Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. märts 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-49819
Tsiviilasi
STORENT OÜ hagi D.K. vastu töövaidluses
Storent OÜ apellatsioonkaebuse hind
1 695 eurot 76 senti
D.K.i apellatsioonkaebuse hind Vaidlustatud kohtulahend
1 695 eurot 76 senti Viru Maakohtu 1. septembri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
STORENT OÜ ja D.K.i apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant / vastustaja (hageja): STORENT OÜ (registrikood: 11682327); volitatud esindaja Jelena Lehter
esindajad
Vastustaja / apellant (kostja): (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada STORENT OÜ apellatsioonkaebus.
2.Jätta D.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada Viru Maakohtu 1. septembri 2015. a otsus osas, millega maakohus jättis STORENT OÜ hagi D.K.i vastu saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest
leppetrahvi 1695 euro ja 76 sendi väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada STORENT OÜ hagi D.K.i vastu täiendavalt saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1695 euro ja 76 sendi väljamõistmiseks.
4.1.Rahuldada STORENT OÜ hagi D.K. vastu leppetrahvi saamiseks. Mõista D.K.ilt välja STORENT OÜ kasuks leppetrahv 3391 eurot ja 52 senti (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja viiskümmend kaks senti).
4.2.Jätta STORENT OÜ menetluskulud maakohtu menetluses D.K.i kanda ja D.K.i menetluskulud tema enda kanda.
6.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud D.K.i kanda.
7.Rahuldada STORENT OÜ avaldused maa- ja ringkonnakohtus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista D.K.ilt STORENT OÜ kasuks menetluskuluna välja 1 025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta). Mõista D.K.ilt välja
STORENT
OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 025 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.STORENT OÜ (hageja) esitas 21. augustil 2013. a Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) avalduse D.K.i (kostja) vastu töölepingu rikkumiste eest
leppetrahvi 3 391 euro 52 sendi väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 23. septembri 2013. a otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/1938 avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi konkurentsipiirangu rikkumise eest 1 695 eurot 76 senti ja saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest 1 695 eurot 76 senti, kokku 3 391 eurot 52 senti. Kostja esitas 22. oktoobril 2013. a kohtule avalduse vaadata töövaidlusasi läbi hagimenetluse korras.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 8. detsembrist 2011. a hageja juures müügiesindaja – Narva piirkonnajuhi töökohal töölepingu nr 08122011 alusel (TVK tl 13–19). Kostja ütles töölepingu korraliselt üles 18. juuli 2013. a avaldusega ning kostja viimane tööpäev oli 23. juulil 2013. a. Töölepingu p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hoidma saladuses talle seoses töölepingu täitmisega teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on hagejal õigustatud huvi, eelkõige hageja tootmis- või ärisaladust. Töölepingu p 9.1. kohaselt kohustus kostja mitte töötama hageja konkurendi juures, mitte täitma hageja konkurendilt saadud korraldusi ja mitte tegutsema samal majandus- või kutsetegevuse alal. Hageja konkurendid olid töölepingu p-i 1.5, järgi ehitusmasinate ja –seadmete ning tööriistade rentimisega tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud. Konkurentsi osutamiseks pidasid pooled töölepingu p 1.6. kohaselt kostja töötamist konkurendi juures töölepingu alusel, kostja poolt konkurendile teenuse osutamist eraisikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti töötamist konkurendi juures mistahes suulise või kirjaliku tsiviilõigusliku lepingu alusel, kostja