Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Tsiviilasjas nr 2-14-57292 menetleb Harju Maakohus 12.09.2014 esitatud XXXXhagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3617 ja hüpoteegi kustutamiseks. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja XXXX13.07.2004 Tallinna notari Sirje Velsbergi büroos korteriomandi Tallinnas, XXXX müügi- ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti 13.08.2004 XXXX kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Harju Maakohtu 01.07.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-16833 tunnustati eelmärgitud 13.07.2004 notariaalse lepingu tühisust, tuvastati XXXX kohustus anda nõusolek kinnisasja omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse omanikuna XXXX ja kantakse omanikuna sisse hageja. Tagaseljaotsus on jõustunud. Korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud esmakordselt 12.11.2004 ja seda on Tallinna notari Marika Rei 19.01.2006 notariaalse lepingu (nr XXXX) alusel muudetud 21.02.2006. 19.01.2006 notariaalse lepingu sõlmisid XXXX ja Swedbank AS. Hüpoteegiga on tagatud Swedbank AS nõuded, mis tulenevad tema ja XXXX vahel 16.01.2006 sõlmitud laenulepingust XXXXja selle võimalikest lisadest ning panga ja XXXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest. 10.10.2013 kinnistamisavalduse alusel kanti korteri omanikuna sisse hageja 22.10.2013. Swedbank AS avalduse ja täitedokumendiks oleva 19.01.2006 notariaalse lepingu nr XXXX alusel alustas kohtutäitur Elin Vilippus 24.07.2014 täitemenetlust hageja suhtes hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna:

tekkinud olukorras ise süüdi ega saa selles kostjat kui heauskset hüpoteegipidajat süüdistada. Äärmisel juhul saab hagejal olla nõue XXXXvastu, kuid kindlasti mitte kostja vastu. 16.01.2006 sõlmis XXXXkostjaga laenulepingu nr XXXX, mille alusel väljastas kostja XXXX laenu 89 534 eurot, tagastamise tähtajaga 15.01.2031. Lepingu tagatiseks seati hüpoteegid kahele XXXX kuulunud kinnisasjale - korteriomandile asukohaga XXXX Tallinn (s.o vaidlusalune kinnisasi) ja korteriomandile asukohaga XXXXTallinn. Korterite turuväärtuseks hindas Ober Haus Hindamisteenuste OÜ 05.01.2006 seisuga 1 790 000 krooni ehk 114 401,85 eurot. Seega laenulepingust tulenevad kohustused olid tagatud piisavate tagatistega. Lisaks märgitule oli XXXX netosissetulek laenu taotlemisel 15 300 krooni ning muud kohustused tal puudusid. Lepingujärgne kuumakse oli 507,90 eurot ehk 7946,91 krooni. Seega jäi XXXX pärast laenukohustuse täitmist piisavalt rahalisi vahendeid igakuiste olmekulude katmiseks. Laenutaotleja omas laenukohustuste täitmiseks piisavat sissetulekut ja ka tagatisi ja kostjale oli koostööpartneri vahendusel teada asjaolu, et XXXX senine maksekäitumine oli olnud väga korralik. Kostja hindas enne laenu väljastamist piisava põhjalikkusega laenutaotleja maksevõimet ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Antud juhul puudusid asjaolud, mis oleksid välistanud laenu väljastamise XXXX. XXXX täitis laenulepingust nr XXXX tulenevaid kohustusi korrektselt üle kolme aasta, s.o 2009.a aprillini. Kostja nõuab täitemenetluse kaudu hüpoteegi realiseerimist vaid laenulepingust nr XXXX ja selle võimalikest lisadest tulenevate kohustuste täitmiseks. Olukord, et hagejale kuuluv vara on koormatud hüpoteegiga heauskse hüpoteegipidaja kasuks, on hageja enda tekitatud, sest hageja valetas notarile, et on saanud XXXX tegelikkusest kordades rohkem raha. Seega on hageja ise tekkinud olukorras süüdi, kuid süüdistab täiesti alusetult kostjat pahauskses käitumises. Kui hageja ei oleks notarile valetanud, ei oleks sellist tehingut ka toimunud ja keegi peale hageja enda ei oleks saanud vara hüpoteegiga koormata. Kuigi ostumüügitehing toimus juba 2004. aastal, esitas hageja XXXX vastu ostumüügitehingu kehtetuks tunnistamise hagi kohtusse alles 2011. aastal, s.o 7 aastat pärast vara müügitehingut. Oleks hageja koheselt reageerinud, ei oleks hageja vara heauskse hüpoteegipidaja kasuks koormatud. Hageja võõrandas vara 13.07.2004, kuid XXXX sõlmis kostjaga laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu alles 2006 jaanuaris. Seega oli hagejal piisavalt kaua aega selleks, et oma õiguste kaitseks tunduvalt varasemalt midagi ette võtta. Seda hageja aga ei teinud ning esitas XXXX vastu kohtusse hagi alles 2011 aastal, võimaldades sellise käitumisega hüpoteegi heauskse omandamise. