Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
13. mai 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-42068
Tsiviilasi
OÜ Trenton Invest (pankrotis) pankrotimenetlus Jaotusettepaneku kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. novembri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja OÜ Modular määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I (võlausaldaja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood: 70000349); esindaja Inna Golovina Määruskaebuse esitaja II (võlausaldaja): OÜ Modular (registrikood: 11607343); esindaja Anastassia Berngardt OÜ Trenton Invest (pankrotis) (võlgnik) (registrikood: 11012420) pankrotihaldur Martin Krupp, esindaja advokaat Katrin Prükk
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. novembri 2015 määrus ja jätta jaotusettepanek OÜ Trenton Invest pankrotimenetluses kinnitamata.
1.Tagastada jaotusettepanek pankrotihaldurile. Haldur peab esitama maakohtule uue jaotusettepaneku.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Trenton Invest (pankrotis) kanda. Välja mõista OÜ Trenton Invest pankrotivarast menetluskuluna OÜ Modular poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot OÜ Modular Kasuks. Eesti Vabariigil (Maksuja Tolliameti kaudu) väljamõistetavd menetluskulud puuduvad. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 29. oktoobri 2010 määrusega (I kd, tl 82–94) kuulutati välja OÜ Trenton Invest (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Pankrotihaldur koostas 20. mail 2015 jaotusettepaneku (II kd, tl 132–133) võlgniku pankrotimenetluses, avaldas samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jaotusettepanekuga tutvumise kohta ning esitas jaotusettepaneku kohtule 21. mail 2015. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (võlausaldaja I) ja OÜ Modular (võlausaldaja II) esitasid vastuväiteid jaotusettepaneku osas (II kd, tl 136–138, 151–155). Pankrotihalduri vastuse võlausaldajate vastuväidetele (II kd, tl 162–166) ning täiendatud
6.augusti 2015 jaotusettepaneku (III kd, tl 5–6) kohaselt tunnustati 2. märtsi 2011 ja
5.veebruari 2014 nõuete kaitsmise koosolekutel 6 nõudeavaldust kogusummas 447 388 eurot 66 senti, s.o II järgu nõudeid 445 549 eurot 92 senti ja III järgu nõudeid 1838 eurot 74 senti. II järgu nõuete hulka kuuluvad jaotusettepaneku kohaselt võlausaldaja I nõue 352 689 eurot 54 senti, Tarmo Villmani nõue 11 792 eurot 79 senti, võlausaldaja II nõue 11 555 eurot 23 senti, Primus PR OÜ nõue 28 368 eurot 28 senti ning Kolm Partnerit OÜ nõue 41 144 eurot 08 senti. III järgu nõudena on nimetatud Estmedia OÜ nõue 1838 eurot 74 senti. Pankrotimenetluses on tehtud väljamakseid summas 12 661 eurot 11 senti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud järkudele tehakse väljamaksed jaotise alusel, vastavalt pankrotivara suurusele ja pärast PankrS § 146 sätestatud väljamaksete teostamist. Raamatupidamisliku kontrolli ja õigusliku analüüsi tulemusel on pankrotihaldur 18. oktoobril 2013 esitanud kohtusse hagiavalduse juhatuse liikme Vladimir Tsvettsikhi vastu kahju 1 235 389 eurot 76 senti hüvitamiseks ning nimetatud menetlus ei ole lõpule viidud (tsiviilasi nr 2-13-49317). Pankrotivarasse on laekunud 13 635 eurot 6 senti ning pankrotimenetluses on tagastatud käibemaksu 358 eurot 68 senti. Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli võlgniku arvelduskontol rahalisi vahendeid 935 eurot 48 senti.
