Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(8)

2-13-49819 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eelnev menetlus Hageja esitas 16. augustil 2013 Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu tingimuste rikkumise eest leppetrahvi nõudes summas 3391,52 eurot. Ida tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 23. septembri 2013 töövaidlusasjas nr 4.1-1/1938 otsusega rahuldati avaldus ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv konkurentsipiirangu rikkumise eest 1695,76 eurot ja leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest 1695,76 eurot, kokku 3391,52 eurot. Kostja esitas 22. oktoobril 2013 kohtule avalduse vaadata töövaidlusasi läbi hagimenetluses. Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt leppetrahv töölepingu tingimuste rikkumise eest summas 3391,52 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 08. detsembril 2011 töölepingu nr 08122011, mille alusel kostja töötas Narva müügiesindajana-piirkonnajuhi töökohal. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 23. juulil 2013. Töölepingu p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et töötaja kohustub hoidma saladuses talle seoses töölepingu täitmisega teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige tööandja tootmis- või ärisaladust. Lepingu p 8.2. kohaselt oli hageja tootmis- ja ärisaladus defineeritud töölepingu p-s 1.4. Töölepingu p 9.1. kohaselt kohustus töötaja mitte töötama tööandja konkurendi juures, mitte täitma tööandja konkurendilt saadud korraldusi ja mitte tegutsema samal majandus- või kutsetegevuse alal. Tööandja konkurendid olid välja toodud töölepingu p-s 1.5. – ehitusmasinate ja –seadmete ning tööriistade rentimisega tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud. Konkurentsi osutamiseks pidasid pooled töölepingu p 1.6. kohaselt töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu alusel, töötaja poolt konkurendile teenuse osutamist eraisikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti töötamist konkurendi juures mistahes suulise või kirjaliku tsiviilõigusliku lepingu alusel, töötaja kuulumist konkurendi juhatusse või nõukogusse ning töötaja poolt töölepingu kehtivuse ajal konkureeriva äriühingu asutamist või äriühingus osanikuna või aktsionärina osalemist. Konkurentsipiirang oli töölepingu p 9.3. kohaselt sõlmitud töölepingu kehtivuse ajaks. Töölepingu p-des 8.4. ja 9.4. leppisid pooled kokku leppetrahvi suuruses juhuks, kui kostja rikub töölepingus sätestatud saladuse hoidmise kohustust ja/või konkurentsipiirangu kokkulepet.

2(8)

2-13-49819 Hageja väitel rikkus kostja töölepingus sätestatud saladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt töölepingus kokku lepitud leppetrahvi tasumist. Hageja väitel viibis kostja suurema osas tööajast aadressil Kulgu 22 Narva, mis on hageja konkurendi OÜ Eurogoods aadress. OÜ Eurogoods tegeleb tehnika rendi ja edasirentimisega. Samuti on kostja hageja konkurendi korraldusel ja ülesandel teostanud OÜ Eurogoods poolt klientidele renditud tehnika arvestust ja koostanud arveid OÜ Eurogoods klientidele OÜ Eurogoods nimel ja edastanud need OÜ-le Eurogoods. Kostja on võimaldanud hagejale kuuluvat renditehnikat OÜ-le Eurogoods kõige madalama üürihinnaga selleks, et OÜ Eurogoods saaks seda sama tehnikat edasi üürile anda kõrgema üürihinnaga, samuti ka hageja klientidele. Kostja pakkus rendile oma isiklikku ekskavaatorit, mille kasutamise eest esitas arved Eurogoods OÜ. Kostja on 2013. aasta maikuus saatnud hageja klientidele e-kirju pakkudes koostööd OÜ Eurogoods kaudu. Kostja pakkus hageja klientidele rentida tehnikat ja inventari hageja asemel OÜ-lt Eurogoods. Kostja on 2013. aasta juulis korduvalt saatnud OÜ Eurogoods juhatuse liikmele e-kirju, mis sisaldasid hageja ärisaladusi sisaldavat informatsiooni. Kostja on esitanud OÜ Eurogoods juhatuse liikmele hageja ja kliendi vahel sõlmitud rendilepingud, hageja ja kliendi juhatuse liikme vahel sõlmitud käenduslepingu ning muid erinevaid andmeid hageja klientide kohta. Kostja tööalasele e-postile hageja juures puudus juurdepääs suvalistel isikutel. Iga hageja töötaja e-posti aadress on varustatud parooliga ja igal töötajal on oma salastatud parool tööalasesse e-posti sisenemiseks ja selle kasutamiseks. Selleks, et keegi saaks kasutada kostja tööalase e-posti aadressi, pidi kostja tahtlikult andma sellele isikule oma parooli e-posti kasutamiseks. Kostja ühe kuu keskmine töötasu oli 1695,76 eurot. Töölepingu punktide 8.4. ja 9.4. kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 3 391,52 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et põhjus leppetrahvide väljanõudmiseks tööandja poolt on otsitud ja seega alusetu. Kostja väitel ei ole kostja oma arvutist OÜ-le Eurogoods e-maile saatnud. Kostja arvutile, mille kaudu saadeti kirju väidetavale konkurendile, saavad ligi ka muud isikud. See, et ligipääs on üksnes kasutajal, ei välista, et kõrvalised isikud pääsevad arvutitele ligi, paroolid olid teistele töötajatele samuti teada, mistõttu said ka teised hageja töötajad kostja arvuti vahendusel e-kirju saata. Tööandja ei olnud kehtestanud mingisuguseid reegleid ega arvutikasutamise tingimusi, millest peaksid töötajad lähtuma. Puudub igasugune võimalus tuvastada, kes tegelikkuses arvutit kasutab. Kostja tegevust ei saa mingil juhul lugeda ei konkurentsipiirangu kokkuleppe ega ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks, kuna käesoleval juhul ei ole hageja ja OÜ Eurogoods konkurendid, kuna mõlemad äriühingud tegid omavahel koostööd ega osutanud teineteisele konkurentsi. Kuna hagejal endal oli vaid vajalik masinapark, kuid polnud kvalifitseeritud masinate 3(8)

