Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. oktoober 2025
Tsiviilasja number
2-10-42068
Tsiviilasi
Osaühingu Trenton Invest (kustutatud) endise pankrotihalduri Martin Krupi ja OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlused OÜ Trenton Invest (kustutatud) pankrotimenetluse järgseks järeljagamise läbiviimiseks OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus Viru Maakohtu 30. juuni 2023. a määruse täiendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. jaanuari 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel, registrikood 11469800), likvideerija Tarmo Villman, lepinguline esindaja Tõnu Raidma Avaldaja (võlgnik) Osaühingu Trenton Invest (kustutatud, registrikood 11012420) endine pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus Viru Maakohtu 3. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale tsiviilasjas nr 2-10-42068 läbi vaatamata.
2.Ülejäänud osas rahuldada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Viru Maakohtu 3. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava otsustuse tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata.
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
5.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlusel OÜ MERSOONIUS pangakontole
EE062200221004120794 tagastamine“.
selgitusega
„Tsiviilasi
nr
2-10-42068,
riigilõivu
6.Edastada määrus Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale pankrotihalduri Martin Krupi tegevuse osas haldusjärelevalve läbiviimiseks ja distsiplinaarmenetluse läbiviimise vajalikkuse otsustamiseks.
7.Edastada määrus teadmiseks Maksu- ja Tolliametile.
8.Viru Maakohtu 3. jaanuari 2025. a määruse kehtiv resolutsioon on järgmine:
8.1.Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus menetluse kiirendamiseks rahuldamata.
8.2.Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava otsustuse tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata.
8.3.Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava otsuse (määruse) tegemiseks kohtulahendi saatmiseks registripidajale rahuldamata.
8.4.Rahuldada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus järelevalve teostamiseks pankrotihalduri tegevuse üle. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 29. oktoobri 2010. a määrusega kuulutati välja Trenton Invest OÜ (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Maakohtu 22. novembri 2010. a määrusega kinnitati võlausaldajate 17. novembri 2010. a üldkoosoleku otsus võlgniku lõpetamise kohta.
2.Viru Maakohtu 31. augusti 2018. a määrusega kinnitati pankrotimenetluses lõpparuanne, lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, märgiti ära tunnustatud nõuete summad, mille osas võlausaldajatel on raha saamata, vabastati pankrotihaldur pärast võlgniku likvideerimist ja äriregistrist kustutamist, määrati dokumentide hoidjaks Leising Grupp OÜ ja pankrotihalduri lõplikuks tasuks 16 397 eurot 75 senti (koos käibemaksuga). Võlgniku pankrotihalduri Martin Krupi avalduse alusel kustutati võlgnik registrist 28. oktoobril 2019.
3.Pankrotihaldur Martin Krupp esitas 19. märtsil 2021 Viru Maakohtule taotluse pankrotiseaduse (PankrS) § 166 lg-te 1 ja 2 alusel järeljagamise menetluse algatamiseks ja halduri määramiseks. Taotluse kohaselt on pankrotihaldur tuvastanud pärast võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise määruse tegemist, et võlgnikule kuulub osalus Osaühingus Kolm Investorit (registrikood 10765844), mis on pankrotimenetluse käigus müümata.
4.OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 20. aprillil 2021 maakohtule taotluse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Taotluse kohaselt 2
on võlgniku endine pankrotihaldur Martin Krupp lõpparuandes märkinud, et OÜ-le Kolm Partnerit (likvideerimisel) on jaotise alusel välja makstud 12 265 eurot 27 senti ning võlausaldajal jäi saamata nõudest 28 878 eurot 81 senti. Sama kajastub ka 31. augusti 2018. a kohtumääruses. 4. juuli 2018. a ja 31. augusti 2018. a määrustes nimetatud võlausaldajal OÜ-l Kolm Partnerit puudus 2018. aastal õigusvõime, kuna ühing oli registrist kustutatud alates 9. septembrist 2013. OÜ-l Kolm Partnerit (registrikood 11469800, likvideerimisel) tekkis uuesti õigusvõime alates registrisse kandmisest 27. juulil 2020.
5.Viru Maakohus otsustas 7. mai 2021. a määrusega võtta menetlusse võlgniku endise pankrotihalduri Martin Krupi taotluse järeljagamise menetluse algatamiseks võlgniku pankrotimenetluses ja OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) avalduse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.
6.OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 17. mail 2021 taotluse võlgniku järeljagamise algatamiseks ja pankrotihalduri nimetamiseks.
