Avaldaja II KO (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja III MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Puudutatud isik I MV (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II HP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III HP (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 15.10.2015 määrus parkimiskohtade eluruumidega seotuse osas ja parkimiskorra seotuse osas notariaalse kasutuskorra kokkuleppega. Muus osas jätta maakohtu määrus jõusse.
5.Määrata kindlaks kinnistu asukohaga Tallinn, Vabaduse pst 37/Lootuse pst 1 (registriosa nr 18710901) parkimise kord, so määrata kindlaks 7 (seitse) parkimiskohta.
6.Tallinn, Vabaduse pst 37/Lootuse pst 1 parkimiskorra kohaselt määrata eluruumile 12 kolm parkimiskohta, eluruumile 3 kaks parkimiskohta ja eluruumile 4 kaks parkimiskohta asukohaga vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile.
7.Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on 20.01.2016 parkimise skeem.
8.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kätte toimetamisest. Asjaolud
1.UT, KO ja MK esitasid 23.01.2015 Harju Maakohtule avalduse Tallinna linnas Vabaduse pst 37/Lootuse pst 1 asuval kinnistul (registriosa nr 18710901) parkimiskorra kindlaksmääramiseks vastavalt avaldajate poolt esitatud plaanile (lisa 6). Avalduse kohaselt on kinnistu asukohaga Vabaduse pst 37/Lootuse pst 1, Tallinn avaldajate ja puudutatud isiku MV kaasomandis. Avaldaja I ja avaldaja II ühisomandis on 2/8 kinnistu kaasomandist (kasutavad elamu II korrusel asuvat eluruumi, mis on tähistatud korterina 3), avaldaja III omab 2/8 kinnistu kaasomandist (kasutab elamu II korrusel asuvat eluruumi, mis on tähistatud korterina 4) ning puudutatud isik MV omab 4/8 kaasomandist (kasutab I korrusel asuvaid kortereid, mis on tähistatud korteritena 1 ja 2). Kinnistul asuvate ehitiste ja maa kasutamise kord on varasemalt kindlaks määratud, kuid kinnistu ühises kasutuses oleval maal – õuealal – on kaasomanike sõidukite parkimise kord kindlaks määramata. Parkimiskorra puudumine on tekitanud avaldajate ja puudutatud isiku vahel vaidluse. Kaasomandi notariaalses kasutuskorras on ette nähtud 7 parkimiskohta. Puudutatud isiku I seisukoht
2.Puudutatud isik I ei nõustunud avaldusega ja vaidles sellele vastu. Vastuväite kohaselt vastab tõele, et parkimiskorda kinnistu üldkasutataval õuealal ei ole kindlaks määratud. Tõele aga ei vasta, et nimetatu osas oleks vaidlus. Kaasomanikest omavad sõiduautosid puudutatud isik ja avaldaja I, kelle vahel puudub vaidlus, sest kahe auto parkimiskohad on väljakujunenud. Seitsme parkimiskoha vajadus on põhjendamata ja tõendamata. Seitsme sõiduauto parkimine väiksesse hoovi ei ole ka reaalselt võimalik. Maksimaalne sõidukite arv saab olla 4 (s.o igal korteril 1) ja neist 3 mahuvad parkima Vabaduse pst poolse aia äärde, kus praegu pargivad oma sõidukeid puudutatud isik ja avaldaja I. Seitse parkimiskohta tekitab olukorra, kus kogu hoov on autosid täis ja puudub ruum seal liikumiseks. Ka majandamiseks peab olema mõistlik ruum, sest tegemist on puuküttega majaga, kus kõigil kaasomanikel tekib vajadus küttepuude varumiseks ja hoovi sõitmiseks. Korterite 3 ja 4 kuurid asuvad korteri 1 ja 2 majandushoone tagumises nurgas. Kui avaldajad soovivad tekitada kaks parkimiskohta korteri 1 ja 2 majandushoone kõrvale, siis sellega sulgevad nad tee oma kuuride juurde. Lisaks on Lootuse pst, milliselt on juurdepääs kinnistule, vaba linnaruum, kus parkimine on tasuta, kui selleks tekib suurem vajadus. Esimese astme kohtu määrus
3.Maakohus rahuldas avalduse, määrates kindlaks 7 parkimiskohta 16.05.2006 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu lisa nr 1 ja avalduse lisa nr 6 alusel. Kohus määras korterile 1-2 kolm parkimiskohta, korterile 3 kaks parkimiskohta ja korterile 4 kaks parkimiskohta. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Tulenevalt AÕS § 72 lg 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
2(8)
Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märkmed omandi kohta. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtte III jao kandega on tõendamist leidnud, et kinnistusraamatusse on kantud kinnistu asukohaga Vabaduse pst 37/Lootuse pst 1, Tallinn kasutuskorra kokkulepe vastavalt 16.05.2006 notariaalse lepingu p-le 3.1 ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele plaanidele nr 1, 2 ja 3. Nimetatud lepingu lisa 1 kohaselt on kinnistu juurde määratud seitse parkimiskohta. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 15). Käesoleval juhul on nimetatud märge kinnistusraamatusse kantud ja seega kehtiv kõigi kinnistu kaasomanike suhtes. Seega ei puutu asjasse puudutatud isiku väide, et käesoleval juhul puudub vajadus seitsme auto õuealale parkimiseks. Paikvaatluse käigus ja avalduse lisa 6 alusel on tuvastatud, et kinnistu hoovi on võimalik parkida seitse autot viisil, et ükski neist ei ole kinni pargitud. Seitsme auto parkimine kinnistu hoovi eeldab pinnasetäite või tänavakivide paigaldust elamu kõrvale. Kahe auto parkimisel korteri 1 ja 2 majandushoone kõrvale jääb ruumi ja on seega võimalik liikuda jalgsi kuuride juurde. Eeltoodust tulenevalt tuleb parkimiskohad kindlaks määrata kaasomanike vahel vastavalt avalduse lisale nr 6, mille kohaselt jääb korterile 1-2 kolm parkimiskohta, korterile 3 kaks parkimiskohta ja korterile 4 kaks parkimiskohta. Nimetatu on kooskõlas kaasomandi mõtteliste osade suurusega. Kohtumääruse lahutamatuteks lisadeks on 16.05.2006 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu lisa nr 1 ning kinnistu õueala osaline plaan. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja enda kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Määruskaebus
4.Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi uueks lahendamiseks maakohtule, menetluskulud jätta avaldajate kanda. Maakohus on vääralt järeldanud, et kinnistu juurde on määratud seitse parkimiskohta. Notar Sirje Velsbergi poolt 16.05.2006 koosatud notariaalakt, milles on kindlaks määratud kinnistu kasutuskord, puudutab ainult ruume ja hooneid, millised on täpsemini märgistatud lisadega ja mida on sõnaselgelt ka väljendatud. Kasutuskorra kokkuleppes ei ole sõnagi seitsmest parkimiskohast. Lisas 1 on välja toodud arhitekti illustratsioon, mis aga ei ole käsitletav kasutuskorra kokkuleppena ja ei oma õiguslikku tähendust igakordsete omanike suhtes. Seitsme sõiduauto hoovi parkimine ei ole reaalselt võimalik, õuealast tekitatakse niimoodi parkimisplats. Üldkasutatava maa osa on 457,88 m2, mis on suhteliselt väike. Iga auto parkimiseks on vaja ruumi, sh ka manööverdamiseks. Arvestades, et parkimisalale pääseb vaid Vabaduse pst-lt, siis selleks, et teisi sõidukeid mõlkimata õuest välja saaks, tuleks seda teha tagurdades, mis on aga Vabaduse pst tipptundide liikluskoormust arvestades võimatu. Ajast, mil lepiti kokku ruumide ja hoonete kasutuskorras, s.o 16.05.2006, on möödunud 9,5 aastat ning olukord on oluliselt muutunud. Nüüdseks on näiteks vahtrapuu, mis asub elumaja küljel, suureks ja laiaks kasvanud ja enam pole ruumi puu ja maja vahele parkida. Majandushoone ees, kus on kasutuskorra lisas visuaalselt joonistatud 2 autot, on olukord muutunud- roosal alal, mis on 3(8)
puudutatud isiku ainukasutuses, paikneb 1,5 m lai terrass ja lillepeenar, mis on piiritletud kiviäärega. Seega ei ole võimalik sinna sõita ja parkida kahel autol, lisaks on siis kinni pargitud liikumisruum avaldajate kuuride juurde ja puudutatud isiku majandushoone tagumise ukse juurde. Jääb arusaamatuks, miks neid asjaolusid paikvaatlusel ei tuvastatud. Lisaks on talvel tõsine probleem lume lükkamisega sõidualalt ja kuuride eest. Eelnevalt on seda lükatud maja küljele, kui nüüd seal asetseks korter 4 kaks parkimiskohta, siis polekski enam kuskile lund lükata. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas ka parkimine teise kaasomaniku magamistubade akende all. Arvestades maja vanust ja selle restaureerimise vajadust, sh akende, siis ei ole keeruline tajuda, milline saab olema toas olev õhk ja sinna juurde kuuluv müra, kui kaasomanik käivitab ja soojendab oma sõidukit. Avaldajate poolt soovitud viisil parkimiskohtade jaotamine ei ole kooskõlas kaasomanike mõtteliste osade suurusega ning kahjustab puudutatud isiku I huve, kellele kuulub kinnistust 4/8. Õiglane on kohtade jagamine printsiibil 50-50. Kuivõrd õuealale ei mahu parkima 8 autot, saab kõigi kaasomanike huve arvestades määrata igale korterile ühe parkimiskoha. Kaasomanike võrdsusest kõrvalekaldumiseks puuduvad alused. Nimetatud aluseid ei ole maakohus ka määruses välja toonud. Kohtumäärusest ei ole väljaloetav, miks korter 1 ja 2 saavad 3 parkimiskohta ning korterid 3 ja 4 neli parkimiskohta. Niisugusel jaotusel puudub loogika ning see ei ole kooskõlas heade kommetega. Mõistlik on määrata parkimiskohad järgmiselt: korterite 1, 4 ja 3 kohad Vabaduse pst poolse aia äärde ning korter 2 parkimiskoht puudutatud isiku ainukasutuses oleva kuuri kõrval või jätta kõik parkimiskohad määramata. Avaldajad ei ela enam kumbki vaidlusalusel krundil. 12.10.2015 müüs korter 4 omanik MK oma osa kaasomandist ja seega ei saa temale 15.10.2015 kohtumäärusega määrata parkimiskohti. Uus omanik avaldas puudutatud isikule, et nende peres on üks auto ja nad ei vaja rohkem autokohti ning et neile sobib, kui ei määrata parkimiskohti või määratakse 4 kohta. Avaldajad UT ja KO majas ei ela ja nende korter 3 on müügis. Maakohus rikkus paikvaatluse läbiviimisel menetlusnorme. TsMS § 291 lg 3 kohaselt teatatakse vaatluse korraldamisest menetlusosalistele. Kohtu määruse kohaselt pidi vaatluse algus olema 13.08.2015 kell 10.00. Paikvaatluse päeval umbes kella 9.20 paiku märkas puudutatud isik juhuslikult aknast, et tagahoovis on avaldaja I koos advokaadi, kohtuniku ja kohtusekretäriga. Nende vahel käis jutuajaminemine, mille sisu puudutatud isik ei tea. Et vaatluse aeg oli varasemaks toodud, selle kohta puudus informatsioon. Informatsiooni ei saanud ka puudutatud isiku lepinguline esindaja, kes sõitis kohale ja konstateeris, et paikvaatlus on juba läbi viidud. Puudutatud isik ei saanud koos lepingulise esindajaga realiseerida TsMS § 291 lg 4 sätestatut, kuivõrd selleks ajaks, kui puudutatud isik õue jõudis, oli vaatlus sisuliselt lõppenud. Puudutatud isik pidas oluliseks asjaoluks muu hulgas näidisparkimist. Vaatlusel domineerisid avaldajad ja nende seisukohad. Menetluse edasine käik
5.Avaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
7.03.02.2016 määrusega kaasas ringkonnakohus puudutatud isikutena menetlusse kohtumenetluse ajal kaasomandi osa (2/8) omandanud HP (puudutatud isik II) ja HP (puudutatud isik III). 4(8)
8.Puudutatud isikud II ja III esitasid ringkonnakohtule seisukoha, milles vaidlesid avaldusele vastu. Seisukoha kohaselt ei ole 7 auto parkimine hoovi reaalselt võimalik. Autodel puuduks normaalne manööverdamisruum. Ka ei soovi puudutatud isikud II ja III saada avaldajate poolt pakutud parkimiskohti puudutatud isiku I magamistoa akende all, kuna ei pea sellist naabri häirimist mõistlikuks, samuti on nimetatud kohas parkimine liiga kitsas ning maja räästa all on parkimine autole ka ohtlik. Avaldajate poolt soovitud viisil parkimiskohtade jaotamine ei ole kooskõlas kaasomanike mõtteliste osade suurusega. Maksimaalne pargitavate sõiduautode arv saab olla 4, nagu on leidnud ka puudutatud isik I. Puudutatud isikutele I-III kuulub omandist 75 %. Puudutatud isikud II ja III ei soovi, et õuealast moodustataks autoparkla ja neil oleks piiratud juurdepääs oma kuuridele ja ainukasutuses olevale maa-alale. Parkimiskohad tuleks jätta määramata või määrata need järgmiselt: korter 1 (puudutatud isik I), korter 4 (puudutatud isik II ja III), korter 3 (avaldajad I ja II) Vabaduse pst poolse aia äärde ning korter 2 (puudutatud isik I) parkimiskoht puudutatud isik I ainukasutuses oleva kuuri kõrvale. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Avaldajad esitasid avalduse, milles taotlesid nende kaasomandis oleval kinnistul autode parkimiskohtade kindlaksmääramist. Maakohus rahuldas avalduse ja määras kindlaks 7 parkimiskohta 16.05.2006 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu lisa nr 1 ja avalduse lisa nr 6 alusel. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles leiab, et parkimiskohtade määramine ei ole üldse vajalik või kui need määrata, siis oleks põhjendatud määrata 7 asemel 4 parkimiskohta, mis oleks kõige paremini kooskõlas kõigi kaasomanike ühise huviga ühiskasutusse määratud kinnistu osa kasutamiseks.
