AP kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 13.11.2014 otsuse peale täiteasjas nr 027/2010/2004
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2015 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): AP (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerli Kase Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn) Puudutatud isik II (sissenõudja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Janek Alvela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus osas, millega maakohus kohustas kohtutäitur Risto Seppa uuesti läbi vaatama võlgniku 13.10.2014 kaebust ja teha selles osas uus määrus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes määruse põhjendusi.
2.Tallinna kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.1.Avaldus rahuldada. 3.2.Tühistada kohtutäitur Risto Sepa 02.10.2014 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus ning 13.11.2014 otsus täiteasjas nr 027/2010/2004. 3.3.Määrata täiteasjas nr 027/2010/2004 kohtutäituri põhitasuks 9779,66 eurot (sh käibemaks). 3.4.Jätta avaldaja menetluskulud maakohtus kohtutäitur Risto Sepa kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud maakohtus nende enda kanda. 3.5.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61347
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldaja seisukoht
1.Kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur) algatas 02.09.2010 Tallinna notari Evelyn Rootsi 07.10.2004 notariaalakti nr 4124 ja AS-i SEB Pank (sissenõudja) avalduse alusel AP (avaldaja, võlgnik) vastu täitemenetluse nr 027/2010/2004 (täiteasi 2010) ning TP vastu täitemenetluse nr 027/2010/2003. Samal päeval, s.o 02.09.2010 koostas kohtutäitur ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, milles märkis tasu suuruseks 24 419,99 eurot ning sissenõudja nõude suuruseks 452 222,10 eurot. Täiteasjas 2010 teavitas sissenõudja 07.04.2011 kohtutäiturit, et kogu kohustus on refinantseeritud (mh tasuti sissenõudjale ühekordse maksena 20 876 eurot), täitemenetluse lõpetamise avaldust sissenõudja ei esitanud. Kohtutäitur jätkas ainsa õigustatud isikuna täitemenetlust, nõudes avaldajalt kohtutäituri tasu maksmist.
2.Kuna A. ja TP (võlgnikud) jäid võlgu ka refinantseeritud laenulepinguga võetud kohustuse täitmisel, pöördus sissenõudja uue nõudega (476 736,91 eurot) kohtutäituri poole, kes algatas avalduse alusel 14.05.2012 AP vastu uue täiteasja nr 027/2012/1313 (täiteasi 2012). 01.10.2014 lubas kohtutäitur sissenõudjal täiteasjas 2012 ja ka iseendal kui sissenõudjal (2012 täituri tasu otsuse osas) täiteasjas 2012 ühineda täiteasjaga 2010. Täiteasja 2012 alustamise hetkeks ei olnud kohtutäituril õnnestunud rahuldada oma põhitasunõuet 02.09.2010 otsuse alusel.
3.Täiteasjas 2010 oli arestitud hüpoteegiesemeks olev kinnistu, mis oli võlgnike ühisvaraks. Kuna 28.06.2013 kuulutati välja TP pankrot, sõlmisid pankrotihaldur, kohtutäitur ja sissenõudja 21.03.2014 kokkuleppe, milles pankrotihaldur andis nõusoleku kohtutäiturile vara müügiks tervikvarana ning lepiti kokku, et pool kinnistu müügist saadavast tulemist läheb pankrotipessa ning pool laekub täitemenetluses. Samuti lepiti kokku, et kinnistu müügi korral lähtub kohtutäitur sellest, et ta on müünud koostöös pankrotihalduriga 50% kinnistust ja arvestab täituri tasu 50% kinnistu müügist laekuvalt rahalt (tulemilt). Kinnistu võõrandati 01.09.2014 avalikul elektroonilisel enampakkumisel 380 000 euro eest.
4.02.10.2014 tegi kohtutäitur täiteasjas 2010 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse ja koostas jaotuskava, millest mõlemast nähtub, et kohtutäitur tasub endale 13 680 euro suuruse lisatasu ja 24 419,19 euro suuruse põhitasu.