7.Maakohus jättis 1. märtsi 2022. a määrusega OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 20. aprilli 2021. a avalduse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks läbi vaatamata (dtl 732–735). Maakohus võttis 1. märtsil 2022 eraldi määrusega menetlusse OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 17. mai 2021. a avalduse järeljagamise menetluse algatamiseks võlgniku pankrotimenetluses (dtl 737–738).
8.OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 13. märtsil 2022 taotluse kaasata menetlusse puudutatud isikutena võlgniku teised võlausaldajad, 2. detsembril 2022 taotluse menetluse kiirendamiseks, 13. märtsil 2023 vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse lahendada järeljagamise menetluses halduri nimetamise küsimus, 14. aprillil 2023 taotluse menetluse kiirendamiseks, 19. mail 2023 vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse lahendada järeljagamise menetluses halduri nimetamise küsimus, ja 20. juunil 2023 taotluse menetluse kiirendamiseks.
9.Maakohus rahuldas 30. juuni 2023. a määrusega OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlused kohtumenetluse kiirendamiseks ning otsustas lahendada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) poolt kohtule esitatud avalduse järeljagamise menetluse algatamiseks. Maakohus rahuldas võlgniku endise pankrotihalduri Martin Krupi ja OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) avaldused järeljagamise menetluse algatamiseks, otsustas viia võlgniku pankrotimenetluses läbi järeljagamine ja kinnitas võlgniku järeljagamise läbiviijaks pankrotihaldur Martin Krupi. Maakohus määras, et pankrotihalduril tuleb esitada kohtule aruanne halduri tegevuse kohta (PankrS § 166 lg-s 7 sätestatud aruanne) 1. detsembriks 2023.
10.OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 5. juulil 2023 taotluse maakohtu 30. juuni 2023. a määruse täiendamiseks viisil, et maakohus otsustab täiendavalt, et maakohtu 30. juuni 2023. a määrus tuleb kande tegemiseks edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja et menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Ühtlasi tuleb määrata OÜ-le Kolm Partnerit (likvideerimisel) ja võlgniku pankrotihaldurile Martin Krupile tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks, seda 7 päeva jooksul menetluskulude jaotist lahendava kohtumääruse jõustumisest arvates.
11.OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 7. mail 2024 taotluse menetluse kiirendamiseks, kaebuse pankrotihalduri tegevustele ja taotluse järelevalve teostamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
12.Viru Maakohus jättis 3. jaanuari 2025. a määrusega rahuldamata OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse menetluse kiirendamiseks (määruse resolutsiooni p 1) ja täiendava otsuse (määruse) tegemiseks menetluskulude osas ning jättis OÜ Kolm Partnerit 3
(likvideerimisel) menetluskulud tema enda kanda (määruse resolutsiooni p 2). Maakohus jättis rahuldamata OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse täiendava otsuse (määruse) tegemiseks, mis puudutab kohtulahendi saatmist registripidajale (määruse resolutsiooni p 3). Maakohus rahuldas OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse järelevalve teostamiseks pankrotihalduri tegevuse üle (määruse resolutsiooni p 4). Maakohus jättis taotluse menetluse kiirendamiseks rahuldamata, sest järeljagamise taotluse rahuldamise, selleks halduri määramise ja täiendava likvideerimismenetluse taotluse rahuldamata jätmisega on kohus asja sisuliselt lahendanud. Edaspidi teostab kohus järelevalvet halduri tegevuse üle. Maakohus leidis, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on põhjendatud ning tuleb sisuliselt lahendada. Maakohus ei ole 30. juuni 2023. a määruses pankrotihalduri ja OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) avalduste rahuldamisel märkinud avalduste lahendamisega seotud menetluskulude jaotust, ehkki tegu on määrusega, millega hagita menetluses esitatud avaldused lahendati (TsMS § 475 lg 1 p 122 ja § 173 lg 1). Maakohus jättis 1. märtsi 2022. a määrusega OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 20. aprilli 2021. a avalduse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks läbi vaatamata. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 17. mail 2021 maakohtule avalduse võlgniku järeljagamise menetluse algatamiseks ja pankrotihalduri nimetamiseks. Samas oli sellise taotluse juba kohtule esitanud võlgniku endine pankrotihaldur 19. märtsil 2021, mistõttu puudus OÜ-l Kolm Partnerit (likvideerimisel) vajadus analoogilise avalduse esitamiseks kohtule. Ka polnud täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse esitamine kohtule 20. aprillil 2021 selleks, et avaldajale makstaks välja deponeeritud jaotise summa, kohane õiguskaitse viis, sest juba 25. veebruaril 2021 oli OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitanud Harju Maakohtule hagi Saneerimismenetluse OÜ vastu 12 265 euro 27 sendi nõudes (tsiviilasi nr 2-21-3005). Lisaks sellele esitas OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 13. juunil 2022 Viru Maakohtule hagi võlgniku ja võlgniku pankrotihalduri vastu kohustamise nõudes (12 265 eurot 27 sendi väljamõistmiseks). Hagita menetluses tuleb menetluskulud jätta reeglina selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse, või siis avaldaja enda kanda ka juhul, kui avaldus rahuldatakse. Praegusel juhul oli OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) nii üheks avaldajaks (esitas 17. mail 2021 avalduse järeljagamise läbiviimiseks) kui ka isikuks, kelle huvides järeljagamise menetlus algatati (on võlgniku võlausaldaja, kelle nõue järeljagamise käigus eeldatavasti rahuldatakse, summa on deponeeritud), mis õigustab OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetluskulude jätmist tema enda kanda. Maakohtu hinnangul ei ole taotlus täiendada maakohtu 30. juuni 2023. a määrust märkega, et määrus edastatakse kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale võlgniku registrisse ennistamiseks põhjendatud. PankrS § 39 lg 1 ei näe ette registripidaja (Tartu Maakohtu registriosakonna) teavitamist PankrS § 166 lg 1 järgse määruse tegemisest järeljagamise menetluse läbiviimise kohta. Kehtivat tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg-t 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 2 lg-t 3 arvestades on juriidilisest isikust võlgnik sellises olukorras õigusvõimeline vaatamata sellele, et ta on äriregistrist kustutatud. Samuti ei ole vajalik järeljagamise läbiviimiseks määratud pankrotihalduri äriregistrisse kandmine – pankrotihalduri volitused tekivad PankrS § 166 lg 2 järgse kohtumääruse tegemisest (TsMS § 478 lg 4) ega sõltu äriregistri kandest. PankrS § 84 sätestab, et kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Maakohtu hinnangul puudub pankrotihalduril alus võlausaldaja raha kinnihoidmiseks/ hoiustamiseks tingimuslikult, sest võlausaldaja nõue
4
on kaitstud, jaotusettepanek on kinnitatud ning haldur on ise esitanud kohtule andmed selle kohta, et võlausaldajale on raha jaotise alusel välja makstud. Kui pankrotihaldur on teistsugusel seisukohal, siis kaalub kohus halduri vabastamist ja uue halduri määramist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13.OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas määruskaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ja palub maakohtu määruse selles osas tühistada. Kaebaja palub teha uue määruse, millega rahuldada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava otsuse (määruse) tegemiseks menetluskulude jaotise osas ja jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, samuti otsustada maakohtu 30. juuni 2023. a määruse edastamise Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks. Menetluskulud palub OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) jätta menetlusosaliste endi kanda ja tagastada tasutud riigilõiv samale pangakontole, millelt riigilõiv tasuti. Määruskaebuse esitamisel 3. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 toodud otsustele ei kohaldu PankrS § 5 lg-s 1 sätestatu. Pankrotiseadus ei sätesta erinorme seoses taotluse esitamisega pankrotimenetluses, millega taotletakse eraõigusliku äriühingu äriregistrist kustutamise/kandmisega seonduvat ega menetluskulude jaotamisega menetlusosaliste vahel. Seega nende kahe taotluse osas on tegemist muu pankrotimenetlusega seotud asja lahendamisega PankrS § 3 lg 2 ls 2 tähenduses. Määruse p-s 2 otsustatu ei ole otsus PankrS § 166 tähenduses, vaid on taotluse lahendamine TsMS § 173 lg-te 1, 2, 4 tähenduses seoses menetluskulude jaotamisega. Kohus oleks TsMS § 173 lg 2 alusel