X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 24.01.2024 otsuse nr 58/149-5 ja 24.01.2024 otsuse nr 2024-64 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad KT, MP, MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.02.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-214 resolutsiooni punkti 7 peale.
2.Võtta asja materjalide juurde X määruskaebuse lisad 4–6 (dtl 208–214).
3.Tagastada X määruskaebuse lisad 1–3 ja 7 (dtl 204–207, 215).
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-214 resolutsiooni punkt 7 muutmata.
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 10.01.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele sotsiaaltoetuste taotluse, milles taotles toimetulekutoetust 2024. aasta jaanuari eest. Lisaks täpsustas X 11.01.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas vestlemas käies, et soovib taotleda ka sissetulekust sõltuvat universaaltoetust.
3-24-214
2.X esitas 24.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ning linna kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 10.01.2024 sotsiaaltoetuse taotlus. Kaebusele oli lisatud taotlus esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetuse maksmiseks.
3.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 24.01.2024 otsusega nr 5-8/149-5 „Toimetulekutoetuse määramata jätmise otsus“ kaebaja toimetulekutoetuse taotluse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p 8 alusel rahuldamata. Eesti Töötukassa andmetel on taotleja jätkuvalt töötu. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et taotleja on alates 23.08.2023 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilane. 13.04.2023 kodukülastusel oli näha, et aadressil XXX, toimub Golden Stevia OÜ (alates 2023. a oktoobrist ärinimi Maauurija OÜ) äritegevus (korteris oli palju erinevaid kaubakaste, pakendeid, toidunõusid jne), mida taotleja suuliselt kinnitas. Taotleja selgitas 27.07.2023 vastuvõtul, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda kirjutatud raamatute eest, töötasu Golden Stevia OÜst ja dividenditulu ta ei saa. Samas tegeleb taotleja sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute reklaamimise ja müügiga. Viidatud ettevõtte kodulehel ja sotsiaalmeedias on kaupade tellimisel kontaktisikuks taotleja, kes teeb kaupadele reklaami. 28.08.2023 e-kirjas selgitas taotleja, et tegeleb Suhkruvaba MTÜ kaudu suhkru- ja gluteenivaba ning madalate süsivesikutega toidu propageerimisega ja loob retsepte ning tegu on heategevusega. Taotleja kontaktandmed olid veel 2023. a oktoobris iluteenuste firma AA Permanent Make Up lehel, mida ta samuti sotsiaalmeedias reklaamib ja mille teenusaja broneerimiseks ning toodete ostmiseks tuleb ühendust võtta taotleja isiklikul telefoninumbril, mis on antud kontaktiks ka toimetulekutoetuse taotlusel. Taotleja selgitas 02.08.2023 e-kirjas, et viidatud firmaga tal seos puudub. Praegu reklaamib taotleja endiselt sotsiaalmeedias AA Permanent Make Up erinevaid iluteenuseid. Äriregistri andmetel on taotleja otseselt seotud ettevõtetega Insomnia OÜ (50% omanik, esindusõigus ja kasusaaja; osaühing likvideerimisel) ja Suhkruvaba MTÜ (juhatuse liige ja esindusõigus). Alates 28.11.2023 on AU Online Marketing OÜ juhatuse liige taotleja asemel W, kes on ühtlasi üürilepingu alusel taotleja eluruumi üks elanikest. Alates 29.11.2023 on Fonte Corporation OÜ taotlejale kuulunud 40% osaluse omandanud samuti W. Taotleja eluruumi on registreeritud lisaks Maauurija OÜ (kehtetu ärinimi Golden Stevia OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna. Kokku on taotleja elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad Wle. Taotleja maksab eluasemekulusid ning üüri taotleja ja AU Online Marketing OÜ (kus taotlejal oli kuni 28.11.2023 esindusõigus) vahel sõlmitud üürilepingu alusel. Taotleja on küll varem esitanud andmed selle kohta, et ta on otsinud tööd, kuid on kandideeritud vaid töökohtadele, kuhu saamine on taotleja väitel tema kohta meedias avaldatud ebaõige teabe tõttu vähetõenäoline. Taotlejal oleks võimalik kandideerida ka muudele töökohtadele, et parandada perekonna majanduslikku toimetulekut kooli kõrvalt osalise koormusega töötades. 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses soovitati taotlejal leida soodsama üüritasuga elamispind ja anti tähtajaks kolm kuud. Juhiti tähelepanu sellele, et toimetulekutoetuse määramise aluseks olevad eluasemekulude piirmäärad on väiksemad kui taotleja üüritasu 800 eurot. Taotleja allkirjastas tema suhtes eluaseme küsimuses koostatud juhtumiplaani ja tegevuskava pärast korduvaid meeldetuletusi 06.12.2023 ning praegu on pooleli üürimise nõustamise ja toetamise teenuse protsess. Taotlejale on korduvalt selgitatud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja perekonna majanduslik toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud asjaolud. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole tekkinud taotleja ja tema perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet. Taotleja on esitanud teavet valikuliselt. Taotleja ei ole esitanud täielikke andmeid ja selgitusi enda ja oma perekonnaliikmete sissetulekute ja vara kohta ning on jäänud ebaselgeks, millised on olnud perekonna kulutused. Sotsiaalhoolekande osakonnal on alust arvata, et taotleja varjab oma 2(8)
3-24-214 tegelikke tulusid. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab inimene hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.
