Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-57292
Kohtuasi
F.W hagi Swedbank AS ja F.Z-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, lepingu tühisuse tuvastamiseks, keelumärke ja hüpoteegi kustutamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest osaliselt keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F.W määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja: F.W (isikukood XXX, elukoht XXX ) Hageja seaduslik esindaja: Y (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Razguljajev (Poiqwe OÜ Õigusbüroo, e-post XXX) Kostja I: Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress XXX) Kostja II: F.Z (isikukood XXX, elukoht XXX või teine elukoht XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2015 määrus osas, milles maakohus ei võtnud menetlusse nõuet Swedbank AS-i vastu hüpoteegi kustutamiseks ning saata selles osas asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise edasiseks otsustamiseks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Hageja esitas 12.09.2014 Harju Maakohtule hagi, milles palub: 1) tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/3617; 2) tuvastada 19.01.2006 notariaalse lepingu nr 542 tühisus; 3) kustutada korteriomandilt Tallinnas, XXX (registriosa nr XXXXXX) keelumärge ja hüpoteegikanne.
2.Üheaegselt esitas hageja menetlusabi ja hagi tagamise taotluse.
3.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja F.Z 13.07.2004 korteriomandi Tallinnas, XXX müügi- ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti 13.08.2004 F.Z kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna.
4.Korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud esmakordselt 12.11.2004 ja seda on muudetud 21.02.2006. Hüpoteegiga on tagatud Swedbank AS nõuded, mis tulenevad panga ja F.Z-i vahel 16.01.2006 sõlmitud laenulepingust 06-005690-EL ja selle võimalikest lisadest ning panga ja F.Z-i vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest. Hüpoteegi seadmise leping sõlmiti 19.01.2006.
5.Harju Maakohtu 01.07.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-16833 tunnustati eelmärgitud 13.07.2004 notariaalse lepingu tühisust, tuvastati F.Z-i kohustus anda nõusolek kinnisasja omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse omanikuna F.Z ja kantakse omanikuna sisse hageja. Tagaseljaotsus on jõustunud.
6.10.10.2013 esitatud kinnistamisavalduse alusel kanti 22.10.2013 korteri omanikuna kinnistusraamatusse hageja.
7.Swedbank AS avalduse ja täitedokumendiks oleva 19.01.2006 notariaalse lepingu nr 542 alusel alustas kohtutäitur Elin Vilippus 24.07.2014 täitemenetlust hageja suhtes hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks.
8.Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna: 1) Hageja ei ole kunagi sõlminud kokkulepet hüpoteegi seadmiseks ega andnud selleks nõusolekut. 2) Hüpoteegileping sõlmiti F.Z-iga, kes ei ole korteriomandi omanik ja seetõttu on 19.01.2006 leping tühine ja kehtetu vastuolu tõttu seadusega. 3) Kehtiva asjaõiguslepinguta ei saa toimuda heauskne omandamine. 4) F.Z omandas korteri pettusega, ta viis raha saamiseks eksitusse panga ja avaldas ebaõigeid asjaolusid laenu saamiseks. 5) Swedbank AS tegutses pahatahtlikult hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel, sest ei kontrollinud F.Z-i sissetulekuid ja teostanud riskianalüüsi. 6) Swedbank AS-il on õigus nõuda kahju hüvitamist F.Z-ilt . Swendbank AS vastuväide
9.Swedbank AS palub jätta hagi menetlusse võtmata.
10.Swedbank AS nõustub kohtu seisukohaga, tsiviilasjas nr 2-11-33564 p-s 19, et Swedbank AS ei ole käitunud täiemenetluse alustamisel hageja suhtes pahauskselt. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju
tekitamine teisele isikule. Swedbank AS-i arvates ei saa enda poolt hüpoteegipidaja õiguste realiseerimist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks.