ka ilma taotluseta pidanud lahendama menetluskulud. Menetlusosaline võib vaidlustada ka ainult menetluskulude jaotist. Punktis 2 otsustatust tulenevalt vaidlustatakse seda, et kohus jättis lahendamata menetluskulude jaotamise. Määruse p-s 3 otsustatu ei ole otsus PankrS § 166 tähenduses, vaid on nõude lahendamine TsMS § 475 lg 1 p 10 tähenduses (registriasi) ehk menetletakse vastavat taotlust hagita menetluse sätete alusel. PankrS § 3 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse TsMS § 478 lg-s 1, § 463 lg-s 2, §-s 599, §-s 659 ja § 660 lg-s 1 sätestatut ehk määruskaebuse esitajal on kaebeõigus maakohtu määruse p-s 3 otsustatu osas. Määruskaebuse esitamise õigus p-le 3 tuleneb TsMS § 664 lg-st 4 ja asjaoludest, et määruskaebuse esitaja oli avaldaja, kelle taotlus 3. jaanuari 2025. a määruse p-ga 3 jäeti rahuldamata. Jättes rahuldamata taotluse menetluskulude jaotamise otsustamiseks, on kohus rikkunud TsMS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatut nõuet (menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle). Menetluskulude jaotamise otsustamine hagita menetluses on kohtu diskretsioonotsus ja kohtu põhjendused, mis on toodud punktis 26, on seaduslikud. Kui jõustub maakohtu 3. jaanuari 2025. a määruse resolutsioon, siis selle kohaselt ei ole välistatud, et OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) peab tasuma pankrotivõlgniku pankrotihalduri menetluskulud. Asjaolust, et PankrS § 39 lg 1 sõnastusest ei tulene PankrS § 166 alusel tehtud määruse edastamise kohustust registriosakonnale, ei tähenda, et vastavat kannet ei ole vaja teha äriregistris ning et PankrS § 166 lg 1 ja lg 2 määruse tegemisega ongi eraõiguslik juriidiline isik TsÜS § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 alusel õigusvõimeline ja määratud pankrotihaldur saab tegutseda, käsutada selle isiku pankrotivara ja osaleda ka kohtumenetlustes selle isiku pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 541 lg 1 alusel). Ka enne kehtiva TsÜS § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 jõustamist 1. veebruaril 2023 kehtinud PankrS § 39 lg 1 ei erinenud hetkel kehtivast redaktsioonist, kuid kohtupraktika ja PankrS § 166 kohaselt järeljagamise menetluse algatamisel lahendas kohus ka küsimuse seoses ühingu äriregistri staatusega ehk lõpetada
5
registrist kustutatud staatus. Seega PankrS § 39 lg 1 ei ole asjasse puutuv sätte, mida kohus kohaldas. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiv TsÜS § 45 lg 2 näeb ette, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Kehtiva ÄS § 2 lg 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul puudub vara. Kuna alates 1. veebruarist 2023 kehtival TsÜS § 45 lg 2 muudatusel ei ole tagasiulatuvat toimet, siis see ei kohaldu 28. oktoobril 2019 kustutatud võlgniku suhtes ning võlgnik on isegi peale PankrS § 166 lg 1 ja lg 2 tehtud kohtumääruse tegemist õigusvõimetu. OÜ-l Kolm Partnerit (likvideerimisel) on õigustatud huvi saavutada võlgniku õigusvõime taastumine, kuna pankrotivõlgniku õigusvõime puudumisest tulenevalt ei ole OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) saavutanud võlgniku pankrotivarast jaotise väljamakset 12 265 eurot 27 senti, mis on alates 29. veebruarist 2019 hoiustatud Saneerimismenetluse OÜ (juhatuse liige Martin Krupp) pangaarvel ja mille väljamakse sooritamiseks Saneerimismenetluse OÜ nõuab õigusvõimelise võlgniku tahteavaldust/nõusolekut, mida siiani ei ole ning mille saavutamiseks on OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitanud ka hagi (tsiviilasi nr 2-22-8837). PankrS § 166 lg 1 alusel järeljagamise menetluse algatamisel ja järeljagamise menetluses pankrotihalduri määramisel, on kujunenud kohtupraktika, et kohus otsustab pankrotivõlgniku pankrotimenetluse järeljagamise menetluse algatada ja ennistada kustutatud eraõiguslik juriidiline isik registris ning äriregister teeb vastavasisulise kande. Maakohus on vääralt leidnud, et ainuüksi pankrotihalduri nimetamine määruses on piisav, et pankrotihaldur saaks pankrotivõlgniku nimel tegutseda ja vastav määrus on tema esindusõiguse tõendamise aluseks ja pankrotihalduri tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on pankrotivõlgnik, seda PankrS § 541 lg 1 alusel. Kui pankrotivõlgnikul puudub õigusvõime, siis ei saa olla ka kehtivat pankrotihalduri esindust.