4.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 24.01.2024 otsusega 202464 „Sotsiaaltoetuse määramata jätmise otsus“ ka kaebaja sissetulekust sõltuva toetuse taotluse rahuldamata. Taotlejale on korduvalt selgitatud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja perekonna majanduslik toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud asjaolud. Menetluse käigus paluti taotlejal esitada kõigi pereliikmete kõikide pangakontode väljavõtted, et otsustaja saaks välja selgitada, kuidas toimub pere igapäevane majandamine. Kuna perekonna majapidamine toimib väidetavalt läbi poja pangakonto(de), siis paluti esitada ka poja pangakonto(de) väljavõtteid. Kuna taotleja seda ei teinud, siis ei ole sotsiaalhoolekande osakonnal taotleja ja tema perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet. Lisaks ei ole spordiklubi arve kompenseerimine seotud taotleja esmavajadustega. Praeguseks esitatud teabe ja dokumentide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha taotleja õigustatust sissetulekust sõltuvale toetusele, sh taotleja ja tema pere majanduslikku olukorda. Sotsiaalhoolekande osakonnal on seetõttu alust arvata, et taotleja varjab oma tegelikke tulusid. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel olnud võimalik hinnata taotleja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut terviklikult.
5.X esitas 28.01.2024 Tallinna Halduskohtule täpsustatud ja täiendatud kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse. Täpsustatud kaebuses nõuab kaebaja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 24.01.2021 otsuse nr 5-8/149-5 ning 24.01.2024 otsuse nr 202464 tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi. Ühtlasi nõuab kaebaja esialgse õiguskaitse korras 2024. a jaanuari eest 1632,68 euro suuruse toimetulekutoetuse maksmist. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastustaja on seitsme kuu vältel keeldunud toimetulekutoetuse maksmisest, mistõttu ei ole kaebaja ja tema perekonnaliikmete esmavajadused rahuldatud. Kaebaja ja tema alaealise diabeetikust tütre esmavajaduseks on toit, ravimid ja elukoht. Kaebaja tervis on väga halvaks läinud ning kogu pere füüsiline ja vaimne tervis on saanud pöördumatu kahju. Pikaajalise stressi tagajärjel on kaebaja pidanud pöörduma kriisiabisse ja psühholoogi juurde ning pidanud võtma unerohtu. Kaebaja tütrel on jalale tekkinud diabeetiline haavand. Vastustaja on toimetulekutoetuse maksmisel kohaldanud õigusnorme valikuliselt ja arusaamatult. Seega on tänaseks tekkinud olukord, kus kaebajal ja tema pereliikmetel on tekkinud võlgnevus eluasemekulude tasumisel, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega ja eluaseme kaotusega. Tegemist on üliraske tagajärjega, sest kaebajal puudub raha uue eluaseme üürimiseks ja kolimiseks. Kaebajal ei ole sellist sissetulekut, mis võimaldaks katta perekonna kulud eluasemele, toidule, esmatarbekaupadele, ravimitele, sidevahendi kasutamisele jne. Kui kaebaja ei tasu jooksvaid elektriarveid, siis võidakse elekter välja lülitada. Samas hoitakse ravimeid külmkapis. Kaebajal ja tema tütrel on õigus saada stipendiumi, puudetoetust, töövõimelanguse toetust. Need tulud ei ole sissetulekud SHS § 133 lg 2 kohaselt, kuna tagavad erinevaid põhiõigusi. Kohus on varasemate esialgse õiguskaitse taotluste menetlemisel need sissetulekud ekslikult arvesse võtnud. Samuti on kaebajal elatise maksmise kohustus. Kaebaja ja tema tütar soovivad käia koolis, osaleda kooli üritustel, huviringides ja tütar vajab ka eritoitu. Kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, satub kaebaja koos tütrega väga raskesse olukorda, kuna ka kõige tavalisemate tarbimiskulutuste tegemine on võimatu. Stipendiumitest ja puudetoetusest ei ole võimalik katta 7 järjestikuse kuu vältel üüri ja kommunaalmakseid ning seejuures ka toimetulekut tagada. 3(8)