Vastuseks võlausaldaja I vastuväidetele märkis haldur, et PankrS § 143 lg 1 p-des 3, 5–6 toodud andmed on jaotusettepanekus kajastatud. Pankrotimenetluses oli pankrotivara kokku 14 570 eurot 54 senti ning kulutusi on tehtud 12 661 eurot 11 senti. Lisaks on pankrotimenetlusse tagastatud käibemaksu 358 eurot 68 senti, millest tulenevalt on vabade vahendite jääk 2258 eurot 11 senti, mis asuvad võlgniku arvelduskontodel AS-is Swedbank ja AS-is SEB Pank. Haldur on kajastanud jaotusettepanekus andmeid, mille kajastamata jätmist võlausaldaja II haldurile ette heidab, s.o andmed PankrS § 146 lg 1 väljamaksete kohta, pankrotimenetlusse laekunud rahaliste vahendite kohta ning samuti on haldur kajastanud, et müümata pankrotivara puudub ja saamata varaks on tsiviilasja nr 2-13-49317 raames võimalik laekumine. Jaotusettepanekus on kuludena välja toodud info selle kohta, millise kuluga on tegemist ning milline on kulu summa, kuid on jäänud välja toomata, kellele täpselt ja millise kuludokumendiga seoses on kulu kantud, kuivõrd pankrotiseadusest tulenevalt ei ole halduril kohustust tuua nimetatud andmeid välja iga esitatud arve kaupa, vaid haldur on kohustatud esitama üksnes andmed kulude suuruse kohta. Kuludokumendid on kohtule tutvumiseks esitatud koos 20. mai 2015 jaotusettepanekuga. Asjaolu, et haldur ei ole jaotusettepanekus välja toonud iga kulu kohta detailset informatsiooni ega ka infot selle kohta, milliseid teenuseid iga väljamakse eest detailselt osutati ei tähenda, et kulud ei oleks olnud põhjendatud ega vajalikud. Vastuseks võlausaldaja I vastuväidetele märkis haldur, et ta on esitanud kohtule kõik PankrS § 66 lg-s 1 nõutud ettekanded iga kolme kuu möödudes kulude olemasolu korral, s.t kohtul on olemas igakülgne info halduri poolt tehtud kulutuste kohta. Menetlus antud tsiviilasjas on kestnud alates oktoobrist 2010, seega ca 55 kuud ning igakuiselt on olnud raamatupidajal vajalik teha mingeid toiminguid. Kui jaotada raamatupidamiskulu 556 eurot 40 senti ära 55 kuu peale, teeb see ühe kuu raamatupidamisteenuse kuluks keskmiselt 10 eurot 12 senti, seda summat ei saa pidada ebamõistlikuks. Bürookulud on seotud kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamisega, nõupidamisruumide kasutamisega koosolekute läbiviimiseks, telefoni- ja sideteenuse ja postiteenuse kasutamisega, kuludega, mis on seotud sõiduauto kasutamisega ja kütuse eest tasumisega ning ka tasuliste kinnistusregistri ja äriregistri päringutega seoses. Raamatupidamise korraldamise juures tuleb vahet teha, kas tegemist on tavapärase raamatupidamisandmetega tutvumisega olukorras, kus võlgnik esitab haldurile kõik vajalikud dokumendid ning võlgniku poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele või on tegemist olukorraga, kus võlgnikult andmete saamine on raskendatud. Esimesel juhul saab haldur väga kergelt ülevaate võlgniku raamatupidamisest, majanduslikust olukorrast ning tehtud toimingutest, kuid teisel juhul on ülevaate saamine raskendatud ning on vajalik kasutada vastava spetsialisti abi, kes suudab teha vastavad kokkuvõtted ja analüüsid. On alusetu eeldada, et raamatupidamise suhtes erikontrolli läbiviimise või keerulises hagimenetluses pankrotivõlgniku esindamisega seotud kulutused peaksid sisalduma pankrotihalduri tasus.
2.Võlausaldaja I vastuväidete kohaselt ei ole jaotusettepanekus kajastatud kulud toimkonna või suurima võlausaldaja (maksuhalduri) poolt kooskõlastatud. Pankrotihaldur ei ole esitanud toimkonnale ühtegi kulude aruannet. Pankrotihaldur on kooskõlastanud pankrotitoimkonnaga varamüügi alghindasid ja hagi rahastamise küsimusi, kuid ei ole pöördunud toimkonna liikmete poole büroo-, raamatupidamiseja õigusabi kulude kooskõlastamiseks. Raamatupidamisteenuse kasutamine ei ole vajalik kulutus PankrS § 66 lg 1 mõttes, kuna haldur peab taolise ülesandega ise hakkama saama. Bürookulude kujunemine ei ole jälgitav.
3.Võlausaldaja II vastuväidete kohaselt ei vasta jaotusettepanek PankrS § 143 lg 1 p 3, 5–6 nõuetele, puuduvad andmed krediidiasutuses raha hoiustamise kohta. Ebaselged on mitmed väljamaksed, nt raamatupidamisteenuse eest, raamatupidamisdokumentide kontrolli ja erikontrolli läbiviimise eest, õigusabi eest jms. Ebaselged on laekumised pankrotieelsete nõuete