11.Vaidlusaluse kinnisasja kaasomanike vahel on juba 16.05.2006 notariaalse kokkuleppega kindlaks määratud kinnistu ja sellel asuva elumaja ja kõrvalhoone kasutuskord, kusjuures osa kinnistust elumaja ja kõrvalhoone ümbruses jäi kokkuleppe kohaselt kaasomanike ühiskasutusse. See kasutuskord kehtib ka käesoleval ajal ja kaasomanike vahel selles osas vaidlusi ei ole. Põhjendatud ei ole avaldajate väide, et parkimiskohtade määramist avalduses taotletud arvul ja viisil õigustab muu hulgas 2006. aasta kasutuskorra kokkulepe, mille lisaks olevale plaanile on skemaatiliselt märgitud 7 auto võimalikud asukohad. Nimetatud kasutuskorra kokkuleppes ei ole parkimiskohti määratud ja kokkuleppele lisatud plaan, millele on muu hulgas joonistatud 7 auto kujutised, ei oma iseseisvat tähendust. Tegemist on illustreeriva joonisega. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega määratakse parkimiskord kooskõlas eelmärgitud notariaalse kokkuleppe ja selle lisaks oleva plaaniga.
12.AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lõike 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
13.Käesolevas asjas on vaidlusaluseks küsimuseks kaasomanike ühiskasutuses oleva kinnistu osale autodele parkimiskohtade määramine, mis on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Arvestades autode parkimisega paratamatult kaasnevaid piiranguid kaasomanike ühiskasutuses oleva kinnistu osa kasutamisel (auto parkimisel ühiskasutuses oleva 5(8)
kinnisasja vastavat osa ei saa teised kaasomanikud kasutada), on parkimiskohtades kokkuleppimine kinnistu kaasomanike jaoks oluline küsimus. Selline kokkulepe peab tagama kõigile kaasomanikele õiglase lahenduse. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaas(ühis)kasutust. Kuna kaasomanikud parkimiskohtade määramise suhtes kokku leppida ei suuda, siis on avaldajad õigustatud AÕS § 72 lg 5 esimese lause kohaselt kohtult nõudma kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade) kindlaksmääramist.
14.Avalduse esitamise ajal kuulus avaldajatele I ja II ühisomandina 2/8 mõttelist osa kinnistust (2006. aasta kokkuleppe lisa 1 kinnistu plaanil tähistatud kuuluvana korterile 3), avaldajale III 2/8 mõttelist osa (samal plaanil tähistatud kuuluvana korterile 4) ja puudutatud isikule I 4/8 mõttelist osa kinnistust (samal plaanil tähistatud kuuluvana korteritele 1 ja 2). Maakohtu menetluse ajal menetlusosaliste ring võrreldes avalduse esitamise aja seisuga ei muutunud. Käesolevaks ajaks on menetlusosaliste ring täienenud ja menetlusse on kaasatud puudutatud isikutena puudutatud isikud II ja III, kes omandasid avaldajalt III vahetult enne maakohtu määruse tegemist 2/8 mõttelist osa kinnistust. Puudutatud isikud II ja III on esitanud seisukoha, mis ühtib puudutatud isiku I seisukohaga. Kujunenud on olukord, kus avaldajad soovivad 7 parkimiskoha olemasolu hoovis, kuid puudutatud isikud I, II, ja III ei soovi üldse parkimiskohti määrata, olles siiski nõus alternatiivina kokku 4 parkimiskoha määramisega.