11.Asjas esitatu põhjal oli Swedbank AS kinnistusraamatu ebaõigete andmete suhtes heauskne, st Swedbank AS ei teadnud ega pidanud teadma, et F.Z ei ole tegelikult XXX korteriomandi omanik. Samuti ei olnud Swedbank AS täitemenetluse alustamisel teadlik tsiviilasjas nr 2-11-16833 toimuvast menetlusest ja tehtavast kohtulahendist. Täiemenetluse alustamise ajal ei olnud hageja tema enda väidetest järelduvalt esitanud hagi F.Z-i vastu 13.07.2004 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühistuse tuvastamiseks ning kinnistusraamatu kande parandamiseks.
12.Kohus on juba tsiviilasja nr 2-11-33564 menetluses tuvastanud, et Swedbank AS oli kinnistusraamatu ebaõigete andmete suhtes heauskne. Järelikult on Swedbank AS heauskne hüpoteegipidaja ning teostab õigustatult enda kui hüpoteegipidaja õiguste realiseerimist, s.t Swedbank AS on põhjendatult algatanud täitemenetluse ning nõuab põhjendatult täitemenetluses vaidlusaluse kinnisasja müüki.
13.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et F.Z oli XXX korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud perioodil 13.08.2004 – 22.10.2013. Laenuleping Swedbank AS ja F.Z vahel sõlmiti 16.01.2006 ning hüpoteegi seadmise leping 19.01.2006. Eeltoodust nähtub, et hüpoteek vaidlusalusele kinnisasjale seati Swedbank AS kasuks ajal, mil vaidlusaluse vara omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud F.Z. Tsiviilasjas nr 2-11-33564 tuvastas kohus, et Swedbank AS ei teadnud ega pidanud teadma, et F.Z ei ole vaidlusaluse korteri omanik. Samuti tuvastas kohus seda, et Swedbank AS ei olnud esmase täitemenetluse alustamisel teadlik tsiviilasjas nr 2-1116833 (F.W hagi F.Z vastu müügilepingu tühisuse tuvastamiseks) toimuvast menetlusest ja tehtavast kohtulahendist. Seega on ilmselge, et Swedbank AS on heauskne hüpoteegipidaja, mistõttu puuduvad alused hüpoteegi seadmise lepingu tühisuse tuvastamiseks ja seega ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda hagi rahuldamist.
14.Kuna Swedbank AS-i heausksus hüpoteegi seadmisel on ilmne, siis ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, mistõttu tuleks esitatud hagi jätta menetlusse võtmata. Esitatud hagi menetlemine tooks endaga kaasa üksnes põhjendamatu ajaning menetluskulu.
15.Hageja avaldatud asjaolude kohaselt saavad viimasel olla etteheited või nõuded üksnes F.Z-i vastu, mitte aga Swedbanki vastu, s.t kui hageja on seisukohal, et F.Z on teda petnud ja sellega tekitanud hagejale kahju, saab hageja nõuda kahju hüvitamist F.Zilt . Kohtu määrus
16.Maakohus määras: 1) Jätta menetlusse võtmata F.W hagi Swedbank AS-i ja F.Z-i vastu 19.01.2006 notariaalse lepingu nr 542 tühisuse tuvastamiseks. 2) Jätta menetlusse võtmata F.W kaebus kohtutäituri tegevuse peale vara arestist vabastamiseks ja keelumärke kustutamiseks. 3) Jätta menetlusse võtmata F.W hagi Swedbank AS-i ja F.Z-i vastu vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. 4) Jätta menetlusse võtmata F.W hagi F.Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3617. 5) Kohus võtab menetlusse F.W hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3617 ja teeb selle kohta eraldi määruse.
6) Hagejal tuleb 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada kohtule tõendid selle kohta, et Swedbank ASi oli hüpoteegilepingu sõlmimisel pahauskne.
17.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames hindab kohus, kas 19.01.2006 notariaalne hüpoteegi seadmise leping on tühine või mitte. Iseseisva nõudena kohus seda nõuet ei menetle. Seega keeldub kohus iseseisva nõudena menetlusse võtmas nõuet 19.01.2006 notariaalse lepingu tühisuse tuvastamiseks. Samuti menetleb kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames hageja nõuet hüpoteegikande kehtetuks tunnistamiseks. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks võtab kohus menetlusse eraldi määrusega.
