Korteriühistu XXXX avaldus XXXX OÜ, XXXX OÜ ja XXXX OÜ vastu tehnorajatiste talumiskohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Korteriühistu XXXX (registrikood XXXX), lepingulised esindajad advokaadid Oliver Nääs ja Rainer Ratnik, Puudutatud isikud I ja II: XXXX XXXX OÜ (registrikood XXXX) ja XXXX XXXX OÜ (registrikood XXXX), ühised lepingulised esindajad advokaadid Ramil Pärdi ja Anni Prants Puudutatud isik III: XXXX OÜ (registrikood XXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Urmas Ruus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses ja 12. mai 2016 ärakuulamisel, kus osalesid avaldaja lepinguline esindaja advokaat Rainer Ratnik ja seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Sahk, puudutatud isiku XXXX OÜ seaduslik esindaja XXXX ning puudutatud isikute XXXX OÜ ja XXXX XXXX OÜ ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi
RESOLUTSIOON
Rahuldada avaldus osaliselt. Tuvastada XXXX aadressil XXXXa asuvate ja kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX ja nr XXXX kantud korteriomandite osas ühine seadusjärgne kinnisomandi kitsendus, mis seisneb veetrassi talumise kohustuses, ühiselt XXXX aadressil XXXX, asuvate ja kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX, nr XXXX kantud korteriomandite kasuks. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2-14-55418
Määrata kindalaks, et menetlusosalistel ei tule teineteisele vastastikku menetluskulusid hüvitada.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. MENETLUSE KÄIK, AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Korteriühistu XXXX (avaldaja) esitas 4. augustil 2014 avalduse XXXX OÜ (puudutatud isik I), XXXX OÜ (puudutatud isik II) ja XXXX OÜ (puudutatud isik III) vastu tehnorajatiste talumiskohustuse tuvastamiseks. Maakohus rahuldas avalduse 20. aprilli 2015. aasta määrusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. juuli 2015. aasta määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Pärast toimiku saabumist tagasi maakohtule esitas avaldaja 28. septembril 2015 seisukoha, millele puudutatud isikud I ja II vastasid 12. oktoobril 2015. Kohus selgitas menetlusosalistele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist 7. detsembri 2015. aasta määrusega. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II esitasid on täiendavad seisukohad
17.detsembril 2015. Kohus kuulas menetlusosalised suuliselt ära 12. mail 2016. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II esitasid ärakuulamisel oma menetluskulude nimekirjad. Avaldaja vastas puudutatud isikute I ja II menetluskulude nimekirjale 17. mail 2016.
2.Avaldaja täpsustatud nõude kohaselt taotleb ta esimese võimalusena koormata XXXX aadressil XXXXa asuvad korteriomandid (kinnistusraamatus registriosade numbritega XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX, edaspidi koos „XXXXa korteriomandid“ või „koormatavad korteriomandid“) tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga XXXX aadressil XXXX asuvate korteriomandite (kinnistusraamatus registriosade numbritega XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX, edaspidi koos „XXXX korteriomandid“ või „valitsevad korteriomandid“) kasuks selliselt, et koormatavate korteriomandite igakordsed omanikud on kohustatud taluma valitsevate korteriomandite teenindamiseks vajalike vee- ja kanalisatsioonivõrkudega liitumiseks vajalikke tehnorajatisi, tehnorajatiste ehitamist, ühendamist ja teenindamist vastavalt 4. augusti 2014 avalduse lisades nr X ja X esitatud joonistele järgnevatel tingimustel: − iga valitseva korteriomandi igakordne omanik on kohustatud reaalservituudi eest tasuma koormatava korteriomandi igakordsele omanikule 1/12 suuruse osa 100 eurost aastas alates reaalservituuti määrava kohtumääruse jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga aasta eest ette. Reaalservituuti määrava kohtumääruse jõustumise aasta eest tuleb tasuda vastavalt ajale, mis jääb määruse jõustumisest kuni kalendriaasta lõpuni, ja vastav makse tuleb teha 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest; − iga valitseva korteriomandi igakordne omanik on eelmises taandes märgitud kohustuse osas osavõlgnik, mille osavõlgnik on vastavalt eelmisele taandele kohustatud tasuma tasu
