XXXX hagi XXXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/1999)
Tsiviilasja hind
3 233,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja Heli Künnapas Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX), lepinguline esindaja Kristel Kangilaski
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Mitte menetleda hageja 24. märtsi 2016 hilinenud taotlusi, sh mitte võtta toimikusse sel kuupäeval esitatud menetlusdokumendi lisasid. Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) hageja XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja vähem makstud puhkusehüvitis netosummas 233,30 eurot. Jätta rahuldamata hageja XXXX hagi kostja XXXXOÜ vastu nõuetega tuvastada pooltevahelise 1. novembri 2014 töölepingu kostjapoolse 28. augusti 2015 ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping ning mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise eest 3 000 eurot. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXXX kostja XXXXOÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 919,80 eurot (õigusabikulu). Tasaarvestada resolutsiooni punktides 3 ja 6 välja mõistetud summad, mille tulemusel kohustada hagejat XXXX tasuma kostjale XXXXOÜ otsusega välja mõistetud summade vahe 686,50 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
2-15-18673 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.XXXX(hageja, töötaja) esitas 28. septembril 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXXOÜ (kostja, tööandja) vastu töövaidluses. TVK lahendas hageja avalduse 3. novembri 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1999 ja rahuldas selle osaliselt. Kostja esitas kohtule avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja TVK otsuse osas, milles TVK avalduse rahuldas. Hageja kohtusse ei pöördunud, mistõttu on TVK otsus jõustunud osas, milles töövaidlusavaldus jäi rahuldamata. Kohus määras lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kostja esitas kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Hageja esitas oma seisukohad ja taotlused hilinemisega.
2.Hageja nõuab tuvastada pooltevahelise 1. novembri 2014 töölepingu kostjapoolse
28.augusti 2015 ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping; mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise eest 3 000 eurot; samuti vähem makstud kasutamata põhipuhkuse hüvitis netosummas 233,30 eurot. Hageja põhiväited on järgmised: − pooled sõlmisid töölepingu ja hageja asus selle alusel alates 1. novembrist 2014 tööle tallitöötajana Soomes; − netotöötasuks lepiti 1 000 eurot kuus, aga tegelikult maksis kostja töötasuna 500 eurot, lähetuse päevarahana 500 eurot ja lisaks sõidukompensatsiooni 50 eurot; − 28. augustil 2015 ütles kostja töölepingu seaduse (TLS) § 88 alusel töölepingu üles, mille põhjus on hagejale teadmata; − töölepingu lõpetamise aja seisuga jäi hagejal kasutamata põhipuhkust, mille kostja hüvitas vaid osaliselt. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepingulise esindaja tasu 1 350 eurot 23 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 60 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja menetluskulude nimekirjale hageja vastuväiteid ei esitanud.
3.Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised:
2 (6)
2-15-18673 − kostja ei öelnud töölepingut üles, vaid pooled lõpetasid selle 28. augusti 2015 kokkuleppega; − töötasu kokkuleppe sõlmiti täistööajaga töötamise eeldusel, aga tegelikult töötas hageja poole töökoormusega; − kostja ei võlgne hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid lepingulise esindaja kulud 1 110 eurot 18 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 60 eurot. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega Hageja menetluskulude nimekirjale kostja vastu ei vaidle.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
5.Hageja 24. märtsi 2016 menetlusdokumendi jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata. Hageja ei ole hilinemist piisavalt põhistanud ja kostja soovis hageja dokumendi menetlemise korral esitada uutele taotlustele vastuväiteid. Seega põhjustaks hageja dokumendi menetlemine asja lahendamise viibimist. Kohus ei võta toimikusse hageja menetlusdokumendi lisasid, aga dokument ise jääb toimikusse. Elektrooniliselt esitatud lisasid ei ole vaja hagejale tagastada.
6.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu kostja avaldustest ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − pooled sõlmisid 1. novembril 2014 tähtajalise töölepingu nr 128 (TVK tl 19–20), mille kohaselt hageja asus kostja juures samast ajast tööle tallitöölisena, töö tegemise koht pidi olema Tallinnas ja hageja töötas renditöötajana; töötasuks leppisid pooled tuhat eurot kuus (netosumma); − kostja tasus hagejale alates 2014. aasta detsembrist kuni 2015. aasta juulini igakuiselt vähemalt 1 000 eurot ja märkis maksete selgituses, et sellest 500 eurot on palk ja 500 eurot päevarahad, lisaks maksis kostja osadel kuudel ka sõidukompensatsiooni üldjuhul 50 eurot kuus (TVK tl 23); − tegelikult töötas hageja Soome Vabariigis, milleks pooled vormistasid lähetuse käskkirja (tl 82).
