Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4). Asjaolud
1.LI esitas 13.03.2015 Viru Maakohtule taotluse hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist. Maakohus rahuldas 16.03.2015 määrusega hagi tagamise taotluse ja kandis kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärke KI-le kuuluvale korterile aadressiga
Harjumaa, Harku vald, XXXXXX küla, XXXXXXX XX XX-X. KI esitas 13.04.2015 maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 21.05.2015 määrusega rahuldamata.
2.LI esitas 14.04.2015 maakohtule hagi VD ja KI vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnisasja omandi üleandmiseks. Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse. Kostja I sai hagimaterjalid kätte 09.06.2015 ja kostja II 02.06.2015. Kostjad hagiavaldusele ei vastanud. Maakohus rahuldas 09.09.2015 hagi tagaseljaotsusega.
3.Kostja II esitas 21.09.2015 maakohtu otsuse peale kaja leides, et maakohtul puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja II esitas sisulised vastuväited hageja nõuetele oma 13.04.2015 määruskaebuses Viru Maakohtu 16.03.2015 määrusele hagi tagamise kohta. Seega oli kohus enne tagaseljaotsuse tegemist teadlik kostja II vastuväidetest hagile, millest kostja II ka lähtus. Kostja II ei esitanud vastust hagile, sest tal puudusid õigusteadmised ja varasem kokkupuude kohtu ja avaliku e-toimikuga. Ka ei ole hagi esitatud hageja õiguste kaitseks.
4.Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Kohus jättis kaja rahuldamata ja arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni riigituludesse. Kaja menetlemisega seotud hageja menetluskulud jättis kohus kostja II kanda ja mõistis temalt II hageja kasuks välja menetluskulud 720 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Hageja ja kostja I vahel 21.07.2010 sõlmitud hagejale kuulunud XXXXXXX XX-X, XXXXXXX asuva korteri müügileping oli näilik ja seega tühine ning hagejal on õigus nõuda kostja I kohustamist korteriomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kinnistusraamatu kanne kinnisasja omaniku kohta on vale.
7.Kostja I ja kostja II vahel 08.10.2014 sõlmitud laenuleping on tühine, kuna tegemist on näiliku tehinguga. Tegelikkuses kostja I kostjalt II laenulepingus nimetatud summat saanud ei ole. Seetõttu on näilik ja tühine ka kostja I ja kostja II vahel 09.12.2014 sõlmitud hagejale kuuluva XXXXXXX XX-X, XXXXXXX korteri edasimüümise leping, kuna pooled jätsid üksnes mulje, et kostja II tasub kostjale I kinnistu ostuhinna laenulepingu alusel. Kostjale II oli teada või pidi teada olema, et kostjal I ei ole kinnisasja õigustatud omanik, mistõttu ei olnud kostja II kinnisasja omandamisel heauskne. Hagejal on õigus nõuda kostja II kohustamist korteriomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
8.Kaja tuleb jätta rahuldamata kuna kostja II ei ole põhistanud hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse olemasolu. Kostja II kinnitas menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättesaamist e-toimiku vahendusel 02.06.2015, kuid kuni tagaseljaotsuse tegemiseni ei esitanud ühtegi vastust ega dokumenti. Et kostja II esitas seisukoha hageja nõude osas määruskaebuses, ei ole kaja rahuldamise alus. Kostjal II ei saanud tekkida arusaama, et kohus arvestab hagi vastusena kostja II koostatud määruskaebust, kuna kohus on menetlusse võtmise määruse toimetanud kostjale II kätte pärast määruskaebuse esitamist, s.o 02.06.2015. Menetlusdokumentidesse süüvimatus ei ole kaja rahuldamise alus.
9.Kuigi lähtuda tuleb dokumendi sisust, ei ole võimalik mööda minna nende esitamise kronoloogilisest järjekorrast. Antud juhul sai lähtuda sellest, et kostja II soovis esitada vastuväiteid hagi tagamise avalduses kajastatud asjaoludele ja selle pinnalt tehtud kohtumäärusele, kuna pärast seda, kui hageja esitas hagiavalduse, milles oli nii faktilisi asjaolusid kui õiguslikke põhjendusi oluliselt täiendatud, kostjal II nõudele enam vastuväiteid ei olnud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kohus selgitas menetlusse võtmise määruses kostjale II selgesõnaliselt, et juhul, kui ta soovib hagiavaldusele esitada vastuväiteid, tuleb seda teha kohtu nimetatud tähtaja jooksul. Määruskaebus
10.Kostja II palub maakohtu määrus tühistada ja taastada tsiviilasja menetluse. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda.
11.Kostja II ei pea kajas põhistama mõjuva põhjuse olemasolu, kuna tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus lähtus ebaõigesti eeldusest, et kostja II on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud, kuna kohtule olid kostja II vastuväited teada. Kostja II 13.04.2015 määruskaebuses olid esitatud kõik sisulised vastuväited hageja nõuetele. Seadus ei keela kostjal vastata hagile juba enne selle kättesaamist. Kui menetlusdokument on esitatud juba enne päeva, millest alates menetlustähtaega arvutatakse, siis tuleb menetlusdokument lugeda tähtaegselt esitatuks. Asjaolu, et menetlusdokumendi pealkiri ei vasta täielikult selle sisule, ei ole puudus, mis võimaldaks jätta dokumenti ja selles märgitud vastuväited tähelepanuta (3-2-1-16-09). Kohtul tuli lähtuda menetlusdokumendi sisust (3-2-1-92-12 p 11). Vastus määruskaebusele
12.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud kostja II kanda, mõistes need hageja kasuks välja koos viivisega VÕS §113 lg-s 1 sätestatud määras. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kaja tuleb TsMS § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 alusel rahuldada ja asja menetlus taastada ning saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
15.TsMS § 417 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal menetluse taastamiseks esitada ja põhistada mõjuv põhjus, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Teise lause kohaselt taastatakse menetlus kaja alusel sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust muuhulgas siis, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
16.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et tagaseljaotsust ei võinud antud juhul seaduse kohaselt teha. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
17.Antud juhul nähtub tsiviilasja toimikust, et kostja II esitas 13.04.2015 määruskaebuse maakohtu 16.03.2015 määruse peale, millega maakohus tagas hagi enne selle esitamist. Kostja II määruskaebusest tulenevad selgelt kostja II vastuväited tema vastu hagiavalduses esitatud nõudele. Seega ei saanud maakohus TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hageja esitatud faktilisi väiteid kostja poolt omaksvõetuks, sest kohtule oli teada, et kostja II ei võta hagi õigeks (vt ka 3-2-1-92-12 p 11). Asjaolu, et maakohus ei pea määruskaebuses esitatud vastuväiteid piisavaks hagiavalduse rahuldamata jätmiseks, ei anna alust tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja II saab esitada oma vastuväiteid ja tõendeid maakohtus eelmenetluse jooksul. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja II määruskaebus on esitatud enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja kostjale II kättetoimetamist, nagu leiab ekslikult maakohus.
18.Tulenevalt asjaolust, et kohtule olid kostja vastuväited tagaseljaotsuse tegemise ajal teada, ei olnud antud juhul täidetud TsMS § 407 lg 1 eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks ja tsiviilasja menetlust tuleb jätkata. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
PARANDATUD 27.01.2016 MÄÄRUSEGA
Resolutsioon: Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2016 määruses tsiviilasjas nr 2-15-3994 ja lugeda õigeks vaidlustatud Harju Maakohtu määruse tegemise kuupäevaks 11. detsember 2015.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.