2 (8)
2-14-55418 koormatud korteriomandite igakordsetele omanikele, kes on valitsevate korteriomandite igakordsete omanike suhtes solidaarvõlausaldajad; − lisada kohtumäärusele selle lahutamatute osadena eelviidatud lisad nr X ja X; − kanda koormatavate korteriomandite kohta avatud kinnistusraamatu registriosade kolmandasse jakku eelnevas kirjeldatud reaalservituut valitsevate korteriomandite igakordsete omanike kasuks ja selleks tuvastada koormatava korteriomandi omaniku kohustus anda nõusolek reaalservituudi sisse kandmiseks neil tingimustel. Alternatiivselt taotleb avaldaja tuvastada sama sisuga seadusjärgne kinnisomandi kitsendus koormatavate korteriomandite osas valitsevate korteriomandite igakordsete omanike kasuks. Avaldaja toob esile järgmised asjaolud: − 13. detsembri 2001 lepinguga jagasid XXXX kinnistu toonased kaasomanikud kinnistu kaheks, müüsid neist ühe ja seadsid kinnistutele erinevad piiratud asjaõigused. Kinnistu jagamisel tekkis kaks kinnistut: XXXX ja XXXXa; − XXXX hoone võeti ehitisregistri andmeil esmalt kasutusele 1901. aastal. Kinnistamine toimus Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 1995 avalduse alusel 19. mail 1995; − XXXX ja XXXXa kinnistute veevarustuse tarvis on tsentraalne veetorustik rajatud XXXX tn alla, kusjuures XXXX veevarustus on alati tagatud läbi XXXXa kinnistu. Veetrass kulges vana puumaja alt juba 1987. aastal; − XXXXa asuva XXXX XXXXi ehitamise tarvis tuli seal asunud puumaja lammutamiseks vanad torud likvideerida. Sellega likvideeriti ühtlasi (vee)toruühendus, mis oli kulgenud XXXXa hoone alt alates selle rajamisest. XXXXa kinnistule uue hoone ehitamisega kavandas XXXXa kinnistu omanik uued veevarustuse trassid, millega varustada nii XXXXa kinnistut kui XXXX kinnistut. XXXX varustamise trassid kulgevad varasematest trassidest erinevalt – suures osas piki XXXX kasuks seatud teeservituuti. XXXXa kinnistu omanik ehitas enda kinnistu osas uued veetrassid välja mõlema kinnistu jaoks tehnovõrkude koondplaani alusel; − veetrasse ei ehitatud välja XXXX kinnistul. Ehituse ajal oli veevarustus tagatud ajutiste torudega, mis asendasid varasemalt XXXXa kinnistult teisest kohast (mitte teeservituudi aluse maa alt) kulgenud veetrasse, mille XXXXa ärihoone ehitajad pidid ehituse ajaks demonteerima. Ajutine veeühendus oli töös kuni 1. augustini 2014; − XXXX korteriomandite (valitsevate korteriomandite) omanikud on väljendanud soovi ehitada lõpuni uued XXXX veevarustuse trassid XXXX kinnistu osas. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. oktoobri 2010 kirjaga kinnitati, et tagatakse ja ühendatakse XXXX hoone ja peaveemõõdusõlme vaheline veetrass. Puudutatud isik I esitas garantiikirjad, et ta kannab kõik sellega seonduvad kulutused; − puudutatud isik I ei saa nõuda ümberpaigutamise kulutuste hüvitamist toruühenduse ümberpaigutamise eest, kuna neid kulusid peab puudutatud isik I kandma. Puudutatud isik I on teatanud avaldaja liikmetele, et kannab ise seonduvad kulud; − avaldaja ei ole nõus hüvitama 32 159,22 eurot kulutusi, aga on nõus tasuma 100 eurot hüvitist. See on õiglane, kuivõrd koormatud korteriomandite kasutamist servituut ei piira. Puudutatud isiku I võlaõiguslikud nõuded tuleb lahendada eraldi hagimenetluses, sest need ei põhine omandiõigusel ning käesolevas menetluses nende lahendamine oleks vastuolus seaduses sätestatu ja tehnorajatiste hagita menetluses lahendamise eesmärgiga.
3 (8)
2-14-55418
3.Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja nõuab õigusabikuluna 9 558,08 euro hüvitamist, millele lisandub ärakuulamise eest tasu vastavalt ajakulule 1 t ja 5 min hinnaga 115 eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja vaidleb puudutatud isikute I ja II menetluskulude nimekirjale vastu.