5.Võlgnik esitas 13.10.2014 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus ja mitte tasuda kohtutäiturile põhitasu rohkem kui 13 900 eurot, lähtudes 21.03.2014 kokkuleppest. Kohtutäitur rahuldas kaebuse 13.11.2014 otsusega osaliselt ning määras kohtutäituri lisatasu suuruseks 6840 eurot (sh käibemaks).
6.Avaldaja esitas 21.11.2014 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 13.11.2014 otsuse peale. Avaldaja on seisukohal, et ka vähendatud summas ei ole kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus põhjendatud. Kohtutäituri seaduse järgi saab lisatasu nõuda üksnes juhul, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kohtutäitur on nõudnud endale lisatasu maksimaalses määras ehk 3%.
7.Avaldaja leidis, et praegusel juhul ei olnud vara müük ei tehniliselt ega ka õiguslikult keerukas, samuti ajaliselt kulukas. Kumbki võlgnik ei ole kordagi takistanud kohtutäituril kinnisvaraga tutvumast, kohtutäitur on saanud alati vajaliku informatsiooni, võlgnikud on teinud temaga koostööd ning on andnud endast parima kinnistule ostjate leidmiseks. Ka enampakkumine ei olnud õiguslikult ega tehniliselt keerukas ega aeganõudev, kuivõrd kohtutäitur korraldas enampakkumise elektroonilises enampakkumiste keskkonnas, mis teeb suure osa tööst kohtutäituri eest
2(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61347 automaatselt ära. Samuti on põhjendamatu täituri arvestus, mille järgi ta on teinud selle täitemenetluse tõttu tööd 42 tundi. Arvestades ka lisatasu suurust, teeb see kohtutäituri tunni hinnaks 270 eurot, mis on ebamõistlikult suur. Kuna kohtutäitur saab oma töö eest väga suure põhitasu, ei ole lisatasu määramine põhjendatud.
8.Samuti leidis avaldaja, et kohtutäituri põhitasu suuruseks saab olla üksnes 13 900 eurot. Kohtutäitur võõrandas avaldajale kuuluva kaasomandi osa 190 000 euro eest ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 12 kohaselt 127 801 euro – 191 800 euro suuruse nõude korral on kohtutäituri põhitasu 7,5% nõudest, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot.
9.Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 02.10.2014 lisatasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 027/2010/2004 ning mitte mõista kohtutäiturile välja põhitasu rohkem kui 13 900 eurot. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
10.Kohtutäitur jäi vastuses kaebusele põhiosas oma 13.11.2014 otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Täitemenetlus on olnud väga ajamahukas, vaja on olnud teha ka lisatoiminguid, nt koostada jaotuskava. Toimingu ajalist kulukust tuleb vaadelda täitemenetluses tervikuna, mitte vaid viimase enampakkumise põhjal. Täitemenetlustes toimus palju enampakkumisi.
11.Kuna täiteasjas 2010 puudub põhinõue (ainsaks sissenõudjaks jäi pärast laenu refinantseerimist kohtutäitur oma tasu osas), millega proportsioonis saaks kohtutäituri põhinõude rahuldada, tuleb kohtutäituri põhitasu nõue rahuldada täielikult. Põhitasu otsuse sissenõudmise osas on juba varem läbi käidud kõik kohtuinstantsid. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
12.Sissenõudja ei esitanud kohtule vastust AP kaebusele. Maakohtu määrus
13.Harju Maakohus rahuldas 27.02.2015 määrusega avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku kaebuse. Avaldaja menetluskulud jättis kohus kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
14.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Täiteasjas 2010 on täitedokumendiks notar Evelyn Rootsi 7. oktoobril 2004 tõestatud notariaalne dokument nr 4124 ja nõude suuruseks 452 222,10 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu ja 24 419 euro suurune kohtutäituri tasu ning täitekulud (I kd, tl 87). Kohtutäituri 02.10.2014 lisatasu otsusest nähtub, et kohtutäituri lisatasu on väljamõistetud 01.09.2014 lõppenud kordusenampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest ning 13.11.2014 otsusega määras kohtutäitur lisatasu suuruseks 6840 eurot.