15.Kohus määrab kaasomandi kasutuskorra kindlaks diskretsiooniõiguse alusel, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevahelise suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel eelistades ka vähemuse huvisid (vt nt Rigiikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10). Seejuures ei ole kohus seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega.
16.Ei ole alust muuta maakohtu määrust seitsme parkimiskoha osas, kuigi kaasomanike enamuse seisukoht seoses menetlusosaliste ringi muutumisega on erinev maakohtu menetluse ajal olnust. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta eelkõige sisulistel põhjustel ja täpsustada resolutsiooni. Maakohus on tuginenud põhiliselt avaldajate poolt tehtud ettepanekule ja 16.05.2006 lepingu lisa 1 skeemile, kusjuures puudutatud isiku I vastuväiteid arvestamata ja hindamata.
17.Linna tingimustes kaasomandi omamine tähendab paratamatult vajadust parkimiskoha või isegi mitme parkimiskoha järele. Ringkonnakohus tutvus menetlusosaliste esitatud videofailidega ja leiab, et seitsme auto parkimine vaidlusalusel alal on võimalik. Kohus arvestab asjaoluga, et tegemist on kinnistuga, millel on kaasomanike kasutuskorra kohaselt kaasomanike vahel jagatud roheala ja kaasomanike ühiskasutuses olev ala. Vastavalt 20.01.2016 avaldajate menetlusdokumendis esitatud seisukohale moodustab roheala vähemalt 2/3 krundi kogupindalast. Nimetatu nähtub ka krundi plaanilt (nt I kd, tl 112). Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist on linnas asuva kinnistuga, mis piirneb kahe tänavaga, millest üks on märkimisväärse liiklustihedusega Vabaduse pst. Avaldajad on 20.02.2016 menetlusdokumendis selgitanud võimalusi parkida Lootuse tänava poolse aia ääres (I kd, tl 165 pöördel - 167). Esitatud selgitustest ja fotodest nähtuvalt takistab parkimist tasuta parkimisvõimalusega Lootuse puiesteel osaliselt parkimiskeelu ala ja osaliselt läheduses asuva populaarse söögikoha „Diner“ klientide ja töötajate poolt autode parkimine hiliste õhtutundideni. Põhjendatud on seetõttu avaldajate seisukoht, et tulenevalt olulise käidavusega linnaruumi osast, aitab autode hoovis parkimine ära hoida nende kahjustumist.
6(8)
18.Puudutatud isik on märkinud, et kahe auto parkimine majandushoone ette takistab juurdepääsu majandushoonele. Videofaililt nähtuvalt on tehtud katse pääseda autode vahelt läbi lapsevankriga, mis pole õnnestunud. Video on tehtud talvistes lumerohketes tingimustes. Autode vajalikul kaugusel majandushoonest parkimist takistab ka lumi. Lumekoristuse ja autode mõistlikul kaugusel hoonest või üksteisest parkimisega on ringkonnakohtu hinnangul võimalik vältida probleemi ja tagada ligipääs ka majandushoonele. Lisaks arvestab ringkonnakohus ka avaldajate poolt esitatud väitega, et avalduse esitamise ajal oli majandushoonesse võimalik sisse pääseda ka Vabaduse pst poolselt osalt, kuid puudutatud isik I ehitas selle kinni (I kd, tl 168) ning rajas oma majandushoone esisele 2015 terrassi (I kd, tl 167), muutes varasema 3,4 meetri laiuse läbipääsu umbes 1 m laiuseks.
19.Linna tingimustes ei ole võimalik välistada, et parkimiskohti ei määrata vahetult elamu kõrvale akende alla. Talvisel ajal autosid kahjustada võiv elamu katuselt allakukkuv lumi ja jääpurikad tuleb kaasomanikel kõrvaldada, vältimaks selliseid juhtumeid. Ka asjaolu, et autode heitgaasid võivad sattuda akna kaudu eluruumidesse, ei anna põhjust keelata linnatingimustes kaasomanikel ühiskasutuses olevale alale parkida. Selle vältimiseks on võimalik aknaid tihendada, samuti ruume õhutada.
