, on olulises osas kontrollimatu ning selle asjakohasuse hilisem kindlakstegemine problemaatiline. Olukorras, kus hageja nõue on leidnud rahuldamist, oleks äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik koormata kostjaid ülisuure ning nende suhtes mittetäidetava menetluskulude väljamõistmisega. Allakirjutanu arvates esinevad käesolevas asjas mõjuvad ning erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kohtul jätta menetluskulud (kulud õigusabile) täiesti või olulises osas poolte eneste kanda.

Hageja palus määruskaebused jätta rahuldamata ja määruse muutmata.

Määruse põhjendused

9(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 tunnis + 0,20 tundi × 127,82 eurot tunnis). Ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitist tuleb vähendada 92,02 euro võrra (552,14 eurot – 460,12 eurot). Kokku lepingulise esindaja kulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus ilma käibemaksuta on 6404,48 eurot (5944,36 eurot + 460,12 eurot). Samale tulemusele jõudis ka maakohus (1085,89 eurot + 5318,59 eurot = 6404,48 eurot), kuid on lõpparvutustes kasutanud summasid koos käibemaksuga. Nimetatud summadele tuleb liita ka riigilõiv ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb maakohtu poolt väljamõistetud summasid vähendada kokku 1280,90 euro (1188,88 eurot + 92,02 eurot) võrra. Kokku kuulub vähendamise tulemusel kostjate poolt hüvitamisele 7701,31 eurot (8982,21 eurot – 1280,90 eurot).

10(11)

Tsiviilasi nr 2-13-901 Riigikohtu üldkogu 26.06.2014.a määruse sisutuks. Hageja põhiõigused oleksid riivatud olukorras, kus hageja on esitanud kostjate vastu põhjendatud hagi, mis läbis mitu kohtuastet ning hageja tegelike ja põhjendatud menetluskulude hüvitamine oleks piiratud põhiseadusevastaseks tunnistatud määrusest tulenevalt.

Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.