3-24-214
6.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja on avaldanud enda ja perekonna kohta teavet valikuliselt. Kaebaja on jätnud toimetulekutoetuse taotluses märkimata perekonna sissetulekud ning esitanud pangakontode väljavõtted, kus ei kajastu ei perekonna sissetulekud ega väljaminekud. Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi tehtud päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringu kohaselt on kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus 2023. a detsembris 318,06 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05 eurot. Lisaks makstakse kaebajale elatist 500 eurot, mida tõendab 06.10.2023 kodukülastusakt. Kuna toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale (ema ning alaealine ja täisealine laps) oleks 600 eurot, mis on kaetud Eesti Töötukassalt saadud tulu, lapsetoetuse, elatise ning tütrele makstava töövõimetoetusega ning lisaks on tütrele määratud puudetoetus, on perekonnal üldjoontes ka olemas vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Ilmselgelt laekuvad kaebajale ja tema perekonnale sissetulekud ja neil on ka kindlasti kulutused, kuid kaebaja on keeldunud edastamast asjakohaseid andmeid. Lisaks maksab kaebaja enda sõnul eraldi elavale pojale elatist. Kuna perekonna majapidamine käib läbi poja pangakonto, on arusaamatu, kuidas maksab kaebaja enda täisealisele lapsele elatist, kui neil on ühine majapidamine ja nad elavad koos. Elatist maksab üldjuhul lapsest lahus elav vanem. Lisaks on poeg alates 15.01.2024 kaitseväe teenistuses riiklikul ülalpidamisel. Ka ei ole vanemal täisealisele lapsele elatise maksmise kohustust ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese ülalpidamist. Kaebajal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse mittemääramisega võlgnevused, kuid see on vaid hüpoteetiline. Kaebaja on esitanud endaga seotud kohtuasjades võlgnevuste kohta erinevaid dokumente, mille järgi nõuab kord võlgnevuse tasumist korteri omanik Y, siis aga AU Online Marketing OÜ juhatuse liige W. Seega on kahtlusi esitatud dokumentide tõele vastavuses. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub, et seisuga 31.12.2023 on võlgnevus kommunaalteenuste osas. See aga ei tõenda, et kaebajal on võlgnevus, sest kaebaja on väitnud ka endaga seotud teistes kohtumenetlustes (nr 3-23-2201, 3-23-2405 ja 3-23-2633), et kommunaalkulusid tasub korteriühistule korteri omanik Y ning nimetatud asjaolu tõendab ka korteriühistu vastus (esindaja Y) kommunaalkulude tasumise osas. Seejuures on kõnealune üürisuhe korteri omanikul Yl otseselt AU Online Marketing OÜ-ga, mille esindaja kaebaja ise kuni 28.11.2023 oli ning kaebaja oli osaühingu esindajana sõlminud omakorda üürilepingu iseenda kui füüsilise isikuga. Seetõttu ei ole teada, kas ja kellel on tegelikult korteriomaniku ees võlgnevus. Veendunud ei saa olla, et kaebaja seotus äriühinguga AU Online Marketing OÜ (ka Fonte Corporation OÜ-ga) on tegelikult lõppenud. Lisaks on korteri omaniku ja AU Online Marketing OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel eluruumi XXX üürnik ka AU Online Marketing OÜ uus juhatuse liige ja ainuomanik W. Asjaolu, et W elab tegelikult kuskil mujal, on tõendamata. Samuti ei nähtu kaebaja esitatud dokumentidest, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Selleks peaks osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ning valduse vabastamiseks. Vastavalt äriregistri andmetele on kaebaja elukohta registreeritud 6 äriühingu asukoht. On tavapärane, et äriühingud kannavad ka enda asukohaga seotud kulud. On arusaamatu, miks on äriühingud nimetatud aadressile registreeritud, kui nad asukohaga seotud kulusid ei kanna. Kaebaja ei ole selle kohta mingeid selgitusi andnud.