14.Pankrotihaldur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) kanda ning mõista OÜ-lt Kolm Partnerit (likvideerimisel) välja võlgniku pankrotihalduri menetluskulud. Osaühing Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 5. juulil 2023 taotluse täiendava määruse tegemiseks järeljagamise menetluse algatamise avalduste lahendamisega seotud menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohtult täiendava lahendi tegemist taotlenud menetlusosaline ei saa enda taotlust muuta pärast TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud 10-päevase tähtaja möödumist, sh ei saa ta seda teha taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuses. Maakohus jättis põhjendatult OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetluskulud tema enda kanda, millega viimane iseenesest ka nõustub. Seega ei ole määruskaebemenetluses vaidluse all OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetluskulude jätmine tema enda kanda. Maakohus ei ole 30. juuni 2023. a ega 3. jaanuari 2025. a määruses jätnud pankrotihalduri menetluskulusid OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) kanda (st kohus ei ole pannud kohustust hüvitada pankrotihalduri menetluskulud) ning sellekohase täiendava määruse tegemine menetluskulude jaotuse kohta ei ole enam võimalik TsMS § 177 lg-s 5 ja § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaegade tõttu (ei pankrotihalduri taotlusel ega kohtu enda initsiatiivil). Selleks, et kohus edastaks määruse kolmandale isikule ei saa taotleda kohtult täiendava määruse tegemist TsMS § 448 lg 1 alusel – tegemist ei ole ühegi selles sättes loetletud täiendava otsuse (määruse) tegemise alusega. Samuti ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus mõni järeljagamise algatamise menetluses esitatud taotlus oleks jäänud maakohtu 30. juuni 2023. a määrusega lahendamata (TsMS § 448 lg 1 p 1) – OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) ei taotlenud maakohtule 17. mail 2021 esitatud järeljagamise menetluse algatamise avalduses asjas tehtava kohtumääruse edastamist registripidajale.
6
Määruskaebusest ning maakohtule 5. juulil 2023 esitatud taotlusest täiendava lahendi tegemiseks ei selgu üheselt, millise kande tegemiseks tuleks maakohtu 30. juuni 2023 määrus registriosakonnale edastada. Ka seadus ei sätesta, et maakohtu määrus järeljagamise läbiviimise kohta tuleks edastada registripidajale kande tegemiseks. Registrist kustutatud juriidilise isiku registrisse ennistamine on võimalik kas ÄRS § 64 lg-s 1 sätestatud alusel või muudel seaduses sätestatud juhtudel (ÄRS § 65 lg 1). PankrS § 166 ei sätesta, et järeljagamise menetluse algatamisel tuleb registrist kustutatud äriühing registrisse ennistada. Seega puudub võlgniku registrisse ennistamiseks praegusel juhul ka seadusest tulenev alus.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
16.Maksu- ja Tolliamet teatas 17. septembril 2025 ringkonnakohtule, et Maksu- ja Tolliamet nõustub maakohtu 3. jaanuari 2025. a määrusega. Maksu- ja Tolliamet ei pea vajalikuks esitada täiendavaid seisukohti ja jätab otsuse tegemise kohtu kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada punkti 2 osas, ja teha uus määrus, millega jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava otsustuse tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 peale tuleb jätta läbi vaatamata.