4.Puudutatud isikud on XXXX aadressil XXXX tn X asuvate korteriomandite (koormatavate korteriomandite) omanikud.
5.Puudutatud isikud I ja II vaidlevad avaldusele vastu ja on esitanud järgmised seisukohad: − puudutatud isik I on nõus XXXX korteriomandite kasuks reaalservituudi seadmise, vaidlusaluste majandus- ja joogivee-, sademevee- ja olmekanalisatsioonitrasside väljaehitamise ja ühendamisega XXXX kinnistul tingimusel, et avaldajalt mõistetakse puudutatud isiku I kasuks välja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise kulud summas 30 609,73 eurot ja seatavast reaalservituudist tuleneva talumiskohustuse eest õiglane hüvitis kohtu poolt määratud summas; − XXXX jagati kaheks kinnistuks 2001. aasta lõpus ning tehnovõrk, millele avaldaja taotleb reaalservituudi seadmist, rajati 2013. aastal. Seega ei taotle avaldaja reaalservituudi seadmist enne 1999.a rajatud tehnovõrgule; − XXXXa tänane hoone rajati (vana ehitis lammutati) ja ehitis võeti esmalt kasutusele 2013. XXXXa hoone rajamise käigus projekteeriti ja rajati ka vaidlusalused XXXX kinnistu sihipäraseks kasutamiseks vajalikud tehnovõrgud. Nimetatud tehnovõrgud rajati XXXXa hoone ehitamise käigus selleks, et hiljem ei peaks XXXXa kinnistut läbivat XXXX kinnistu juurdepääsuteed uuesti üles kaevama XXXX tehnovõrkude rajamiseks. Puudutatud isik I on ehitanud tehnovõrgud kuni XXXXa ning XXXX kinnistute piirini, trassid on välja ehitamata ja ühendamata XXXX kinnistul. Kõik tehnovõrkude väljaehitamise kulud on kandnud puudutatud isik I; − puudutatud isik I rajas vaidlusalused trassid avaldaja huvides. Avaldaja on seda kinnitanud ja nõustunud hüvitama avaldaja tarbeks rajatud trasside ehitusmaksumuse. Puudutatud isikule I trasside väljaehitamise kulude hüvitamine tuleb lahendada käesoleva tsiviilasja raames. Kohus ei saa käesoleval juhul asendada puudutatud isiku I nõusolekut trasside lõpuni ehitamiseks ja ühendamiseks ilma trasside ehituskulude hüvitamist otsustamata. Puudutatud isik I ei ole enne trasside ehitamist ega hiljem kinnitanud, et ta ehitab avaldajale trassid välja tasuta; − puudutatud isik I palub kohtul määrata mõistliku tasu, arvestades seda, et hüvitis kataks vähemalt reaalservituudi aluse maa eest tasumisele kuuluvat maamaksu ja õiglast hüvitist omandi väärtuse vähenemise ja reaalservituudi talumiskohustuse eest. Tasu täpse suuruse jätab puudutatud isik I kohtu määrata. Omandi väärtuse vähenemise ja reaalservituudi talumiskohustuse eest hüvitise määramisel tuleb arvestada seda, et seatav reaalkoormatis ja rajatud tehnovõrgud piiravad puudutatud isikute kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise ulatust. Piiratud on haljastuse ning hoonete vms rajatiste rajamine vaidlusaluste tehnovõrkude aluse maa kohal ja selle vahetus ümbruses; − avaldaja tarbeks on rajatud vaidlusalustest trassidest 77,36 % ja puudutatud isikud kasutavad trassidest ca 22,64 %. Avaldaja on nõustunud vaidlusaluste vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituskulud puudutatud isikule I hüvitama, kui ta saab ühendada XXXX kinnistule rajatud/rajatavad vee- ja kanalisatsioonitrassid XXXXa kinnistule puudutatud isiku I poolt avaldaja huvides juba väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele üksnes kulude hüvitamise suuruse osas;
4 (8)
2-14-55418 − XXXX hoone ehitusloa seletuskirja kohaselt nähti ette, et olemasolev veetrass kõrvalmajast, st XXXXa hoonest XXXX hooneni, likvideeritakse ning rajatakse uus veetrass Tatari tänaval paiknevast veetrassist vastavalt AS XXXX tehnilistele tingimustele. Väliskanalisatsiooni osas nähti ehitusloa seletuskirjas ette, et olemasolev õuevõrk, mis suunas reoveed läbi kõrvalmaja keldri tänavavõrku, likvideeritakse; rajatakse uus õuetorustik suundumisega otse tänavatrassi. Eeltoodud trasside rajamine pidi lahendatama eraldi projektiga. − TT XXXX OÜ 20. oktoobri 2010 kiri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja garantiikirjad on adresseeritud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, mitte avaldajale. Garantiikirjad on puudutatud isik I väljastanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja kinnitanud seda, et puudutatud isik I ei nõua trasside ehituskulude hüvitamist Tallinna linnalt.