4(8)
3-24-214 Kaebaja on esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele ka taotluse munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvele võtmiseks, mis on praegu menetluses ning lõplik otsus tehakse pärast kaebaja majandamis-, võla- ja üürinõustamisel osalemist.
7.Tallinna Halduskohus võttis 05.02.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 24.01.2024 otsused nr 58/149-5 ja 2024-64 ning kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi (resolutsiooni p 3) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seda saaks jaatada juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei piisa tulevikus tehtavast kohtuotsusest ja kaebaja olukord halveneb kohtumenetluse jooksul pöördumatult. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, kus oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine ja seega asja osaliselt ette ära otsustamine. Esialgse õiguskaitse vajadust saaks möönda üksnes juhul, kui esineks oht, et kaebajal ja tema perekonnaliikmetel poleks võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Vastustaja on põhjendanud ning tõendanud (vt vastustaja 31.01.2024 seisukoha lisad 13–17, dtl 156–164), et esmavajaduste rahuldamiseks on kaebajal raha olemas. Olukorras, kus kaebaja ja tema perekonna sissetulek 2023. a detsembris oli vastustaja hinnangul vähemalt 1261,42 eurot (lapsetoetus 80 eurot, tütre puudetoetus 36,31 eurot, tütre töövõimetoetus 318,06 eurot, kaebaja tulu Eesti Töötukassalt 327,05 eurot, elatis 500 eurot), on vastustaja õigesti leidnud, et vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks on vahendid üldjoontes olemas. Lisaks ei saa ilmselgelt alusetuks pidada vastustaja kahtlust, et kaebajal on ka täiendavaid sissetulekuid, millest ta vastustajat teavitanud ei ole. Seega ei esine ka ohtu, et kaebajal ja tema perekonnaliikmetel poleks kohtumenetluse ajal võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa tuletada ka seoses kaebaja väidetud eluaseme kaotamise ohuga. Vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et korteriga seotud võlgnevuse osas ei pruugi kõik esitatud dokumendid tegelikku olukorda kajastada. Vastustaja on esitanud asjaomased üürilepingud (vastustaja 31.01.2024 seisukoha lisa 19, dtl 166–170). Seoses kaebaja ja tema tütre elukohaga (XXX) on 25.08.2016 sõlmitud üürileping Y ja AU Online Marketing OÜ vahel. Selle kohaselt lubatakse üürnikuga koos eluruumis elada kaebajal, tema lastel ja Wl ning üüri suuruseks on 1000 eurot kuus. Lisaks on AU Online Marketing OÜ ja kaebaja vahel 26.08.2016 sõlmitud üürileping, mille tingimused on samad 25.08.2016 üürilepinguga. Arvestades eeltoodut, ei saa kaebajal olla võlgnevust korteri omaniku ees. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja on endaga seotud kohtuasjades esitanud võlgnevuste kohta erinevaid dokumente, kus võlgnevuse tasumist nõuab korteri omanik Y (vt kaebaja 10.01.2024 kaebuse lisa 1, dtl 17), siis aga AU Online Marketing OÜ juhatuse liige W (vt haldusasjas nr 323-2633 07.12.2023 dokumendi lisa 1). Lisaks on korteriühistu (vastustaja 31.01.2024 seisukoha lisa 18, dtl 165) kinnitanud, et kommunaalkulusid tasutakse korteriühistule korteriomaniku kontolt. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Selleks peaks osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ning valduse vabastamiseks. Sellise hagi esitamist kaebaja vastu kohtute infosüsteemist ei nähtu. Asjaolusid arvestades ei ole oht kaebaja ja tema pere üüripinnast ilmajäämiseks praegu tõenäoline. Kuivõrd kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele. Uute oluliste asjaolude selgumisel võib kohus esialgse õiguskaitse vajadust uuesti hinnata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(8)
3-24-214