täitmiseks. Halduri kulutused on tõendamata ja võivad olla põhjendamatult suured. Samuti ei nähtu jaotusettepanekust, et pankrotitoimkond oleks võtnud seisukohta näidatud kulude osas.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus kinnitas PankrS § 145 lg-te 1, 2 ja 5 alusel 9. novembri 2015 määrusega jaotusettepaneku võlgniku pankrotimenetluses. Määruse kohaselt I järku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järku kuuluvad võlausaldaja I nõue 352 689 eurot 54 senti, Tarmo Villmani nõue 11 792 eurot 79 senti, võlausaldaja II nõue 11 555 eurot 23 senti, Primus PR OÜ nõue 28 368 eurot 28 senti, Kolm Partnerit OÜ nõue 41 144 eurot 8 senti, kokku 445 549 eurot 92 senti. III järku kuulub Estmedia OÜ nõue 1838 eurot 74 senti. Maakohus kinnitas pankrotihalduri vajalikud kulutused summas 9 702 eurot 42 senti. PankrS § 143 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut jaotusettepaneku, milles märgitakse PankrS § 143 lg 1 p-des 1–6 märgitud andmed. Maakohus leidis, et pankrotihalduri seisukohas esitatud selgitused ja andmed on põhjendatud ning tõendatud esitatud dokumentidega. Pankrotihaldur on esitanud kulude kandmist tõendavad arved ning selgitanud, millega seoses on need kulud kantud. Võlausaldajate vastuväited ei anna alust jaotusettepaneku kinnitamata jätmiseks. Jaotusettepanekus esitatud nõuete suuruse ja rahuldamisjärkude osas ei ole vastuväiteid esitatud. Pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihalduri esitatu kohaselt on pankrotihalduri kulutused pankrotihalduri kohustuste täitmiseks 9 702 eurot 42 senti. PankrS § 150 lg 1 p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Haldur on esitanud kohtule PankrS § 66 lg 1 kohaseid aruandeid kulude kohta. Kõik kulud on näidatud ka jaotusettepanekus. Maakohus leidis, et kulude suurus vastab menetluse mahule ja ei ole alust jätta neid kinnitamata. EESTI VABARIIGI (MAKSU- JA TOLLIAMETI KAUDU) MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlausaldaja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus kinnitas pankrotihalduri kulutused ning teha uus määrus, millega jätta kinnitamata jaotusettepaneku p 2 alapunktides 2–4 ja 14 toodud kulud kuni lõpparuande esitamiseni. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud jaotusettepaneku kinnitamise määruse olulises osas põhjendamata ning võlgniku esindaja kulutused jaotusettepaneku p-s 2 alapunktides 2–4 ja 14 ei olnud põhjendatud PankrS § 66 lg 1 tähenduses. Sellest tulenevalt rikkus maakohus PankrS § 66 lg-s 3 nimetatud kulude otstarbekuse kontrolli kohustust. Pankrotihalduri poolt kohtule edastatud jaotusettepanekus kajastatud kulud ei ole kooskõlastatud toimkonna poolt või suurima võlausaldaja (maksuhalduri) poolt. Kuivõrd jaotusettepaneku p-des 2–4 ja 14 kulude, s.o 1740 eurot pankrotimenetluse bürookulud, raamatupidamisteenus 566 eurot 40 senti, raamatupidamisdokumentide kontroll ja erikontrolli läbiviimine 2688 eurot, lepingute ja raamatupidamisdokumentide õiguslik analüüs, õigusabi 4560 eurot, kujunemine on põhjendamata, võivad nimetatud kulude kinnitamisel saada võlausaldajate huvid kahjustatud.
PankrS § 66 eeldab kulude kontrollimist nii pankrotitoimkonna kui ka kohtu poolt. Kui kohtule edastatud andmed kinnitasid pankrotihalduri kulude põhjendatust, pidi maakohus käsitlema vastuväiteid detailselt ja andma neile hinnangu jaotusettepaneku kinnitavas lahendis. Raamatupidamise teenuse kasutamine lisakulutusena (566, 40 eurot) on põhjendatud vaid juhul, kui ülesannete täitmist ei saa halduri enda poolt mõistlikult oodata. Haldur peab taoliste ülesannetega ise hakkama saama ning raamatupidamise teenuse kasutamine ei ole õigustatud. Pankrotimenetluses kulude-tulude arvestamise ning aruannete koostamise kohustus lasub pankrotihalduril ning on eelduslikult arvestatud halduri tasu sisse. Jaotusettepanekust ei tulene, millest koosnevad bürookulud 1740 eurot. Pankrotipesa ei pea vastutama pankrotihalduri poolt büroo ülalpidamise eest ja pankrotihalduri kutsetegevuses tekkinud kulude eest. Büroo ülalpidamisega ja kutsetegevusega seonduvad kulutused peab pankrotihaldur kandma pankrotihalduri poolt saadavast tasust. Maakohus kinnitas ka raamatupidamisdokumentide kontrolli ja erikontrolli läbiviimise kulud summas 4560 eurot. PankrS § 62 lg 4 järgi eeldatakse, et haldur maksab kolmandale isikule, esindajale ja abilisele tasu oma arvelt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kui esindaja kasutamine on asja keerukusest tulenevalt ilmselt vajalik, võib esindaja tasu pankrotitoimkonna nõusolekul maksta pankrotivarast. PankrS § 66 lg 2 sätestab aga, et halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Ainuüksi asjaolu, et menetluses on esitatud hagi juhatuse liikme vastu, ei anna haldurile õigust kulutada suurem osa pankrotipesa vara menetluskulude katteks. Raamatupidamisdokumentide kontrolliks ja raamatupidamisdokumentide analüüsiks on tehtud kulutusi 2688 eurot. Pankrotimenetluse kulude proportsioonist kõrvale kaldumine (pankrotivarasse on laekunud 13 635 eurot 6 senti) on võimalik vaid juhul, kui läbiviidud menetlusega on tulem saavutatud. Maakohus ei ole hinnanud, kas erikontrolli läbiviimisega seotud kulu on proportsionaalne antud menetluse faasis ja kas tegemist on kuluga, mis oli vajalik ja mida oleks saanud vältida halduri õigusteadmisi arvestades. Kui maakohus pidas põhjendatuks kinnitada erikontrolli läbiviimisega seotud kulud, pidi kohus andma hinnangu halduri töö mahule ja pankrotimenetluse keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Maakohus ei ole seda teinud. Kulude kinnitamine on põhjendatud siis, kui selgub juhatuse liikme vastu esitatud hagi esitamisega kaasnev tulem.