kuulumist konkurendi juhatusse või nõukogusse ning kostja poolt töölepingu kehtivuse ajal konkureeriva äriühingu asutamist või äriühingus osanikuna või aktsionärina osalemist. Töölepingu p-des 8.4. ja 9.4. leppisid pooled kokku leppetrahvi suuruses juhuks, kui kostja rikub töölepingus sätestatud saladuse hoidmise kohustust ja/või konkurentsipiirangu kokkulepet. Kostja rikkus töölepingus sätestatud saladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu. Kostja viibis suurema osa tööajast aadressil Kulgu 22 Narva, mis on hageja konkurendi Eurogoods OÜ aadress, kes tegeleb tehnika rendi ja edasirentimisega. Kostja on hageja konkurendi korraldusel ja ülesandel teinud Eurogoods OÜ poolt klientidele renditud tehnika arvestust ja koostanud arveid Eurogoods OÜ klientidele Eurogoods OÜ nimel. Kostja on võimaldanud hagejale kuuluvat renditehnikat Eurogoods OÜ-le kõige madalama üürihinnaga selleks, et viimane saaks seda sama tehnikat edasi üürile anda kõrgema üürihinnaga, mh hageja klientidele. Kostja pakkus rendile isiklikku ekskavaatorit, mille kasutamise eest esitas arved Eurogoods OÜ. Kostja on 2013. aasta mais saatnud hageja klientidele ekirju, pakkudes koostööd Eurogoods OÜ kaudu. Kostja on 2013. aasta juulis korduvalt saatnud Eurogoods OÜ juhatuse liikmele e-kirju, mis sisaldasid hageja ärisaladusi sisaldavat informatsiooni. Kostja on esitanud Eurogoods OÜ juhatuse liikmele hageja ja kliendi vahel sõlmitud rendilepingud, hageja ja kliendi juhatuse liikme vahel sõlmitud käenduslepingu ning muid erinevaid andmeid hageja klientide kohta. Kostja pidi tahtlikult andma kolmandale isikule oma parooli e-posti kasutamiseks. Kostja ühe kuu keskmine töötasu oli 1 695 eurot 76 senti. Töölepingu p-de 8.4. ja 9.4. kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3 391 eurot 52 senti.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejale konkurentsi osutanud ega ka rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Kostja ei ole oma arvutist Eurogoods OÜ-le e-maile saatnud. Kostja arvutile saavad ligi ka muud isikud, paroolid olid teistele töötajatele teada, mistõttu said ka teised hageja töötajad kostja arvuti vahendusel e-kirju saata. Ei ole võimalik tuvastada, kes tegelikkuses arvutit kasutab. Eurogoods OÜ ja hageja ei olnud konkurendid, vaid äripartnerid. Hagejal endal oli vaid vajalik masinapark, kuid polnud kvalifitseeritud masinate operaatoreid ehk tööjõudu, mistõttu varustas Eurogoods OÜ hagejat masinate juhtidega ning ka masinakütusega. Eurogoods OÜ tegevusalad on ehitamine, mullatööd ja lammutustööd. Hageja tegevusaladeks on aga tööriistade rent. Hageja osutab teenuseid, kuid Eurogoods OÜ teeb mahutöid. Erandjuhul rendib Eurogoods OÜ ka rasketehnikat koos operaatoriga. Eurogoods OÜ on Tamsalus tegutsev ettevõte, kellel puudub Narvas kontor. Kulgu 22 Narva ei ole Eurogoods OÜ aadress.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 1. septembri 2015. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi konkurentsikeelu rikkumise eest 1 695 eurot 76 senti ning jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1 695 euro 76 sendi väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kostja poolt hageja tootmis- ja ärisaladuse ehk töölepingu p 1.4. alapunktides