2-13-49819 operaatoreid ehk vajalikku tööjõudu, varustas OÜ Eurogoods hagejat masinate juhtidega ning ka masinakütusega. OÜ Eurogoods ja hageja ei olnud konkurendid, vaid äripartnerid. Krediidinfost kättesaadavast tegevuslubade infost nähtub, et OÜ Eurogoods tegevusalad on järgmised: välisveevarustus- ja kanalisatsioonivõrgud, kaugküttesüsteemid, pumplad, puhastid ja muud seotud rajatised, hoone- ja kinnistusisesed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid, avade rajamine (sh teemantpuurimine ja -saagimine), avatäidete paigaldamine, ehituspuusepatööde tegemine, fassaaditööd, geotehnilised ehitustööd, hüdroisolatsioonitööd, katusetööd, klaasfassaadide paigaldamine, konstruktsioonide tulekaitsetööde tegemine, lammutustööd, monoliitbetoonitööd, monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine, müüritööd, piirete, aedade ja väravate paigaldamine, tehnorajatiste termoisolatsioonitööd. Kokkuvõtlikult on OÜ Eurogoods tegevusalades ehitamine, mullatööd, lammutustööd. Hageja tegevusaladeks on aga tööriistade rent. Täpsemalt tegeleb hageja kaubandus, ehitusseadmete rent ja kasutusrent. Hageja osutab teenuseid, kuid OÜ Eurogoods teeb mahutöid. Erandjuhul rendib OÜ Eurogoods ka rasketehnikat koos operaatoriga. OÜ Eurogoods on Tamsalus tegutsev ettevõte, kellel puudub Narvas oma kontor ning Kulgu 22, Narva ei ole OÜ Eurogoods aadressiks. Kostja leiab, et ta ei ole hagejale konkurentsi osutanud ega ka rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingus kokku lepitud leppetrahv konkurentsipiirangu rikkumise eest 1695,76 eurot ja töölepingus kokku lepitud leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest 1695,76 eurot, kokku 3391,52 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 08. detsembril 2011 töölepingu nr 08122011, mille alusel kostja töötas Narvas müügiesindajana-piirkonnajuhina. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 23. juulil 2013. Samuti puudub vaidlus töölepingus kokku lepitud tingimuste üle. Hageja väitel on kostja rikkunud töölepingu p-s 8.1. sätestatud kohustust hoida saladuses talle seoses töölepingu täitmisega teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige tööandja tootmis- või ärisaladust ning vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda kostjalt ärisaladuse hoidmise keelu rikkumise eest leppetrahvi kostja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu seaduse (TLS) § 22 lg 1 kohaselt võib tööandja vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 625 sätestatule ja arvestades TLS § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Lähtuvalt TLS § 22 lg 2 võivad tööandja ja töötaja kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

4(8)

