Puudutatud isik 20: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 21: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 22: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 23: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 24: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 25: Osaühing XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX); Puudutatud isiku 25 seaduslik esindaja: XXXX(e-post
XXXX);
Puudutatud isik 26: XXXX(isikukood 35706300310, elukoht Filtri tee 8-24); Puudutatud isik 27: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 28: XXXX(isikukood XXXX, XXXX, e-post
XXXX);
Puudutatud isik 29: XXXX(XXXX) (isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isik 30: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 31: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 32: XXXX(isikukood XXXX, elukoht kohtule teadmata); Puudutatud isik 33: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 34: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 35: XXXX(isikukood XXXX, XXXX, e-post
XXXX);
Puudutatud isik 36: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 37: XXXX (isikukood XXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 38: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 39: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 40: XXXX (XXXX) (isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isik 41: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 42: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 43: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXX);
Puudutatud isik 44: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 45: XXXX (isikukood XXXX, elukoht kohtule teadmata); Puudutatud isik 46: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 47: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 48: XXXX (isikukood XXXX, elukoht kohtule teadmata); Puudutatud isik 49: XXXX (isikukood XXXX, elukoht kohtule teadmata); Puudutatud isik 50: XXXX (isikukood XXXX elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 51: Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu) (asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isiku 51 volitatud esindaja: Merle Vilu (Kaitseministeerium, e-post [email protected]); Puudutatud isik 52: XXXX (isikukood XXXX elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 53: XXXX (isikukood XXXX, elukoht kohtule teadmata); Puudutatud isik 54: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 55: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 56: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXX);
Puudutatud isik 57: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 58: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 59: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isik 60: XXXX (sünniaeg XXXX, elukoht kohtule teadmata); Puudutatud isik 61: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 62: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 63: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Puudutatud isik 64: XXXX (isikukood XXXX, elukoht
XXXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXXX avaldus XXXX jt vastu parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
2.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Korteriühistu XXXXmaja elanikud ja külalised on alates korteriühistu loomisest 2002. aastast parkinud oma sõiduautod maja ees oleval õuealal järjestikulise parkimise põhimõttest lähtuvalt, s.t kes saabub, see pargib oma auto vabale kohale. Mingeid probleeme tavapärase parkimisega pole olnud. 2013 ja 2014 aastal korrastati kõigilt korteriomanikelt kogutavate vahendite arvelt XXXX õueala ja rajati 29 parkimiskohta. Majas on 60 korterit.
2.Avaldaja on teinud KÜ XXXX juhatusele ja korteriomanikele ettepaneku parkimislubade väljastamise ja kasutamise korra kokkuleppe sõlmimiseks, kuid tulemusteta. 02.10.2014 paigaldati XXXX õuealale sissesõidu ette liiklusmärgid „Parkimiskeelu ala“ koos lisatahvliga „Välja arvatud KÜ XXXX loaga“ ja lisatahvliga „Sõiduki sundteisaldus“. Enne liiklusmärkide