1.4.1.– 1.4.11. määratletud informatsiooni või dokumente avaldamine kolmandale isikule ei ole tõendatud ning seetõttu tuleb leppetrahvi 1 695 euro 76 sendi nõue töölepingust tuleneva saladuse hoidmise kokkuleppe rikkumise eest jätta rahuldamata. Lähtuvalt Töölepinguseaduse (TLS) § 22 lg-st 2 võivad tööandja ja töötaja leppida kokku saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Lähtuvalt VÕS § 625 lg-st 1 peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Hageja väide, et kostja on edastanud Eurogoods OÜ juhatuse liikmele 2013. aasta juulis korduvalt e-kirju, mis sisaldasid hageja ärisaladusi sisaldavat informatsiooni, ei ole tõendatud. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud lepingutest (TVK tl 41–48) ei selgu, et neid oleks kellelegi saadetud. Samuti ei selgu, et oleks kellelegi saadetud arvete nimekirja (TVK tl 49). Dokumentide saatmist tõendab küll arvete väljavõte (TVK tl 53), kuid sellest selgub, et kostja on saatnud Eurogoods OÜ juhatuse liikmele Eurogoods OÜ poolt klientidele väljastatavad arved (TVK tl 54–66), samas ei ole saadetud arvetel viiteid selle kohta, et arvetel märgitud informatsioon pärineks hagejalt. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et arved oleks esitatud hageja klientidele, kes eelnevalt ei olnud Eurogoods OÜ klientideks. Samuti ei selgu arvetelt, et kostja oleks arvete koostamisel kasutanud hageja poolt kehtestatud tariife või muud hagejalt saadud infot. Asjaolu, et Eurogoods OÜ juhatuse liige kasutas kostja arvutit enda e-kirjade saatmiseks, ei anna alust järeldada, et Eurogoods OÜ juhatuse liige pääses ligi hageja poolt kostjale usaldatud teabele ja/või ärisaladusele. Maakohus leidis, et kostja poolt konkurentsi osutamise keelu rikkumine on tõendatud. Maakohus nõustus hageja väitega, et Eurogoods OÜ on hageja konkurent ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töölepingu rikkumise eest leppetrahv 1 695 eurot 76 senti. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine ja selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamine on reguleeritud TLS § 23 lg-tes 1 ja 2 ja § 26 lg-s 1. Töölepingu p 9.1. kohaselt kohustus kostja mitte töötama hageja konkurendi juures, mitte täitma hageja konkurendilt saadud korraldusi ja mitte tegutsema samal majandus- või kutsetegevuse alal. Maakohtu hinnangul oli arvete väljavõttega (TVK tl 53) tõendatud, et kostja on koostanud arveid Eurogoods OÜ klientidele Eurogoods OÜ nimel ja edastanud need Eurogoods OÜ-le. Väljavõttest nähtub, et kostja on saatnud Eurogoods OÜ juhatuse liikmele Eurogoods OÜ poolt klientidele väljastatavad arved (TVK tl 54–66) töölepingu kehtivuse ajal 4. juunil 2013. a. Samuti on kostja 6. mail 2013. a saatnud e-kirja (I kd, tl 129, tõlge tl 130), milles palub edastada kliendile Eurogoods OÜ arve. E-kirjavahetusest (TVK tl 51–52) selgub, et kostja on 6. mail 2013. a ja 8. mail 2013. a pidanud läbirääkimisi Eurogoods OÜ-lt töö tellija leidmiseks, kuigi samal ajal oli kostja ka hageja töötaja. Seega on kostja eraisikuna osutanud Eurogoods OÜ-le teenust. Maakohus leidis, et Eurogoods OÜ tegevusalaks on ka rasketehnika rentimine. Äriregistrile esitatud andmed tegevusala kohta on ÄS § 4 kohaselt informatiivsed ning sellega ei ole välistatud äriühingu muud seadusega lubatud tegevusalad. Eurogoods OÜ arvetest (TVK tl 63–66) nähtub, et Eurogoods OÜ on kostja töölepingu kehtivuse ajal andnud rendile erinevat rasketehnikat (ekskavaatorid, tõstukid jms). Ei ole õige kostja väide, et hageja ja Eurogoods OÜ ei ole konkurendid, kuna tegemist on lepingupartneritega. Kostja on töölepingu kehtivuse ajal koostanud arveid hagejaga samal tegevusalal
tegutsevale äriühingule Eurogoods OÜ ning pidanud hagejaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal läbirääkimisi Eurogoods OÜ-lt tööde tellija leidmiseks. Sellega on kostja rikkunud töölepingu p-s
9.1.sätestatud konkurentsikeeldu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja leppetrahvi nõue kostja vastu saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest summas 1 695 eurot 76 senti. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja mitmekordselt rikkunud töölepinguga ettenähtud saladuse hoidmise kohustust. Maakohus ei andnud hinnangut elektronposti väljatrükkidele, millest nähtub et kostja on saatnud eelmainitud lepingud oma tööalase e-posti kaudu kolmandale isikule.