2-13-49819 Lähtuvalt VÕS § 625 lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. Vastavalt VÕS § 158 lg 1, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Töölepingu p 8.1. kohaselt kohustub töötaja hoidma saladuses talle seoses töölepingu täitmisega teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige tööandja tootmis- või ärisaladust. Lepingu p 8.2. kohaselt on hageja tootmis- ja ärisaladus defineeritud töölepingu p-s 1.4. Töölepingu p 1.4. sätestab tööandja ärisaladusena klientide, koostööpartnerite, hankijate ja allhankijate nimetused, nende majanduslik olukord, raamatupidamise näitajad, struktuur, sisemine töökorraldus ja omanike andmed, samuti mistahes muu neid puudutav informatsioon (p 1.4.1.); tööandja poolt sõlmitud lepingute sisu ja lepingupartnerite andmed (p 1.4.2.); tööandja rahalisi tehinguid puudutavad andmed (p 1.4.3.); tööandja finantsolukord ja raamatupidamise andmed (p 1.4.4.); tööandja poolt osutatavate teenuste ja müüdava kauba hinnakujunduse põhimõtted ja neid puudutav mistahes andmekandjal informatsioon (p 1.4.5.); tööandja juhatuse tegevust puudutav informatsioon (p1.4.6.); tööandja poolt müüdavate toodete omahinnad ja/või juurdehindlust puudutavad andmed (p 1.4.7); tööandja klientidele antud soodustused (p 1.4.8); töötaja kasutusse antud sala- ja turvakoodid (p 1.4.9.); tööandja müüdavate toodete tarnetähtajad (p 1.4.10.) ja kaastöötajate ning juhatuse liikmete kodused aadressid, telefonid ning muu isiklik informatsioon (p 1.4.11.). Kohus leiab, et kostja poolt hageja tootmis- ja ärisaladuse ehk töölepingu p 1.4. alapunktides

2-13-49819 Asjaolu, et OÜ Eurogoods juhatuse liige kasutas kostja arvutit enda e-kirjade saatmiseks, ei anna alust järeldada, et OÜ Eurogoods juhatuse liige pääses ligi hageja poolt kostjale usaldatud teabele, ärisaladusele. Arvutit on võimalik isikul kasutada ka selliselt, et kasutajal puudub ligipääs arvuti teistele, parooliga kaitstud kontodele, nt külaliskonto vahendusel. Kohus järeldab, et kostja poolt hageja ärisaladuse avaldamine kolmandale isikule ja seetõttu ka kostja poolt töölepingu p 8.1. rikkumine ei ole tõendatud. Kuna kostja ei ole ärisaladuse avaldamise osas töölepingut rikkunud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi. Kohus leiab, et leppetrahvi 1695,76 euro nõue töölepingust tuleneva saladuse hoidmise kokkuleppe rikkumise eest tuleb jätta rahuldamata. Hageja väitel rikkus kostja töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu ning seega on hagejal õigus nõuda konkurentsikeelu rikkumise eest kostjalt leppetrahvi kostja ühe kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 23 lg 1 ja lg 2 kohaselt, konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustad ning lähtuvalt TLS § 26 lg 1 võivad töötaja ja tööandja kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. Töölepingu p 9.1. kohaselt kohustus töötaja mitte töötama tööandja konkurendi juures, mitte täitma tööandja konkurendilt saadud korraldusi ja mitte tegutsema samal majandus- või kutsetegevuse alal. Lähtuvalt lepingu p-st 9.2. on tööandja konkurendid välja toodud töölepingu ps 1.5. Lepingu p-s 1.6. on välja toodud konkurentsi osutamise mõiste. Lepingu p 1.5. kohaselt on tööandja konkurendid ehitusmasinate ja -seadmete ning tööriistade rentimisega tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud. Töölepingu p 1.6. kohaselt loevad pooled konkurentsi osutamiseks töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu alusel (p 1.6.1.); töötaja poolt konkurendile teenuse osutamist eraisikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti töötamist konkurendi juures mistahes suulise või kirjaliku tsiviilõigusliku lepingu alusel (p 1.6.2); töötaja kuulumist konkurendi juhatusse või nõukogusse (p 1.6.3.) ning töötaja poolt töölepingu kehtivuse ajal konkureeriva äriühingu asutamist või äriühingus osanikuna või aktsionärina osalemist (p 1.6.4.). Konkurentsipiirang oli töölepingu p 9.3. kohaselt sõlmitud töölepingu kehtivuse ajaks. Töölepingu p-s 9.4. leppisid pooled kokku leppetrahvi suuruses juhuks, kui kostja rikub töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu kokkulepet. Kohus leiab, et kostja poolt konkurentsi osutamise keelu rikkumine on tõendatud. Tõendatud on hageja väide, et kostja on koostanud arveid OÜ Eurogoods klientidele OÜ Eurogoods nimel ja edastanud need OÜ-le Eurogoods. Hageja väidet tõendab arvete väljavõte (TVK t.l.-53), millest selgub, et kostja on saatnud OÜ Eurogoods juhatuse liikmele OÜ Eurogoods poolt klientidele väljastatavad arved (TVK t.l.-54-66), saatmine on toimunud töölepingu kehtivuse ajal 04. juunil 2013. Vaidlust ei ole, et tööleping lõppes 23. juulil 2013. Samuti on kostja 06. mail 2013 saatnu e-kirja (t.l.-129, tõlge t.l.-130), milles palub edastada kliendile OÜ Eurogoods arve (t.l.-130 pöördel). E-kirjavahetusest (TVK t.l.-51-52) selgub, et kostja on 06. mail 2013 ja 08. mail 6(8)