18.Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 664 lg 1 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. See, et määruskaebuse saab esitada üksnes siis, kui see on seadusega lubatud, ei kahjusta ega piira menetlusosaliste kaebeõigust, sest menetlusosalised saavad nii või teisiti kaevata asjas tehtava lõpplahendi peale ja oma kaebeõigust selle kaudu realiseerida. Menetlusosalise kaebeõigus ei sõltu sellest, kas kohus on kaebeõiguse määrusesse märkinud või kas kohus on kaebeõiguse õigesti märkinud. Seda, kas määruskaebuse saab esitada, hinnatakse selle järgi, kas seaduses on kaebuse esitamise õigus ette nähtud, mitte selle järgi, mida määruse teinud kohus vaidlustatud määrusesse märkis. Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et maakohtu 30. juuni 2023. a määrus, millega maakohus rahuldas avaldused järeljagamise menetluse algatamiseks võlgniku pankrotimenetluses, otsustas viia läbi võlgniku pankrotimenetluses järeljagamise ja kinnitas võlgniku järeljagamise läbiviijaks pankrotihaldur Martin Krupi, on avaldusi sisuliselt lahendav määrus, milles tuleb märkida ka menetluskulude jaotus. Järeljagamine toimub pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete alusel ja selle võib kohus muu hulgas teha omal algatusel, ja seadusest ei nähtu, et sellele saaks esitada määruskaebust (TsMS § 660 lg 1). Seega ei peaks saama esitada määruskaebust ka määruse 7
peale, millega on lahendatud taotlused, mis puudutavad menetluse algatamise määruse täiendamist. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on kohustus teostada järelevalvet ka järeljagamist läbiviiva halduri üle. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes selle kohta määruse (PankrS § 166 lg 7). PankrS § 166 lg 7 sätestatud määrusega vabastab kohus halduri ning lõpetab järeljagamise menetluse. Kohus peab analüüsima halduri aruannet lähtudes PankrS § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõttest ning teeb määruse, millega (1) lõpetab pankrotimenetluse järeljagamise, (2) määrab pankrotihaldurile täiendava tasu ja sätestab tasu väljamaksmise tingimused, (3) kinnitab pankrotivara arvelt tehtud kulutused, (4) vabastab pankrotihalduri ja (5) teeb vajadusel täiendavad korralduslikud otsused (nt reguleerib seda, kellele määrus saata tuleb) (vt Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2024, lk 583–584). Eeltoodust tulenevalt ei saa esitada määruskaebust maakohtu määruse p-i 3 peale, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse teha täiendav määrus, millega otsustatakse saata kohtulahend registripidajale. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus võetud selles osas ebaõigesti menetlusse ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse, mis puudutab maakohtu määruse resolutsiooni p 3 vaidlustamist, läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 166 alusel järeljagamise läbiviimine ei eelda alati võlgniku registris taastamist. Võlgniku registrisse taastamise vajadus võib tõusetuda ka järeljagamise käigus, kui tekib nt registervara müümise vajadus, ning sellisel juhul saab maakohus teha vastava otsustuse.
20.Maakohus tegi vaidlustatavas määruses otsustuse menetluskulude jaotuse osas, mistõttu on maakohtu 3. jaanuari 2025. a määrus p-i 2 osas edasikaevatav (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus menetluskulude osas oli põhjendatud ning tuli sisuliselt lahendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole järeljagamise menetluse algatamise määrus selline määrus, kus tuleb märkida menetluskulude jaotus, sest järeljagamise eeldatavad kulud kantakse reeglina pankrotivarasse laekuva raha arvelt. Kohus võib järeljagamise läbiviimise eeldusena nõuda avalduse esitajalt järeljagamise kulude katteks kohtu määratud summa maksmist deposiidina selleks ettenähtud kontole. Järeljagamise peamine kulu saab olla ennekõike halduri tasu, mille katteks võib esmajoones olla vajalik deposiidi määramine. Seega puudus maakohtul praeguses menetlusetapis alus menetluskulude jaotuse märkimiseks ja OÜ Kolm Partnerit taotlus oleks tulnud jätta sel põhjusel läbi vaatamata. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) eesmärk välistada oma võimalikku kohustust tasuda võlgniku pankrotihalduri menetluskulud, ei anna alust menetluskulude jaotuse märkimise taotluse esitamiseks ja lahendamiseks enne järeljagamise menetluse lõpetamist. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi, kui märkis etteruttavalt (st mitte lõpplahendis), et OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetluskulud jäävad OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) kanda. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada. Ringkonnakohus jätab OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse täiendava otsustuse tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebuse osaliselt.
21.Maakohus on sama määrusega põhjendatult märkinud vajadust teostada pankrotihalduri Martin Krupi üle järelevalvet. Kohtu järelevalve kohustus halduri tegevuse üle, sh
8
järeljagamise läbiviimisel tuleneb PankrS §-st 84, aga ka muudest pankrotiseaduse sätetest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida siin täiendavalt järgmist.
21.1.Ringkonnakohus näeb järeljagamise menetluse läbiviimisel mitmeid probleeme. Esmalt toob ringkonnakohus välja, et järeljagamise vajadust seostas võlgniku endine pankrotihaldur Martin Krupp 19. märtsi 2021 taotluses Osaühingu Kolm Investorit (registrikood 10765844) osaga, millel puudub äriregistri andmetel igasugune seos võlgnikuga. Järeljagamine eeldab jagamata pankrotivara olemasolu (PankrS § 166 lg 1). Asja materjalide kohaselt võib käesoleval juhul pidada võlgniku jagamata varaks OÜ Kolm Partnerid (likvideerimisel) 100% osa, mis kuulus võlgnikule. Osa väärtuse kohta andmed puuduvad. Pankrotihalduri seisukohtadest on võimalik aru saada, et ta seob osa väärtust OÜ-le Kolm Partnerit (likvideerimisel) jaotise alusel tehtava võimaliku väljamaksega. Seda arvestades peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks järeljagatava vara väärtuse välja selgitamisele ja järeljagamisele tuleb maakohtul asjas selgeks teha, kas OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) on üldse õigustatud isikuks, kellele teha pankrotivarast jaotise alusel väljamakse või on ta õiguse jaotisele kaotanud (Pankrs § 155).