7.Töölepingu p-s 7.2 sisaldub kokkulepe, et pooled lähtuvad lepingus reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigi õigusest. Sellest järeldab kohus, et pooled leppisid kokku Eesti õiguse kohaldamises. Asjas kohalduv õigus tuleb määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus) järgi. Selle art 28 järgi kohaldub määrus lepingutele, mis on sõlmitud alates 17. detsembrist 2009 (vt ka Riigikohtu
16.jaanuari 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 12). Töölepingule kohalduva õiguse määrab Rooma I määruses art 8, mille p 1 esimese lause järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 teise lause kohaselt ei või õiguse valik põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppega kõrvale 3 (6)
2-15-18673 kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks õiguse valiku puudumisel art 8 lg-te 2–4 alusel. Kuna pooled on valinud Eesti õiguse kohaldamise, siis lahendab kohus vaidluse Eesti õiguse järgi. Kohus ei tähelda Soome õiguses imperatiivseid norme, mis annaksid töötajale ulatuslikuma kaitse.
8.Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus jaotas tõendamiskoormise kõnealuse nõude puhul viisil, et hageja pidi tooma esile ja tõendama, et kostja tegi töölepingu ülesütlemise avalduse. Kui kostjal oli tahe tööleping erakorraliselt üles öelda, siis pidi kostja tõendama selleks seadusest tuleneval aluse esinemise. Kostja avaldas, et tal puudus töölepingu ülesütlemise tahe, vaid poolel lõpetasid töölepingu kokkuleppel. Kohus tuvastab, et pooled vahetasid 28. augustil 2015 kahe erineva sisuga tahteavaldusi: üks neist on kostja avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 alusel (TVK tl 21) ning teine on poolte ühine kokkulepe teineteise suhtes pretensioonide puudumise ja hagejale võlgnetavate hüvitiste tasumise kohta (tl 15). Kostja käsitles avalduste vahetamist 10. detsembri 2015 avalduse p-des 2.2.2–2.2.4. Kohus tegi 7. jaanuari 2016 kirjas hagejale ettepaneku märkida kõik vastuväiteid kostja senistele faktiväidetele. Hageja ei vaidlustanud kostja eelviidatud kirjeldust 28. augusti 2015 sündmustest. Sellest saab kohus aru, et hagejani jõudsid sisuliselt samaaegselt kostja algne tahteavaldus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks ja tahe töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel. Hageja kinnitas 16. septembri 2015 e-kirjas (tl 17) ja
15.oktoobri 2015 sõnumis (tl 42) ka ise, et pooled allkirjastasid kokkuleppe, aga ühegi muu kokkuleppe sõlmimist peale 28. augustil 2015 töölepingu lõpetamise pooled esile ei toonud. Töölepingu ülesütlemine toimub tahteavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-13, p 17 teine lõik). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Kuna kohus tuvastas, et pooled vahetasid 28. augustil 2015 kahe sisuga tahteavaldusi ja ei ole andmeid selle kohta, et kostja tahteavaldused ei oleks jõudnud hagejani samal ajal, siis ei saa lugeda töölepingu ühepoolse ülesütlemise tahteavaldust tehtuks, vaid pooled lõpetasid töölepingu kokkuleppel. Vastavat järeldust ei tule märkida otsuse resolutsioonis (Riigikohtu
29.märtsi 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 15), kuid selle tõttu jääb rahuldamata hageja nõue tuvastada pooltevahelise töölepingu kostjapoolse ülesütlemise tühisus.
9.Töölepingu kohtus lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 2, mille järgi tühiselt üles öeldud töölepingu võib lõpetada kohus mh töötaja taotlusel. Hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 109 lg 1 esimene lause, mis näeb muu hulgas ette, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töölepingu üles öelnud, siis on kirjeldatud alustel esitatud nõuete rahuldamine välistatud.