8.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 7 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat maksma välja maksmata jäänud toimetulekutoetus. Halduskohus leidis, et kaebaja peab oma teoreetilise 1200-eurose sissetulekuga tasuma ära 1600 eurot majapidamiskulusid (üür + kommunaalid) ning peale seda jääb talle veel ka igapäevasteks kulutusteks täiesti piisavalt raha. Kohus ei ole oma arvutuskäiku kuidagi selgitanud. Kaebaja on ka korduvalt kohtule selgitanud, et ei saa 500 eurot elatist. Kaebaja sissetulekud on töötukassa stipendium, pool lapsetoetusest (teine pool kuulub isale), tütre puudetoetus ja töövõimelanguse toetus. Selles, et korteriomanik oma korteri kulud tasub ja seejärel need tagasi nõuab, ei ole midagi tavapäratut. Seejuures pole korteriomanik viimaseid arveid enam tasunud, kuna tal on ka raha otsas. Elektri- ja kommunaalarvete saldodes on näha mitme kuu eest võlgnevus. Üürilepingut ei lõpeta mitte ühistu, vaid lepingupool/omanik. Kohus ei ole õigesti hinnanud ohtu, et kaebaja ja tema pereliikmed kaotavad üüritud eluruumis elamise õiguse ning neile tekivad eluruumi kaotuse näol pöördumatud tagajärjed. Kaebajale ei ole makstud toimetulekutoetust juba 7 kuud. Kaebaja tütre tervis ja kaebaja enda vaimne tervis on selle aja vältel oluliselt halvenenud. Kui kohus sunnib kaebajat kulutama kaebaja tütre puudetoetust eluasemekuludele, siis on tütar jäänud ilma eritoidust, sportimisvõimalustest jne. Üürilepingu ülesütlemine toimub avalduse esitamisega teisele poolele (VÕS § 325), mitte hagi esitamisega väljatõstmiseks. Praegu on erakorralise ülesütlemise eeldused juba täidetud. AU Online Marketing OÜ-l tegevus puudub ja äriühing ei saa kaebaja eest üüri tasuda. Toetuse eesmärgiks on vältida abivajava isiku eluruumi kaotust. Kaebajale anti 30.01.2024 teada, et linnaosavalitsusel puuduvad vabad eluruumid kahele inimesele (kaebaja ja tema tütar, poeg elab eraldi) ja soovitati endale ise vabaturult elupaik otsida. Taotleja elab vabaturu üürikorteris 10 aastat. Kaebajale on makstud toimetulekutoetust 2 aastat järjest, v.a 2022. a suvekuud. Isegi kui kaebaja või mõni pereliige oleks saanud töist sissetulekut, tuleks taotlejale ikkagi maksta toimetulekutoetust edasi vähemalt poole aasta jooksul. Kaebajal on ka 300 euro suuruse elatise maksmise kohustus vanema poja ees. See makstakse stipendiumist, mis ei ole SHS mõistes sissetulek. Kaebaja telefonioperaatorid on saatnud teated võlgnevuste kohta ning lubavad teenuste kasutamise võimaluse lõpetada. Kaebaja ja tema tütar on mõlemad seotud õppetööga, mis ilma internetiühenduseta on võimatu. Kui kaebaja ei suuda tasuda jooksvaid elektriarveid, siis võidakse ka elekter välja lülitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Kaebaja on määruskaebusega esitanud 09.01.2024 kommunaalkulude arve (lisa 1), Eesti Energia 31.12.2023 arve (lisa 2), 10.01.2024 e-kirja oktoobri, novembri ja detsembri kommunaalkulude ning detsembri ja jaanuari üüri maksmata jätmise kohta (lisa 3), Sotsiaalkindlustusameti 26.05.2022 otsus kaebaja tütre puude raskusastme tuvastamise ja puudega tööealise inimese toetuse määramise kohta (lisa 4), väljavõtte peretoetuste laekumise kohta (lisa 5), Eesti Töötukassa 27.12.2021 otsuse kaebaja tütrele töövõimetoetuse määramise kohta (lisa 6) ja kaebaja deklaratsiooni TDS lisa 1 väljavõtte (lisa 7). Ringkonnakohus tagastab kaebajale lisad 1–3 ja 7, kuna need on toimikus juba olemas (dtl 14–17, 19). Ringkonnakohus võtab kaebaja esitatud lisad 4–6 tõendina asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
6(8)
3-24-214
11.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-5914, p 19).
12.Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega otsustataks vaidlus ette ära, sest kaebaja saavutaks oma eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Järelikult õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja ülekaalukas õiguskaitse vajadus ja kaebuse head väljavaated. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole need tingimused täidetud.