paigaldamist jättis KÜ XXXX juhatus sõlmimata korteriomanike kokkuleppe, mille alusel väljastada kõigile korteriomanikele korteriühistu parkimisload ja kehtestada nende lubade kasutamise kord. 02.10.2014 KÜ XXXX üldkoosolekul toimus parkimiskordade osas hääletus. Juhatuse variant sai 18 häält ja avaldaja variant 12 häält. KÜ XXXX juhatus alustas 26 märtsist 2015 igale korterile ühe külalise parkimisloa väljastamist, kuhu on märgitud „KÜ XXXX külaline ja korteri number“. Külaliste parkimislubadel puudub parkimise aeg ja seega on selgusetu, millal seda võib kasutada. KÜ XXXX korteriomanikele ei ole senini parkimislubasid väljastatud. Selleks, et tagada KÜ XXXX kõigile korteriomanikele kaasomandis oleva õueala ühesugune kasutusõigus ja õueala algusesse paigaldatud liiklusmärkide nõuete täitmine, tuleks igale korteriomanikule väljastada ööpäevaringseks kasutamiseks üks korteriomaniku parkimisluba, mida korteriomanik saab kasutada kas ise või anda see kasutada oma pereliikmele, hooldajale või üürilisele. Üle ühe sõiduki omavad majas 14 korterit. Samas ei oma enamus korteriomanikke parkimislubasid, kuigi kulusid parkimiskohtade väljaehitamisel ja hooldamisel kannavad kõik korteriomanikud. Praeguseks on juba ilmnenud korduvaid juhtumeid, kus öösiti pargitakse parkimiskohtade puudusel haljasalale. Ühtlasi hakkab ilmnema parkimiskohtade puudus juhul, kui ühele korterile võimaldatakse mitme auto parkimist. Lähtudes eelnevast palub avaldaja määrata XXXX järgnev parkimislubade väljaandmise ja kasutamise kord: 1) KÜ XXXX õuealal on lubatud parkida ainult ühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel; 2) Sõiduauto parkijal on kohustus paigutada parkimisluba autos nähtavale kohale; 3) Kõikidele korteriomanikele väljastatakse üks parkimisluba, millele on märgitud korteri number; 4) Kõikidele korteriomanikele väljastatakse üks külalise parkimisluba, millel on märgitud korteri number ja kasutamise ajavahemik 7:00 kuni 19:00; 5) Parkimisload ei garanteeri parkimiskohta, kuid annavad õiguse parkimiseks vabale parkimiskohale.
Puudutatud isikute XXXX ja XXXX seisukoht
7.XXXX ja XXXX on esitatud avaldusega nõus. Puudutatud isiku Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu) seisukoht
8.Kaitseministeeriumil ei ole pretensioone kehtiva parkimiskorralduse osas. Puudutatud isiku XXXX seisukoht
9.Puudutatud isik on nõus avaldaja pakutud parkimiskorra reeglitega. Puudutatud isiku XXXX seisukoht
10.XXXX on rahul praegu kehtiva ja ühiselt kokku lepitud parkla kasutamise korraga. Puudutatud isiku XXXX seisukoht
11.XXXX on rahul praegu kehtiva parkla kasutamise korraga. Puudutatud isiku XXXX seisukoht
12.XXXX ei ole pretensiooni praegu kehtiva parkimiskorra vastu. Puudutatud isiku XXXX seisukoht
13.XXXX leiab, et iga korteri jaoks peaks olema üks parkimiskoht. Majas on korteriomanikke, kes ei kasuta autot, aga on olemas autoga sugulane, kes vajadusel saaks parkimiskohta kasutada. Pole õiglane, et parkida saavad kaks autot, mis on seotud ühe korteriga. Puudutatud isik toetab esitatud avaldust. Puudutatud isiku XXXX seisukoht
14.XXXX vaidleb esitatud avaldusele vastu. Antud kohtuasja algatamiseks puudub igasugune praktiline vajadus. Filtri 8 maja ümber puudub igasugune probleem parkimiskohtade
leidmisega. Igal päeval ja kellaajal on alati võimalik parkimiskoht leida. Töötav lahendus on käesoleval ajal olemas. Puudutatud isiku XXXX seisukoht
15.XXXX leiab, et XXXX juures saavad kõik rahulikult parkida ja kohti jääb ka üle. Puudutatud isiku arust on mõistlik, kui ei pea oma isiklikule autole mingit eraldi parkimisluba panema (auto nr ja korterid on ühistule teada). Puudutatud isik on rahul kehtiva parkimiskorraga. Puudutatud isikute XXXX ja XXXX seisukoht
16.Puudutatud isikud vaidlevad esitatud avaldusele vastu. Arusaamatuks jääb, miks avaldaja taotleb parkimislubade väljaandmise korra kehtestamist, avaldaja nõue ja selle põhistus ei lange sisuliselt omavahel kokku. Avaldus on asjakohatu, kuna Korteriühistu XXXX02.10.2014 üldkoosolekul võeti parkimiskord ja koos sellega ka parkimislubade väljastamise kord vastu (02.10.2014 üldkoosoleku protokolli nr 3/2014 punkt 4). Nimetatud korra punkt 2 sätestab, millisel kombel toimub parkimislubade väljastamine. Korra kohaselt paberkandjal parkimisluba korteriühistu liikmele tema omandis oleva sõiduki puhul ei väljastata. Korra kohaselt registreeritakse sõiduk registrimärgi alusel vastavas registris koos sõiduki omaniku andmetega ning sidevahendi numbriga ning parkimise kontrollimisel tuvastatakse, kas konkreetne sõiduk on registris või mitte. Avaldaja väited, et KÜ-l puudub õigus sõidukeid registreerida, on arusaamatu, kuna KÜ peetava registri puhul ei ole tegemist riikliku registriga ning andmeid kogutakse hädavajalikus koguses, et vältida selleks õigust mitteomavate isikute poolt parkimisala kasutamist.