10.Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mis sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Poolte avaldustest nähtub, et vaidlust ei ole kasutamata põhipuhkuse hüvitise arvutuskäigu aluseks olevate arvude üle (16,09 päeva ja keskmise päevatasu arvestamine jagatisena 6000 :
4 (6)
2-15-18673 174). Praeguseks on pooled ka üksmeelsed, et arvutuse tulemus ( ≈ 554,84 eurot, vt ka TVK tl 13) on netosumma, mille kostja pidi hagejale maksma töölepingu lõppemisel. Samuti ei ole vaidluse alla kõnealusest hüvitisest 321,54 euro maksmine 28. augusti 2015 ülekandega (tl 18 ja TVK tl 23). Kostja väidab, et ta on hagejale lisaks tasunud kasutamata puhkuse hüvitise summas 240 eurot. Selle väite pidi tõendama kostja. Kostja esitas sularaha väljamakse ordeni (tl 81), mida hageja ei ole allkirjastanud. Hageja väitel ei ole ta kostjalt saanud vastavat summat kasutamata puhkuse hüvitisena. Hageja on üksnes nõustunud, et ta sai sularahas kätte puhkusetasu perioodi 1. – 7. juuli 2015 eest, aga see ei moodusta osa siinkohal hinnatava nõude summast. Kohus leiab, et raha üleandva poole allkirjaga dokument ei tõenda raha kättesaamist. Seetõttu ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kasutamata põhipuhkuse hüvitise summast 554,84 eurot maksnud rohkem kui 321,54 eurot. Lisaks tuleb maksta 233,30 eurot ( = 554,84 – 321,54), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
11.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata töötamise registri väljavõtted (tl 16 ja TVK tl 25), XXXX peetud vestluste ekraanitõmmised ja e-kirja (tl 51–56, 72, 84, 86), kostja 24. oktoobri 2015 e-kirja (tl 57), hageja kõneeristuse (tl 58–71), konto väljavõtte töövõimetushüvitise maksmise kohta (tl 73), teise töötajaga sõlmitud kokkuleppe ja tema kohta vormistatud lähetuse käskkirja (vastavalt tl 83 ja 50) ning poolte hilisema kirjavahetuse (tl 85), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
12.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Kostja pakkus menetluses kompromiss summas 500 eurot ja 750 eurot, millega hageja ei nõustunud. Kuna hagi rahuldamise summa on väiksem kostja pakutud kompromissist, siis on põhjendatud jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab õigusabikuluna 1 110 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 60 eurot tunnis 18,5 töötunni eest. Esindajatasu määr 60 eurot tunnis on põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 32-1-65-13, p 16). Kostja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuta. Kohus kontrollib kostja esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu juures eraldi. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr
Toiming ja ajakulu taotluses
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta TVK materjalidega tutvumine, 2:10 põhjendatud ajakulu kohtusse 5:00 analüüs, konsultatsioon pöördumisel kokku 5 t avalduse koostamine 4:40 kohtu 07.01.2015 määrusega 0:40 riigilõivu tagastamise taotluse 0:30 tutvumine, selgitamine koostamise kulu ei pea hageja hüvitama; kliendile, taotluse koostamine muus osas on vajalikud ja põhjendatud riigilõivu tagastamiseks toimingud 30 min ulatuses
5 (6)
2-15-18673 Nr
Toiming ja ajakulu taotluses positsiooni selgitamine, 22.01.2016 menetlusdokumendi koostamine hageja 21.01.2016 menetlusdokumendiga tutvumine, konsultatsioon kostja 15.02.2016 seisukoha koostamine 04.03.2016 määrusega tutvumine, konsultatsioon 11.02.2016 menetlusdokumendi koostamine, kohtupraktika analüüs menetluskulude nimekirja koostamine
Kokku (tund:minut) (tundides)
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 2:50 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 t 2:00 arvestades esitatud dokumendi sisu 0:40 põhjendatud toimingud ja ajakulu
0:40
3:30
3:30
0:30
0:30
3:10
3:10
0:20 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12)
0:00
18:30 Kokku (tund:minut) 18,50 (tundides)
15:20 15,33
Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 919,80 eurot (lepingulise esindaja tasu 15,33 tunni eest tasumääraga 60 eurot tunnis). Rahuldamata jääb kostja taotlus 190,20 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 1110 – 919,80). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
13.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlus on sisuliselt kahju hüvitamise nõue, st rahaline nõue hageja vastu (vrd Riigikohtu 9. novembri 2009. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu summas 233,30 eurot ja kostja kulude hüvitamise taotluse summas 919,80 eurot. Eelmises lõigus märgitud alustel tasaarvestab kohus need summad ja mõistab kokkuvõtvalt hagejalt kostja kasuks välja 686,50 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.