6.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on väär hageja väide, et kostja edastas konkurendi juhatuse liikmele dokumente ja andmeid, mis sisaldasid hageja tootmis- või ärisaladust. Kostja tööarvuti oli kontoris ning arvutisse said minna kaastöölised. Kuivõrd kostja viibis tihti objektidel, palus ta kaastöötajatel siseneda arvutisse ning saata välja formaalselt kostja nimelt vajalik dokumentatsioon. Hageja ei ole kehtestanud reegleid, mis reguleeriksid arvutikasutamise tingimusi, millest töötajad peaksid lähtuma, seega ei ole tõendatud, et kostja on rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Eurogoods OÜ oli oluline koostööpartner, mitte konkurent. O.M.A. S.p.a. oli ka Eurogoods OÜ klient, kellele Eurogoods OÜ rentis veoautot, mis hagejal puudus. Vastavalt KonkS § 63 lg 1 ls 2 ei ole ärisaladuseks avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. O.M.A. S.p.a. kontaktandmed on saadaval äriregistris, mistõttu on tegemist avalikustatud teabega. Kostja tegutses alati hageja parimates huvides.
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõue kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Kostja vaidlustab ka menetluskulude enda kanda jätmist ning palub mõista hagejalt välja enda kasuks maakohtu menetluskuludest 48 eurot. Kostja palub jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudus maakohtul mõjuv põhjus tunnistaja A.S. ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kostja tasus õigeaegselt tunnistajatasu ettemaksu, kuid tunnistajat üle ei kuulatud, kuivõrd puudus tõlk. Juhul, kui kohus ei soovinud tunnistajat üle kuulata vande all, oleks tulnud kostja tunnistajale tagada võimalus anda ütlusi kirjalikult. Menetlusnormi rikkumisega on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt. Maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmisega rikkunud kaalutlusõigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1 lähtudes oleks tulnud menetluskulud maakohtus jätta 50% kostja ja 50% hageja kanda. Hageja kandis maakohtus menetluskulusid 1104 eurot, kostja kandis maakohtus menetluskulusid 1200 eurot. Seega peaks hageja tasuma kostjale {(1200-1104)/2} 48 eurot. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja A.S. kirjaliku ütluse toimunu kohta. Kostja esitas
9.jaanuaril 2015. a taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, ent maakohus teda üle ei kuulanud. Kui ringkonnakohus leiab, et ütlus pole piisavalt detailne ning sobiv, taotleb kostja korduvalt A.S.u ülekuulamist TsMS § 251 lg 1 alusel.
8.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt on maakohtu otsus, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja leppetrahv 1695 eurot 76 senti konkurentsipiirangu rikkumise eest, põhjendatud ja maakohus on jõudnud sellise järelduseni poolte kogutud tõendeid õigesti hinnates.