OÜ MODULAR MÄÄRUSKAEBUS
6.Võlausaldaja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning jätta kõik menetluskulud pankrotihalduri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus sisuliselt uurinud ega hinnanud pankrotihalduri esitatud jaotusettepanekut, kohtumenetluses kogutud tõendeid, ega võlausaldajate vastuväiteid. Pankrotihalduri kulu peab olema põhjendatud. Põhjendatus tähendab, et see kulu peab olema ka vajalik pankrotimenetluses, eelkõige pankrotimenetluse eesmärkide täitmiseks. Kulude põhjendatuse kontroll on jäänud maakohtu poolt teostamata ning seda ei ole võimalik teha toimikus olevate tõendite alusel. Olukorras kus pankrotitoimkond ei ole andnud pankrotihaldurile ühegi kulutuse tegemiseks nõusolekut, peab kohus põhjalikult hindama halduri kulutusi. RP & Bürooteenused OÜ ja Cavere Õigusbüroo OÜ arvetest (II kd,
tl 143–148) ega pankrotihalduri seletustest ei nähtu, et need kulud oleks põhjendatud. On ebaselge, kuidas kujuneb teenuse hind. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 66 lg-tes 1 ja 2 toodut. Kulutuse vajalikkuse hindamisel tuleb hinnata, kas halduri ülesannete maht on suur või keerukas, samuti et ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduri õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kuid haldur peab oma väidet kulutuse vajalikkusest põhistama. Käesoleval juhul ei ole pankrotihaldur seda teinud. Jaotusettepaneku kinnitamisega on rikutud võlausaldaja õigusi, kuivõrd jaotusettepaneku kinnitamisega kinnitatud kulud on põhjendamatult suured. Jaotusettepanek ei vasta vorminõuetele, selles puuduvad PankrS § 143 lg 1 p-des 5 ja 6 loetletud andmed (andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta; andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta). Võlausaldajale jääb ebaselgeks, kuidas pankrotihaldur õiguslikult käsitleb kinnistusraamatusse võlgniku kasuks kantud õigusi, mis on seatud kolmandate isikute varale. Nimetatud õiguste olemasolu tõendab kinnistusraamatu päringu väljatrükk.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Pankrotihaldur vaidles määruskaebustele vastu. Maakohus nõudis haldurilt PankrS § 66 lg-tes 1 ja 3 nimetatud dokumente ja teavet. Haldur esitas kõik kohtu nõutud dokumendid, samuti selgitas kuludega seonduvat 8. juuni 2015 seisukohtades. Tegelikkusele ei vasta võlausaldaja II määruskaebuse väide, et maakohus ei ole jaotusettepanekut ega täiendavalt kogutud tõendeid hinnanud. Maakohus ei ole kulude kontrollimisel rikkunud määruse põhjendamise kohustust. PankrS § 143 lg-st 1 tuleneb kulude jaotusettepanekus äramärkimise kohustus. Kulude põhjendamise kohustus ei tulene seadusest, kuid seadus lubab kohtul selle kohustuse haldurile panna (PankrS § 66 lg 1 kolmas lause). PankrS § 66 lg 3 kohaselt kontrollib kohus halduri kulutusi jaotusettepaneku kinnitamisel ja lõpparuande kinnitamisel. Sellest tuleneb, et jaotusettepaneku koostamise ajaks tehtud halduri kulud kuuluvad kinnitamisele jaotusettepaneku kinnitamisel ja pärast jaotusettepaneku koostamist tehtud kulud lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja I seisukoht, et halduri kulude põhjendatust tuleks kontrollida lõpparuande esitamisel, kui selgub hagi esitamisega kaasnev tulem, ei põhine kehtival õigusel ja on vastuolus pankrotiseaduse üldise loogikaga. Seega ei ole võlausaldaja I taotlus kinnitada kulud alles lõpparuande koostamisel kooskõlas ei kehtiva õiguse ega valitseva praktikaga ning see tuleks jätta rahuldamata. Halduri kohustused on määratud pankrotiseadusega ning haldur ei saa valida, milliseid kohustusi täita ja milliseid mitte. Haldur ei saa otsustada täita vaid neid kohustusi, mis toovad pankrotivarasse raha juurde. Pankrotimenetluse tulemist sõltub halduri tasu (PankrS § 65 lg 2). Oleks vastuvõetamatu, kui tulemist sõltuks ka kulude hüvitamine. Haldurile on pandud hulk spetsiifilisi kohustusi, ning antud juhul esinesid kõik erijuhud, s.o võlgnik oli raamatupidamiskohustuslane (PankrS § 128 lg 1), oli toime pandud raskeid juhtimisvigu (PankrS § 55 lg 33) ja esinesid kuriteo tunnustega teod (PankrS § 28 lg 2). Tegemist oli erakordselt keerukate asjadega, sest rikkumisi püüti varjata ja need koosnesid paljudest episoodidest. Halduri vastavate ülesannete maht ja keerukus oli suur ning nende täitmist ei saa haldurilt mõistlikult oodata. Ülesannetega hakkama saamine ei saa olla kulude hüvitamise kriteerium. Kulude hüvitamisel tuleb eristada kohustusi, mis kujutavad endast pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemist ja muid halduri kohustusi (PankrS § 62 lg 1).