20.Iseenesest on õige väide, et kinnistul asuvate hoonete (elamu ja kõrvalhoone) majandamiseks ja hooldamiseks peab jääma mõistlik ruum ja arvestada tuleb ka vajadusega paigutada kinnistule küttepuid maja kütmiseks. Kohus arvestab aga ka sellega, et küttepuid varutakse korra või kaks aastas, arvestades kolme erineva kaasomandi osa omanikega kuni kuus korda aastas, ning autode parkimine on võimalik korraldada sellel ajal ümber.
21.Esitatud videofailidelt, fotodelt (I kd, tl 163-169) ja parkimise skeemilt (I kd, tl 177-178) nähtub, et ühiskasutuses olevale kinnisasja osale saab parkida 7 autot, autodega on võimalik manööverdada ja nendega autoväravast välja sõita. Puudutatud isiku I poolt esitatud video, millelt nähtuvalt sõidab autojuht maja äärde ja ei saa enam autost välja puu tõttu, ei lükka nimetatut ümber. Esiteks nähtub videolõigult, et juhi kõrvalsõitja mahub vabalt autost välja. Seega oleks võimalik auto parkida majale lähemal nii, et auto ja puu vahele jääb suurem ruum, mis võimaldab juhi sellest vabalt väljuda. Juhi kõrvalsõitjal on võimalik aga autost väljuda enne auto parkimist.
22.Puudutatud isikud peavad arvestama ka avaldajate seisukohaga, et kaasomandi osa on parem müüa kahe parkimiskohaga. Rohkem kui ühe parkimiskoha olemasolu kõigile kaasomanikele tagab kaasomandi osade suurema väärtuse. Seega arvestades kaasomanike huvidega on paremini kooskõlas avaldajate seisukoht, et määrata võib 7 parkimiskohta.
23.Arvestades tegelikku olukorda, et vähemalt osa kaasomanikke käesoleval ajal autosid vaidlusalusel kinnisasja osal pargivad, puudutatud isikud I-III soovivad parkida kinnistule enda poolt vaid kaht autot, tuleb määrata konkreetsed parkimiskohad teisiti kui on teinud seda maakohus. Kuivõrd puudutatud isik I soovib hoovi parkida vaid üht autot, teda häirib autode parkimine tema akenda alla ja kõrvalhoone ette, määrab ringkonnakohus puudutatud isiku I ühe parkimiskoha kortermaja kõrvale ja kaks parkimiskohta kõrvalhoone kõrvale (määruse lisaks oleval plaanil tähistatud nr-ga 1-2). Nimetatu võimaldab puudutatud isikul I valida, kas ta pargib oma auto maja kõrvale või kõrvalhoone kõrvale, kusjuures ühe auto parkimisvajadusel jääb ruumi ka kõrvalhoone kasutamiseks. Kuivõrd puudutatud isikud II ja III soovisid samuti parkida hoovi vaid üht autot ja leidsid vajalikuks oleva arvestada puudutatud isiku I seisukohaga, määrab kohus nende parkimiskohtadeks ühe koha Vabaduse pst ääres ja ühe koha korterelamu akende all (plaanil nr 4). Sellisel juhul saavad puudutatud isikud II ja III ühe auto olemasolul parkida Vabaduse pst ääres olevale parkimiskohale ega häiri heitgaasidega puudutatud isikut I. Avaldajatele jäävad kaks Vabaduse pst ääres olevat parkimiskohta (plaanil nr 3).
7(8)
Ringkonnakohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on määrata vaidlusalusele kinnisasja osale 7 parkimiskohta järgmisel viisil: kolm parkimiskohta Vabaduse puiestee äärse aia juurde, kaks parkimiskohta kortermaja kõrvale ja kaks parkimiskohta kõrvalhoone ette. Selline parkimiskohtade määramine arvestab kõige rohkem kaasomanikele kuuluvate kaasomandi osade suurustega (4/8 mõttelist osa 3 parkimiskohta, 2/8 mõttelist osa – 2 parkimiskohta ja 2/8 mõttelist osa – 2 parkimiskohta), tagab igale kaasomanikule võimaluse kinnistule autot parkida ja samas, arvestades puudutatud isikute huvisid, koormab ühiskasutuses olevat kinnistu osa vähimal võimalikul määral, mis ringkonnakohtu hinnangul vastab kõige paremini kõigi kaasomanike ühisele huvile.
24.Käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks on 20.01.2016 koostatud parkimise skeem, millele ringkonnakohus märgib rohelise värviga autodele eluruumide numbrid.
25.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesolevas asjas on parkimiskorralduse lahendamine kõigi menetlusosaliste huvides. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.