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, jätab hagi rahuldamata. Hageja on esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 järgse hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3617 ja hüpoteegi kustutamiseks. Tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt: * sõlmisid hageja ja XXXX13.07.2004 Tallinna notari Sirje Velsbergi büroos korteriomandi Tallinnas, XXXX müügi- ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti 13.08.2004 XXXX kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. XXXX oli kõnealuse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud perioodil 13.08.2004 – 22.10.2013 (kinnistusraamatu väljavõte I kd lk 69); * Harju Maakohtu 01.07.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-16833 tunnustati eelmärgitud 13.07.2004 notariaalse lepingu tühisust, tuvastati XXXX kohustus anda nõusolek kinnisasja omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse omanikuna XXXX ja kantakse omanikuna sisse hageja (I kd lk 20-21, otsuse parandus 18-19);

* 10.10.2013 kinnistamisavalduse alusel kanti hageja korteri omanikuna sisse 22.10.2013 (kinnistusraamatu väljavõte I kd lk 69); * korteriomandile on seatud hüpoteek summas 910 000 Eesti krooni ehk 58 160 eurot Swedbank AS kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud esmakordselt 12.11.2004 ja seda on Tallinna notari Marika Rei 19.01.2006 notariaalse hüpoteekide muutmise lepingu, hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (nr XXXX) alusel muudetud 21.02.2006. 19.01.2006 notariaalse lepingu sõlmisid XXXX ja Swedbank AS. Hüpoteegiga on tagatud Swedbank AS nõuded, mis tulenevad tema ja XXXX vahel 16.01.2006 sõlmitud laenulepingust XXXX ja selle võimalikest lisadest ning panga ja XXXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest (I kd lk 7-12); * laenulepingu XXXX(II kd lk 54-59) alusel väljastas kostja XXXX laenu 89 534 eurot, mis maksti XXXX välja 23.01.2006 (II kd lk 60); * Swedbank AS on hüpoteegi realiseerimiseks alustanud hageja vastu täitemenetlust 58 160 euro sissenõudmiseks (I kd lk 13, II kd lk 70-71 ja II kd lk 89); * Harju Maakohtu 14.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63134 on hagejale määratud eestkoste (I kd lk 15-17). Pooled vaidlevad selle üle, kas: * täitemenetluse nr 022/2014/3617 läbiviimine on lubatav, arvestades asjaolu, et hageja ei ole kunagi sõlminud kokkulepet hüpoteegi seadmiseks ega andnud selleks nõusolekut; * 19.01.2006 leping on tühine ja kehtetu vastuolu tõttu seadusega, kuna hüpoteegileping sõlmiti XXXX, kes ei ole korteriomandi omanik; * kehtiva asjaõiguslepinguta saab toimuda heauskne omandamine; * XXXX omandas korteri pettusega, viies raha saamiseks eksitusse panga ja avaldades ebaõigeid asjaolusid laenu saamiseks; * kostja tegutses pahatahtlikult hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel, sest ei kontrollinud XXXX sissetulekuid ja teostanud riskianalüüsi; * kostja kontrollis kolmandate isikute õigusi sellele korteriomandile. Asjas on tuvastatud, et omanikukanne Tallinnas, XXXX korteriomandi omaniku XXXX kohta ei ole olnud algusest peale õige, kuivõrd maakohtu 01.07.2011 tagaseljaotsusega nr 2-11-16833 tunnustati 13.07.2004 notariaalse lepingu tühisust, tuvastati XXXX kohustus anda nõusolek kinnisasja omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse omanikuna XXXX ja kantakse omanikuna sisse hageja. 10.10.2013 kinnistamisavalduse alusel kanti korteriomandi omanikuna taas sisse hageja 22.10.2013. See otsus on hagejale ja XXXX nende omavahelistes suhetes siduv. Seega on hageja olnud kogu aega kõnesoleva korteriomandi omanik. Korteriomandile on seatud hüpoteek summas 910 000 krooni ehk 58 160 eurot kostja kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud esmakordselt 12.11.2004 ja seda on Tallinna notari Marika Rei 19.01.2006 notariaalse lepingu (nr XXXX) alusel muudetud 21.02.2006. 