21.2.Asja materjalide kohaselt esitas pankrotihaldur Martin Krupp 22. juunil 2018 kohtule jaotusettepaneku, milles ta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) osaga võlgniku pankrotivaras enam ei arvestanud, kuid sellele vaatamata arvestas pankrotihaldur OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) kui võlausaldaja nõudega jaotusettepanekus (dtl 404–408). Äriregistri andmetel tehti OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) kustutamise kanne äriseadustiku § 60 lg 3 alusel (majandusaasta aruande esitamata jätmine) juba 9. septembril 2013, s.o ca 5 aastat enne jaotusettepaneku esitamist, millest pidi haldur teadlik olema. Maakohus kinnitas 4. juuli 2018. a määrusega jaotusettepaneku esitatud kujul (dtl 409) ja 31. augusti 2018. a määrusega kinnitati pankrotihalduri 28. augustil 2018 esitatud lõpparuanne ning lõpetati võlgniku pankrotimenetlus (dtl 431 jj). OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taastati registrisse 27. juulil 2020. Eelnevaid asjaolusid silmas pidades juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu ka sellele, et pankrotihalduri Martin Krupi 28. augustil 2018 esitatud lõpparuande kohaselt, mille maakohus kinnitas 31. augusti 2018. a määrusega (dtl 431 jj), olid jaotusettepaneku alusel väljamaksed võlausaldajatele tehtud, sh OÜ-le Kolm Partnerit 12 265 eurot 27 senti (dtl 418– 419). Ringkonnakohtu praeguse arusaama kohaselt on Martin Krupp pankrotihaldurina esitanud maakohtule ebaõigeid andmeid, millega on oluliselt rikkunud halduri kohustusi (PankrS § 55 lg 3 p 5). Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotihalduril oleks olnud vaja väljamakseid hoiustada (PankrS § 162 lg 2 p 10). Ringkonnakohus selgitab, et info raha hoiustamise kohta tuleb märkida lõpparuande kinnitamise määruses. Hoiustamise eesmärk on selles, et õigustatud isik saaks oma nõude hoiustatu arvelt täidetud, puuduks vajadus täiendavate toimingute tegemiseks, järeljagamise läbiviimiseks vastavalt PankrS §-le 166 ja seega täiendavate kulutuste kandmiseks (vt Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 505; vt ka TlnRnKm 12.01.2022, 2-21-3005, p 23). OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) oli lõpparuande kinnitamise ajal kustutatud ning OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 20. aprillil 2021 esitatud võlgniku Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte (periood 31.08.2018–28.10.2019, algsaldo 31.08.2018 seisuga oli 149 074 eurot 47 senti) kohaselt olid väljamaksed tehtud alles 31. augustil 2018, s.o pärast lõpparuande esitamist (dtl 565). Väljavõttest ei nähtu, et pankrotihaldur oleks proovinud OÜle Kolm Partnerit (likvideerimisel) ülekannet jaotusettepanekus märgitud summas teha. Väljavõttest nähtub, et võlgniku pangakontolt on 26. veebruaril 2019 tehtud ülekanne 16 267 eurot 20 senti Saneerimismenetluse OÜ kontole selgitusega „deponeerimine“. Äriregistri
9
andmetel on Saneerimismenetluse OÜ juhatuse liikmeks Martin Krupp. Asjaolusid arvestades on usutav, et nimetatud summa sisaldab jaotusettepanekuga OÜ-le Kolm Partnerit (likvideerimisel) määratud 12 265 eurot 27 senti. Summade vaheks kujuneb 4001 eurot 93 senti (16267,2-12265,27). Tsiviilasja materjalidest ei ole üheselt selge, miks ja kellele jäi eelnevalt välja toodud summa välja maksmata. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et pankrotihaldur oleks maakohut teavitanud vajadusest raha hoiustada. Ringkonnakohtu arvutuste järgi on Maksu- ja Tolliametile makstud võlgniku pangakontolt 4000 eurot ettenähtust vähem (jaotise alusel tuli maksta 105 138 eurot 63 senti, pangakonto väljavõtte järgi maksti 101 138 eurot 63 senti).
