MS hagi AS Dotnuvos Projektai vastu hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08. märtsi 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Dotnuvos Projektai apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3165,83 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: MS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostja: AS Dotnuvos Projektai (registrikood 12019737), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08. märtsi 2016 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS Dotnuvos Projektai kanda.
Mõista AS-lt Dotnuvos Projektai MS kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitisena välja 270 eurot.
5.Välja mõista AS-lt Dotnuvos Projektai menetluskuludelt 270 eurolt MS kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MS esitas 18.06.2015 Pärnu Maakohtule hagi AS Dotnuvos Projektai vastu töösuhte lõpetamisega kaasneva hüvitise 3165,83 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.06.2013 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle hooldemeistri ametikohal. 16.02.2015 saatis kostja hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Hageja sellega ei nõustunud. Pärast hageja keeldumist asus kostja halvas usus otsima võimalusi hagejast vabanemiseks, nõudis töövahendite äratoomist ning teatas, et hagejale enam tööülesandeid ei tule ja juristid otsivad võimalusi töösuhte lõpetamiseks.
3.Kostja andis 01.04.2015 üllatuslikult hagejale korralduse asuda seoses töö ümberkorraldamisega ja Tartus töömahu suurenemisega alates 06.04.2015 tööle Tartu linnas tööajaga 8.30-17.00. Töölepingu p 1.4. kohaselt on töö tegemise kohaks Eesti, kuid töölepingu sõlmimise aluseks olnud tööpakkumise kuulutuses ja edaspidises pooltevahelises praktikas oli töö tegemise kohaks Pärnu maakond, Lääne maakond ja vahel ka Saare Maakond. Töökorralduse muudatus ei olnud hagejale vastuvõetav.
4.Hageja ütles 06.04.2015 töölepingu erakorraliselt üles seoses kostja poolt töölepingu olulise rikkumisega TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja rikkus töölepingut sellega, et pärast töölepingu kokkuleppel lõpetamisest keeldumist ta ei kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga terve kuu vältel - märtsis 2015. Samuti sellega, et ei kindlustanud hagejale tööd praktikas välja kujunenud asukohas, sundides hagejat tööle asukohas ja kellaaegadel, millistel hageja ei ole kunagi töötanud ja milles ei ole ka kokku lepitud. Kuna hageja elukoht on Pärnus, ei ole selline ühepoolne töötingimuste muutmine õiguspärane ega arvesta hageja olulisi huve, mille hulka kuulub ka huvi teha tööd kokkulepitud kohas, milleks oli Lääne- ja Pärnumaa. Kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud.
5.Hageja nõuab kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3165,83 eurot, mis on arvutatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 15.12.2015 palus hageja kohtul kaaluda hüvitise suurendamist vähemalt hageja nelja kuu keskmise palgani, mis on 4221,12 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole töölepingut rikkunud. Väide, justkui ei ole kostja hagejat terve kuu vältel tööga kindlustanud, on tõendamata ja alusetu. Kostja ei maksnud hagejale märtsikuu eest töötasu seetõttu, et hageja ei täitud töölepingut. Kostja andis
hagejale selged ja õigeaegsed korraldused asuda tööle Tartusse. Tööandja ei muutnud lepingut ühepoolselt, vaid nõudis selle täitmist.
7.Hageja töölepingu ülesütlemise avaldus on ebatäpne, kuna selles ei täpsustatud, millisele TLS § 91 lõike 2 punktile tuginetakse. Kuna käesoleval juhul ei esinenud ühtegi TLS § 91 lg 2 p-des 1-3 nimetatud eeldust, on alusetu ka TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitisnõue.
8.Töölepingu kohaselt oli töö tegemise kohaks Eesti. Töökuulutuse teksti ja tegelikult sõlmitud kokkulepet ei saa kõrvutada. Lähtuda tuleb kokkulepitud töö tegemise kohast. Kuna tööandja andis töötajale selged korraldused, oli töötajal kohustus teha kokkulepitud mahus, kohal ja ajal oma tööd. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses 3165,83 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1602,83 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt on kostja kohustatud hagejale maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.Kuna kostja ei esitanud ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõuet, võis hageja TLS § 100 lg 4 alusel esitada tööandja vastu hüvitisnõude, tuginedes töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Kostjal on siiski õigus tugineda töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse puudumisele (ehk ülesütlemise tühisusele) vastuväitena hüvitisnõude hagile. Kohus peab ka omal algatusel hindama ülesütlemisavalduse formaalset ja materiaalset kehtivust, kuna hageja hüvitisnõuet ei saa rahuldada, kui ülesütlemisavaldus on seadusest tulenevalt tühine. Kostja peab tõendama töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks seadusliku aluse puudumise.