6.Menetluskulud taotlevad puudutatud isiku I ja II jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikute I ja II õigusabikulud on 11 000 eurot (koos käibemaksuga 13 200 eurot) ja kinnistusraamatu väljavõtete kulu 6 eurot.
7.Puudutatud isik III ei ole avaldusele vastanud ega menetluskulude nimekirja esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja nõude erinevalt avaldusest, siis kuulub avaldus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud jätab kohus iga menetlusosalise enda kanda.
9.XXXX tänav X korteriomanike nimel on esitanud avalduse korteriühistu. Avaldaja selgitas, et kõikide XXXX kinnistu korterite omanikud on väljendanud soovi käesolev asjaõiguslik vaidlus lahendada. Ühistu liikmed on võtnud vastu otsuse (I kd tl 81) alustada õigusvaidlust korteriühistu põhikirja p 7.8.5 alusel (I kd tl 74-80), et reguleerida kinnistutega seoses piiratud asjaõiguseid ja vee- ning kanalisatsioonitrasside probleeme. Antud küsimuste lahendamiseks on 16. juunil 2014 korteriühistu ellu kutsutud ja selliste küsimuste lahendamine on ühistu põhikirjaline eesmärk. Riigikohus on tunnustanud korteriühistu õigust esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (Riigikohtu 14. juuni 2004. aasta otsus asjas nr 3-2-1-76-04, p 26, ja 1. novembri 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 10). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et korteriühistu saab käesolevas tsiviilasjas olla avaldajaks.
10.Tehnorajatise talumise asjas peab kohus esmalt selgitama asjaolud, mis võimaldavad otsustada selle üle, kas asi tuleb lahendada asjaõigusseaduse (AÕS) § 158, § 1581 või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 alusel. Menetlusosaliste esitatud ja vaidlustamata asjaolude, milles kohtul puudub alus kahelda, põhjal saab järeldada, et käesoleval juhul AÕS § 1581 ei kohaldu, sest vaidlusalune veetrass ei ole avalikes huvides vajalik tehnorajatis. Seega tuleb kohtu tuvastatavate asjaolude põhjal otsustada, kas vaidlusalune trass on tehnorajatis AÕS § 158 lg 1 tähenduses või AÕSRS § 152 lg 1 tingimustele vastav tehnorajatis.
11.Kohus kontrollib järgmiseks, kas avalduse saab lahendada AÕSRS § 152 lg 1 alusel. AÕSRS § 152 lg 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1. aprilli 1999.