Kui pankrotimenetlusega seotud toiminguid peab haldur tegema reeglina isiklikult, siis muude kohustuste täitmist haldurilt isiklikult nõuda ei saa ja see ei oleks ka mõistlik. Laekumised ja teistelt isikutelt saada olev vara on jaotusettepanekus kajastatud nõuetekohaselt. Seadus ei kohusta haldurit laekumisi ühe kaupa ära tooma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused on põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Viru Maakohtu kaevatav määrus tuleb tühistada ning jaotusettepanek tuleb jätta kinnitamata. Jaotusettepanek tuleb tagastada haldurile, kuna see rikub võlgniku ja võlausaldajate õigusi (PankrS § 145 lg 2).
9.Pankrotihaldur esitas kohtule jaotusettepaneku 21. mail 2015 (II kd, tl 132–133) ning kohtu nõudel täiendas seda 6. augustil 2015 (III kd, tl 5–6, nn jaotusettepaneku täistekst). PankrS § 143 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut jaotusettepaneku, milles märgitakse tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised (antud asjas jaotusettepaneku p 1), andmed PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta (jaotusettepaneku p 2), andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (jaotusettepaneku p 3), andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta (jaotusettepaneku p 4), andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta (jaotusettepaneku p 5). Vastuväited jaotusettepanekule esitasid võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu ning OÜ Modular. Võlausaldajad väidavad, et kohtule esitatud jaotusettepanek ei vasta seaduse nõuetele ning halduri tehtud kulutused (bürookulu, kulutused raamatupidamiseteenusele, erikontrollile, õigusabile) ei ole saanud pankrotitoimkonna heakskiitu ning on põhjendamata. Kaebajad tuginevad kaebustes samadele väidetele, leides lisaks, et maakohus ei ole kulude kontrollimisel lähtunud PankrS § 66 lg-tes 1-3 sätestatust, ka on kohtumäärus põhjendamata ning võlausaldajate vastuväidetele ei ole kohus vastanud.
10.Pankrotimenetlus on TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi hagita menetlus ja seega peab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduste ja taotluste vastavust seadusele ja tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Maakohus ei ole kaevatavas määruses põhjendanud, miks ta ei nõustu vastuväite esitanud võlausaldajate seisukohtadega, vaid on enamuses piirdunud üksnes pankrotihalduri seisukohtade ja vastuväidete tsiteerimisega. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsustus, kuid maakohus on praegusel juhul ületanud diskretsioonipiire, mis on menetlusõiguse normi oluline rikkumine.
11.Ringkonnakohus leiab, et halduri poolt kohtule esitatud jaotusettepanek OÜ Trenton Invest pankrotimenetluses rikub võlgniku ja võlausaldajate õigus ning see tuleb jätta kinnitamata järgmistel põhjustel. PankrS § 143 lg 1 p 1 kohaselt peab halduri koostatud jaotusettepanek lisaks tunnustatud nõuete suurusele ja rahuldamisjärkudele sisaldama ka jaotisi. PankrS § 154 lg 1 kohaselt on jaotis suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Raha väljamaksmine võlausaldajatele toimub just jaotiste alusel. Kui jaotusettepanek ei sisalda jaotisi, siis ei täida jaotusettepanek suures osas oma eesmärki. Käesolevas asjas kohtule esitatud jaotusettepanekus jaotised puuduvad. Kuna kohus sellise jaotusettepaneku kinnitas, puuduvad jaotised ka kinnitavas kohtumääruses. Selline kohtumäärus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kuigi määruskaebustes ei ole nimetatud puudusele jaotusettepanekus tuginetud, on tegemist sellise menetlusõigusnormi rikkumisega, mis toob igal juhul kaasa maakohtu määruse tühistamise (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Ringkonnakohtul ei ole võimalik endal seda rikkumist
kõrvaldada, kuna jaotusettepanek tuleb tagastada haldurile uue jaotusettepaneku esitamiseks PankrS § 145 lg 2 alusel. Ilma jaotisteta jaotusettepaneku kinnitamisega on haldur ja maakohus rikkunud nii võlausaldajate kui ka võlgniku õigusi. Jaotusettepanek ei sisalda ka andmeid krediidiasutustes pankrotivõlgniku raha hoiustamise kohta. Kui pankrotivaras raha, mida krediidiasutuses hoiustada, ei ole, tuleb ka see jaotusettepanekus ära märkida (PankrS § 143 lg 1 p 3). Ülejäänud määruskaebuste etteheited jaotusettepaneku mittevastavusele PankrS § 143 nõuetele ei ole põhjendatud.