19.01.2006 notariaalse lepingu sõlmisid XXXX ja Swedbank AS. Hüpoteegiga on tagatud Swedbank AS nõuded, mis tulenevad tema ja XXXX vahel 16.01.2006 sõlmitud laenulepingust XXXX ja selle võimalikest lisadest ning panga ja XXXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest. Hageja on vaidlustanud XXXX ja Swedbank AS vahel 19.01.2006 sõlmitud notariaalse lepingu, hagedes hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist ja sellest tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 561 lg 1 kohaselt, kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Maakohtu hinnangul on praeguses asjas tuvastamist leidnud, et kostja omandas hüpoteegi kinnistusraamatu andmetele tuginedes ja kostja oli kinnistusraamatu ebaõigete andmete suhtes heauskne, st ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et XXXX ei ole tegelikult Tallinnas, XXXX korteri omanik. XXXX oli 19.01.2006 notariaalse lepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatusse kantud sisse Tallinnas, XXXX korteri omanikuna, kuigi 01.07.2011 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-11-16833 alusel kustutati nimetatud kanne kinnistusraamatust. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kostja oleks olnud teadlik tsiviilasjas nr 2-11-16833 toimuvas menetlusest ja tehtavast kohtulahendist. Vaidlust ei ole selles, et kuigi hageja ja XXXX vaheline tehing toimus juba 13.07.2004, esitas hageja XXXX vastu hagi kohtusse alles 2011. aastal. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud esmakordselt 12.11.2004 ja seda on Tallinna notari Marika Rei 19.01.2006 notariaalse lepingu (nr XXXX) alusel muudetud 21.02.2006. Tuvastamist ei leidnud, et hüpoteegi seadmise ajal oli kostja teadlik võimalikest vaidlustest kinnistu omandiõiguse üle. Õige ei ole hageja arusaam nagu pidanuks kostja täiendavalt kontrollima, kas kolmandatel isikutel võib olla õigusi sellele korteriomandile. See seisukoht ei ole kooskõlas AÕS § 56 lg 1, mille kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Seadusest ei tulene kohustust kontrollida veel täiendavalt, kas nt korteri omandiõiguse üle on tekkinud vaidlus või kas korterit kasutab keegi teine peale omaniku. Lisaks ei takista kolmanda isiku poolt korteri kasutamine asjale omaniku kohustuse tagatisena hüpoteegi seadmist. Hageja ei ole väitnud, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu oli kinnistusraamatusse kantud vastuväide. Samuti ei leidnud asjas tuvastamist, et kostja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Kuna hüpoteegi kui piiratud asjaõiguse omandamiseks on nõutav kande tegemine kinnistusraamatusse, siis on AÕS § 56 lg 3 kohaselt omandaja (kostja) heausksuse suhtes määrav kinnistamisavalduse esitamise aeg. Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 139 tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Heausksuse eeldus tähendab asjaõiguses muu hulgas õigust usaldada kinnistusraamatu kannet. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja on AÕS § 561 lg 1 järgi heauskne hüpoteegipidaja ning teostab õigustatult enda kui hüpoteegipidaja õiguste realiseerimist. Teatis kriminaalasja alustamata jätmise kohta (II kd lk 14-15) ja ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-07-9467 (II kd lk 16-25) ei tõenda kostja pahausksust hüpoteegi omandamisel ega oma seetõttu käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähendust. Kui hüpoteek on omandatud heauskselt, ei ole võimalik rahuldada hagi, milles taotletakse hüpoteegi kustutamist hüpoteegi pahauskse omandamise tõttu. Heauskne omandamine on lõplik ega ole üldjuhul tagasipööratav (erand nt VÕS § 1040). See seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-147-14 p 16 avaldatuga. Kuna kostja omandas hüpoteegi kinnistusraamatu andmetele tuginedes ja kostja oli kinnistusraamatu ebaõigete andmete suhtes heauskne, tuleb jätta hagi hüpoteegi kustutamiseks rahuldamata.