15.KTS § 43 lg 1 kohaselt, kui KTS §-des 44-47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda KTS-s sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu. KTS § 43 lg 2 sätestab, et lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks KTS § 31 lg-s 2 nimetatud andmetele täitetoimingu
3(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61347 sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 45 lg 1 järgi on kohtutäituril enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast.
16.Maakohus leidis, et tulenevalt KTS § 43 lg-st 2 tuleb lisatasu väljamõistmise otsuses täitetoimingu tehnilist või õiguslikku keerukust ja/või ajalist kulukust põhjendada, kuid vaidlusaluses otsuses puuduvad KTS § 43 lg 2 kohased põhjendused. Otsus sisaldab üksnes viiteid õigusaktidele. 13. novembri 2014. a otsuses võlgniku kaebuse kohta on küll kohtutäitur lisatasu väljamõistmist täiendavalt põhjendanud, tuues ära lisatoimingute loetelu ning nende kestuse (I kd, tl 48−49), kuid kohtu hinnangul on tegemist üldsõnalise loeteluga. Maakohus leidis, et hilisem põhjenduste esitamine ei ole kooskõlas kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks sätestatud korraga. Kui kohtutäituri lisatasu otsuses puuduvad tasu nõudmise põhjendused, siis puudub menetlusosalisel võimalus esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta ka vastuargumente ning seega ka võimalus saada kohtutäituri seisukohta oma vastuargumentidele kohtuväliselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuväliselt, kandub üle kohtumenetlusse.
17.Asjaolu, et võlgnik kasutab talle seadusega tagatud õigusi, sh esitab kohtule avaldusi täitemenetluse tõttu, ei saa olla aluseks kohtutäituri lisatasu väljanõudmiseks. Nimetatu ei tulene KTS § 43 lg-st 1. Viidatud sättest tulenevalt on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu juhtudel, kui täitetoiming ise on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Selliseid asjaolusid ei ole kohtutäitur oma otsuses konkreetselt esile toonud, st otsuses puudub põhjendus, miks kohtutäitur on pidanud kordusenampakkumist tehniliselt või õiguslikult keerukaks või ajaliselt kulukaks.
18.Teisena analüüsis maakohus põhitasu. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Tulenevalt kohtutäituri ja pankrotihalduri vahel sõlmitud kokkuleppest on kohtutäitur kinnistu võõrandamisega avaldajalt sisse nõudnud 190 000 eurot ning sellelt summalt on tal õigus arvestada endale ka põhitasu. Praegusel juhul on nõude summa KTS § 32 lg 5 tähenduses 190 000 eurot, seega 7,5%-lise põhitasu suuruseks oleks 14 250 eurot. Kuna KTS § 35 lg 2 p 12 seab nimetatud nõudevahemiku piirmääraks maksimaalselt 13 900 eurot, on seaduspäraseks kohtutäituri tasu suuruseks 13 900 eurot, mitte 24 419,19 eurot, nagu jaotuskavas on ekslikult märgitud. Määruskaebus
19.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtutäitur, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja kohtutäituri otsus muutmata. Menetluskulud palub jätta avaldaja kanda.
20.Kaebaja hinnangul on maakohus ebapiisavalt tuvastanud asjaolusid täitemenetluses nr 027/2010/2004 koosmõjus täitemenetlusega nr 027/2012/1313. Kui maakohus oleks analüüsinud kahte menetlust terviklikuna tulemi jaotamise seisukohast, lähtuvalt võrdelisusest KTS § 35 lg 2 valguses, mõistnuks, et arestitava toimiku menetluses rahuldati nõue täielikult, mitte osaliselt, ning arestitava toimiku menetluses puudub nõue, millega võrdeliselt nõuet rahuldada.