17.KÜ väljastas kõikidele soovijatele paberkandjal ühe parkimiskaardi (korteriomandi kohta üks kaart) külaliste jaoks, kellel on õigus vabade parkimiskohtade olemasolul KÜ territooriumil parkida. Kõnealune parkimiskord lähtub põhimõttest „kes ees, see mees“ ehk pargitakse esimesele vabale parkimiskohale sõltumata sellest, kellele sõiduk kuulub. Korra kohaselt on eesõigus loomulikult korteriühistu liikmel, seejärel tema pereliikmel ja alles seejärel külalistel.
18.Korteriomandiseaduse § 15 lõike 6 punkti 1 kohaselt on korteriomanike pädevuses kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamine. XXXX kinnistu on kõiki korteriomanike kaasomandis, mis tähendab, et kaasomanikel on õigus otsustada kinnistu kasutamise tingimusi (asjaõigusseaduse § 72 lõige 1). Üldkoosoleku otsusega kehtestatud parkimiskord on kehtestatud sellisena, et see oleks kooskõlas asjaõigusseaduse § 72 lõikega 3. Kinnistul asuvad ja märgistatud parkimiskohad ei ole seotud ühegi konkreetse korteriühistu liikmega ning kord ei anna ühelegi liikmele märgistatud kohta teisi välistavalt kasutada.
19.Tänini ei ole probleeme parkimisega esinenud, kõik isikud on saanud parkida ning korteriühistu liikmed on parkimiskorra võtnud omaks (avaldaja nende hulka ei kuulu) ja teatavad vajadusel nendele kuuluvate sõidukite registrimärgid ja muud andmed. Puudutatud isikud leiavad, et avaldaja esitatud avaldus on põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta. Kohtumääruse põhjendused
20.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Võttes arvesse, et avaldaja on esitanud nõude, mis puudutab kaasomandi juures olevate parkimiskohtade kasutuskorda, lahendab kohus käesoleva asja eelviidatud sätete alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
21.Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et avaldaja ja puudutatud isikud on korteriomandite asukohaga XXXX Tallinn omanikud (kd I lk 20-24). Avaldaja soovib, et kohus määraks kindlaks XXXX juures olevate parkimiskohtade kasutamiskorra avaldaja nimetatud tingimustel. Puudutatud isikud 9, 17, 22, 31, 35, 42, 46, 51 vaidlevad esitatud avaldusele vastu, kuna leiavad, et käeoleval hetkel kehtiv parkimiskord, mille kohaselt igaüks pargib vabale kohale ning parkimiskohtadest puudust ei ole, on sobiv ning vajadus selle muutmiseks puudub.
22.Võttes arvesse, et puudutatud isik XXXX soovis käesolevas asjas olla ära kuulatud, kuulas kohus puudutatud isiku TsMS § 477 lg 4 alusel ära 06.01.2016 telefoni teel. Puudutatud isik selgitas, et talle sobib praegu kehtiv parkimiskord, mille järgi igaüks pargib sinna, kus vaba koht on. Probleeme parkimisega nende majas ei esine. Selle aja jooksul, mida puudutatud isik on XXXX majas elanud, ei ole kordagi tekkinud olukorda, et ei oleks kuskil parkida. Puudutatud isik leiab, et juhul, kui igaühel oleks üks koht parkimiseks, võib tekkida palju rohkem probleeme.
23.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad kaasomanikud ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
24.Käesoleval juhul põhineb avaldaja nõue AÕS § 72 lõikel 5, kuna avaldaja hinnangul ei vasta praegune olukord, kus igale korteriomanikule ei ole ettenähtud üht parkimiskohta, kaasomanike huvidele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-14 p-s 8 asunud seisukohale, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele.