12.PankrS § 73 lg 1 kohaselt valvab pankrotitoimkond halduri tegevuse üle ja kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ja finantsolukorda. Nimetatud ülesannete täitmiseks sätestab pankrotiseadus mh ka seda, milliseid kulutusi võib haldur teha üksnes pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Nii sätestab PankrS § 66 lg 2 kohaselt on õigusalase nõustamise, audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist õigus nõuda pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul ja seda üksnes juhul, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetavate ülesannete suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist ei saa halduri enda poolt mõistlikult oodata. Võlausaldajate üheks vastuväiteks jaotusettepaneku kinnitamisele ongi toimkonna nõusoleku puudumine kulude kandmiseks enne nende tegemist. Haldur taotleb mh raamatupidamisteenuse summas 566,40 eurot, raamatupidamisdokumentide kontrolli ja erikontrolli läbiviimise summas 2688 ja õigusabi 4560 eurot hüvitamist halduri kulutustena. Nimetatud kulutuste hüvitamiseks peab halduril olema PankrS § 66 lg 2 järgi pankrotitoimkonna eelnev nõusolek. Asjas puudub vaidlus, et pankrotitoimkonna nõusolek nimetatud kulutuste tegemiseks puudub. Pankrotihaldur märkis 6. augusti 2015 vastuses kohtunõudele (III kd, tl 3), et pankrotitoimkonna liikmed ei ole halduri poolt korduvalt saadetud e-kirjadele vastanud ega oma kooskõlastust kuludele ega jaotusettepanekule andnud. Äriregistri andmetel on pankrotitoimkonna liikmeteks Merlin Paas, Inna Golovina (määruskaebuse esitanud võlausaldaja esindaja) ja Tarmo Villman (pankrotihaldur). Ringkonnakohus peab halduri sellist kohtule edastatud informatsiooni kohtu tahtlikuks eksitamiseks. Võlausaldaja I on koos määruskaebusega esitanud kirjavahetuse halduri abilise Kerli Kasega (e-kirjad 28. maist 2015 ja 5. august 2015, III kd lk 19, 30, 31). Kirjavahetusest nähtub, et Inna Golovina pankrotitoimkonna liikmena on taotlenud haldurilt täiendavat informatsiooni tehtud kulutuste kohta ja ei ole nõustunud kulusid heaks kiitma. Maakohus ei ole kulude kinnitamisel pankrotitoimkonna nõusoleku vajalikkusele ega sellise nõusoleku puudumise tagajärgedele tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kohtul puuduvad andmed pankrotitoimkonna seisukoha kohta kulutuste hüvitamiseks on kohtul endal võimalus küsida pankrotitoimkonna liikmetelt nende seisukohta pankrotimenetluse kulude osas ja sel eesmärgil saab kohus toimkonna liikmeid ka suuliselt küsitleda.
13.Seadus ei välista PankrS § 66 lg-s 2 nimetatud kulutuste kinnitamist kohtu poolt ka siis, kui pankrotitoimkonna nõusolek selliste kulutuste tegemiseks puudub. PankrS § 66 lg 3 kohaselt peab kohus kontrollima, kas halduri tehtud kulutused olid vajalikud ja põhjendatud. PankrS § 143 ning § 145 lg 2 kohaselt on kohtu pädevuses kontrollida jaotusettepanekus märgitud pankrotimenetluse kulude põhjendusi, veendumaks, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldaja õigusi. PankrS § 145 lg-st 2 tulenevalt peab kohus jaotusettepanekut sisuliselt kontrollima ning kohtul lasub kohustus veenduda, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Seega on kohtu pädevuses kontrollida ka jaotusettepanekus märgitud pankrotimenetluse kulude põhjendusi, veendumaks,
et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldaja õigusi (Riigikohtu 10. veebruari 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 15, 12. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12606, p 14). Halduri tehtud kulutuste põhjendatuse hindamisel tuleb mh hinnata ka seda, kas pankrotihaldur oleks saanud oma ülesannete ringi kuuluva ülesande täitmisega ise hakkama, kasutamata teiste isikute abi (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-06). Maakohus ei ole käesoleval juhul kulude kinnitamisel Riigikohtu vastavast praktikast juhindunud. Ringkonnakohus märgib, et pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisel on nõudmised kohtu põhjendamiskohustusele tavapärasest kõrgemad, kuna kohus hindab kulutuste põhjendatust ja otstarbekohasust pankrotitoimkonna arvamusest erinevalt. Maakohus on käesoleval juhul piirdunud kulude põhjendatuse kontrollimisel üldise märkusega, et „pankrotihalduri seisukohtades esitatud selgitused ja andmed on põhjendatud ning tõendatud esitatud dokumentidega“ ning „kulude suurus vastab menetluse mahule ja kohus on arvamusel, et ei ole alust jätta neid kinnitamata“, mis on ilmselgelt ebapiisav kulude põhjendatuse kontroll nii siis, kui pankrotitoimkond on kulud heaks kiitnud kui ka siis, kui pankrotitoimkonna heakskiit kuludele puudub.