21.Kohtutäitur selgitab, et rahaline nõue (nn sissenõudja nõue) täiteasjas nr 027/2010/2004 oli rahuldatud 07.04.2011 seisuga ning ainus nõue oli kohtutäituri tasu, mille raames kohtutäitur jätkas menetlust. Arvestades täitemenetluses enampakkumise tulemit (380 000 eurot) ja täiteasja 027/2010/2004 nõudena kohtutäituri tasu (24 439,16 eurot) on
4(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61347 selge, et võrdeliselt jagamise kohaldamiseks selles menetluses vajadus puudub. Mistõttu on maakohtu viide kohtutäituri tasu võrdelisele jagamisele olukorras, kus puudub nõue, millega võrdumit koostada, asjakohatu. Täitemenetluses on kehtiv põhimõte, mida toetab Riigikohtu praktika (otsus nr 3-2-1-164-13 p 12), et kinnisvara suhtes on võimalik läbi viia menetlust vaid ühes toimikus, st teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta (TMS § 149 lg 1). Seega on meelevaldne maakohtu tõlgendus nagu muutuks ühinenud sissenõudja tulemi jaotamisel eelisseisu müüva menetluse nõudjaga. Vastasel juhul oleks jaotuskavade alajaotis rakendamatu. Täiteasjas nr 027/2010/2004 on kohtutäitur jaotanud tulemi nõnda, et kohtutäitur täitemenetluses nr 027/2012/1313 põhitasu ei saa ning põhitasu saab üksnes täiteasja nr 027/2010/2004 menetlenud kohtutäitur.
22.Kaebaja asub seisukohale, et maakohus on ebapiisavalt põhjendanud kohtutäituri lisatasu väljamõistmise põhistust täitemenetluses 027/2010/2004. Kohtutäitur ei nõustu kohtu tõlgendusega nagu oleks kohtutäituri lisatasu nõutav üksnes ühe läbiviidud kordusenampakkumise raames. Kohtutäitur on seisukohal, et viimase kordusenampakkumiseni vaidlusaluses täitemenetluses ei oleks jõutud, kui ei oleks koostatud formaalset toimingut - enampakkumise nurjumise akti (TMS § 99 lg 1 p 1) või vara ümberhindamist (TMS § 100 lg 5). Vaidlusaluses täitemenetluses on kohtutäitur 02.10.2014 koostatud lisatasu väljamõistmise otsuses nr 027/2010/2004 viidanud 15-le erinevale toimingule, mis annavad aluse lisatasu väljamõistmiseks KTS § 45 alusel. Märgitud 15-st toimingust on nt kinnisasja enampakkumisi läbiviidud 11 korda, enampakkumise nurjumisi 10 korda, vara ümberhindamisi 10 korda, suheldud müüdava varaga seoses e-kirja vahendusel 145 korral, telefoni vahendusel 45 korral jne. Maakohus ei ole analüüsinud kohtutäituri 13.11.2014 otsuses märgitud seisukohtasid lisatasu põhistatuse seisukohalt ning jätnud need tähelepanuta, märkides, et põhjenduste hilisem esitamine ei ole kooskõlas kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks sätestatud korraga. Kohtutäitur ei nõustu maakohtu sellekohase tõlgendusega ning lisab, et kohtutäitur on piisavalt selgitanud lisatasu õigustatud sissenõudmist lisatasu väljamõistmise otsusega 02.10.2014 ning põhjendanud oma seisukohtasid 13.11.2014 otsusega kohtutäituri kaebusele. Menetluse edasine käik
23.Avaldaja (võlgnik) leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kohtutäituri kanda.
24.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
25.Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 määrusega tühistati Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa poolt 13.11.2014 täiteasjas nr 027/2010/2004 tehtud lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamise ja kohtutäituri uuesti võlgniku 13.11.2014 kaebuse läbi vaatamiseks kohustamise ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega rahuldas osaliselt AP kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 13.11.2014 lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 027/2010/2004 ning määras täiteasjas nr 027/2010/2004 Tallinna kohtutäitur Risto Sepa lisatasu suuruseks 3 420 eurot. Kohtutäituri määruskaebus rahuldati osaliselt. AP esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse Riigikohtule.
