5.Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv.
Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Priit Petter (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasjad nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498, milles XXXX OÜ (edaspidi sissenõudja) on esitanud vastavalt 06.04.2010.a. ja 27.08.2012.a. täiturile täitmisavaldused ja täitedokumendid täitemenetluste läbiviimiseks. Osaühing XXXX(edaspidi avaldaja) esitas 21.05.2015.a. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur Priit Petter jättis 11.06.2015.a. otsusega rahuldamata avaldaja kaebuse.
Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Priit Petter 11.06.2015.a. otsusele ja palub tühistada kohtutäitur Priit Petter 11.06.2015.a. otsus täiteasjades nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498, millega jäeti rahuldamata võlgniku 21.05.2015.a. kaebus enampakkumise määramise peale ja tuvastada, et kohtutäituri poolt seaduse rikkumisega tekitati avaldajale varaline kahju suuruses 40 211,97 eurot. Avaldaja on seisukohal, et arestitud nõude müük enampakkumisel oli seadusevastane ja rikkus oluliselt võlgniku õigusi. 24.05.2013.a. arestimisaktis määratleti arestitud nõude järgmiselt: 01.07.2006.a. laenulepingust nr 12/6-L tulenev XXXXOÜ-le kuuluv vaidlustatud rahaline nõue summas 350 000 krooni (22 369,08 eurot) ning võimalikud kõrvalnõuded. 24.05.2015.a. arestimisaktist, enampakkumise kuulutusest ja kohtutäituri kaevatavast 11.06.2015.a. otsusest jääb täiel määral selgusetuks, millistel kaalutlustel pidas kohtutäitur põhjendatuks arestida rahalise nõude osa, mis kordades ületab sissenõutava nõude suuruse. Seega on kohtutäituri tegevus vastuolus TMS § 53 lg 1 sätestatuga. Ühestki täitemenetluses koostatud dokumendist, sh ka kaevatavast 11.06.2015.a. otsusest, ei selgu kaalutlusi, millistel kohtutäitur pidas avaldaja nõude arestitud osa harilikuks väärtuseks just nimelt 9 000 eurot. Sissenõudja leidis oma 25.04.2013.a. kirjalikus avalduses kohtutäiturile, et arestitava nõude hinnaks (harilikuks väärtuseks) on 26 842,89 eurot ja võlgnik ei ole sellele kohtutäituri poolt määratud tähtpäevaks vastuväiteid esitanud, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on oma käitumisega konkludentselt sissenõudja seisukohaga nõustunud. Järelikult tulenevalt TsMS § 74 lg 3 mõttest oli arestitud nõude osa hind võlgniku ja sissenõudja kokkulepe kohaselt igal juhul mitte väiksem kui 26 842,89 eurot. Täiendavalt eeltoodule märgib avaldaja, et elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kuulutuses kasutatud müüdava nõude kirjeldus ei ole piisavalt selge ja võib tekitada ebaõiget ettekujutust nõude tegeliku koosseisu, õigusliku kvaliteedi ja sellest tulenevalt nõude tegeliku väärtuse kohta. Avaldaja esitas 09.05.2016.a. vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd kohus on eraldanud iseseisvasse menetlusse avaldaja nõude, millises avaldaja palub tuvastada, et kohtutäituri poolt seaduse rikkumisega tekitati avaldajale varaline kahju suuruses 40 211,97 eurot ja palub tsiviilasjad nr. 2-15-9564 ja nr. 2-16-4038 liita ühte menetlusse. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Avaldaja esitab täitemenetluse raames kohtule erinevates menetlusstaadiumites korduvaid ja sarnaseid avaldusi, mis pole vastavuses hea usu põhimõttega ja venitab menetlust ja koormab kohtusüsteemi. Sissenõudja palub jätta avaldus läbi vaatamata ja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu ning jääb oma 11.06.2015.a. otsuses kaebusele väljendatud seisukohtade juurde. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse 24.05.2013.a. koostatud arestimise akti tühistamiseks juba 24.05.2013.a. Kohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Seega on 24.05.2013.a. arestimise akt kehtiv ning puudub alus arestimisakti tühistamiseks. Kohtutäitur edastas menetlusosalistele enampakkumise teate arestitud nõude müügi kohta 01.06.2015.a. algaval ja 11.06.2015.a. kell 16.00 lõppeval avalikul enampakkumisel. Võlgniku seisukoht, et nõude kirjeldus ei ole piisavalt selge, ei ole asjakohane ja on pahatahtlik. Võlgniku taotlus kohtutäiturile, hinna määramiseks eksperdi poolt rahuldati. Kohtutäituri 12.07.2013.a. otsus sisaldas kohtutäituri kohustust ekspertiisi avalduse esitamiseks kohtule. Kuivõrd kohtutäituri otsus kaevati vaidlemiseks kohtusse, siis koheselt laenulepingu hinna osas ekspertiisi avaldust kohtule esitada ei saanud, vaid peale kohtutäituri otsuse jõustumist. Enampakkumise kuulutuse avaldamise ja