2-13-49819 2013 pidanud läbirääkimisi OÜ-lt Eurogoods töö tellija leidmiseks, kuigi samal ajal oli kostja ka hageja töötaja. Kohus järeldab, et kostja on osutanud OÜ-le Eurogoods osutanud teenust. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks OÜ-ga Eurogoods olnud lepingulistes suhetes või juhtorgani liige, tuleb lugeda, et kostja osutas OÜ-le Eurogoods teenust eraisikuna. Kohus nõustub hageja väitega, et OÜ Eurogoods on hageja konkurent. Vaidlust ei ole, et hageja tegeleb rasketehnika (ehitusmasinad, tõstukid jms) rendiga. Kuigi kostja äriregistris märgitud tegevusalad ei kattu hageja tegevusaladega (TVK t.l.-23-26), võib OÜ Eurogoods reklaamist (TVK t.l.-27-30) järeldada, et OÜ Eurogoods tegevusalaks on ka rasketehnika rentimine. Äriregistrile esitatud andmed tegevusala kohta on äriseadustiku (ÄS) § 4 kohaselt informatiivsed ning sellega ei ole välistatud äriühingu muud seadusega lubatud tegevusalad. Kohus pöörab tähelepanu ka OÜ Eurogoods arvetele (TVK t.l.-63-66), millest nähtub, et OÜ Eurogoods on kostja töölepingu kehtivuse ajal andnud rendile erinevat rasketehnikat (ekskavaatorid, tõstukid jms). Kohus järeldab, et hageja ja kostja osutavad ühisel kaubaturul samasisulist teenust, rasketehnika rent, ning seega on hageja ja kostja konkurendid. Kostja väide, et hageja ja kostja ei ole konkurendid, kuna tegemist on lepingupartneritega, ei ole põhjendatud. Lepinguline koostöö ei välista, et lepingupool saab osutada ka iseseisvalt oma klientidele sama teenust, mida osutab lepingupartner. Lisaks on tõendatud, et OÜ Eurogoods osutas rasketehnika rendi teenust ka sõltumatult lepingulistest suhetest hagejaga. Hageja väide, et kostja on võimaldanud hagejale kuuluvat renditehnikat OÜ-le Eurogoods kõige madalama üürihinnaga selleks, et OÜ Eurogoods saaks seda sama tehnikat edasi üürile anda kõrgema üürihinnaga, samuti ka hageja klientidele, ei viita konkurentsikeelu rikkumisele, kuna töölepingu p-s 1.6. ei määratle klientidele allahindluse tegemist keelatud konkurentsi osutamiseks. Hageja väide, et kostja viibis suurema osas tööajast aadressil Kulgu 22 Narva, mis on hageja konkurendi OÜ Eurogoods aadress, ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest selguks OÜ Eurogoods seostus aadressiga Kulgu 22 Narva. Hageja esitatud tõendid transpordi kasutamise kohta (TVK t.l.-7-10,12) ei tõenda, et aadressil Kulgu 22 Narva oleks seotud OÜ-ga Eurogoods, nimetatud tõenditest selgub, et kostjale kasutamiseks antud sõiduk viibis aadressil Kulgu 22 Narva, kuid millisel eesmärgil, tõenditest ei selgu. Hageja väide, et kostja pakkus rendile oma isiklikku ekskavaatorit, mille kasutamise eest esitas arved Eurogoods OÜ, ei ole tõendatud. Kohus järeldab, et kostja on töölepingu kehtivuse ajal koostanud arveid hagejaga samal tegevusalal tegutsevale äriühingule OÜ Eurogoods ning pidanud hagejaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal läbirääkimisi OÜ-lt Eurogoods tööde tellija leidmiseks. Sellega on kostja rikkunud töölepingu p-s 9.1. sätestatud konkurentsikeeldu ning hagejal on õigus nõuda töölepingu p-s 9.4. kokku lepitud leppetrahvi kostja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vaidlust ei ole, et kostja ühe kuu keskmine töötasu moodustab 1695,76 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töölepingu rikkumise eest leppetrahv 1695,76 eurot. 7(8)

2-13-49819 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töölepingust tuleneva konkurentsipiirangu rikkumise eest leppetrahv 1695,76 eurot. Leppetrahvi 1695,76 euro nõue töölepingust tuleneva saladuse hoidmise kokkuleppe rikkumise eest tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt töölepingu rikkumisest tulenev leppetrahv kokku 3391,52 eurot. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Avalduse esitamise ajal 22. oktoobril 2013 kehtinud TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 3391,52 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagis esitatud kahest nõudest ühe ja teise nõude jättis rahuldamata. Nõuete rahaline väärtus on võrdne. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2016 kohtuotsusega. 8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.