11.Hageja ülesütlemisavaldus on formaalselt kehtiv ja ka sisuliselt põhjendatud ning kehtiv. Töölepingu tõlgendamisel tuleb hinnata nii kostja tööpakkumist kui pooltevahelist tegelikku praktikat töölepingu täitmisel. Tõendatud on, et kuigi töölepingus on hageja töötamise kohaks märgitud Eesti, oli hageja võetud tööle ja praktikas ka töötas Pärnu ja Viljandi piirkonnas, harvade väljasõitudega teistesse maakondadesse. Kuna lepingu teksti valmistas ette kostja, on vaidluse tekkimise järel kostja poolt lepingu grammatiline tõlgendamine vastuolus hea usu põhimõttega. Tõendite kohaselt ei otsitud hooldemeistrit tööle Tartu esindusse. Töötaja võis mõistlikult eeldada tööandja lojaalsust enda suhtes ja töölepingu-eelselt töötamise koha kohta avaldatud info kehtivust. Tagantjärele ei saa seda, et hageja ei taotlenud töölepingus töötamise koha muutmist, tõlgendada hageja nõustumisena sõlmida tööleping töökuulutuses pakutust erinevatel tingimustel. Tõendatud ei ole kostja väide selle kohta, et pooled leppisid kokku töökuulutuses pakutud erinevates töötamise tingimustes ega see, et hageja on varem töötanud Tartu esinduses.
12.Pooled leppisid kokku tööaja esindustes kehtivast tavalisest tööajast teisiti. Kostja kinnitas, et hageja tööaega tegelikult tööandja dokumentidega ei reguleeritud. Kellaajalist tööaja kontrolli ei tehtud. Esitatud 5 tellimus-lepingust muudes maakondades peale Pärnu ja Viljandi ei saa järeldada, et pooled lepingu täitmise praktikas lähtusidki sellest, et hageja töötamise koht on kogu Eesti. Neist nähtub, et hageja täitis pooleteise aasta jooksul viiel korral tööülesandeid Pärnu maakonna naabermaakondades. Ka tellimuslepingutest nähtub, et hageja tööpäev ei olnud kellaajaliselt kindlaks määratud. Seetõttu tuleb tööandja 01.04.2015 e-kirjas antud korraldust, et alates 06.04.2015 hakkab hageja töö tegemise koht alaliselt olema Tartus kostja töökojas aadressiga XXX, XXX, XXX, igapäevaselt kell 8.30-
17.00, lõunaga 12.00-12.30, lugeda töölepingu oluliste tingimuste ühepoolseks muutmiseks.
13.Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli kostja ettevõtte vajadustest tuleneva tööaja korralduse ühepoolse muutmisega. Kostja väited ettevõtte töö ümberkorraldamise kohta seoses töömahu suurenemisega Tartus alates 2015.a märtsist on otsitud ja paljasõnalised. Hageja on veenvalt põhistanud, et 2015.a märtsist, mil kostjal töömahu väidetava vähenemise ja majanduslikult keerulise olukorra tõttu ei olnud hagejale Pärnu ja Viljandimaal tööd anda, sõitis kostja hooldebuss ringi Pärnumaal, millest hageja põhjendatult järeldab, et hageja tööd tegi edasi teine isik. Hageja on sellele viidanud juba 02.04.2015 ülesütlemisavalduses. Ka pooltevahelises e-kirjavahetuses ei ole viiteid sellele, et hagejale lõpetati tööülesannete andmine kostja majanduslike raskuste ja/või Pärnumaal töömahu vähenemise tõttu. 06.02.2015 on kostja saatnud hagejale töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamise projekti, mis oli kostja esindaja poolt juba alla kirjutatud ning mille kohaselt oleks tööleping lõpetatud alates 28.02.2015 TLS § 79 alusel. 26.02.2015 e-kirjaga on tööandja kohustanud hagejat töövahendid Tartusse ära tooma ning 27.02.2015 e-kirjaga on kostja seaduslik esindaja TK vastuseks hageja järelepärimisele ilma igasuguse põhjenduseta teatanud, et tööülesandeid hagejale enam ei tulegi. 01.03.2015 vastas TK hageja järgmisele päringule selgesõnaliselt, et kuna töösuhte lõpetamise osas pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis kostja otsib juristide abiga võimalust hagejaga töösuhte lõpetamiseks ühepoolselt. TK e-kirjas kasutatud väljenduslaad on sarkastiline ega jäta muljet tööandjast, kes enda raskustele vaatamata otsib töötajale sobivaimat lahendust. Kostja on kinnitanud, et 2015.a märtsikuus ei kindlustanud ta hagejat tööga ega maksnud hagejale palka. Seega rikkus kostja tööandjana TLS § 28 lg 2 p 1 ja § 35.