14.Kohus peab pankrotimenetluse kulude kinnitamisel arvestama ka asjaoluga, kas kulutuste hüvitamiseks on vajalik kasutada suurt osa või enamust pankrotivarast. Ringkonnakohus rõhutab, et PankrS § 66 lg 2 nimetatud kulutuste tegemiseks on halduril vaja eelduslikult pankrotitoimkonna nõusolekut, kes on pädev hindama, kas kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu tõttu ja ülesande täitmist ei saa haldurilt mõistlikult oodata. Seejuures saab pankrotitoimkond arvestada ka pankrotivara suurusega. Ringkonnakohus ei saa nõustuda halduri seisukohaga vastuses määruskaebustele, et kulutuste tegemine ei saa üldse olla seotud pankrotivara suurusega. Kulutuste põhjendatuse kontrollimisel tuleb arvestada ka selleks vara olemasoluga. Käesolevas asjas on vastavalt jaotusettepanekule pankrotimenetluses vara kokku 14 570 eurot 54 senti ja haldur on sellest kulutanud 12 661 eurot 11 senti (sellest ilma toimkonna nõusolekuta ca 9700 eurot). Maakohus ei ole pankrotivara suurusele kulude põhjendatuse hindamisel tähelepanu pööranud.
15.Võlausaldaja I on määruskaebuses avaldanud, et jaotusettepaneku punktis 2 alapunktides 2–4 ja 14 toodud kulud (bürookulud, raamatupidamisteenus, raamatupidamisdokumentide kontroll ja erikontroll, õigusabikulu) tuleb jätta kinnitamata lõpparuande esitamiseni, kuna lõplikku seisukohta halduri poolt hagi esitamisega kaasneva tulemi osas ei ole veel selgunud. Ringkonnakohus selgitab, et jaotusettepaneku punktis 2 alapunktides 2–4 ja 14 toodud kulud on just need kulud (va bürookulud), mida haldur ei või teha ilma pankrotitoimkonna eelneva nõusolekuta (PankrS § 66 lg 2). Nõusoleku andmisel saab toimkond hinnata ka kulude tegemise eesmärki ja kulude mõju pankrotivara suurendamisele. Käesoleval juhul on toimkond sellest võimalusest ilma jäetud, mistõttu peab nimetatud kulutuste põhjendatuse otsustama kohus. Kohus võib arvestades asjaolusid lükata PankrS § 66 lg-s 2 nimetatud kulude kinnitamise otsustamise edasi asjas lõpparuande kinnitamiseni. Bürookulud peaksid olema eelduslikult halduri nn jooksvad kulud, mille põhjendatuse osas tuleb võtta seisukoht ajaliselt võimalikult lähedal nende tekkimisele.
16.PankrS § 66 lg-s 2 nimetatud kulutuste suurusele hinnangu andmisel peavad pankrotitoimkond ja kohus arvestama ka menetluse keerukust. Haldur on oma seisukohtades avaldanud, et menetlus on olnud keerukas, võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, toime oli pandud raskeid juhtimisvigu ja esinesid kuriteo tunnustega teod. Maakohus ei ole kaevatavas määruses menetluse keerukuse osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab
menetluse keerukuse ja juba tehtud kulude vajalikkuse hindamisel lähtuda eelkõige halduri poolt kohtule esitatud aruannetest, aga ka teistest tõenditest kogumis. Kindlasti ei saa menetluse keerukuse hindamisel lähtuda üksnes halduri poolt kohtule esitatud hagiavalduse mahukusest. Erikontrolli vajalikkuse hindamiseks saab kohus välja nõuda erikontrolli akti. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas menetluses ei ole haldur olnud oma kohustuste täitmisel ja aruannete esitamisel piisavalt hoolas, mistõttu on maakohus korduvalt järelevalve korras kohustanud haldurit informatsiooni esitama (II kd lk 54, 127). Ka jaotusettepaneku esitas haldur alles pärast vastavat kohtunõuet pankrotimenetluse viiendal aastal. Ringkonnakohtule ei ole arusaadav, kuidas on sellised halduri minetused põhjuslikus seoses menetluse väidetava keerukusega.