13.Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata, kas esineb oht kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete esmavajaduste (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel lasub tõendamiskoormus toetuse taotlejal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus nr 3-23-2633, p 18; 12.02.2024 määrus nr 3-23-2633, p 15).
14.Vastustaja esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja ja tema tütre sissetulekud lapsetoetus 80 eurot, tütre töövõimetoetus 328,66 eurot, töötukassa makstav stipendium 327,05 eurot, tsiviilasjas nr 2-20-8069 määratud elatis, mille suuruseks on 06.10.2023 kodukülastusakti kohaselt 500 eurot (dtl 156–164, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 323-2201, p 13). Kaebaja väitel on ta kohtule selgitanud, et elatist talle ei maksta, samas ei nähtu asja materjalidest selliseid selgitusi. Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-20-8069 (nimetatud otsus on võetud 21.02.2024 haldusasja nr 3-23-2201 materjalide juurde) on mõistetud kaebaja tütre kasuks välja igakuine elatis 292 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.01.2024, ning lisaks tagasiulatuv elatis 1728,53 eurot. Vaidlustatud 24.01.2024 otsusest nr 5-8/149-5 ilmneb, et laste elatise osas ei ole kaebaja toimetulekutoetuse taotlemisel selgitusi andnud, vaid on üksnes märkinud, et tütar saab 19.01.2024 18-aastaseks ja temalt ei saa küsida (dtl 84). Eeltoodu põhjal on seega alust arvata, et kaebaja tütrele on eelnimetatud tsiviilasjas tehtud otsuse alusel makstud elatist vähemalt mingis osas ka 2024. a jaanuaris, ning halduskohus ei eksinud, kui arvestas ka kõnealuse elatise kaebaja ja tema tütre sissetulekute hulka. Kuna toimetulekutoetuse mõistes on toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale (kaebaja ja tema alaealine tütar) 440 eurot (2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2, SHS § 131 lg-d 3, 5 ja 6), saab kaebaja ja tema pere sissetulekut pidada piisavaks vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2024 määrus nr 3-23-2633, p 16).
15.Halduskohus on põhjendatult väljendanud kahtlust, et korteriga seotud võlgnevuse osas ei pruugi kaebaja esitatud dokumendid tegelikku olukorda kajastada. Ringkonnakohus on varasemates määrustes leidnud, et kaebaja esitatud hoiatused kommunaalkulude ja üürivõlgnevuste kohta ei tõenda usaldusväärselt kaebaja eluruumist väljatõstmise ohtu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2024 määrus nr 3-23-2633, p 17; 19.01.2024 määrus nr 3-237(8)
3-24-214 2201, p 20; 18.12.2023 määrus nr 3-23-2405, p 16). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka praegu. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, mille kohaselt esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Ei nähtu, et AU Online Marketing OÜ poolt oleks esitatud avaldus kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks võlgnevuse tõttu ja et korteri omanik oleks esitanud AU Online Marketing OÜ-le üürilepingu ülesütlemise avalduse.
16.Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada ülekaalukalt suurteks. Lähiminevikus erinevates äriühingutes tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud dokumentides ja andmetes. Esineb kahtlus kaebaja pere tegelikus sissetulekus. Kaebaja ei ole toimetulekutoetuse taotlemisel esitanud täielikke andmeid ja selgitusi enda ja oma perekonnaliikmete sissetulekute ja vara kohta ning on ebaselge, millised on olnud perekonna reaalsed kulutused (sh millises osas peaks eluasemekulusid kandma korterisse registreeritud äriühingud, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus nr 3-23-2201, p 11). Kaebaja on varem ise selgitanud ja vastustaja on tuvastanud (06.10.2023 kodukülastuse akt, dtl 163), et kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide (vt kaebuse täienduse p 3.9), et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda, kui poeg ei kuulu kaebajaga ühte leibkonda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 323- 2633, p 21; 12.02.2024 määrus nr 3-23-2633, p 18).
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal sellist ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuse eduväljavaated ei ole sellised, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega kaebusega taotletud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõpliku hinnangu selle kohta, kas vastustaja on vaidlustatud otsustega õigesti jätnud kaebaja toimetulekutoetuse taotlused rahuldamata, tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte tekitatud andmete varjamisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2405, p 19; 12.02.2024 määrus nr 3-23-2633, p 19).
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.02.2024 määruse resolutsiooni p 7 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.