Maakohus jättis õigesti kostja taotluse tunnistaja ülekuulamise kohta rahuldamata TsMS § 34 alusel. Maakohus kohustas kostjat leidma tõlki tunnistaja ütluste tõlkimiseks kuid kostja kohtunõuet ei täitnud. Tunnistaja kuulati üle töövaidluskomisjoni istungil. Hageja palub jätta apellatsioonkaebusele lisatud lihtkirjalik dokument pealkirjaga „tunnistaja avaldus“ tähelepanuta, kuna see ei vasta TsMS
27.peatükis tunnistaja poolt antud ütluste kohta sätestatule. Maakohus on hagi osalisel rahuldamisel õigesti rakendanud TsMS § 163 lg 1 ja on jätnud menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis hagi saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1 695 euro ja 76 sendi väljamõistmiseks rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt TLS § 22 ja § 23; võlaõigusseaduse (VÕS) § 625 ja 158 alusel hageja kasuks täiendavalt välja leppetrahvi 1695 eurot ja 76 senti. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
10.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 8. detsembril 2011 tööleping, mille p 3.1 järgi asus kostja tööle müügiesindaja-Narva piirkonnajuhi ametikohale. Tööleping lõppes kostja 18. juuli 2013. a avalduse alusel, hagiavalduse kohaselt oli kostja viimane tööpäev 23. juulil 2013. a. Maakohus rahuldas hageja töölepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõude osaliselt, apellatsioonkaebuses palub hageja rahuldada nõue täies ulatuses, kostja palub apellatsioonkaebuses jätta leppetrahvi nõue täielikult rahuldamata.
11.Esmalt peatub ringkonnakohus hageja töölepingu p-i 9.1. rikkumisest tuleneval kahju hüvitamise nõudel. Nimetatud punkti kohaselt kohustus kostja mitte töötama hageja konkurendi juures ja täitma hageja konkurendilt saadud korraldusi ning mitte tegutsema samal majandus- või kutsetegevuse alal. Lepingu p-i 9.2. ja 1.5. järgi on hageja konkurendid ehitusmasinate ja -seadmete ning tööriistade rentimisega tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud. Konkurentsi osutamine on defineeritud töölepingu p-s 1.6. Töölepingu p-i 1.6.2. järgi on konkurentsi osutamiseks töötaja poolt konkurendile teenuste osutamine eraisikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti töötamine konkurendi juures mistahes suulise või kirjaliku tsiviilõigusliku lepingu alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus luges põhjendatult Eurogoods OÜ hageja konkurendiks. Maakohus tugines Eurogoods OÜ reklaamile (TVK tl 27–30) ja leidis, et Eurogoods OÜ tegevusalaks on mh ka rasketehnika rentimine. Samuti nähtub Eurogoods OÜ arvetest (TVK tl 63–66), et Eurogoods OÜ andnud rendile erinevat rasketehnikat (ekskavaatorid, tõstukid jms). Kostja vastuväidete kohaselt varustas Eurogoods OÜ hagejat tööjõu ja masinakütusega, seega oli tegemist mitte konkurentide, vaid omavahel koostööd tegevate ettevõtetega (I kd tl 4). Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei ole põhjendatud. Hagi on praeguses menetluses esitatud Eurogoods OÜ tehnika rentimisest tuleneva tegevuse toetamise ja arendamise suhtes, mis otseselt osutab hagejale konkurentsi. Kõik hageja esitatud tõendid on seotud tehnika rentimisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte omavaheline lepinguline koostöö ei välista seda, et lepingupool saab osutada iseseisvalt oma klientidele sama teenust, mida osutab lepingupartner. Hageja väidetav võlgnevus Eurogoods OÜ ees ning kostja esitatud tasaarveldusaktid (I kd tl 73 jj) näitavad küll omavaheliste suhete olemasolu, kuid ei tõenda seda, et tegemist ei olnud konkureerivate ettevõtetega tehnika rentimisel.