enampakkumise lõppemise järgselt ilmnes, et võlgniku taotlus ekspertiisi määramiseks oli kohtule esitamata. Õigusliku korrektsuse tagamiseks kuulutas kohtutäitur enampakkumise toimumisajaga 01.06.2015.a.-11.06.2015.a. kell 16.00 nurjunuks ning esitas kohtule avalduse ekspertiisi määramiseks. Kohtutäitur on täitemenetluse eeltoodud avalduse menetlemise ajaks peatanud. Kui käesoleva asja lahendamise seisukohalt on tähendust omav tsiviilasjas 2-15-9062 tehtav lahend, siis palub kohtutäitur käesoleva menetluse kuni tsiviilasja 2-15-9062 lõpplahendi jõustumiseni peatada. Kohus saab käesoleva menetluse raames lahendada kaebuse üksnes enampakkumise kuulutuse avaldamise osas võlgniku taotlusest tulenevalt. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse enampakkumise teatele rahuldamata, kuivõrd enampakkumine on kuulutatud 15.06.2015.a. kohtutäituri poolt nurjunuks. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti võlgnik vaidlustanud ei ole kuna puuduvad õiguskaitset vajavad tagajärjed. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus on käesolevas tsiviilasjas 11.03.2016.a. kohtumäärusega eraldanud kooskõlas TsMS § 375 lg 1 Osaühing XXXX poolt 25.06.2015.a. kohtule esitatud avalduse tuvastada, et kohtutäituri poolt on avaldajale tekitatud varaline kahju summas 40 211,97 eurot iseseisvasse menetlusse (t/l 205). Seega annab kohus hinnangu üksnes avaldaja kaebusele kohtutäituri 11.06.2015.a. otsusele täiteasjades nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498.
7.Sissenõudja on esitanud kohtule 23.11.2015.a. taotluse esitatud avalduse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 371 lg 1 p 5, 7 ja lg 2 ja § 423 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel. Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu sissenõudja vastav taotlus rahuldamisele, kuivõrd avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri poolt 01.06.2015.a. algava avaliku enampakkumise. Vastavat toimingut avaldaja varasemalt kohtus vaidlustanud ei ole.
8.Kohtutäitur on esitanud kohtule 01.12.2015.a. taotluse, et kui käesoleva asja lahendamise seisukohalt oma tähendust tsiviilasjas nr. 2-15-9062 (kohtutäituri avaldus eksperdi määramiseks) tehtav lahend, siis palub kohtutäitur käesoleva menetluse kuni tsiviilasjas nr. 2-15-9062 tehtava lõpplahendi jõustumiseni peatada. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 356 lg 1 ei kuulu käesoleva tsiviilasja menetlus peatamisele, kuivõrd avaldaja on antud juhul vaidlustanud enampakkumise kuulutamise toimingu.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, sissenõudja ja kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikutega nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petter 11.06.2015.a. otsusele täiteasjades nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498 (t/l 16-19). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 28.05.2015.a. kaebuse (t/l 10-15).
11.Avaldaja on kohtutäiturile 28.05.2015.a. esitatud kaebuses palunud tühistada kohtutäitur Priit Petter 24.05.2013.a. arestimisakt OÜ XXXX vallasvara arestimise kohta täiteasjades nr. 014/2010/7181 ja 023/2012/2498 ja tunnistada ebaseaduslikuks viidatud arestimisaktile rajatud kohtutäituri tegevus arestitud nõude müügi korraldamisel ning tunnistada kehtetuks kohtutäituri otsus arestitud nõude müügi kohta 01.06.2015.a. algaval avalikul enampakkumisel (t/l 10-15).
12.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
13.Täiteasjas nr. 017/2010/7181 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 15.12.2009.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-07-34550. Nõude sisu on võlg (t/l 91-92, 93).
14.Täiteasjas nr. 023/2012/2498 on täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2012.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-07-34550. Nõude sisu on menetluskulud 1 400,64 eurot (t/l 71, 74-75).
15.Vaidluse all ei ole asjaolu, et avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri poolt 24.05.2013.a. koostatud vallasvara arestimise akti, millisega arestiti 01.07.2006.a. laenulepingust nr. 12/6-L tulenev XXXXOÜ-le kuuluv vaidlustatud rahaline nõue summas 350 000 krooni (22 369,08 eurot) ning võimalikud kõrvalnõuded. Arestitud vara hinnaks määras kohtutäitur 9 000 eurot (t/l 125).
