Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.05.2016, Tallinn
Kohtuasja number Kohtuasi
2-14-57292 MV hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3617 ja hüpoteegi kustutamiseks Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
MV apellatsioonkaebus 6000 eurot
nende Hageja MV (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja SS, lepinguline esindaja Sergei Razguljajev Kostja Swedbank AS (rk 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja ei saanud tugineda 19.01.2006 notariaalse lepingu tühisusele, sest tehingu tühistamise õigus on tehingu teinud isikul (Riigikohtu 20.11.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03, p 12). Lepingu pooled ei ole 19.01.2006 lepingut tühistanud. Hageja ei saa esitada vastuväiteid kostja ja AK vahel sõlmitud laenulepingule, sest hageja ei ole lepingu pool. Kostja on heauskne hüpoteegipidaja ja õigustatud nõudma hüpoteegi realiseerimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1147-14, p 16). Kuna hüpoteegi kui piiratud asjaõiguse omandamiseks on nõutav kande tegemine kinnistusraamatusse, on AÕS § 561 lg 3 kohaselt kostja heausksuse suhtes määrav kinnistamisavalduse esitamise aeg. Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, siis vastavalt TsÜS §-le 139 tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Heausksuse eeldus tähendab asjaõiguses mh õigust usaldada kinnistusraamatu kannet. Kostja hindas enne laenu väljastamist piisava põhjalikkusega laenutaotleja maksevõimet ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Isegi kui seda poleks tehtud, ei muudaks see kehtetuks võlaõiguslikku laenulepingut ega asjaõiguslikku hüpoteegi seadmise lepingut. Äärmisel juhul saab hagejal olla nõue AK vastu. Olukord, et hagejale kuuluv vara on koormatud hüpoteegiga heauskse hüpoteegipidaja kasuks, on hageja enda tekitatud, sest hageja valetas notarile, et sai AK-lt tegelikkusest kordades rohkem raha. Kuigi ostumüügitehing toimus 2004, esitas hageja AK vastu tehingu kehtetuks tunnistamise hagi kohtusse alles 2011. Hageja võõrandas vara 13.07.2004, kuid AK sõlmis kostjaga laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu alles 2006 jaanuaris. Hagejal oli piisavalt kaua aega, et oma õiguste kaitseks midagi ette võtta. Maakohtu otsus
- kostja alustas hüpoteegi realiseerimiseks hageja vastu täitemenetlust 58 160 euro sissenõudmiseks; - Harju Maakohtu 14.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63134 määrati hagejale eestkoste. Pooled vaidlesid selle üle, kas: - täitemenetluse nr 022/2014/3617 läbiviimine on lubatav, arvestades asjaolu, et hageja ei sõlminud kokkulepet hüpoteegi seadmiseks ega andnud selleks nõusolekut; - 19.01.2006 leping on tühine ja kehtetu vastuolu tõttu seadusega, kuna hüpoteegileping sõlmiti AK-ga, kes ei ole korteriomandi omanik; - kehtiva asjaõiguslepinguta saab toimuda heauskne omandamine; - AK omandas korteri pettusega, viies raha saamiseks eksitusse panga ja avaldades ebaõigeid asjaolusid laenu saamiseks; - kostja tegutses pahatahtlikult hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel, sest ei kontrollinud AK sissetulekuid ja ei teostanud riskianalüüsi; - kostja kontrollis kolmandate isikute õigusi sellele korteriomandile. Asjas leidis tuvastamist, et kostja omandas hüpoteegi kinnistusraamatu andmetele tuginedes ja et kostja oli kinnistusraamatu ebaõigete andmete suhtes heauskne. AK oli 19.01.2006 notariaalse lepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatusse kantud sisse korteri omanikuna. Tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks olnud teadlik tsiviilasjas nr 2-11-16833 toimuvast menetlusest ja tehtavast kohtulahendist. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse esmakordselt 12.11.2004 ja seda muudeti 19.01.2006 notariaalse lepingu alusel 21.02.2006. Tuvastamist ei leidnud, et hüpoteegi seadmise ajal oli kostja teadlik võimalikest vaidlustest kinnistu omandiõiguse üle. Hageja arusaam nagu pidanuks kostja täiendavalt kontrollima, kas kolmandatel isikutel võib olla õigusi sellele korteriomandile, ei ole kooskõlas AÕS § 56 lg-ga
TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud jäid rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostja kinnitas, et tal menetluskulud puudusid. 15.09.2014 määrusega vabastas kohus hageja menetlusabi korras riigilõivu 475 eurot tasumisest, sh hagilt 425 euro ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot tasumisest. Nimetatud summa jäi hagejalt välja mõistmata mõjuval põhjusel, kuna hageja üle on seatud eestkoste (TsMS § 190 lg 7). Apellatsioonkaebus
pooltel vaidlus selle üle, kas kostja on 19.01.2006 AK ja kostja vahel sõlmitud notariaalse lepingu alusel hüpoteegi heauskne omandaja. Riigikohus on 11.02.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 selgitanud hüpoteegi heauskse omandamise kohta järgmist. Kehtiv asjaõigus tekib kinnisasja asjaõigusega koormamisel AÕS § 641 järgi üksnes juhul, kui asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing), kinnisasja koormas (käsutustehingu tegi) käsutama õigustatud isik ja õiguse kohta on tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse. Erandlikult on käsutusõiguse puudumise korral võimalik õigust AÕS § 561 alusel heauskselt omandada (p 13). AÕS § 561 lg-s 1 sätestatu põhjal saab järeldada, et heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandanud isiku õigused on seadusega kaitstud. Seega on heauskne omandamine lõplik ega ole üldjuhul tagasipööratav (p 15). Kui hüpoteek on omandatud heauskselt, ei ole võimalik rahuldada hagi, milles taotletakse hüpoteegi kustutamiseks tahteavaldust andma kohustamist hüpoteegi pahauskse omandamise tõttu (p 16). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja oli 19.01.2006 lepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatu ebaõigete andmete suhtes heauskne, st kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et AK ei ole tegelikult Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanik. Samale järeldusele jõudis Harju Maakohus ka 29.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-11-33564, milles kohus menetles hageja hagi kostja ja AK vastu vara arestist vabastamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2010/10516. Praegusel juhul oli AK vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud 13.08.2004-22.10.2013 (I kd, tl 97-98). AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Hageja esitas hagi AK vastu 13.07.2004 sõlmitud XXX korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tunnistamiseks alles 13.04.2011 (tsiviilasi nr 2-11-16833), s.o rohkem kui 5 aastat peale 19.01.2006 notariaalse lepingu sõlmimist kostja ja AK vahel. Kuigi 01.07.2011 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-11-16833 alusel tunnustati 13.07.2004 müügi- ja asjaõiguslepingu tühisust ja kustutati AK omanikukanne kinnistusraamatust ning tegelikkuses on hageja olnud kogu aeg korteriomandi omanik, ei ole hageja tõendanud kostja poolt hüpoteegi pahauskset omandamist. Kostja poolt enda hüpoteegipidaja õiguste realiseerimist ei saa iseenesest pidada pahauskseks käitumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja tegutses hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel pahatahtlikult, kuna ei kontrollinud AK sissetulekuid ega teostanud riskianalüüsi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 p-s 18 selgitanud, et isikul, kes ei ole lepingu pool, ei saa olla huvi lepingu tühisuse tuvastamiseks (vt nt Riigikohtu 09.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 32-1-18-14, 22). Seega ei saanud hageja esitada vastuväiteid kostja ja AK vahel 16.01.2006 sõlmitud laenulepingule. Pealegi ei mõjutaks laenulepingu võimalik tühisus hüpoteegi seadmise või muutmise asjaõiguslepingu kehtivust. Apellatsioonkaebuse muud väited ei tingi ringkonnakohtu hinnangul samuti maakohtu otsuse tühistamist. Kuivõrd puuduvad alused 19.01.2006 notariaalse lepingu tühiseks tunnistamiseks ja seetõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, jääb maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud
Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses kostjale hüvitatavad menetluskulud puudusid. 09.03.2016 määrusega rahuldas ringkonnakohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning luges hageja vabastatuks riigilõivu 425 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuivõrd hageja üle on seatud eestkoste, vabastab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel hageja menetluskulu (riigilõiv 425 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.