12.Selleks, et hagejal oleks kostja vastu töölepingu p-i 9 rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, pidi kostja töötama Eurogoods OÜ kui hageja konkurendi juures ning täitma Eurogoods OÜ-lt saadud
korraldusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitatud 4. juuni 2013 e-kirja järgi on kostja saatnud välja hulgaliselt Eurogoods OÜ arveid (TVK tl 53), tegemist on Eurogoods OÜ klientidele Eurogoods OÜ nimel esitatavate arvetega (TVK tl 54–66). Samuti on kostja 6. mail 2013. a saatnud e-kirja (I kd, tl 129, tõlge tl 130), milles palub edastada kliendile Eurogoods OÜ arve. Kostja ei ole nimetatud e-kirjade sisu kohta vastuväiteid esitanud, olles seisukohal, et kostja arvutile, mille kaudu kirjad on saadetud, pääsevad juurde ka kõrvalised isikud (I kd tl, 4). Hageja väitel oli igal töötajal salastatud parool tööalasesse e-posti sisenemiseks. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja nimetanud isikuid, kellele ta oma isikliku parooli on edastanud. Kostja viited J.R. on paljasõnalised, kostja ei ole ka selgitanud, kas J.R. teadis kostja e-kirjade juurdepääsuks vajalikku parooli. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnormi ega kohelnud pooli ebavõrdselt jättes taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus kohustas kostjat leidma tõlk tunnistaja ütluste tõlkimiseks (I kd, tl 143), kostjat esindas menetlus advokaat, kostja ei täitnud kohtunõuet. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas ka ringkonnakohtule dokumendi, millel puudub eestikeelne tõlge. Kostja enda maakohtule avaldatud seisukoht, mille kohaselt saatis tema arvutist kirju välja Eurogoods OÜ ainuosanik ja juhatuse liige A.S., kinnitab pigem vastupidist: seda, et kostja osutas teenust Eurogoods OÜ-le. E-kirjavahetusest (TVK tl 51–52) selgub, et kostja on 6. mail 2013. a ja 8. mail 2013. a pidanud läbirääkimisi Eurogoods OÜ-le tellija leidmiseks, kuigi samal ajal oli kostja ka hageja töötaja. Seega on kostja eraisikuna osutanud Eurogoods OÜ-le teenust ning rikkunud töölepingu p-i 9.1.
13.Järgnevalt peatub ringkonnakohus hageja töölepingu p-i 8. 1. rikkumisest tuleneval leppetrahvi nõudel. Nimetatud punktiga kohustus kostja hoidma saladuses talle seoses töölepingu täitmisega teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on hagejal õigustatud huvi, eelkõige hoidma hageja tootmis- või ärisaladust. TLS § 22 lg 1 kohaselt võib tööandja vastavalt VÕS §- s 625 sätestatule ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust, määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei anna asjaolu, et Eurogoods OÜ juhatuse liige kasutas kostja arvutit enda e-kirjade saatmiseks, alust järeldada, et Eurogoods OÜ juhatuse liige pääses ligi hageja poolt kostjale usaldatud teabele ja/või ärisaladusele. A.S. selgitas töövaidluskomisjonile, et ta kasutas kostja arvutit arvete saatmiseks, sest tal endal ei olnud arvutit töökohal, kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Töölepingu p 8.2. kohaselt oli hageja tootmis- ja ärisaladus defineeritud töölepingu p-s 1.4., nimetatud punkt sisaldab mh töötajate kasutusse antud sala- ja turvakoode (p 1.4.9.). Tööandja ärisaladuseks on töölepingu p-i 1.4.1. järgi klientide, koostööpartnerite, hankijate ja allhankijate nimetused, nende majanduslik olukord, raamatupidamislikud näitajad, struktuur, sisemine töökorraldus ja omanike andmed, samuti mistahes muu neid puudutav informatsioon. Vastuoluline on kostja vastuses apellatsioonkaebusele edastatud seisukoht, mille kohaselt siis, kui hagejal tekkis märkimisväärne võlgnevus Eurogoods OÜ ees (ca 20 000 eurot) ning pooled soovisid jätkata partnerlust, edastati kostja lauaarvutist hageja võlgnike andmeid eesmärgiga, et koostööpartnerid pingutavad koos selle nimel, et võlgnevus kätte saada. Hageja, kelleks on seadmete rentimisega tegelev äriühing, võlgnikud on üldjuhul isikud, kellega hagejal on lepinguline suhe, seega töölepingu p-s 1.4.1. loetletud isikud. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui ainuüksi Eurogoods OÜ juhatuse liikmele hageja poolt kostjale tööülesannete täitmiseks antud arvuti kasutamise võimaldamine ei pruugi olla saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, on praegusel juhul kasutatud arvutit teabe saatmiseks, mis on hõlmatud töölepingu p-ga 1.4. Töölepingu p-i 8.3. järgi puudub
töötajal saladuse hoidmise kohustus, kui on olemas tööandja kirjalik luba teabe avalikustamiseks või kui töötaja kohustus teabe avalikustamiseks tuleneb seadusest. Kostja ei ole hageja loale tuginenud.