12.Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas 31. juuli 2015. aasta määruse p-s 18, et juhul, kui likvideeritud tehnorajatis oli püstitatud enne 1. aprilli 1999 ja enne maa esmakinnistamist, kuuluvad vaidlusalused tehnorajatised AÕSRS § 152 kohaldamisalasse ning vaidlused talumiskohustuse üle tuleb lahendada selle sätte ja sellega seotud sätete alusel. Asjaolu, et varasemalt XXXX kinnistut veega varustanud torustik on likvideeritud ning ehitatud on uus torustik teise asukohta, ei välista AÕSRS § 152 kohaldamist, kuivõrd tegemist võib olla AÕSRS § 152 lg 4 koosseisule vastava olukorraga. AÕSRS § 152 lg 4 kohaselt võib kinnisasja omanik 5 (8)
2-14-55418 sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud juhul nõuda tehnovõrgu või –rajatise omanikult tehnovõrgu või –rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või –rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Seega ei välju ainuüksi torustiku asukoha muutumise tõttu tehnorajatis AÕSRS § 152 kohaldamisalast. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda õiguslikku olukorda ka see, kui tehnorajatises asendatakse seejuures vana torustik uue torustiku materjaliga. Kuigi sellisel juhul on tegemist uue torustikuga, ei vabane torustikku läbiva kinnisasja omanik sellega seaduslikust kitsendusest. Vastavalt TsMS § 658 lg-le 2 ja TsMS §-le 659 on ringkonnakohtu määruses, millega tühistatakse maakohtu määrus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
13.Kohus tuvastab, et XXXX hoone võeti esmalt kasutusele 1901. aastal (I kd tl 30) ja maa esmakinnistamine toimus 19. mail 1995 (II kd tl 130). Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee 1987. aasta geodeetiliste uurimistööde aruandest nähtub vaidlusaluse veetrassi kulgemine läbi praeguse XXXXa kinnistu (II kd tl 181–183). Kohus järeldab sellest, et veetrass oli olemas enne maa esmakinnistamist, mis omakorda toimus enne 1. aprilli 1999. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et AÕSRS § 152 kohaldamise eeldused on täidetud ja puudutatud isikutel on seadusest tulenev veetrasside talumiskohustus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldaja esimese alternatiivina esitatud nõue jääb rahuldamata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu selgitusi samas asjas tehtud määruse p-s 21) ja rahuldamisele kuulub avaldaja alternatiivne nõue. Kuna kohus tuvastab seadusjärgse kitsenduse (talumiskohustuse), siis ei ole vaja määruse resolutsioonis siiski eraldi märkida, et samasisulise reaalservituudi seadmisele suunatud taotlused jäävad rahuldamata.
14.Järgmiseks tuleb selgitada, millises poolte paljususe vormis esinevad seadusjärgse kitsenduse puhul koormatud ja valitsevate korteriomanike omanikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 72 lg 1 näeb ette, et kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. VÕS § 64 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et XXXX tänav X korteriomanikud saavad ühiselt õigusi maksma panna kõigi koormatud korteriomandite omanike kui kohustatud isikute vastu ühiselt.
15.AÕSRS §-s 152 märgitud tehnorajatise korral toimub tasu määramine AÕSRS § 154 alusel. AÕSRS § 154 lg-d 2–4 on kehtetud alates 17. aprillist 2012, kui Riigikohus tunnistas need põhiseadusega vastuolus olevaks põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-11. Seega on praegu asjaomase tasunõude aluseks vaid AÕSRS § 154 lg 1. Viidatud norm sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest AÕS § 1582 lg-s 2 sätestatud korras. AÕS § 1582 lg 2 esimene lause näeb ette, et tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või rajatise omanikule.
16.AÕSRS § 154 lg-s 1 sätestatud tasu on sisuliselt sama tasu, mille näeb ette AÕS § 1582 lg 1, st jooksvate kulude katteks kinnisasja omanikule makstav tasu (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi ja T. Puri „Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne“, kirjastus Juura 2014, lk 626). Riigikohus on leidnud, et AÕSRS § 154 lg 1 esimese lause järgi on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnorajatise talumise eest, kuid tasu suuruse ja selle koosseisu kuuluvate komponentide kohta seadus midagi ette ei näe. Sõltumata kinnisasja omandamise ajast ja viisist on selle igakordsel omanikul õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu vähemasti ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma kulusid, kuid ei saa kinnisasja või selle
6 (8)
2-14-55418 osa tehnorajatise tõttu ise kasutada (11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p-d 3033). Seega olukorras, kus pooled on leppinud kokku tasus tehnorajatise talumise eest, on eelduslikult koormatud kinnisasja omanikul õigus saada tehnorajatise omanikult tasu vähemalt ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma kulusid (Riigikohtu 25. mai 2016. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-16, p 19). Puudutatud isikud pole esile toonud tegelike hoolduskulude olemasolu ega ka vajadust kanda selliseid kulusid, mis seonduksid piisavalt otseselt vaidlusaluse veetrassi talumisega. Seega selles osas kohus perioodilist tasu välja ei mõista. Samuti leiab kohus, et maamaksu väljamõistmine avaldajalt puudutatud isikute kasuks pole põhjendatud, kuna veetorud paiknevad maa all ega piira maa kasutamist. Kinnisasja väärtuse vähenemise eest tasu väljamõistmist AÕSRS § 154 lg 1 ette ei näe.