26.Riigikohus tühistas 16.12.2015 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61347
27.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus kohustas kohtutäitur Risto Seppa uuesti läbi vaatama võlgniku 13.10.2014 kaebust ja Tallinna Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, määrates kindlaks kohtutäituri põhitasu suuruse. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes määruse põhjendusi. Järgnevalt lahendab kolleegium kohtutäitur Risto Sepa määruskaebuse, lähtudes vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 Riigikohtu seisukohtadest ja järgides Riigikohtu antud juhiseid.
28.Kolleegium nõustub kohtutäitur Risto Sepa määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on vääralt arvutanud kohtutäituri põhitasu KTS § 35 lg 2 kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et KTS § 28 lg 2 keelab eesmärgipäraselt ka sellised kokkulepped, mille kohaselt maksab võlgnik vähem kohtutäituri tasu, kui KTS ette näeb (RKTKm 3-2-1108-15 p 20). Sellest tulenevalt ei saanud maakohus arvestada kohtutäituri tasu, lugedes 380 000 euro asemel KTS § 32 lg 5 järgi sissenõutud summaks 190 000 eurot. Samas aga ei ole ka kohtutäituri arvutuskäik õige.
29.Kohtutäituril oleks tulnud käesoleval juhul teha uus põhitasu otsus, sest täitemenetluse lõpus selgus tegelikult sissenõutav summa, millelt tuleb arvutada kohtutäituri põhitasu KTS § 32 lg 5 järgi (RKTKm 3-2-1-108-15 p 17). Käesoleval juhul ei teinud kohtutäitur uut põhitasu otsust, vaid märkis oma põhitasu jaotuskavas (kd I tl 8). Riigikohus on esitanud arvutuskäigu, milline peaks olema kohtutäituri põhitasu, lähtudes 21.03.2014 kolmepoolse (kohtutäituri, sissenõudja ja pankrotihalduri) kokkuleppe kehtivusest (RKTKm 3-2-1-108-15 p 21). Riigikohus pidas küsitavaks 21.03.2014 kolmepoolses kohtutäituri, sissenõudja ja pankrotihalduri kokkuleppes kohtutäituri tasu ja pankrotihalduri tasu reguleerimist (RKTKm 3-2-1-108-15 p 20). Samas kuna käesoleval juhul ei ole nimetatud kokkuleppe tühisust tuvastatud, saab kolleegiumi hinnangul eeldada kokkuleppe kehtivust ja lähtuda kohtutäituri põhitasu määramisel just kokkuleppes sätestatust.
30.Maakohtule esitatud 21.11.2014 kaebuses vaidlustas võlgnik põhitasu suurust ja leidis, et kohtutäituril ei ole õigust saada lisatasu. Põhitasu ei ole võlgniku arvates põhjendatud suuremas summas kui 13 900 eurot. Arvestades kaebuse esitaja poolt vormistatud nõude sõnastust võib kohtutäituri põhitasu suurus olla ka väiksem kui 13 900 eurot. Maakohtu määruse resolutsioonis on maakohus tühistanud kohtutäituri 02.10.2014 lisatasu väljamõistmise otsuse ning kohustanud kohtutäiturit läbi vaatama võlgniku 13.10.2014 kaebust. Viimatinimetatud kaebuses vaidlustas võlgnik mh kohtutäituri tegevust seoses põhitasu määramisega (kd I tl 19). Maakohtu põhjendustes on maakohus küll öelnud, et kohtutäituri põhitasu peaks maakohtu arvates olema 13 900 eurot, kuid ei ole selles osas ise otsustust teinud, vaid on saatnud Ave Priimäe kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
31.Kolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul puudub põhjus saata Ave Priimäe kaebust kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks põhitasu suuruse osas. Käesolevalt on võimalik teha lõplik otsustus kohtutäituri põhitasu suuruse kohta, lähtudes 21.03.2014 kokkuleppe kehtivusest.