14.Hageja on menetluses viidanud esitatud kostja 4. juuli 2013 e-kirjade ärakirjadele ning arvete edastamise e-kirja ärakirjale (tvk lk 4; II kd, üldine viide kohtuistungil II kd tl 13 jj). Maakohus ei ole nimetatud e-kirjade puudumisele asja materjalide juures tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus nõudis hagejalt TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel e-kirjade esitamist. Kostja 4. juulil 2013 saadetud kirjast nähtuvad äriühingu andmed. Kostja väide, et tegemist on ilma vaevata internetist leitavate andmetega, võib-olla küll õige, kuid kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et ta edastas hageja kliendi andmeid ning sellele, et teises e-kirjas edastatud lepingud sisaldasid hageja klientide andmeid. Üldjuhul ongi äriühingute andmed avalikult kättesaadavad, praegusel juhul on hageja etteheide aga suunatud sellele, et kostja edastas nende äriühingute andmeid, kes olid hageja kliendid. Sellele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Konkurentsipiirang oli töölepingu p 9.3. kohaselt sõlmitud töölepingu kehtivuse ajaks. Saladuse hoidmise kohustuse kehtivuse suhtes sarnane säte töölepingus puudub, kuid praegusel juhul on vaidluse all kostja tegevus töölepingu kehtivuse ajal, seega tuleneb kohustus pooltevahelisest lepingust. Poolte vahel ei ole vaidlust leppetrahvi suuruse kujunemise üle. Leppetrahvi nõuet ei mõjuta ka asjaolu, et hageja ei ole kostjale töö suhtes etteheiteid teinud ning see, et kostja esitas ise avalduse töölepingu lõpetamise kohta (kostja avaldus, I kd, tl 4). Leppetrahvi nõude kehtivust ei mõjuta ka, et asjaolu, et nõue esitati mõned nädalad pärast töösuhte lõpetamist. Ringkonnakohus tagastab kohtuotsuse jõustumisel kostja esitatud A.S. poolt allkirjastatud venekeelse dokumendi. Tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 lg 2 mõttes.
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi täieliku rahuldamisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses 1 025 eurot (ilma käibemaksuta), s.h 225 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 800 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja tasu, ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu maakohtus 920 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv apellatsioonkaebuselt 225 eurot ning lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 440 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1 585 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on menetluskuluks muuhulgas ka riigilõiv ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv. Lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 175 lg-st 1, hinnates kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot ilma käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 800 eurot (ilma käibemaksuta) ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus vähendab 4. detsembri 2014. a kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu, kuna istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 2 tundi 10 minutit ning põhjendatuks ei saa pidada istungiks ettevalmistamise kulu 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus jätab põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata 10. veebruari 2015. a istungiks ettevalmistumise ja istungil esindamise kulu, kohtukõne koostamise kulu ning seisukoha koostamise kulu. 10. veebruari 2015. a istung lükati edasi ning istungil selgus, et hageja esindajal puudus kehtiv volikiri. Kohtukõne teese pole kohtule esitatud, mistõttu selle toimingu eest vastaspoolelt kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.
Hageja taotles TsMS § 177 lg 5 alusel hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt viivise seaduses kehtestatud määras väljamõistmist ning kohus rahuldab nimetatud taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.