18.Kohus jätab menetlusse võtmata hageja taotluse, et kohtutäitur vabastaks vara arestist ja registripidaja kustutaks keelumärke. Kohus selgitas hagejale, et hageja vaidlustab täitetoiminguid, mida viib läbi kohtutäitur TMS kohaselt (§ 142). Kohus selgitas, et kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse läbiviimisel on hagejal õigus esitada kaebus esmalt täiturile ja alles peale kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist kaebus, kohtule (TMS § 218). Kaebuse vaatab kohus läbi hagita menetluse korras. Kohus ei hinda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel.
19.Hageja ei ole isikuks, kes saaks esitada TMS § 222 järgset hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Tegemis saab olla kolmanda isiku hagiga, kes ei ole täitemenetluse osaline. Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Praegusel juhul on hageja täitemenetluses võlgnik. Võlgniku võimalus oma õiguste kaitseks tuleneb TMS § 221 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu.
20.Kohus ei võta menetlusse hagi F.Z-i vastu. Kohus selgitas, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab kostjaks olla üksnes sissenõudja ehk Swedbank AS. TMS § 222 järgset hagi ei saa hageja esitada, sest ta pole täitemenetluses kolmas isik, vaid võlgnik.
21.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et pank ei ole hüpoteeki omandanud heauskselt. Kohus juhtis hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-147-14, milles kohus on mh andnud hinnangu hüpoteegi heauskse omandamise kohta. Lähtuvalt sellest lahendist, peab hüpoteegi omandanud isiku pahauskust tõendama hageja. Hagejal tuleb seega esitada kohtule tõendid selle kohta, et Swedbank AS oli hüpoteegilepingu sõlmimisel pahauskne.
22.Tõendid selle kohta, et Swedbank AS oli hüpoteegilepingu sõlmimisel pahauskne, tuleb esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus
23.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 16.03.2015 määrus osaliselt, nimelt tühistada punktid 1,2,3,4, ja 6 ning kohustada Harju maakohut võtta menetlusse hagi Swedbank AS-i ja F.Z-i vastu 19.01.2006 notariaalse lepingu nr 542 tühisuse tuvastamiseks; kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vara arestist vabastamiseks ja keelumärke kustutamiseks; hagi Swedbank AS-i ja F.Z-i vastu vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks ja hagi F.Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3617. Samuti palub hageja tühistada kohtu nõude tõendite esitamiseks selle kohta, et Swedbank ASi oli hüpoteegilepingu sõlmimisel pahauskne, sest see on võimalik tuvastada ainult tsiviilmenetluse raames, sest kõik vajalikud tõendid ja dokumendid asuvad kostja I käes ja neid on vaja temalt nõuda.
24.Hageja arvates on Tallinna notar Marika Rei 19.01.2006 sõlmitud kostjate I ja II vahel korteriomandi hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping tühine ja kehtetu.
25.Harju Maakohtu 01.07.2011 otsusega tunnustati 13.07.2004 hageja ja F.Z-i vahel sõlmitud korteriomandi, asukohaga XXX Tallinn, müügi ja asjaõiguslepingu tühisus. Samuti kustutas Harju Maakohus kinnistusregistrist ebaõige kande F.Z-i kohta ning kandis kinnistusraamatusse korteriomanikuna hageja F.W . Maakohus tunnistas F.Z-i kohta tehtud kande kinnistusraamatus ebaõigeks, kuna asjaõiguslepingu tühisuse tõttu langes ära kande alus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 ütleb, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lause kohaselt tühistatud tehing muutub algusest peale kehtetuks, seega tehingu tühiseks tunnistamise tulemusel on tehing tagasiulatuvalt kehtetu algusest peale. Seega ei ole F.Z olnud kunagi korteri omanik ja seda ka vaatamata kinnistusraamatu kandele. Kinnistusraamatu kanne tema omanikuks olemise kohta oli AÕS 65 lg 1 mõttes ebaõige.
26.AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul tekib asjaõigus üksnes juhul, kui asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing) ning kinnisasja koormanud (käsutustehingu teinud) isik oli ka õigustatud kinnisasja käsutamiseks.