16.Harju Maakohtu 24.09.2013.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-13-36021 on avaldaja kaebus kohtutäituri 12.07.2013.a. otsusele täiteasjades nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498 jäetud rahuldamata (t/l 140-141) ning Riigikohus on avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldunud (t/l 142). Seega on vallasvara arestimine kohtutäituri poolt olnud õigustatud ja kohtud on vastavale kohtutäituri tegevusele juba omapoolse hinnangu andnud ning käesoleval juhul puuduvad kohtul alused 24.05.2013.a. koostatud vallasvara akti tühistamiseks.
17.Avaldaja on esitatud kaebuses leidnud, et kohtutäitur on vallasvara arestimisel rikkunud TMS § 53 sätestatut (t/l 12). TMS § 53 lg 1 järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.
18.Kohus leiab, et avaldaja vastav seisukoht ei ole õige, kuivõrd täitemenetluste nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498 käigus on selgunud, et sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil, s.o pangakontode ja rahalise nõude arestimine ei ole viinud täitemenetluses olevate nõuete rahuldamiseni (t/l 76-77, 78). Avaldaja ei ole täitemenetluste käigus esitanud kohtutäiturile tõendeid selle kohta, et sissenõudja nõude rahuldamine on võimalik muu võlgniku vara arvelt. Kohus selgitab, et arestitud
vara lõplik väärtus selgub enampakkumise käigus. Lisaks tuleb arvestada hindade langemise võimalusega (kuni 70 %) täitemenetluse ajal (TMS § 100 lg 5).
19.Riigikohus on 06.04.2010.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-14-10 leidnud, et TMS § 53 lg 1 kohaldamise teeb võimalikuks vara hindamine. Vara hindamisel on võimalik võrrelda sissenõudja nõude suurust hindamise tulemusel saadud võlgniku varaesemete väärtusega ja selle alusel otsustada, kui palju vara on vaja arestida. Kolleegium rõhutab, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega. TMS § 53 lg 1 lubab nt teatud ulatuses arvestada hindade langemise võimalusega täitemenetluse ajal, samuti sellega, et sissenõudja nõue võib nt viivise tõttu täitemenetluse kestel suureneda.
20.Täiteasjade nr. 017/2010/7181 ja 023/2012/2498 täitetoimikutest nähtub, et avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud arestimisaktis märgitud vara väärtuse tsiviilasjas nr. 2-15-9062 (t/l 172). Seega ei ole antud juhul avaldaja etteheited kohtutäituri tegevusele vara väärtuse määramisel käesolevas tsiviilasjas asjakohased, kuivõrd nimetatu lahendatakse tsiviilasja nr. 2-15-9062 menetluses.
21.Avaldaja on teinud kohtutäiturile etteheiteid selle kohta, et 11.05.2015.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud enampakkumise teates ei ole müüdava nõude kirjeldus piisavalt selge ja võib potentsiaalseid huvilisi eksitusse viia.
22.Kohus leiab, et vastavad avaldaja etteheited on alusetud. Kohtutäituri poolt 11.05.2015.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud täitemenetluses vallasasja enampakkumise teade vastab TMS § 84 lg 1 toodule (t/l 8-9). Enampakkumise teates on märgitud ka laenulepingu number ja viide selle kohta, et ostuhuvilistel on õigus tutvuda nõude aluseks olevate dokumentidega.
23.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-69-11 leidnud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et avaldajal tuleb ka endal aktiivselt pakkuda kohtutäiturile ja sissenõudjale välja võimalusi, kuidas täitemenetlust viia läbi kõiki osapooli kõige paremini arvestavamal viisil.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
25.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
26.Avaldaja esitas 09.05.2016.a. vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd kohus on eraldanud 11.03.2016.a. määrusega iseseisvasse menetlusse avaldaja nõude, millises viimane palub tuvastada, et kohtutäituri poolt seaduse rikkumisega tekitati avaldajale varaline kahju suuruses 40 211,97 eurot. Avaldaja palub, et tsiviilasjad nr. 2-15-9564 ja nr. 216-4038 liidetakse ühte menetlusse (t/l 209-213).
27.TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
28.Kohus leiab, et avaldaja vastuväide kohtu tegevusele ja taotlus tsiviilasjade liitmiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on juba avaldaja kahju hüvitamise nõude eraldanud iseseisvasse menetlusse ning avaldaja poolt esitatud nõuete menetlemine ühes menetluses ei ole ökonoome.
29.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
30.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
31.Kohus on 09.11.2015.a. kohtumääruse resolutsiooni punktis 10 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (t/l 48-49).
32.Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahulda esitatud avaldust ning sellest, et kohtutäitur ja sissenõudja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavaid tõendeid, jäävad käesoleva tsiviilasja kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.