14.Usutavad ei ole kostja väited, et märtsist kostja olukord paranes, kostja leidis võimaluse pakkuda hagejale tööd Tartus ja seetõttu loobuti töölepingu lõpetamisest. Samuti ei ole usutavad kostja esindaja kohtuistungil esitatud väited, et Tartus töötamine oleks olnud ajutine. Kostja pidi töömahu hooajalisusest olema teadlik ning võis ja pidi sellega arvestama töö korraldamisel. Kostja vastuväited on otsitud ega ole tõesed.
15.Kostja soovis oma 01.04.2015 e-kirjaga ühepoolselt muuta kokkulepitud töötingimusi, mitte ei kutsunud hagejat üles pidama läbirääkimisi töölepingu muutmiseks eesmärgiga töösuhet jätkata. E-kirja ei ole võimalik mõista nii, et selles pakutakse töötajale võimalust seniste töötingimuste muutmist läbi rääkida. Hageja väited, et kostja käitumine tema suhtes oli kiuslik ja kostja püüdis survestada hagejat ennast töösuhet lõpetama, on põhjendatud. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud. Kostja enda selgitused seoses e-kirjaga on vastuolulised.
16.Kostja väited on ka hageja tööga kindlustamise ja palga maksmise osas vastuolulised. Töötaja kindlustamine kokkulepitud tööga on töötasu maksmise kõrval üks tööandja peamisi kohustusi, mille rikkumist tuleb lugeda oluliseks rikkumiseks. Kostja ei kasutanud ühtegi seaduses ettenähtud võimalust vältida töölepingu rikkumist.
17.Hageja on ülesütlemisavalduses piisavalt põhjalikult ja selgelt välja toonud tööandja rikkumised, mille tõttu hageja töösuhte lõpetamist soovis. Hageja ei pidanudki viitama konkreetsele TLS § 91 lg 2 punktile, kuna seal sätestatud loetelu ei ole lõplik.
18.Hageja hüvitisnõude suurendamiseks ei ole alust. Tuvastatud ei ole selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid seaduses sätestatud hüvitise määra suurendamist. Poolte vahel ei ole vaidlust hageja keskmise töötasu ja hagiavalduses näidatud kolme kuu hüvitise suuruse üle.
Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja nõuded ja jätta hageja kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis välja mõistmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Maakohus kohaldas ebaõigesti nii materiaalõiguse normi kui ka menetlusõiguse normi. Lisaks on kohtuotsust ebaloogiliselt põhjendatud.
21.Kohus leidis ebaõigesti, et töölepingu tõlgendamisel tuleb lisaks töölepingule hinnata ka tööpakkumist. Kostja tegevusvaldkonna tööiseloom on selline, mis ei võimalda töölepingut sõlmida kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kostja töölepingud on kontrollitud ja heaks kiidetud tööinspektsiooni poolt. Pooled nõustusid lepingu sõlmimisel, et töö tegemise kohaks on Eesti ja hageja pidi töölepingule alla kirjutamisel mõistma, et töökohaks ei ole üksnes Pärnu- ja Viljandimaa, vaid vajadusel on vaja teha tööd ka teistes maakondades. Töösuhte aluseks on tööleping, mitte reklaam.
22.Kohus jättis arvestamata tõendid, millelt nähtub, et hageja on varasemalt olnud nõus täitma tööülesandeid ka teistes piirkondades, nt Saaremaal, Läänemaal ja Raplamaal. Töölepingus on töö tegemise kohaks märgitud Eesti, kuna ette tuleb perioode, millal nõudlus teenusele võib olla väga madal ja siis saab vajadusel töötaja töötada kohas, kus on parasjagu tööd. Seega ei arvanud kostja, et hagejal on problemaatiline täita tööülesandeid vajadusel Tartus.