21.3.PankrS § 155 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja ei ole kahe aasta jooksul raha hoiustamisest arvates seda vastu võtnud, siis kaotab ta õiguse talle jaotise alusel kuuluvale rahale. Sellisel juhul jaotatakse hoiustatud raha ülejäänud võlausaldajate vahel. Ringkonnakohtu hinnangul peab maakohus järeljagamise läbiviimisel selgeks tegema, miks ja kellele jäid erinevalt pankrotihalduri poolt aruandes märgitust osaliselt summad jaotise alusel välja maksmata. Samuti tuleb kindlaks teha, millal, kas ja kelle juures hoiustati PankrS § 155 alusel väljamaksmata summad, kas OÜ Kolm Partnerid (likvideerimisel) jäi vastuvõtuviivitusse ja kes on õigustatud isikud seda raha saama. Ringkonnakohus märgib, et see, et pankrotihaldur märkis endaga seotud juriidilisele isikule ülekande tegemisel ülekande selgitusse „deponeerimine“, ei tähenda, et tegemist on väljamaksmata raha hoiustamisega PankrS § 155 tähenduses. Vastuvõtuviivitus võib tekkida ka olukorras, kus võlausaldaja on registrist kustutatud ja õigusjärglased ei ole selgunud (vt Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 504).
21.4.Kuna enne OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) maakohtusse pöördumist puudusid tsiviilasjas andmed välja maksmata raha kohta, on pankrotihaldur Martin Krupi tegevust arvestades suuresti kaheldav, kuidas oleksid võlgniku teised võlausaldajad saanud teadlikuks võimalikust hoiustatud summast ja võimalikust õigusest hoiustatud rahale lähtuvalt neile määratud jaotisest (PankrS § 155 lg 2). Seejuures juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu järgmisele vastuolule – pankrotihaldur Martin Krupp väitis 17. mail 2021, et tema poolt hoiustatud raha on 17. mai 2021 seisuga Saneerimismenetluse OÜ kontol olemas. Pankrotihalduri esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt oli Saneerimismenetluse OÜ konto jääk 13 009 eurot 82 senti (dtl 664), kuid võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt „deponeeriti“ Saneerimismenetluse OÜ kontole 16 267 eurot 20 senti (dtl 565), s.o 3257 eurot 38 senti enam. Maakohtul tuleb seda vastuolu järelevalve menetluses uurida. Pankrotihalduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus (PankrS § 56 lg 2). See nõue kehtib ka järeljagamiseks nimetatavale pankrotihaldurile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole järeljagamist läbi viima määratud pankrotihalduri Martin Krupi toimingud varasemas pankrotimenetluses usaldust tekitavad. Pärast pankrotimenetluse lõpetamist tsiviilasja toimikusse esitatud dokumentidest nähtuvad asjaolud, mis viitavad pankrotihalduri huvide konfliktile, mis on viinud olulise menetlusliku segaduseni, mis kestab vaatamata võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisele seniajani. Maakohtul tuleb kaaluda Martin Krupi vabastamist ja uue pankrotihalduri määramist. Samuti saab maakohus PankrS § 69 ja TsMS § 477 2 lg 1 koosmõjus teha haldurile ettekirjutuse ja kohustada teda kindlaks tähtajaks kandma pankrotivarast nn deponeeritud raha kohtu deposiitarvele, et tagada sel viisil paremini pankrotivara säilimine kuni käesolevas määruses tõstatatud küsimuste lahendamiseni ja järeljagamise läbiviimiseni.
22.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).
10
23.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu rahuldab ringkonnakohus OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks samale pangakontole, millelt riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 5, lg 4).
24.Määrus tuleb edastada Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale Martin Krupi tegevuse osas haldusjärelevalve läbiviimiseks (PankrS § 70 lg 1) ja vajadusel distsiplinaarmenetluse läbiviimise otsustamiseks (PankrS § 71). Ringkonnakohus märgib, et maakohtu järelevalve kohustus ei sõltu haldusjärelevalve läbiviimisest. Ringkonnakohus peab vajalikuks edastada käesolev määrus teadmiseks ka Maksu- ja Tolliametile. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.