25.Kohus märgib, et antud juhul on asjas esitatud tõendid, et XXXX elamu juures kehtib praegusel hetkel parkimiskord, mis on vastu võetud KÜ XXXX üldkoosoleku otsusega nr 3/2014 (kd I lk 172-174). Kehtiva parkimiskorra kohaselt annavad majas elavad isikud oma sõidukite andmed korteriühistule ning kõigil majaelanikel on võimalik parkimiskohti kasutada, korteriühistu selle jaoks elanikele parkimislubasid ei väljasta. Kõigil soovijatel on olnud võimalik saada parkimiskaardid külalisele, kellel on õigus vabade kohtade olemasolul korteriühistu territooriumil parkida. Kohus on seisukohal, et kohtul esineks AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt alus kehtiva parkimiskorra ümbermuutmiseks, kui ilmneks, et nimetatud parkimiskord ei vasta kaasomanike huvidele.
26.Antud juhul on avaldanud oma seisukoha puudutatud isikud 9, 17, 22, 31, 35, 42, 46, 51, kes on kinnitanud, et XXXX maja juures parkimisega probleeme ei ole. Parkimine toimub vastavalt KÜ XXXX üldkoosoleku otsusega nr 3/2014 vastu võetud korrale ega esine olukordi, kus majaelanikul ei oleks kuskile parkida. Ka avaldaja ise on esitatud avalduses kinnitanud, et osa parkimiskohti on püsivalt täitmata ning samuti on vajadusel võimalik rajada täiendavaid parkimiskohti. Kohus on tulenevalt eeltoodust seisukohal, et puudub alus asuda kehtivat parkimiskorda muutma, kuna sisuliselt ei esine parkimisega probleeme, s.t keegi majaelanikest ei ole parkimisvõimalusest ilma jäänud. Kohus on seisukohal, et kehtiva parkimiskorra muutmiseks ei anna alust ka avaldaja väide, et osa korteriomanikke pargib maja ümbruses enam kui üht sõidukit. Nimelt ei ole kohtu hinnangul ühe korteriomaniku poolt ka mitme sõiduki maja ümbruses parkimine vastuolus kõigi kaasomanike huvidega, kui sellega ei kaasne teiste majaelanike jaoks võimatus oma sõidukit parkida. Samuti ei anna kohtu hinnangul esitatud avalduse rahuldamiseks alust avaldaja väide, et olukorras, kus majaelanikele ei ole
parkimislubasid väljastatud, sunnib korteriühistu juhatus majaelanikke seadust rikkuma, kuna parkimisala ette on paigutatud sildid, millel on kirjas, et tegemist on parkimiskeelu alaga, kus on parkimine lubatud üksnes korteriühistu loal. Kohus märgib, et nähtuvalt XXXXKÜ üldkoosoleku otsusega vastuvõetud korrast piisab majaelanikel XXXX juures parkimiseks oma auto andmetest teada andmisest ning iga majaelaniku puhul on parkimiseks korteriühistu nõusolek olemas, selleks ei ole tingimata tarvis korteriühistu kirjalikku luba.
27.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et avaldaja nõutud parkimiskorra kehtestamiseks ja avalduse rahuldamiseks alust ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et kehtiv olukord oleks vastuolus AÕS § 72 lõikega 5 ning kahjust avaldaja või mõne puudutatud isiku huve. Kohtu hinnangul ilmneb käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludest, et XXXX elamu juures kehtiv parkimiskord ei põhjusta majaelanikele sisulisi probleeme, kuna kõigil on võimalus oma sõiduki parkimiseks, seega ei ole tegemist olukorraga, kus parkimiskord oleks vastuolus kaasomanike huvidega. Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
28.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot. Menetluskulud
29.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et antud menetluses on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev menetlus on põhjustatud avaldajast, samuti jättis kohus esitatud avalduse rahuldamata.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole ükski puudutatud isikutest kasutanud lepingulist esindajat, samuti ei nähtu kohtutoimikust muid asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et puudutatud isikutel oleksid menetluskulud tekkinud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et puudutatud isikutel menetluskulusid, mida avaldaja peaks hüvitama, ei ole.