Maakohus leiab, et hageja ei saa esitada vastuväiteid kostja ja XXXX vahel sõlmitud laenulepingule, kuivõrd sellest lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele - XXXX ja AS-ile Swedbank. Seda seisukohta toetab Riigikohus oma lahendis nr 3-21-147-14 p 18 avaldatuga, mille kohaselt isikul, kes ei ole laenulepingu pool, ei saa olla huvi nende tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus on samas lahendis täiendavalt märkinud, et laenulepingute võimalik tühisus ei mõjutaks hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu kehtivust. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus hageja vastuväiteid kostja ja XXXX vahel sõlmitud laenulepingule. Kostja on maakohtu hinnangul XXXX laenu andes kontrollinud nõuetekohaselt XXXX sissetulekuid ja teostanud riskianalüüsi. 16.01.2006 sõlmis XXXX kostjaga laenulepingu nr XXXX(II kd lk 54-59), mille alusel väljastas kostja XXXX laenu 89 534 eurot, tagastamise tähtajaga 15.01.2031. Lepingu tagatiseks seati hüpoteegid kahele XXXX kuulunud kinnisasjale - korteriomandile asukohaga XXXX Tallinn (s.o vaidlusalune kinnisasi) ja korteriomandile asukohaga XXXX Tallinn, mille turuväärtuseks hindas Ober Haus Hindamisteenuste OÜ 05.01.2006 seisuga 1 790 000 krooni ehk 114 401,85 eurot. Lisaks oli XXXX netosissetulek laenu taotlemisel 15 300 krooni (II kd lk 67-69) ning muud kohustused tal puudusid. Lepingujärgne kuumakse oli 507,90 eurot ehk 7946,91 krooni. Seega selgitas kostja välja, et XXXX laenulepingust tulenevad kohustused on tagatud piisavate tagatistega ning XXXX oli suuteline täitma laenulepinguga võetud kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et XXXX esitas pangale laenu saamiseks ebaõigeid andmeid, millele tuginedes andis kostja XXXX laenu olukorras, kus ta ei olnud suuteline võetud kohustust täitma. Samuti tuleb arvestada, et XXXX täitis laenulepingust nr XXXX tulenevaid kohustusi korrektselt üle kolme aasta, s.o aprillini 2009 – seega oli XXXX suuteline laenu teenindama. Kohtu hinnangul on kostja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Lisaks leiab kohus, et hageja ei ole esitanud tasaarvestusavaldust väidetava vastutustundliku laenamise põhimõtete eiramisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohus on 02.04.2014 lahendis nr 3-2-1-190-13 punktis 28 leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, ei anna alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kui hageja ei ole esitanud rikkumisest tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet kostja rahalise nõudega tasaarvestamiseks ega esitanud muid vastunõudeid. Kohus loeb kostja 26.11.2015 täitmisavaldust täiendava avaldusega (II kd lk 70-71) tõendatuks asjaolu, et täitemenetlust täiteasjas nr 022/2014/3617 on alustatud kostja ja XXXX vahel 16.01.2006 sõlmitud laenulepingu nr XXXX(II kd lk 54-59) alusel ning kostja nõuab hagejalt sisse hüpoteegisummat 58 160 eurot. Esialgses täitmisavalduses (I kd lk 13-14) oli täitemenetluse alustamise aluseks märgitud 4 lepingut. Kostja on korduvalt selgitanud (II kd lk 52, II kd lk 84 ja II kd lk 89), et märkis esialgsesse täitmisavaldusse ekslikult nelja XXXX sõlmitud laenulepingu andmed. Kostja nõuab hagejalt vaid hüpoteegisumma ulatuses laenulepingust nr XXXX tulenevat võlgnevust. Nelja lepingu asemel ühe lepingu alusel täitemenetluse läbiviimine ei muuda käesolevas asjas sissenõutavat summat, kuna kostja on ka esialgses avalduses märkinud, et nõuab hagejalt võlgnevust hüpoteegisumma s.o 58 160 euro ulatuses. 25.11.2015 seisuga on laenulepingust nr 06-005690 tulenev põhivõlg 51 625,89 eurot, intress 3 799,68 eurot, põhiosa viivis 25 250,80 eurot, kindlustusvõlgnevus 468,87 eurot, kindlustusvõlgnevuse viivis 148,17 eurot, lepingutasu 63,91 eurot ha lepingutasult viivis 7,53 eurot (II kd lk 60-66 ja II kd lk 89 pöördel). Seega on sundtäitmine lubatav. Kohus selgitab, et hagejal on võimalus oma õigusi kaitsta, esitades nõude XXXX vastu võlaõigusseaduses toodud alustel kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostja kinnitas 12.01.2016 istungil, et tal menetluskulud puuduvad. Harju Maakohus 15.09.2014 määrusega vabastas hageja riigipoolse menetlusabi korras riigilõivu 475 eurot tasumisest, sh hagilt 425 euro ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot tasumisest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohtu hinnangul tuleb nimetatud summa jätta hagejalt välja mõistmata mõjuval põhjusel, milleks kohus peab asjaolu, et hageja üle on seatud eestkoste. Hagi tagamisest Maakohus 15.09.2014 määrusega peatas hagi tagamise korras täitemenetluse kohtutäituri Elin Vilippuse täiteasjas nr 022/2014/3617 kuni tsiviilasjas nr 2-14-57292 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus rakendatud hagi tagamise abinõu. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.