27.Swedbank AS on tegutsenud pahatahtlikult hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel. Kostja I ei kontrollinud F.Z-i sissetulekuid ning ei ole teostanud riskianalüüsi.
28.Hageja ei ole hüpoteegi seadmiseks kokkulepet sõlminud ega andnud selle kohta kinnisasja omanikuna oma nõusolekut. Kostja I on sõlminud hüpoteegilepingu isikuga, kes ei ole korteri omanik ning seega on leping tühine olulise vastuolu tõttu seadusega.
29.Kohus ei olnud tsiviilhagi läbivaatamisel erapooletu.
30.Hageja on seisukohal, et Harju maakohus on kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2 ennatlikult. Tegemist on keeruka õigusliku küsimustega, mis vajab menetlusse võtmist ning keerukate õiguslike küsimuste täiendavat analüüsimist, hinnates kõiki tõendeid ja poolte seisukohti ja seletusi. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ilma hagi vastu võtmata pole võimalik hinnata kõiki tõendid. Ringkonnakohtu põhjendused
31.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei võtnud seisukohta hageja nõude osas kustutada korteriomandilt Tallinnas, XXX (registriosa nr XXXXXX) hüpoteegikanne. Põhjendavas osas on maakohus märkinud, et menetleb hageja nõuet hüpoteegikande kehtetuks tunnistamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Ringkonnakohtu arvates on tegu erinevate nõuetega, mille menetlusse võtmine tuleb eraldi otsustada.
32.Hageja huvi kohtusse pöördumisel on eelkõige selles, et tema korterit Swedbank AS-i avalduse alusel hüpoteegi realiseerimiseks maha ei müüdaks ja täitemenetlus lõppeks. Selleks esitas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi AS Swedbank vastu, mille maakohus ka menetlusse võttis.
33.Lisaks sellele soovib hageja ka kinnistusraamatu kande parandamist selliselt, et tema korteriomandit koormav AS Swedbank kasuks sisse kantud hüpoteek kustutakse. AÕS § 65 lg 1 alusel võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tegemist ei ole tuvastatava asjaoluga, vaid nõudega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei too iseenesest kaasa kinnistusraamatu kande parandamist.
34.Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
35.Maakohus jättis põhjendatult menetlusse võtmata hagi Swedbank AS-i ja F.Z-i vastu 19.01.2006 notariaalse lepingu nr 542 tühisuse tuvastamiseks. Maakohus selgitas määruses, et hindab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames 19.01.2006 notariaalse lepingu ja hüpoteegikande kehtivust. Tegemist on hagi aluseks oleva asjaoluga. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb praegusel juhul tema õigustatud huvi sellise tuvastusnõude iseseisva menetlemise suhtes.
36.Maakohus jättis põhjendatult menetlusse võtmata hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vara arestist vabastamiseks ja keelumärke kustutamiseks. Kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse läbiviimisel tuleb esitada esmalt kaebus kohtutäiturile ja alles pärast kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist, kaebus kohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
37.Maakohus jättis põhjendatult menetlusse võtmata nõude Swedbank AS-i ja F.Z-i vastu vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ei ole isikuks, kes saaks esitada TMS § 222 järgset hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Sellise hagi saab esitada kolmas isik, kes ei ole täitemenetluse osaline. Praegusel juhul on hageja täitemenetluses võlgnik. Võlgniku võimalus oma õiguste kaitseks tuleneb TMS §-st 221 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu.
38.Maakohus jättis põhjendatult menetlusse võtmata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude F.Z vastu. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. F.Z ei ole täitemenetluses sissenõudja, seega ei saa hageja esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet F.Z-i vastu.
39.Maakohtu resolutsiooni p 6, milles maakohus määras, et hagejal tuleb 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada kohtule tõendid selle kohta, et Swedbank AS oli hüpoteegilepingu sõlmimisel pahauskne, ei ole kaevatav. Tegemist ei ole menetlusse võtmisest keeldumisega, vaid menetlusse võetud hagi osas kohtu selgitamiskohustuse täitmisega tõendamiskoormise jaotamise osas.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.