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu arvestuskäik kohtutäituri põhitasu arvestamisel ei ole õige, sest maakohus on jätnud tegemata KTS § 32 lg 5 järgse võrdelise arvutuse. 21.03.2014 kokkuleppe kohaselt arvestab kohtutäitur tasu 50%-lt kinnistu müügist laekuvalt rahalt. Riigikohus on märkinud, et KTS § 32 lg 5 järgse võrdelise arvutuse kohaselt lähtudes sellest, et põhitasu tulnuks pärast täiteasjade ühinemist arvutada täiteasja 2012 nõude järgi (476 736,91 eurot), õnnestunuks nõudest rahuldada 39,85% (190 000/476 736,91×100). Seega saaks kohtutäitur põhitasu nõuda samuti 39,85% ulatuses tasu täismäärast (20 451 eurot), mis teeks 8149,72 eurot, koos käibemaksuga 9779,66 eurot (RKTKm 3-2-1-108-15 p 21). Eeltoodust tulenevalt saab käesolevat
6(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61347 ringkonnakohtu määrust lugeda põhitasu osas lõplikuks. Kohtutäituri põhitasuks tuleb määrata 9779,66 eurot (sh käibemaks).
33.Kohtutäituri lisatasu osas nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega, et lisatasu määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ning kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus tuleb tühistada. Kolleegium muudab maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus hindab vastavalt Riigikohtu juhisele ka seda, kas kohtutäituri lisatasu otsus oli nõuetekohaselt põhjendatud, st vastas KTS § 43 lg 2 teise lause nõuetele. KTS § 43 lg 2 teise lause kohaselt peab tasu otsuses olema märgitud lisaks KTS § 31 lõikes 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused.
34.Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäituri 02.10.2014 lisatasu väljamõistmise otsuses (kd I tl 13-15) puuduvad KTS § 43 lg 2 kohased põhjendused lisatasu väljamõistmise kohta. Kohtutäitur on üksnes märkinud, et enampakkumine on olnud ajaliselt kulukas, arvestades kogumina selle korraldamist, läbiviimist ja kohustust tulemi jaotamiseks (kd I tl 13) ning esitanud nimekirja tehtud toimingutest (kd I tl 13-14). Küll aga on kohtutäitur lisatasu põhjendusi esitanud võlgniku kaebuse kohta 13.11.2014 tehtud otsuses (kd I tl 48-49). Riigikohtu seisukoha järgi tuleb kaebuse lahendamisel arvestada ka lisatasu otsusele lisatud hilisemaid argumente (RKTKm 3-2-1-108-15 p 26).
35.Kohtutäitur selgitas, et pidi tegema lisatoimingu, s.o koostama jaotuskava, sest enampakkumisel saadud tulemist ei jätkunud kõikide sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Samuti viitas kohtutäitur arvukale meilivahetusele ja telefonikõnedele (2012. aastal 22 e-kirja, 2013. aastal 43 e-kirja ja vähemalt 10 telefonivestlust, 2014. aastal 70 e-kirja ja vähemalt 30 telefonikõne), järeldades, et lisatasu väljamõistmise otsust tuleb täiendada e-posti teel suhtlemise osas ajakuluga 2 tunni 15 minuti võrra enam ja telefoniga suhtlemise osas 45 minuti võrra enam. Kohtutäitur on ka põhjendanud, et ta on pidanud taotlema kohtult luba võlgniku valduses olnud kinnisasjale pääsemiseks – sellega seoses täiendas kohtutäitur lisatasu väljamõistmise otsust kohtusse esitatud taotlusega seonduvalt 6 tunni võrra. Kohtutäitur luges lisatasu alla ka täituri tasu osas esitatud kaebuste ajalise menetlemise kulu 16 tundi ning tõi esile, et lisaks tuleb arvestada sellega, et võlgnik vaidlustas arestimisel määratud hinna ja kohtutäituri põhitasu.