17.Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-12-16 otsuse p-s 17 märkinud, et halduril on õigus mõistlike bürookulude hüvitamisele. Haldur taotleb käesolevas asjas bürookuluna 1740 euro hüvitamist. Bürookulu sisu on osaliselt, summas 1176 eurot, avatud halduri 10. septembri 2012 aruandes kohtule (II kd, tl 17). Ülejäänud osas bürookulu koosseis halduri aruannetest ei nähtu. Seadusandja ei ole mõistet „bürookulu pankrotimenetluses“ sisustanud, tegemist saab olla koondmõistega PankrS § 150 lg 1 p-s 5 sätestatud halduri tehtud vajalikele kulutustele oma ülesannete täitmiseks, mistõttu tuleb igas menetluses halduril bürookulu koosseis ja suurus pankrotitoimkonnaga kokku leppida ja kohtu nõudel põhjendada. Kui haldur ei ole seda teinud (st et tal puudub bürookulu suuruse ja koosseisu osas pankrotitoimkonna nõusolek) on kohtul kohustus kontrollida kogu nn bürookulu otstarbekohasust. Määruskaebus on nimetatud osas põhjendatud. Vastavad kulud tuleb ka jaotusettepanekus lahti kirjutada üksikute kulualaliikide kaupa. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui bürookulu hulka kuulub ka kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamise kulu, siis peab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule põhjendama, millisteks pankrotimenetlusega seotud toiminguteks ta kontoriruume ja kontoritehnikat kasutas. Antud juhul on haldur kohtule esitatud andmete kohaselt kasutanud kontoriruume 92 tundi ja kontoritehnikat (pole teada millist) 75,4 tundi. Bürookulu hüvitamise taotlusest ei nähtu, millise büroo teenuseid on haldur pankrotimenetluse läbiviimisel kasutanud.
18.Asjas ei saa olla põhjendatud kuluks RP ja Bürooteenused OÜ-le tehtud väljamaksed pankrotimenetluse haldamise eest (arved II kd, tl 143–145). Kuigi halduri esitatud jaotusettepanekus sellist kululiiki ei esine, on nimetatud kulu märgitud arvetel, mille haldur on kohtule oma kulude tõendamiseks esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduri kulutused teenusele „pankrotimenetluse haldamine“ on põhjendamatud. PankrS § 54 kohaselt on halduri kutsetegevuseks pankrotimenetluse läbiviimine ja tal ei ole õigust seda kohustust delegeerida teisele isikule (antud juhul RP ja Bürooteenused OÜ-le). Oma ülesannete täitmise eest on halduril õigus saada tasu ja oma tasunõuet ei saa haldur varjata näilike kulude hüvitamise nõude taha. Kui haldur kaasab üksikute pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisele kolmanda isiku, siis võib ta seda teha üksnes pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Nimetatud isikutele, aga ka oma abilistele maksab haldur tasu üldreeglina oma tasu arvel (PankrS § 62 lg 4).
19.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku pangakonto väljavõtete (II kd, tl 45–53) kohaselt on haldur võlgniku väljamaksed kulude katteks teinud juba enne jaotusettepaneku kohtule esitamist, jooksvalt. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused katta jooksvalt, st enne kohtupoolset kinnitamist, pankrotivara arvelt üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Sellist nõusolekut halduril antud pankrotimenetluses ei ole. Nimetatu ei kehti ajutise halduri tasu ja kulutuste osas, mis on mõistetud välja jõustunud kohtumäärusega. Jaotusettepaneku tagastamisel haldurile tuleb halduril pankrotimenetluse jätkamisel tagastada kõik ilma pankrotitoimkonna nõusolekuta tehtud väljamaksed pankrotivarasse ja seda veel enne uue jaotusettepaneku kohtule esitamist.
Olemasolevad rahalised vahendid tuleb hoiustada krediidiasutuses ja märkida ära jaotusettepanekus (PankrS § 143 lg 1 p 3). Halduri tegevus ja tegevusetus kulutuste hüvitamisel ja väljamaksete tegemisel allub maakohtu järelevalvele (PankrS § 84).
20.Riigikohus on tsiviilasja määruses nr 3-2-1-133-13 arvamusel, et PankrS § 145 lg-tes 3 ja 4 nimetatud määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikud peavad saama TsMS § 198 lg 3 teisest lausest tulenevalt esitada puudutatud isikutena seisukoha määruskaebuse lahendamisel. See kehtib nii jaotusettepaneku kinnitamise kui ka kinnitamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ja seda nii ringkonna- kui ka Riigikohtus. Praeguses asjas on võlgniku seisukoht jäänud ekslikult küsimata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi, saab võlgnik uue jaotusettepaneku esitamisel esitada sellele vastuväiteid.
21.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 541 lg 1 alusel võlgniku Trenton Invest OÜ kanda. Võlausaldajat I on esindanud võlausaldaja I tulude osakonna erimenetluse talituse ametnik Inna Golovina ning võlausaldajat II on esindanud seaduslik esindaja juhatuse liige Vadim Butovtšenko ning volitatud esindaja Anastassia Berngardt. TsMs § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kuivõrd võlausaldajal I ei ole lepingulise esindaja kulusid tekkinud, ning võlausaldaja II ei ole kulude nimekirja ega taotlust esitanud (seda pole ka küsitud), siis kuulub hüvitamisele võlgnikult võlausaldajate kasuks väljamõistmisele määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Võlausaldaja I on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 5 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega võlausaldajal I väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Võlausaldaja II on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot (III kd, tl 51), ning see tuleb võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.