17.Puudutatud isik I nõuab avaldajalt trasside rajamise kulu hüvitamist. Kohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohtadega, et kulude hüvitamise nõuet on võimalik lahendada käesoleva menetluse raames. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesoleva menetluse raames lahendada kinnistu omaniku nõuet trasside rajamise kulude hüvitamiseks mh ka vastuväitena. AÕSRS § 154 lg 1 ja AÕS § 1582 lg 1 alusel saab nõuda eelkõige hooldamisega seotuid kulusid. AÕS §-st 5 tuleneb asjaõiguste numerus clausus'e põhimõte, st asjaõigused on ammendavalt seaduses sätestatud ja pooled ei saa neid ise juurde luua. Samamoodi on seadusega paika pandud asjaõiguste kõigi isikute suhtes (absoluutselt) kehtiv sisu, mida saab kokkuleppel kolmandate isikute suhtes kehtivalt muuta üksnes seaduses sätestatud ulatuses (Riigikohtu 12. juuni 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-12, p 12). Kohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka AÕSRS kohta. Kuivõrd trasside rajamise kulu ei AÕS ega AÕSRS kohaselt talumiskohustuse määramise eelduseks, siis ei saa käesoleva menetluse raames seda ka lahendada. Puudutatud isik I nõudel puudub otsene seos avaldaja nõude lahendamisega. Kohtul tuleb lahendada avaldaja nõue sõltumata sellest, kas ja kui suures ulatuses peab avaldaja hüvitama trasside rajamise kulusid. Puudutatud isiku I vastuväide kulude hüvitamiseks on niisiis iseseisev nõue, mida tuleb eraldi menetlusse võtta ning millelt tuleb tasuda riigilõivu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-14-50404, p 94). Puudutatud isik I on esitanud juba hagi kulude hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-15-17700), mis on peatatud kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista trasside rajamise kulusid käesoleva menetluse raames.
18.Avaldaja on taotlenud kande tegemist kinnistusraamatusse. AÕSRS § 152 lg-s 1 on sätestatud kinnisomandi vahetu seadusjärgne kitsendus nende tehnorvõrkude talumiseks, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1. aprilli 1999. Kinnisomandi seadusjärgne kitsendus kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmata. Ringkonnakohus selgitas samas asjas punktis 15, et AÕSRS § 152 ei sätesta õigust nõuda teise kinnisasja koormamist reaalservituudiga nii, nagu seda näeb ette AÕS § 158 lg 2. AÕS § 141 lg 11 järgi saab eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust kanda asjaõigusena (eelkõige servituudina) kinnistusraamatusse üksnes juhul, kui kinnisasja omanik ja õigustatud isik lepivad kokku kitsenduse muutmises. Kohtulahendil, mis tehakse vahetu seadusjärgse kitsenduse üle peetavas vaidluses, saab olla ainult deklaratiivne, mitte õigustloov iseloom. Kitsendus ei teki sellise kohtulahendi alusel, kohtulahendiga üksnes tuvastatakse sellise kitsenduse kehtivus kinnisasja suhtes ning kohustaks kinnisasja omanikku seda järgima (eespool p-s 16 viidatud „Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne“, lk 553, p 3.3.1.).
19.Kohus ei lisa määrusele skeemi, kuivõrd kohus tuvastab seadusest tuleneva kitsendusena talumiskohustuse olemasolu ning kohustatud isikud peavad taluma vastavat tehnorajatist igal juhul sõltumata selle konkreetsest asukohast.
7 (8)
2-14-55418
20.TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 6186 lg 1 näeb ette, et kohtu määrus mh tehnorajatise talumiskohustuse asjas esitatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Resolutsiooni selguse huvides märgib kohus, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
21.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Kohus jätab kulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda ning põhjendab seda järgnevalt. Riigilõivu tasus avaldaja ja kuna lahend tehakse avaldaja huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Praegusel juhul osaleb vaidluses ühelt poolt korteriühistu korteriomanike nimelt avaldajana ja teiselt poolt kõrvalmaja korteriomanikud. Vaidlus ei ole sisult selline, mis eeldaks õigusabiteenuse tellimist. Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 ja eelnevas otsustatud menetluskulude jaotusest määrab kohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.
22.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata järgmised tõendid, millest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid: I kd tl 17-29, 31-73, 82-91, 138-143, 156-160, 177-198 ning II kd tl 8, 22-32, 133-145, 152-168. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.