36.Ringkonnakohus osutab, et Riigikohtu seisukoha järgi ei piisa lisatasu määramiseks sellest, kui kohtutäitur esitab lisatasu väljamõistmise otsuses vaid toimingute loetelu koos toimingute kestusega, mille eest ta lisatasu nõuab. Samuti on Riigikohus märkinud, et lisatasu otsuses peavad sisalduma ka põhjendused KTS § 45 lg 1 „kuni 3%“ kaalutlusruumi kohaldamise kohta, mida aga käesoleval juhul kohtutäituri otsusest ega täiendavatest põhjendustest ei nähtu (RKTKm 3-2-1-108-15 p 25). Ringkonnakohus märgib, et ka pärast Riigikohtu lahendit ei ole kohtutäitur esitanud täiendavaid põhjendusi selle kohta, miks on kohtutäitur määranud lisatasu maksimaalses ulatuses (3%). Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri esitatud põhjendused kaebuses ja hilisemad täiendavad põhjendused ei anna alust lisatasu nõudmiseks. Seega tuleb kohtutäituri otsus lisatasu väljamõistmise kohta tühistada.
37.Vastavalt Riigikohtu juhisele (RKTKm 3-2-1-108-15 p 20) tuleb ringkonnakohtul kontrollida seda, millises ulatuses koormati võlgniku ja tema pankrotivõlgnikust abikaasa ühisvara kohtutäituri tasu ja pankrotihalduri tasuga täitemenetluses tehtud otsuste ja 21.03.2014 sõlmitud kokkuleppe tõttu. Ringkonnakohus toob järgnevalt välja, et pankrotihaldurile on kokkuleppest tulenevalt tasu arvutatud ja maakohus on selle tasu kinnitanud pankrotimenetluses.
38.TP pankrotimenetluses 17.10.2014 koostatud ja 17.12.2014 täiendatud jaotusettepaneku kohaselt võõrandati abikaasade kinnistu avalikul enampakkumisel hinnaga 380 000
7(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61347 eurot. Pankrotivarasse laekus 50% enampakkumise tulemist, s.o 190 000 eurot. Ülejäänud rahasumma laekus kohtutäituri ametikontole, mille arvel kantakse kohtutäituri tasu ning tehakse väljamakse hüpoteegipidajale, kellel on täitedokumendist tulenev nõue AP vastu. Kokku laekus pankrotivarasse 192 272,36 eurot (tsiviilasi nr 212-26198). Harju Maakohtu 12.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-26198 kinnitati TP võlausaldajate vastuvõetud kompromissotsus, millega võlausaldajale AS-ile SEB Pank tehakse pandieseme müügist laekunud rahasumma arvel väljamakse 168 958 eurot (määruse resolutsiooni p 1.1). Ülejäänud pankrotivarasse laekunud raha arvelt kaeti pankrotimenetluse kulud 17 148,76 eurot (määruse resolutsiooni p 1.2). Määruse resolutsiooni p 1.11 kohaselt on halduri tasuks määratud 14 573,97 eurot, millele lisandub käibemaks 2 914,79 eurot, seega kokku 17 488,76 eurot.
39.Vastuseks küsimusele, kui palju sai pankrotihaldur tasu just kokkuleppe sõlmimise tõttu, märgib ringkonnakohus järgmist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Kokku laekus pankrotivarasse 192 272,36 eurot. Kokkuleppe sõlmimise tõttu laekus pankrotivarasse 50% kinnistu müügist saadud tulu, s.o 190 000 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et kokkuleppe sõlmimise tõttu laekunud vara moodustab kogu laekumisest 98,82%. Pankrotihalduri tasu määrati kokku 17 488,76 eurot (sh käibemaks). Halduri tasu see osa, mis määrati tänu kokkuleppes määratud kinnistu müügist saadud tulule, on 98,82% tasust summas 17 488,76 eurot (sh käibemaks), seega 17 282,39 eurot (sh käibemaks). Viimatinimetatud summa saab lugeda summaks, mille pankrotihaldur sai just kokkuleppe sõlmimise tõttu.
40.Kuna võlgniku avaldus rahuldatakse, puudub alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
41.Maakohtus kantud menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.