23.Arusaamatu on kohtu seisukoht, justkui oleks kostja töölepingu olulisi tingimusi ühepoolselt muutnud. Tööandja 01.04.2015 e-kirja ei saa pidada töölepingu oluliste tingimuste muutmiseks. Poolte vahelises töölepingus on kirjas, et töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. E-kirjas olid mainitud kellaajad 08.30-17.00 ja lõuna 12.0012.30. Kostja ei ole palunud hagejal hakata töötama öises vahetuses või ebainimlikel kellaaegadel. Kostja oli avatud hagejapoolsetele pakkumistele.
24.Kohus tugines ebaõigesti hageja poolt Pärnus 2015.a novembris tehtud piltidele, kuna need ei tõenda, et perioodil märts-aprill oli piisavalt tööd, et hoida Pärnu piirkonnas töötajat. Seega ei ole hageja tõendanud, et sellel perioodil oli Pärnu piirkonnas piisavalt tööd. Kostja töötajad liiguvad ettevõttes vastavalt töömahule ja nõudlusele. Hagejale ei olnud enam selles piirkonnas piisavalt tööd, mistõttu oleks ta pidanud ajutiselt töötama Tartus. Hageja esitatud fotomaterjal on ebaoluline ja eluliselt mitteusutav. Kuna hageja ei ole tegelikult tõendanud, et 2015.a märtsis-aprillis tegi tema tööd teine isik, on kohtu põhjendused ebaloogilised.
25.Kohtu väide, et kostja ei kindlustanud hagejale märtsis tööd ega maksnud talle raha, on ebaloogiline, kuna pangakonto väljavõtte kohaselt laekus hagejale 07.04.2015 581,84 eurot.
26.Asjaolu, et Tartus töötamine oleks olnud ajutine, tõendavad hageja enda poolt esitatud fotod. Kohus asus ilma tõenditele tuginemata seisukohale, et kliendibaas piirkonnas ei kao, mistõttu pidi talvine vähenemine olema kostjale ettenähtav.
27.Kohus tõlgendas vääralt pooltevahelist kirjavahetust ja jättis hindamata võimaluse, et kostja ei soovinud enam hagejaga töösuhet lõpetada. Kohus asus seisukohale, et viimase seisukoha kasuks räägib ka asjaolu, et kostja hageja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud, kuigi väidab, et ülesütlemine on alusetu. Kohtu järeldus on ebaloogiline, kuna otsuse p-des 1-3 analüüsis kohus asjaolu, et kostja ei esitanud nõuet töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse puudumise tuvastamiseks ja ütles p-s 4, et eelnev ei välista siiski kostja õigust tugineda töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse puudumisele.
Vastus apellatsioonkaebusele
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel otsuse põhjendusi.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist, kuna ta ütles töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Maakohus tuvastas, et hageja ütles töölepingu üles 06.04.2015 TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja töölepingu ülesütlemist seaduses ettenähtud korras ei vaidlustanud.
31.Maakohus leidis ekslikult, et tööandja saab oma vastuväidetes hageja hüvitise nõudele tugineda töölepingu ülesütlemise tühisusele TLS § 104 lg 1 järgi ja et ka kohus peab omal algatusel hindama ülesütlemisavalduse kehtivust.
32.Töölepingu seaduse kohaselt tuleb ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada hagi kohtusse või avaldus töövaidluskomisjonile 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Kui vastavat hagi või avaldust ei esitata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2). Sellest tulenevalt puudus maakohtul alus TLS § 100 lg 4 alusel esitatud nõude lahendamisel kontrollida TLS § 91 lg-s 2 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluste olemasolu. Ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse väited hageja 02.04.2015 ülesütlemisavalduse põhjendamatuse kohta tähelepanuta, kuna need ei ole asja lahendamisel kohased.
33.Kuna kostja ei esitanud töövaidlusorganisse nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud 06.04.2015. Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-170-11 p 13). Maakohus rahuldas hagi lõppjärelduses õigesti ja selle tühistamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus
34.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda.
35.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks 270 eurot (käibemaksuga). Avalduse kohaselt kulus hageja esindajal maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kokku 2,5 tundi. Esindaja tunnihind on 108 eurot (käibemaksuga).
36.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud ning nende tegemisele kulunud aeg on mõistlik. Samuti on esindaja tunnihind 108 eurot (käibemaksuga) mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 175 lg 1 alusel välja mõista põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 270 eurot. Hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg-s 1 sätestatud määras.